AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus Sillamäe linn, J. Gagarini tn 11 korteriühistu vastu kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829) kaudu, lepinguline esindaja Kadri Ojamaa Puudutatud isik: Sillamäe linn, J. Gagarini tn 11 korteriühistu (registrikood 80426569)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus Sillamäe linn, J. Gagarini tn 11 korteriühistu vastu kahju hüvitamiseks.
2.Mõista Sillamäe linn, J. Gagarini tn 11 korteriühistult AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks välja 2682,07 eurot (s.o kahjuhüvitis 2342,07 eurot ja ajavahemikul 09.01.2025 kuni 28.05.2026 sissenõutavaks muutunud viivis 340 eurot).
3.Mõista Sillamäe linn, J. Gagarini tn 11 korteriühistult AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks välja põhivõlalt (1964 eurot) viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.05.2026 kuni põhivõla tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud Sillamäe linn, J. Gagarini tn 11 korteriühistu kanda.
5.Mõista Sillamäe linn, J. Gagarini tn 11 korteriühistult AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks menetluskulude katteks välja 381 eurot.
6.Mõista Sillamäe linn, J. Gagarini tn 11 korteriühistult AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (381 eurot) välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
7.Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord 1
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
ASJAOLUD
1.AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (avaldaja) esitas 27.11.2025 Viru Maakohtule avalduse, milles palub Sillamäe linn, J. Gagarini tn 11 korteriühistult (puudutatud isik) välja mõista põhivõla 2342,07 eurot ja 09.01.2025 kuni 27.11.2025 sissenõutavaks muutunud viivise 221,47 eurot. Samuti palub avaldaja mõista puudutatud isikult välja viivise põhivõlalt alates 28.11.2025 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avalduse kohaselt toimus 30.04.2024 Sillamäel J. Gagarini tn 11 korteris nr XXX kahjujuhtum. Korter nr XXX oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud avaldaja juures. 06.05.2024 kahjuteates on juhtumi kirjeldusena märgitud „toru lekkimine“ ning kahjustuste kirjeldusena märgitud „niiskus tualetis muudab mööbli ja põranda niiskeks ning plaadid tulevad põrandalt lahti“. Kindlustusvõtja ja puudutatud isiku juhatuse liikme K G 05.07.2024 allkirjastatud avaldusest selgub, et korteri nr XXX vannitoas lekkis siugtoru. Avalduse kohaselt avastati 20. aprillil, et vannitoas lekib siugtoru ning kutsuti välja avariiteenistus järgmiseks päevaks. Avariiteenistus saabus kahe nädala pärast, kogu selle aja vesi lekkis, mille tõttu tekkis kahju. Avaldaja esindaja vaatas 08.05.2024 kahjustada saanud korteri nr XXX üle. Ülevaatuse aruande kohaselt sai kahjustada WC/vannitoa puitkarkass, püstak tuleb sulgeda ja uus põrand paigaldada. Plaadid on enamuses lahti tulnud (vuukide kaudu plaadi alla pääsenud vesi). Kahju põhjuse kohta on märgitud, et vannitoas püstakus purunes veetoru, mille ühistu on nüüdseks ära parandanud. Korteri nr XXX vannitoa siseviimistluse taastamiseks tegi hinnapakkumise S OÜ summas 2542,07 eurot. Avaldaja hinnangul oli hinnapakkumine mõistlik ning selles näidatud kulud vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. S OÜ taastas korteri nr XXX vannitoa siseviimistlusele tekkinud kahjustused ning esitas avaldajale korteri taastamisarve 2342,07 eurot. Avaldaja hüvitas kahju 2342,07 eurot, omavastutus 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Avaldaja koostööpartner 4 OÜ esitas 18.12.2024 puudutatud isikule kahju hüvitamise nõude, paludes kahju hüvitada hiljemalt 08.01.2025. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud. Avaldaja leiab, et veekahju sai alguse korteriomanike kaasomandisse kuuluvast küttetorustikust ning korteriühistu on rikkunud seadusest tulenevat kohustust hoida korras korteriomandite kaasomandiosa ese. Korteriühistu vastutab rikkumise eest. Kui kaasomandis olev küttesüsteem ei oleks lekkinud, ei oleks ka korter nr XXX kahjustada saanud. Kahju tekkimine oli ettenähtav. Avaldaja nõuab puudutatud isikult kahju 2342,07 eurot hüvitamist. Avaldaja nõudis kohtuvälises kahjunõudes kahju hüvitamist hiljemalt 08.01.2025, seega nõue muutus sissenõutavaks 09.01.2025. Sellest kuupäevast arvestab avaldaja viivist.
