Aktiva Finance Group OÜ hagi A. K. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
20 349,99 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, asukoht XXX), lepinguline esindaja: Kristiine Urb Kostja: A. K. (isikukood XXX, elukoht XXX)
Asja lahendamise viis
12.05.2026 kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Lõpetada menetlus Aktiva Finance Group OÜ sissenõudmiskulu hüvitamise nõudes summas 50 eurot seoses nõudest loobumisega.
3.Välja mõista A. K.-lt (K.) Aktiva Finance Group OÜ kasuks kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg 12 994,58 eurot, viivis 4126,76 eurot ja intressinõue 1575,51 eurot.
Välja mõista A. K.-lt (K.) Aktiva Finance Group OÜ kasuks laenuhaldustasu 12 eurot.
5.Välja mõista A. K.-lt (K.) Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis sissenõutavaks muutunud põhivõla osalt summas 12 994,58 eurot lepingujärgses viivisemääras 23,9% aastas alates 30.05.2026 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 8867,82 ( 12 994,58 -4126,76) eurot.
6.Jätta menetluskulud 99,75% ulatuses A. K. kanda ja 0,25 % ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
7.Välja mõista A. K.-lt (K.) Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 1586,02 eurot ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumine. 1
2-25-20837
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded
1.02.12.2025 maakohtule esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 12 994,58 eurot, intressi 1 575,51 eurot, haldustasu 12 eurot, sissenõudekulud 50 eurot, viivise 2 612,20 eurot ning viivise põhinõudelt alates 03.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 23,90% aastas.
2.12.01.2026 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse, mille kohaselt on kostja vastu esitatud nõude aluseks esialgse krediidiandja XXX AS ja kostja vahel 18.01.2024 sõlmitud laenuleping nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 15 000 eurot. Hageja selgitas, et on omandanud nõude esialgselt krediidiandjalt 29.01.2025. Hageja palub hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt menetluskulud.
3.Hageja selgitab hagiavalduses, et esialgne krediidiandja-XXX AS ja kostja sõlmisid 18.01.2024 laenulepingu XXX, mille alusel väljastati kostjale laen 15 000 eurot, mida tõendab esialgse krediidiandja 19.01.2024 maksekorraldus kostjale summa 14 700 euro ülekandmise kohta. Laenu väljastamisel arvestati maha lepingutasu laenulepingu p. 3.2 alusel summas 300 eurot. Vastavalt laenulepingule anti kostjale laenu järgmistel tingimustel: laenu anti 36 kalendrikuuks, esimese osamakse kuupäev oli 05.03.2024 ja viimase osamakse kuupäev 05.02.2027. Laenu igakuise osamakse suurus oli 595,71 eurot, intressi määr 23,90% aastas, krediidi kulukuse määr 28,73 % ja laenu kogukulu 21 745,55 eurot.
4.Hagis esitatud asjaolude ja hagile lisatud dokumentaalsete tõendite kohaselt, edastas esialgne krediidiandja 31.12.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse lepingu nr XXX rikkumisest tulenevalt. Hoiatuse kohaselt oli kostja lepingujärgsete maksetega viivituses rohkem kui 3 osamaksega ning lepingu rikkumisest tulenev võlgnevus oli summas 2279,01 eurot, millest tagastamata põhiosa 1026,37 eurot, tasumata intress 1158,10 eurot, lepingujärgne haldustasu 10,50 eurot ja sissenõude kulud 84,04 eurot. Kostjal oli tagastamata või osaliselt tagastamata 05.06.2024, 05.07.2024, 05.08.2024, 05.09.2024, 05.10.2024, 05.11.2024, 05.12.2024, 2
2-25-20837
05.01.2025 lepingujärgsed maksed. Nimetatud dokumendis andis esialgne krediidiandja kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks 23.01.2025. Hoiatuse kohaselt kui kostja võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei täida, siis ütleb krediidiandja lepingu üles. 29.01.2025 edastas esialgne krediidiandja kostjale laenulepingu nr XXX ülesütlemise teate.
