Gildi Kapital OÜ hagi AS ÜHISTEENUSED vastu leppetrahvi tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
55 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Gildi Kapital OÜ (registrikood 12668230; lepinguline esindaja F.Q, OÜ Konsultatsioonibüroo F.Q ja Ottender, e-post: esindajad Kostja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490; lepinguline esindaja: Tiina Prunn, e-post: kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Gildi Kapital OÜ hagi AS ÜHISTEENUSED vastu 14.04.2025 leppetrahvi nr 1047008328 tühisuse tuvastamiseks.
2.Jätta menetluskulud Gildi Kapital OÜ kanda ja menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaksmääramata. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 3-6, 44-47)
1.Gildi Kapital OÜ (hageja) esitas 21.05.2025 Tartu Maakohtule hagi AS ÜHISTEENUSED (kostja) vastu, milles palus tuvastada 14.04.2025 leppetrahvi nr 1047008328 summas 55 eurot tühisus.
2.Hagiavalduse kohaselt vormistas kostja kontrolör 14.04.2025 kell 12:26 Turu tn 19 Tartu kinnistul hagejale kuuluvale sõidukile registreerimismärgiga xxxxxxx leppetrahvi, mille kohaselt eiras sõiduk parkimiskorralduse nõudeid, kommentaariks „haljasala“.
Lepingurikkumise tuvastamiseks tehtud fotodelt on näha, et hageja pisiveoki üks ratas on pargitud veidi üle äärekivi. Hageja töötajad teostavad Turu tn 19 kortermajas remonditöid ning sõidukile oli alates 03.04.2025 korteriühistu kinnitusel väljastatud parkimisluba. Hageja esitas 28.04.2025 kostjale leppetrahvi vaide, mis jäeti 14.05.2025 rahuldamata. Kostja asus seisukohale, et hageja on rikkunud liiklusseaduses (LS) sätestatud reegleid, mille kohaselt ei tohi sõidukit parkida haljasalal ilma selle omaniku või valdaja loata. Täiendavalt selgitas kostja, et leppetrahv on määratud parkimistingimuste alusel, mille kohaselt sõidukijuht on kohustatud parklat ja parkimiskohta kasutama järgides sõidukijuhi hoolsuskohustust ning lähtuma paigaldatud viitadest, märkidest ja operaatori juhistest. Turu tn 19, Tartu kinnistu sissesõidul on ära toodud eraparkla parkimislepingu tingimused. Hagejal oli veoki parkimiseks Turu tn 19, Tartu kinnistul olemas korteriühistu ehk valdaja nõusolek. Veoki parkimine osaliselt haljasalale oli vajalik, et veok ei sulgeks liiklust elamu ees. Veoki parkimine nö ristipidiselt oleks võtnud ära ligemale 3 parkimiskohta, mistõttu oli hageja veok pargitud parimal võimalikul viisil. Kostja on vaiet rahuldamata jättes viidanud lepingurikkumisele, mis seisneb parkimislepingu punkti 13 ja LS § 21 lg 2 p 12 rikkumises ehk kinnistu valdaja nõusolekuta haljasalale parkimine. Asjaolu, et parkimislepingu punkti 13 alusel on samuti võimalik leppetrahvinõue esitada, ei ole üheselt arusaadav, sest on lisatud alles peale 12. punkti, mis reguleerib nõuete loovutamist. Hageja hinnangul ei ole ta parkimislepingut rikkunud ja leppetrahvi nõudmiseks puudub lepingujärgne ja seadusest tulenev alus.
3.Kostja ei viita leppetrahvi alusena mitte parkimislepingu tingimuste rikkumisele, vaid parkimiskorraldus nõuete rikkumisele. Hageja on arvamusel, et lepingu p 6 tuleb mõista selliselt, et lepingu tingimused, sh sanktsioonide kohaldamise alused ja sanktsioonid ise, on infotahvlitel kajastatud ammendavalt. Hagejale jääb mõistetamatuks missugusel lepingust tuleneval alusel on talle määratud leppetrahv määras 55 eurot, sest vastavasisulist trahvimäära parkimisleping ei sisaldagi ning parkimisluba oli tal olemas. Parkimisluba väljastades oli korteriühistu teadlik missugustel asjaoludel hageja sõiduk parkimisluba üldse vajab. Ehitisregistri andmetel asub kinnistul korterelamu ning puuduvad igasugused andmed parklarajatise kohta. Seega asub nn parkla täies ulatuses õuemaal. KOSTJA VASTUS (dtl 31-34, 53-54)
4.Kostja hagiga ei nõustu ja leiab, et leppetrahv on õiguspärane ning õiguslik alus selle tühistamiseks puudub. Aadressil Turu tn 19, Tartu asuv parkla on eraparkla ja parkimiskorraldusele eraparklas viitavad liikluskorraldusvahendid. Avalik-õigusliku liikluskorraldusvahendi järgimine on kohustuslik ka eraomandis olevas parklas sõltumata tsiviilõigusliku parkimislepingu tingimustest.
