Aktiva Finance Group OÜ hagi Denis Solovjovi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
8604,16 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 29. septembri 2025 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Apellant (hageja) Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479), lepinguline esindaja Brittany Tuul Vastustaja (kostja) Denis Solovjov (ik
XXXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 29. septembri 2025 otsus osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata intressi ja tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla, intressimaksete ja viiviste saamiseks, ning menetluskulude jaotuse ja suuruse kindlaksmääramise osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada Aktiva Finance Group OÜ intressi 488,69 euro saamise ja tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla, intressimaksete ja viiviste nõue. Hageja menetluskulud maakohtus jätta 60% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 40% ulatuses hageja kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Välja mõista Denis Solovjovilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks AS-i Inbank Finance ja Denis Solovjovi vahel 13. aprillil 2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXXXXXXXXXXXX tulenev Tartu Maakohtu 29. septembri 2025 otsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 2734,51 eurot, intress 488,69 eurot ja viivis põhinõudelt (2734,51 eurot) alates 16. augustist 2025 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
2.Välja mõista Denis Solovjovilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks AS-i Inbank Finance ja Denis Solovjovi vahel 13. aprillil 2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXXXXXXXXXXXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla ja intressimaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt: Maksetähtpäev
3.Välja mõista Denis Solovjovilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis edasiulatuvalt põhivõlgnevuselt alates iga osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lause 2 kohaselt. 2
4.Jätta maakohtu menetluskulud 60% ulatuses Denis Solovjovi kanda ja 40% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
5.Välja mõista Denis Solovjovilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks maakohtu menetluskulu 846 eurot.“
6.Välja mõista Denis Solovjovilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks ringkonnakohtu menetluskulu 940 eurot.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1786 eurot) tuleb Denis Solovjovil tasuda Aktiva Finance Group OÜ-le käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas hagi Denis Solovjovi (kostja) vastu 16 854,95 euro saamiseks, sh põhinõue 11 096,40 eurot, intress 795,78 eurot, laenuhaldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 4901,17 eurot, lisaks nõuab hageja viivist 18,90% aastas alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. AS Inbank Finance (laenuandja) ja kostja sõlmisid 13. aprillil 2022 laenulepingu nr XXXXXXXXXXXXX, mille alusel sai kostja laenu 12 000 eurot, intressimääraga 18,90% aastas, viivisemääraga 18,90% aastas ehk 0,05% päevas, krediidi kulukuse määr 22,38%, millele lisandus lepingutasu 240 eurot ja lepingu haldustasu 2,90 eurot kuus. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused tähtaegselt täitmata. Laenuandja saatis kostjale 7. märtsil 2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse, ütles 28. märtsil 2023 lepingu üles ja loovutas nõude 29. märtsil 2023 hagejale. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks hindas laenuandja kostja krediidivõimelisust laenutaotluse, Maksu- ja Tolliameti ning maksehäireregistrite andmete alusel. Lepingu ülesütlemise hetkel 28. märtsil 2023 oli kostja põhivõlg 11 603 eurot, intressivõlg 795,78 eurot, viivisevõlgnevus 30,74 eurot, sissenõudekulud 50 eurot (dtl 41). VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 lg 1 ja § 94 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist lepinguga ettenähtud intressimääras. Hageja viivisenõue aja eest 29. märtsist 2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 29. juulil 2025 on 4901,17 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivise alates 30. juulist 2025 kuni põhinõude tasumiseni 18,9% tasumata põhinõudelt aastas. 3
Hageja ja laenuandja on saatnud võlgnikule meeldetuletusi. VÕS § 113 2 lg-te 1 ja 2 ning lepingu üldtingimuste punkti 3.7 alusel nõuab hageja sissenõudmiskulude hüvitiseks kostjalt 50 euro väljamõistmist. Juhuks kui kohus leiab, et laenuandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, esitas hageja ümberarvestuse. Kostja tegi tagasimakseid esialgsele võlausaldajale 2033,15 eurot ja hagejale 480 eurot, s.o kokku 2513,15 eurot. Kui arvestada kõik tagasimaksed põhiosa katteks on sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed perioodil 15. veebruar 2024 kuni 15. august 2025 summas 3223,20 eurot, millest põhiosa on 2734,51 eurot ja intressid 488,69 eurot. Kui kohus leiab, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks, esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub välja mõista perioodil 15. veebruar 2024 kuni 15. august 2025 sissenõutavaks muutunud osamaksed 3223,20 eurot, millest põhiosa on 2734,51 eurot ja intress 488,69 eurot, ning viivise sissenõutavaks muutunud põhiosalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni vastavalt maksegraafikule perioodil 15. september 2025 kuni 15. aprill 2028 osamaksetega 183,84 eurot ja viimane osamakse 283,26 eurot. Kuna kostja ei ole lepingut täitnud juba paar aastat, viitab tema kohtueelne käitumine sellele, et ta ei pruugi lepingut nõuetekohaselt ka tulevikus täita.