5.29.01.2025 loovutas esialgne krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingust tulenevad nõuded hagejale ning hageja on seda ka tõendanud.
6.Hageja selgitab hagiavalduses, et on selgitanud kostjale laenulepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi ja see teave on kirjalikult kostjale edastatud. Kostja on sõlminud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on talle arusaadavad.
7.Hageja selgitab hagiavalduses, et esialgne krediidiandja on laenulepingu sõlmimise eelselt tuvastanud kostja krediidivõimelisuse, mistõttu esialgne krediidiandja sõlmis kostjaga laenulepingu. Selleks hindas esialgne krediidiandja kostja krediidivõimelisust, mis talletati krediidivõimelisuse hindamise dokumendis, samuti kohustati kostjat esitama pangakonto väljavõte ning koostati kategoriseeritud väljavõtte. Esialgne krediidiandja tegi krediidivõimelisuse hindamise protsessis päringud Maksehäireregistrisse ning sedastas et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ja varasemaid maksehäireid kostjal polnud. Samuti kontrolliti kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametilt. Kostjal võlgnevused puudusid. Esialgne krediidiandja hindas kostja igakuiseid sissetulekuid ja jooksvaid kohustusi, mille tulemusena jäi kostjale vabu rahalisi vahendeid summas 675,82 eurot, mis võimaldas kostjal sõlmitavast lepingust tulenevaid igakuiseid osamakseid summas 595,71 eurot tasuda. Seega esialgne krediidiandja kogus ja tuvastas hoolsa laenuandjana kostja krediidivõime.
8.Hageja toob hagiavalduses esile, et on lepinguga kokku lepitud krediidi kulukuse määr on kooskõlas kehtiva õigusega so VÕS § 404 lg 2 1.
9.Hageja on esitanud kostja vastu põhivõla tagastamise nõude. Esialgne krediidiandja andis kostjale laenu 15 000 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu lepingu lisaks oleva maksegraafiku alusel perioodil 05.03.2024-05.02.2027. Kostja tasus esialgsele krediidiandjale 2005, 42 eurot, seega on kostja võlgnevus laenu põhiosas 12 994, 58 eurot ( 15 000-2005, 42).
10.Lisaks on hagejal kostja vastu tasumata intressi nõue VÕS § 397 lg 1 alusel. Laenulepingu p. 4.1 kohaselt kohustub kostja tagastamata laenusummalt tasuma intressi määraga 23,90% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 6.-ndast osamaksest, so 05.08.2025 kuni laenulepingu ülesütlemiseni 29.01.2025 kogusummas 1575, 51 eurot (136,48+265,36+258,81+252,13+245,32+238,37+179,04). Kostja ei ole selles summas intressi tasunud, seega on kostjal intressi võlgnevus 1575,51 eurot.
11.Hageja nõuab kostjalt laenuhaldustasu lepingu lisa 1 p. 2 ja maksegraafiku alusel, mis on 1,50 eurot kuus. Laenulepingu ülesütlemise seisuga 29.01.2025 on kostjal tasumata 05.06.202405.01.2025 laenu osamaksete laenuhaldustasud kogusummas 12 eurot (8x 1,50). Seega on kostjal laenuhaldustasu võlgnevus 12 eurot.
12.Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulusid summas 50 eurot. 12.05.2026 kohtuistungil loobus hageja esindaja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõudest summas 50 eurot.
13.Hagejal on kostja vastu viivise nõue põhivõla summalt 12 994,58 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast so alates 30.01.2025 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 02.12.2025 lepingus kokku lepitud määras so 23,90% lepingu p. 2 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel. Seega nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 2612,20 euro välja mõistmist. Lisaks on hageja esitanud viivisnõude TsMS § 367 alusel.