5.Parklasse sissesõidul on olemas parkimiskeelu ala tähistav liiklusmärk 384, mis näitab mõjuala, kus ei tohi parkida. Mõjualamärgi allosale on kantud tekst „V.a KÜ Tartu Turu 19 kirjalikul loal“. Lisaks liiklusmärkidele on kinnistule paigaldatud kostja oranž infotahvel, kus on kirjas eraparkla parkimislepingu tingimused. Hagejale väljastati leppetrahv põhjusel, et sõiduk parkis osaliselt haljasalal. Sõidukijuht ei saa lähtuda üksnes liikluskorraldusvahendite olemasolust või puudumisest või asjaolust, et sõiduk ei mahu parkimiskohale, kuivõrd keeld haljasalal parkimiseks on ette nähtud õigusaktidest tulenevalt. Mitte kusagil ei ole parklas üheselt mõistetavalt välja toodud, et parkla omanik lubaks haljasalal parkida. Parkimistingimuste järgimine ei tähenda, et sõidukijuht ei peaks täitma seadusest tulenevaid nõudeid.
6.Vaidlusaluses kohas on parkimiskohad tähistatud maha märgitud joontega ning parkimisala ja haljasala on selgelt piiritletud äärekividega. Sõidukijuht pidi nägema, kuskohast algab haljasala ja lõpeb teekate. LS § 21 lg 2 p 12 sätestab, et sõidukit ei tohi peatada haljasalal ilma selle omaniku või valdaja loata. LS § 21 lg 4 p 1 sätestab, et parkida ei tohi kohas, kus ei tohi sõidukit peatada. Seega on haljasalal peatumiseks ja parkimiseks vaja maaomaniku luba tõendatud kujul. Hagejale KÜ poolt väljastatud luba oli antud ainult parkimiseks ning 2
ei kinnita ega tõenda, et hageja võis parkida osaliselt või täielikult haljasalal. Hagejal puudus parkimisala omaniku kui ka kostja luba haljasalal parkimiseks. Parkla omanik kehtestab parkimistingimused, mille täitmist kostja kontrollib ning parkimistingimused antud parklas kehtivad kõigile ühtemoodi.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus, arvestades poolte seisukohti ja vastuväiteid ning hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
8.Hageja on esitanud kostja vastu nõude tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 alusel parkimistingimuste rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvi nõude tühisuse tuvastamiseks. Tasulisel parkimisalal parkimiseks sõlmitud leping vastab võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes üürilepingu tunnustele. Tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (RKTKo 26.01.2017, nr 3-2-1-82-16, p 22). VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
9.Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud ning vaidlust ei ole selles, et - hagejale kuuluv sõiduk registreerimismärgiga xxxxxx oli pargitud 14.04.2025 Turu tn 19 kinnistu eraparklas, kus kostja korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle (dtl 8-11); - sõiduki suhtes on 14.04.2025 koostatud leppetrahv nr 1047008328 (dtl 7) summas 55 eurot; - kostja jättis hageja leppetrahvi vaide 14.05.2025 rahuldamata (dtl 14).
10.Vaidlust ei ole selles ja ka fotodelt (dtl 37-38) on näha, et sissesõidutee paremal poolel oli nähtav eraparkla infotahvel ning parkimistingimused. Parkla sissesõidule paigaldatud liiklusmärk koos eraparkla sildiga on pakkumus VÕS § 16 lg 1 mõttes, sest see on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Parkides sõiduki parklasse aktsepteerib sõidukijuht kostja poolt esitatud tingimusi ja leping loetakse sõlmituks VÕS § 20 lg 1 järgi.
11.Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et parkimisleping sõlmiti 14.04.2025 Turu tn 19 kinnistu eraparklas parkimiseks ning hagejal oli olemas kinnistuomaniku luba parkimiseks (dtl 12). Kohtule esitatud fotodelt (dtl 8-11) on näha, et hageja sõiduki kõrvalistujapoolne esiratas oli pargitud üle äärekivi. Hageja sõidukile on väljastatud leppetrahv (dtl 7) haljasalal parkimise tõttu. Fotodelt on näha, et kohas kus hageja parkis on kõvakattega tee, parkimise korraldamiseks on maha märgitud jooned ning parkimiskohad ja haljasala on äärekiviga piiritletud.