2.Maakohus saatis kostjale kättetoimetamisportaali kaudu hagiavalduse koos sellele lisatud tõenditega ja kohustusega vastata kohtule hiljemalt 20 päeva jooksul hagiavalduse menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Kostja sai hagimaterjalid kätte 31. juulil 2025. Kostja maakohtule ei vastanud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 29. septembri 2025 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja perioodi 15. veebruar 2024 kuni 15. august 2025 eest põhivõlgnevuse 2734,51 eurot, ning viivise põhinõudelt alates 16. augustist 2025 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõuded kostjalt põhinõude 8361,89 eurot, intressi 795,78 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 4901,17 eurot ja sissenõudmiskulude 50 eurot väljamõistmiseks. Samuti jättis maakohus rahuldamata hageja nõude ümberarvestuse taotluse kostjalt sissenõutavaks mittemuutunud põhivõlgnevuse ja intresside väljamõistmiseks. Hagejat kohustati määrama uued tagasimaksed, arvestades kostjalt väljamõistetud põhinõuet 2734,51 eurot, intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need kostjale teatavaks tegema. Menetluskulud jättis maakohus 19% ulatuses kostja kanda ja 81% ulatuses hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu katteks 267,90 eurot ja seadusjärgse viivise sellelt. Maakohus tuvastas, et kostja ja laenuandja sõlmisid 13. aprillil 2022 tarbijakrediidilepingu nr XXXXXXXXXXXXX, mille alusel sai kostja laenu 12 000 eurot, kuna kostja jäi kolme järjestikuse laenumaksega võlgnevusse, ütles krediidiandja lepingu üles 28. märtsil 2023 ja loovutas nõude hagejale 29. märtsil 2023. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et kostja ja hageja vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Maakohtu hinnangul on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. Hageja ei küsinud kostjalt pangakonto väljavõtet, millelt oleks nähtunud kostja igapäevased väljaminekud ning võimalikud sissetulekud ja ülalpidamiskohustuse olemasolu. 4
Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on rikkumise tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kuna lepingu sõlmimise ajal oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär 0%, siis ei ole hagejal õigus nõuda intressi seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte mittejärgimise tõttu. Kostja ei võlgne tulenevalt VÕS § 403 4 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Laenuandja ütles lepingu üles alates 28. märtsist 2023. Ülesütlemine vastab küll VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud formaalsetele tingimustele, kuid ei ole kehtiv sisuliste eelduste puudumise tõttu. Hageja on ümberarvestuses arvestanud kõik kostja tasutud summad laenu põhiosa katteks, millest tulenevalt ei olnud kostja lepingu ülesütlemise ajal võlgnevuses kolme järjestikuse maksega. Kostja sai laenu kokku 12 000 eurot ja tegi tagasimakseid kokku 2513,15 eurot, põhivõlgnevus on 9486,85 eurot (12 000-2513,15). Otsuse tegemise aja seisuga on muutunud sissenõutavaks maksed alates 15. veebruarist 2024 kuni 15. augustini 2025 kokku 2734,51 eurot. Põhjendatud ja asjakohane on mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS § 113 lg 1 alusel. Kuivõrd ümberarvestuse tegemise ajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud osamaksed alates 15. septembrist 2025 kuni 15. aprillini 2028, jättis maakohus rahuldamata hageja nõude tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksete väljamõistmiseks. Otsuse põhjendavas osas (p 29) märkis maakohus, et jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 19% ulatuses kostja ja 81% ulatuses hageja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 29. septembri 2025 otsuse tühistamist osas, milles hagi jäi osaliselt rahuldamata, samuti tulevikus sissenõutavaks muutunud osamaksete ja menetluskulude jaotuse osas. Hageja taotleb uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud laenu põhiosa 2734,51 eurot, intress 488,69 eurot, viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16. augustist 2025 kuni põhinõude täitmiseni. Samuti taotleb hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks tulevikus sissenõutavaks muutunud osamaksed TsMS § 369 alusel, iga tasumise tähtpäevale järgnevast päevast ning viivis iga sissenõutavaks muutunud põhiosa osamakselt, osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätetatud määras maksegraafiku alusel. Samuti taotleb hageja maa- ja ringkonnakohtu menetluskulude jätmist kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus TsMS § 436 lg-te 1 ja 3, § 438 lg 1 ja §-de 403-404 nõudeid. Otsus ei ole piisavalt põhjendatud ja on osaliselt üllatuslik. Kohus ei ole tuvastanud kõiki asja lahendamiseks olulisi asjaolusid ega hinnanud esitatud tõendeid nõuetekohaselt. Maakohus tuvastas, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja seda järeldust ei vaidlusta. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg on kokkuleppelise intressi osaline tühisus ning kohaldub VÕS § 94 intressimäär (VÕS § 4034 lg 7). Maakohtul puudus alus jätta intress välja mõistmata. Kohus jättis põhjendamatult rahuldamata ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed (TsMS § 369), kuigi pikaajaline makseviivitus ja kostja passiivsus näitavad, et kohustusi ei täideta. Vähemalt oleks tulnud rahuldada tulevased põhiosamaksed või anda võimalus täpsustusteks. Samuti rõhutab hageja, et ta esitas kohtu nõudel nõude ümberarvestuse, milles intress on arvutatud VÕS § 94 lg 1 alusel ning mis on kostjale menetluses teatavaks tehtud. 5
Seetõttu peab hageja vääraks kohtu järeldust, et ümberarvestus ei võimalda nõuet hinnata või et see tuleks teha uuesti alates 15. septembrist 2025. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige ka menetluskulude jaotus, kuna hagi tuleks rahuldada suuremas ulatuses. Maakohus jättis menetluskuludest 19% kostja ja 81% hageja kanda. Hageja peab õigeks jätta kulud kostja kanda.