14.Asjas peetud 12.05.2026 kohtuistungil palus hageja esindaja protokollida, et lisaks hagiavalduse lisana 10 esitatud hageja menetluskulude nimekirjas toodule lisandub seoses 12.05.2026 kohtuistungiga täiendavalt esindaja esindusest tekkinud kulu 1,5 h tunnitasuga 169 eurot ilma 3
2-25-20837
käibemaksuta, mis seisneb 12.05.2026 istungiks ettevalmistuses ja istungil osalemises. Kostja seisukoht
15.Kostja hagile ei vastanud, kuigi hagiavaldus koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise määruse ning menetluse korraldamise määrus on kostjale kätte toimetatud ning kostjale oli antud tähtaeg hagiavaldusele vastuse esitamiseks. Samuti ei osalenud kostja 12.05.2026 kohtuistungil ning ei andnud teada istungil puudumisest, kuigi kohtukutse on kostjale edastatud. Kohtu põhjendused
16.Kohtu hinnangul on pooltevaheline võlasuhe kvalifitseeritav tarbijakrediidilepinguna VÕS § 402 lg 1 mõttes, sest füüsilisest isikust kostja sai laenu väljapool oma majandustegevust.
17.Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtub, et kostja vastu esitatud nõue on loovutatud hagejale, kes on esitanud kostja vastu lepingust nr XXX põhivõlgnevuse, viiviste, intressi, sissenõudekulude ja haldustasu väljamõistmiseks nõuded.
18.Riigikohus on lahendis 2-21-13098 p. 13, 14 selgitanud, et esmalt on kohtul otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
19.Lepingu nr XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 28,73%. Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on see 17,36%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 4062 lg 1).
21.Edasi analüüsib kohus, kas kostja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
22.Eesti Vabariigi seadusandlusest tuleneb krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld ning seega on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbijast krediidisaaja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsuse asjas nr C-679/18 p.20-23 kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 403 4 lg 13), selle rikkumise tõttu on tühine üksnes intressikokkulepe. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral). Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26).
23.Nähtuvalt asja materjalidest sõlmisid XXX AS kui esialgne krediidiandja ja kostja 18.01.2024 laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 15 000 eurot 19.01.2024.
24.Käesoleval juhul on esialgne krediidiandja laenulepingu sõlmimise eelselt tuvastanud kostja isiku, kostja krediidivõimelisuse, mistõttu esialgne krediidiandja sõlmis kostjaga laenulepingu. Selleks hindas esialgne krediidiandja kostja krediidivõimelisust, mis talletati krediidivõimelisuse hindamise dokumendis (otsustusprotsessi parameetrid), samuti kohustati kostjat esitama pangakonto väljavõte ning koostati kategoriseeritud väljavõtte. Esialgne krediidiandja tegi krediidivõimelisuse hindamise protsessis päringud Maksehäireregistrisse ning 4
2-25-20837
sedastas et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ja varasemaid maksehäireid kostjal polnud. Samuti kontrolliti kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametilt. Kostjal võlgnevused puudusid. Kogutud teabe kohaselt oli kostja igakuine sissetulek 1268 eurot tööandjalt: XXX OÜ, kostjal ülalpeetavad puudusid. Kostja jooksvad kohustused olid väikesed. Samuti puudusid kostjal teistest tarbijakrediidilepingutest tulenevad kohustused. Esialgne krediidiandja hindas kostja igakuiseid sissetulekuid ja jooksvaid kohustusi, mille tulemusena jäi kostjale vabu rahalisi vahendeid summas 675,82 eurot, mis võimaldas kostjal tasuda sõlmitavast lepingust tulenevaid igakuiseid osamakseid summas 595,71 eurot. Seega esialgne krediidiandja kogus ja tuvastas hoolsa laenuandjana kostja krediidivõimelisuse. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et esialgne krediidiandja järgis laenulepingu XXX sõlmimisel kostjaga vastutustundliku laenamise põhimõtet ning seega ei rikkunud esialgne krediidiandja ka Krediidiandjate ja -vahendajate seadust (KAVS) § 49 lg 1, mille kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks võtma arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, teised varalised kohustused (sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus), varasem maksekohustuste täitmine, muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist, sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. Need asjaolud tõi hageja käesolevas menetluses esile ja tõendas neid.