12.Kostja opereeritava eraparkla parkimistingimused (dtl 15) näevad ette, et sõiduki juht on kohustatud parklat ja parkimiskohta kasutama järgides sõidukijuhi hoolsuskohustust ning lähtuma paigaldatud viitadest, märkidest ja operaatori juhistest. Iseenesest on õige hageja viide lepingu p-le 6, mis näeb ette, et parkimistingimused ja juhend on märgitud vastaval infotahvlil ning sellest saab sõidukijuht lähtuda, kuid see ei vabasta sõidukijuhti kohustusest järgida liiklusseaduses ette nähtud liikluskorraldust. Kuigi kostja ei ole leppetrahvi nõuet põhjendanud parkimislepingu rikkumisega, vaid on tuginenud parkimiskorralduse nõuete rikkumisele, ning tegemist ei ole samatähenduslike mõistetega, võivad need teatud juhtudel siiski osaliselt kattuda, kuivõrd eraparklas kehtivad parkimistingimuste kõrval ka liiklusseadusest (LS) ning üldisest liikluskorraldusest tulenevad nõuded. Asjaolu, et parkimistingimustes ei ole üldisi liikluskorralduslikke nõudeid sõnaselgelt välja toodud, ei muuda parkimistingimusi ebaselgeks. Samuti ei muuda tingimusi ebaselgeks veel see, kui lepingu punktid ei ole loogilises järjestuses või on liiga üldsõnalised.
13.Kohus leiab, et antud juhul on kostja leppetrahvis viidatud parkimiskorralduse nõuete rikkumine hõlmatud parkimislepingu tingimuste rikkumisega, sest parkimislepingu p 13 3
viitab sõidukijuhi üldisele käitumisstandardile ja kohustusele lähtuda viitadest ja märkidest ning operaatori juhistest. Kohus on eespool tuvastanud fotodelt, et sõidukite parkimisala oli piisavalt selgelt ja arusaadavalt märgistatud. Liiklusseaduse (LS) § 21 lg 1 p 12 näeb ette, et sõidukit ei tohi parkida haljasalal ilma selle omaniku või valdaja loata. Tõendeid selle kohta, et hagejal vastav luba oleks, kohtule esitatud ei ole. Samuti ei nähtu fotodelt, et osaliselt haljasalal parkimist õigustaks mingi muu asjaolu (nt sel ajahetkel oli vaja ehitusmaterjali või ehitusprahti maha või peale laadida vms). Seega leiab kohus, et hageja ei ole oma sõidukit parkides järginud kostja juhised ega teemärgiseid st parkinud märgitud parkimiskoha piirides. Selline parkimiskorralduse rikkumine on parkimislepingu osaks ning nõuete rikkumine kujutab endast ühtlasi parkimislepingu rikkumist. Seda ei muuda asjaolu, et kinnistu, millel eraparkla asub, ei ole ehitisregistri andmetel parklarajatist ja see asub õuemaal. Kuivõrd hageja on rikkunud parkimislepingu punkti 13 parkides sõiduki ilma vastavat luba omamata osaliselt haljasalale, on leppetrahvi nõue põhjendatud.
14.VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Selline kokkulepe võib VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi olla tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav ja sama paragrahvi esimese lõike alusel ka tühine, kui ette nähtud leppetrahvi summa on ebamõistlikult suur (RKTKo 25.01.2017 nr 3-2-1-68-16, p 36). Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et kostja parkimisala tingimustes märgitud leppetrahv 57 eurot oleks ebamõistlikult suur. Kostja on määranud hagejale 55 euro suuruse leppetrahvi, mis on veidi väiksem kui tingimustes kokku lepitud. Asjaolu, et hagejale määratud leppetrahv on väiksem kui lepingutingimustes sätestatud leppetrahvi suurus, ei mõjuta leppetrahvi tasumise kohustuse olemasolu.
15.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et tõendamist ei ole leidnud asjaolud, mis annaksid aluse järeldada, et leppetrahvi nõue oleks tühine. Seega jääb hagi rahuldamata.
MENETLUSKULUD
16.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
17.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
18.Kostja ei ole kohtu antud tähtajaks menetluskulude nimekirja esitanud. Seega jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.