5.Kostja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles hagi jäi rahuldamata intressi ja tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla, intressimaksete ja viiviste saamiseks ning menetluskulude jaotuse ja suuruse kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi 488,69 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla, intressimaksed maksegraafiku järgi ja viivise. Hageja menetluskulud maakohtus tuleb jätta 60% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 40% ulatuses hageja kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus esitab TsMS § 654 lg 22 järgi otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
7.Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata, sissenõutavaks muutunud intressi ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad maksed põhivõlgnevuse ja intressi osas välja mõistmata. Samuti palub hageja tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja kulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas.
8.Ringkonnakohus lähtub kaebuse lahendamisel maakohtu tuvastatud asjaoludest (TsMS § 652 lg 1 p 1 ja lg 5). Maakohtu poolt tuvastati eelkõige laenulepingu sõlmimine, selle tingimused ja nõuete loovutamine hagejale. Apellatsioonimenetluses ei ole nimetatud asjaolud vaidluse all. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise osas.
9.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendamatult rahuldamata hageja taotluse intresside väljamõistmiseks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras, kuna kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt on kostjal juhul, kui on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kohustus tasuda intressi VÕS §-s 94 sätestatud määras. Intressi väljamõistmist välistavaid asjaolusid toimikust ei nähtu. Põhivõlgnevuse 2734,51 euro eest tuleb kostjalt hageja kasuks seisuga 15. august 2025 välja mõista intress 488,69 eurot. Kostjal tuleb hagejale tasuda ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist kuni põhinõude kohase tasumiseni alates 16. augustist 2025.
10.Hageja palus kostjalt välja mõista alates 15. septembrist 2025 kuni 15. aprillini 2028 tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa- ja intressimaksed vastavalt lepingus toodud maksegraafikule. Maakohus jättis hageja nõude rahuldamata põhjendusega, et hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt intressi, kuna laenulepingu sõlmimise ajal oli VÕS § 94 järgne intressimäär 0% ning kohustas hagejat uuesti määrama tagasimaksed.
6
VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.
11.Laenulepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas, siis vastavalt kostja ja hageja lepingule tuleb kostjal krediit tagastada igakuiste osamaksetena. Seega tuleb asuda seisukohale, et poolte leping kehtib, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu on tühised kokkulepped intressimäära ja muude kulude kohta.
12.Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse. Edasiulatuvad maksed, mis ei ole sissenõutavaks muutunud, on märgitud lepingu nr XXXXXXXXXXXXX maksegraafikus 32 osamaksena, alates 15. septembrist 2025 kuni 15. aprillini 2028. Tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhiosamaksete kogusumma on 7159,98 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras. Intressimaksete summa on kokku 228,75 eurot.
13.TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.
14.Esitatud andmetest on näha, et kostja on teinud lepingu alusel viimase makse 15. detsembril 2023. Seega ei ole kostja lepingut käesolevaks ajaks täitnud üle kahe aasta, samuti ei ole kostja osalenud kohtumenetluses. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kostja ei peaks tasuma hageja tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet. Kuna kostja kohtueelne ja menetluslik käitumine viitab sellele, et kostja ei pruugi siiski lepingut nõuetekohaselt tulevikus täita, esinevad erandlikud asjaolud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.
15.Ringkonnakohus lähtub sellest, et maakohtu otsuse tegemise ajaks ei olnud sissenõutavaks muutunud osamaksed alates 15. septembrist 2025 kuni 15. aprillini 2028. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus hageja alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed kogusummas 7159,98 eurot ning intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras perioodil 15. september 2025 kuni 15. aprill 2028 maksegraafiku järgsetel tähtpäevadel. Tulevikus sissenõutavate kohustuste väljamõistmine ei kahjusta kostjat.