25.Järelikult laenu andmise otsustamise käigus viidi läbi kostja krediidivõimelisuse kontroll, mida hageja asjakohaste ja lubatavate tõenditega on ka tõendanud ehk et kostja oli laenulepingu sõlmimise eelselt kui lepingu sõlmimise hetkel krediidivõimeline (KAVS § 50 lg 3, lg 4).
26.Vastavalt laenulepingu p. 2 ja lepingu lisaks olevale maksegraafikule oli kostjal kohustus tasuda lepingujärgseid osamakseid perioodil 05.03.2024-05.02.2027. Esialgse krediidiandja poolt 31.12.2024 kostjale edastatud laenulepingu ülesütlemise hoiatuse kohaselt oli seisuga 31.12.2024 kostjal tagastamata või osaliselt tagastamata 05.06.2024, 05.07.2024, 05.08.2024, 05.09.2024, 05.10.2024, 05.11.2024, 05.12.2024, 05.01.2025 osamaksed kogusummas 2279,01 eurot. Kohus on tuvastanud, et kostjal oli tekkinud laenulepingu alusel võlgnevus ja kostja oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja esialgne krediidiandja on andnud kostjale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks koos avaldusega, et ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg 1). Kohus leiab, et hageja on tõendanud esialgse krediidiandja poolt laenulepingu ülesütlemise eelduseid sh kostja poolt lepingu rikkumist, mille tulemusena on kostja võlgnevuses kooskõlas kostja võlgnevuste tabeliga laenu põhiosa ja intressi osamaksetega perioodil 05.06.2024-05.01.2025. Hageja on tõendanud, et kostjale on edastatud ülesütlemise hoiatus ja ülesütlemise teade. Seega on laenulepingu ülesütlemine materiaalselt ja formaalselt kehtiv. Laenulepingu ülesütlemisega muutus laenu tagastamise nõue tervikuna sissenõutavaks. Võttes arvesse, et kostja sai laenu 15 000 eurot ja tagastas laenulepingu kehtivuse ajal laenu põhiosa katteks summa 2005, 42 eurot, siis on kostjal laenu põhiosa osas võlgnevus 12 994, 58 eurot.
27.Kohus rahuldab hagi laenulepingu ülesütlemise tulemusena sissenõutavaks muutunud põhivõla osas summas 12 994,58 eurot osas.
28.VÕS 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu 5
2-25-20837
laenulepingu puhul tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled leppisid laenulepingu p. 2 kokku, et kostja on kohustatud tasuma intressi määras 23,90%. Kostjal on vastavalt laenulepingu p. 2 ja lepingu lisaks olevale maksegraafikule ning kostjalt laekunud tasumisi arvestades intressi võlgnevus alates 6.-ndast osamaksest so 05.08.2024 kuni laenulepingu ülesütlemiseni 29.01.2025 summas 1575,51 eurot (136,48+265,36+258,81+252,13+245,32+238,37+179,04). Kohus rahuldab hageja sissenõutavaks muutunud intressinõude summas 1575,51 eurot.
29.Lepingu lisas 1 p.2 ja maksegraafikus olid laenulepingu pooled kokku leppinud, et kostjal on kohustus tasuda igakuiselt laenuhaldustasu summas 1,50 eurot kuus. Kuivõrd kostja ei tasunud esialgsele krediidiandjale perioodil 05.06.2024-05.01.2025 laenuhaldustasu, siis oli laenulepingu ülesütlemise seisuga so 29.01.2025 kostjal tasumata laenuhaldustasud kogusummas 12 eurot (8x 1,50). Kohus rahuldab hageja sissenõutavaks muutunud laenuhaldustasude nõude summas 12 eurot.
30.Hageja esitas hagiavalduses ka võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude summas 50 eurot, millest hageja esindaja loobus 12.05.2026 kohtuistungil. Sellega seoses kohus lõpetab selle nõude osas menetluse seoses hageja poolt nõudest loobumise tõttu TsMS § 4 lg 3, 428, 429 alusel. Nõudest loobumise tõttu ei kuulu hagejale nõudele vastavas osas riigilõiv tagastamisele (TsMS 150 lg 3).