Puudutatud isik ei esitanud avalduse osas seisukohta. 2
KOHTU SEISUKOHT
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
4.Avaldaja nõuab korteriühistult kahju hüvitamist seoses 30.04.2024 veelekkega korteris asukohaga XXX, millega tekitati viidatud korterile kahju. Avaldaja on tõendanud, et korter nr XXX oli kindlustatud avaldaja juures (dtl 10–13). Avaldaja on kahju hüvitanud (dtl 29). Avaldajale on seega VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud korteriomaniku nõue kahju tekitaja vastu. Avaldaja leiab, et korterile nr XXX tekitatud kahju eest vastutab korteriühistu.
5.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1 kohaselt tavapärase valitsemisena käsitatakse eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Korteriühistul on kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid, kontrollida tehnosüsteemide korrasolekut ning rakendada puuduste ilmnemisel vajalikke abinõusid ohu või puuduste kõrvaldamiseks (RKTKo nr 3-2-1-117-14, p 12; nr 3-2-1-61-14, p 30). Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel (vt RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 17), kui on täidetud järgmised eeldused: korteriühistu on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1); korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
6.Kohtul tuleb asja läbivaatamisel tuvastada kahju põhjus. Avaldaja esitatud ülevaatuse aruande kohaselt purunes korteri nr XXX vannitoas püstakus veetoru, mis tekitas veekahjustusi vannitoas (dtl 20–24). Avaldusele lisatud fotolt nähtub katkine veetoru (dtl 19). Avaldaja esitas ka kindlustusvõtja ja korteriühistu juhatuse liikme K. G allkirjastatud avalduse, mille kohaselt: „20. aprillil avastasime, et vannitoas lekib siugtoru. Kutsusime välja avariiteenistuse järgmiseks päevaks. Avariiteenistus saabus kahe nädala pärast. Kogu selle aja vesi lekkis, mille tõttu tekkis kahju.“ (dtl 15, tõlge dtl 16). Puudutatud isik ei ole nendele asjaoludele vastu vaielnud. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates on tuvastatav, et kahju pärines korteris nr 22 asuvast katkisest veetorust.
7.Korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks, on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi reaalosas või mitte (RKTKm 09.03.2022, 2-19-9543, p 14). Veetorustik on seega korteriomanike kaasomandis.
8.Korteriühistu üheks seadusest tulenevaks kohustuseks on korteriomandite kaasomandi osa eset korras hoida, st tagada selle eesmärgipärane toimimine, sh kohustus hoida korras korteriomanike kaasomandisse kuuluv veetorustik. Kuna eelnevalt on tuvastatud, et korteris nr XXX asuv veetoru lekkis, järelikult ei olnud veetoru korras ning korteriühistu on rikkunud seadusest tulenevat kohustust, s.o hoida korras korteriomandite kaasomandi osa ese.
9.Kuivõrd korteriühistu ei hoidnud korras kaasomandis olevat veetoru (rikkumine) ja kindlustatud korteri omanikul tekkis kahju (korterile tekkinud veekahjustused), esineb rikkumise ja kahju vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kaasomandis olev veetoru ei oleks lekkinud, ei oleks ka korter nr XXX kahjustada saanud. 3
10.Puudutatud isik pidi vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei ole oma kohustust rikkunud või rikkumine on vabandatav (VÕS § 115 lg 1 ja § 103 lg 1, vt ka RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649/57, p 21). Puudutatud isik ei ole avaldusele vastanud ega tõendanud, et rikkumine oleks olnud vabandatav.