16.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus viivise põhjendatult mõistnud välja seadusjärgses määras, mitte lepingujärgse intressiga võrdses määras. Hageja märgib õigesti, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel ei võta VÕS § 4034 lg 7 teine lause võlausaldajalt õigust nõuda viivist. Viivist tuleb küll reeglina maksta lepingujärgses määras, kuid praegusel juhul on lepingujärgne intressimäär VÕS § 4034 lg 7 alusel asendunud seadusjärgse määraga, algse määraga intressikokkulepe on tühine (vt ka RKTKm 24. november 2023 nr 2-21-13098, p 24). Viivist ei saa nõuda tühisele kokkuleppele tuginedes. Kui võlgnik on rikkunud rahalist kohustust, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt nõuda täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne 7
viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Praegusel juhul on algselt kokku lepitud intressimäär asendunud seadusjärgse määraga, mistõttu tuleb viivis välja mõista seadusjärgses määras.
17.Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt välja viivis edasiulatuvalt alates iga osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lause 2 kohaselt.
18.Apellatsioonkaebuses vaidlustatakse maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Hageja palub maakohtu otsuse tühistamist osas, milles maakohus jättis menetluskulud 81% ulatuses hageja kanda ja 19% ulatuses kostja kanda. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kuna ringkonnakohus rahuldas hagi suuremas ulatuses kui maakohus, siis arvestades hagi rahuldamise proportsiooni, jätab ringkonnakohus hageja menetluskulud 56% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 44% ulatuses hageja kanda (TsMS § 163 lg 1). Maakohus luges hageja põhjendatud menetluskuludeks 1410 eurot, sh riigilõiv 1050 eurot ja õigusabikulud 360 eurot. Seega on põhjendatud, arvestades hagi rahuldamise ulatust, kostjalt välja mõista hageja kasuks 789,60 eurot (1410st 56%).
19.Apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb poolte apellatsioonkaebusega seotud kulud jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). TsMS § 174 lg 3 alusel määrab ringkonnakohus menetluskulude suuruse rahaliselt kindlaks. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks ringkonnakohtus riigilõiv 700 eurot ja lepingulise esindaja kulu 338 eurot (ilma käibemaksuta), tunnihinnaga 169 eurot. Üldjuhul on põhjendatud ja vajalik selline tunnitasu, mis vastab sarnase õigusteenuse keskmisele turuhinnale. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa tunnihind 169 eurot küll oluliselt turuhinda, kuid arvestades, et tegemist ei ole keskmisest keerukama vaidlusega ja sisuline vaidlus puudus (kostja hagile ei vastanud), ei ole nii kõrge tunnihind põhjendatud. Riigikohus on viimastel aastatel pidanud advokaadist esindaja puhul põhjendatuks tunnihinda 135–180 eurot (ilma käibemaksuta) (vt RKTKm 10. juuli 2023 nr 2-22-359/30, p 17; RKTKm 7. juuni 2023 nr 2-22-6145/105, p 19; RKTKm 24. mai 2023 nr 2-20-119460/71, p 28; RKTKm 30. november 2022 nr 2-21-13599/26, p 15; RKTKm 29. jaanuar 2024 nr 2-219796/80, p 18). Hagejat ei esindanud advokaat. Mitteadvokaadist juristide tunnihinnad jäävad internetis leiduvate hinnakirjade andmetel üldiselt vahemikku 80–120 eurot. Tartu Ringkonnakohus on varem lugenud mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks ilma käibemaksuta 135 eurot (TrtRnKm 30. juuli 2025 nr 2-24-136294, p 15.3), 100 eurot (TrtRnKm 30. juuni 2025 nr 2-23-6446, p 16), 120 eurot (TrtRnKm 18. juuni 2025 nr 2-2413110, p 15) ning keerulisemas ja mahukamas asjas 140 eurot (TrtRnKm 14. august 2025 nr 2-20-7210, p 18). Ringkonnakohus loeb praeguses asjas selle keerukust ja sisulise vaidluse puudumist arvestades põhjendatud tunnihinnaks 120 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul vastab hageja esindaja ajakulu - 2 tundi tehtud toimingutele: dokumentidega tutvumine ja nende analüüs; apellatsioonkaebuse ettevalmistamine ja koostamine; dokumentide esitamine kohtule; riigilõivu täiendav tasumine. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulude katteks 940 eurot.
20.Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse välja mõista menetluskuludelt viivis TsMS § 177 lg 4 kohaselt, seega tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8
(allkirjastatud digitaalselt)
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.