31.Hagejal on kostja vastu viivise nõue põhivõla summalt 12 994,58 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast so alates 30.01.2025 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 02.12.2025 lepingus kokku lepitud määras so 23,90% lepingu p. 2 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel. Seega nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 2612,20 euro välja mõistmist. Kuivõrd kohus rahuldas hageja põhinõude, siis on põhjendatud ka hageja viivisnõue kostja vastu. Kohus rahuldab hageja sissenõutavaks muutunud viivisnõude perioodil 30.01.2025 kuni 29.05.2026 so kohtuotsuse avalikult kuulutamise päevaga lepingus kokkulepitud määraga 23,90% so summas 4126,76 eurot. Samuti on põhjendatud hageja viivisnõue lepingus kokkulepitud määras 23,90% aastas TsMS § 367 alusel, kuivõrd on alus eeldada, et kostja jõustunud lahendit ei täida. Seega rahuldab kohus viivisnõude TsMS § 367 alusel, kuid piirab seda põhivõla summaga, sesthageja ei ole vastavalt kohtupraktikale tõendanud seda summat ületavas osas endale kahju tekkimist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05 p.19).
32.Arvestades rahuldatud hageja nõudeid (hagihind 20 349,99 eurot), rahuldab kohus hagi hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõudest loobumise tõttu 99,75% ulatuses. Kohus jätab sel põhjusel menetluskuludest 99,75 % ulatuses kostja kanda ja 0, 25 % ulatuses hageja kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 33.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
34.Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud, seega puudub alus kostja menetluskulude väljamõistmiseks hagejalt. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
35.Hageja on tasunud riigilõivu 1260 eurot, mis on põhjendatud menetluskulu ja kuulub kostjalt välja mõistmisele võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
36.Hagiavaldusele lisatud hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust hinnaga 169 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Hagejale on osutatud lepinguliste 6
2-25-20837
esindajate poolt õigusteenust järgnevalt:
36.1.Täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule ajakuluga 2 h summas 338 eurot- kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud 2 h ulatuses, kuid ebamõistlikult suur on õigusteenuse tunnihind, mida kohus vähendab 120 eurole 1 h eest, kokku on seega põhjendatud õigusteenuse kulu 240 eurot. Kuivõrd hageja lepinguliste esindajate tunnihind on omane advokaatide poolt osutatava teenuse tunnihindega ning hageja lepingulised esindajad ei kuulu Eesti Advokatuuri, mistõttu ei kanna nad ka kulusid, mille tõttu võiks nõuda kostjalt välja õigusteenuse hinda 1 h eest 169 eurot. Samuti esitavad hageja lepingulised esindajad tarbijakrediidivaidlustes tüüptekste, millel ei ole tihtipeale asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Käesoleva tsiviilasja olemus ei ole keeruline ja see ei ole ka mahukas.
36.2.Viru Maakohtu 12.05.2025 kohtuistungil avaldas ja palus hageja protokollida, et 12.05.2026 kohtuistungi ettevalmistuse ja istungil esinduse ajakulu on 1,5 h tunnitasuga 169 eurot ilma käibemaksuta- arvestades, et istung kestis 7 minutit, siis ei ole põhjendatud hagejal asja olemust arvestades kulutada kohtuistungi ettevalmistusele 1 h ja 23 minutit. Kohus vähendab ettevalmistusele kuluvat aega ja määrab istungiks ettevalmistusele ning esindusele istungil 45 minutit. Seega on eelmainitud menetlustoimingutega seotud põhjendatud tasu arvestades eel p. 42.1 tunnitasu vähendamist kokku 90 eurot.
37.Seega loeb kohus põhjendatud menetluskuluks tasutud riigilõivu 1260 eurot ja lepingulise esindaja töö maksumusega 330 (240+90) eurot, kokku on hageja menetluskulud 1590 eurot ning vastavalt hagi rahuldamise ulatusele on põhjendatud jätta kostja kanda hageja menetluskulusid 99,75% ulatuses so 1586,02 euro ulatuses.
38.Kohus rahuldab hageja taotluse TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Mari-Ann Veiermann Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.