11.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista kahjuhüvitise 2342,07 eurot. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 järgi ei hüvitata kahju ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Avaldaja tõendab kahju suurust S OÜ hinnapakkumisega summas 2542,07 eurot (dtl 25–27). Hinnapakkumises on kirjeldatud kahjustada saanud korteri remondiks vajalike ehitustööde ja materjalide maksumust. S OÜ esitas avaldajale korteri taastamise tööde eest arve nr 241274 summas 2342,07 eurot (dtl 28) (omavastutus 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda). Kohtu hinnangul on tegemist korteri nr XXX taastamisega seotud kuludega materjalile ja tööle. Avaldusest ega selle lisadest ei nähtu, et puudutatud isikult nõutav kahjuhüvitis hõlmaks kulu, mis ei ole hõlmatud kaitse-eesmärgiga. Puudutatud isik ei ole kahjuhüvitise suurusele vastu vaielnud. Kohus leiab eelneva põhjal, et tegemist on põhjendatud ja tõendatud kahjuga. Kohtu hinnangul on tegemist ettenähtava (VÕS § 127 lg 3) kahjuga. Samuti on tõendatud, et korteris nr XXX ei oleks tulnud hinnapakkumises märgitud töid teha, kui kaasomandis olevast veetorust ei oleks lekkinud vett (VÕS § 127 lg 4). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 2342,07 eurot.
12.Avaldaja nõuab puudutatud isikult 2342,07 eurolt viivist alates 09.01.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Avaldaja esitas puudutatud isikule nõude 18.12.2024, milles palus kahju hüvitada hiljemalt 08.01.2025 (dtl 31–35). Avaldaja palub viivise välja mõista alates 09.01.2025. Seega on avaldaja tõendanud, et nõue oli viivise nõudmise ajaks sissenõutavaks muutunud. Avaldaja palub viivisemäära alusena kohaldada VÕS § 113 lg 1 teist lauset. Seega kuulub kohtulahendi tegemise seisuga (28. mai 2026) VÕS § 113 lg 1 teise alusel puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele viivis 340 eurot (arvutatud viivisekalkulaatoriga, viivitatud päevade arv 505). Samuti kuulub väljamõistmisele alates 29. maist 2026 sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla kohase täitmiseni.
13.Kuivõrd kohus rahuldab avalduse täies ulatuses, on kohtu hinnangul õiglane, kui menetluskulud kannab puudutatud isik (TsMS § 172 lg 1). TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
14.Avalduses sisalduva menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuludeks avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot, tõendi tõlkimise kulu 31 eurot ja esindajakulud 300 eurot. Kohus leiab, et avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 5). 4
TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 ning § 143 p 1 järgi on tõlkekulud menetluskuluna hüvitatavad. Avaldusele on lisatud venekeelne tõend (dtl 15) ning selle tõlge (dtl 16). Tegemist oli asjakohase tõendiga, mida kohus asja lahendamisel arvestas. Avaldaja tasus tõendi tõlkimise eest 31 eurot, mis on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas avaldaja lepinguline esindaja menetluses õigusabi 2 tundi, mis seisnes nõude asjaolude ja materjaliga tutvumises, tõendite kogumises, avalduse koostamises ja esitamises. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 13). Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Avaldajat esindas lepinguline esindaja tunnihinnaga 150 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu määr mõistlik ega ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja ajakulu kokku 2 tundi avalduse koostamisega seotud toiminguteks on põhjendatud ja vajalik, arvestades vaidluse olemust ning avalduse sisu, mahtu ja lisasid.
15.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud kokku 381 eurot (s.o 50 + 31 + 300). Kohus rahuldab ka avaldaja taotluse mõista puudutatud isikult menetluskulud välja koos lisanduva viivisega võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.