Viru Maakohus
Kohtunik
Angelina Abol
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. mai 2026, Rakvere
Tsiviilasja number
2-24-9211
Tsiviilasi
AS-i ÜHISTEENUSED hagi R. B. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
826.36 eurot
Menetlusosalised esindajad:
ja
nende Hageja: AS ÜHISTEENUSED (RK 11052490), lepinguline esindaja Ahto Järvela Kostja: R. B. (IK XXX)
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
Hagiavalduse põhjal kostja parkis sõidukit registreerimismärgiga XXX parkimiskorralduse nõudeid rikkudes hageja opereeritavas parklas XXX 13, Sillamäe (parkimise kuupäev, sulgudes leppetrahvi teate number): 1) 29.07.2023 (nr 1040000611); 2) 06.08.2023 (nr 1040000652); 3) 15.08.2023 (nr 1040000676); 4) 06.09.2023 (nr 1040000733); 5) 08.09.2023 (nr 1040000735); 6) 09.09.2023 (nr 1040000737); 7) 12.09.2023 (nr 1040000744); 8) 13.09.2023 (nr 1040000749); 9) 27.09.2023 (nr 1040000790); 10) 03.10.2023 (nr 1040000797); 11) 04.10.2023 (nr 1040000798); 12) 19.10.2023 (nr 1040000832). Hageja nõudis kostjalt iga kord leppetrahvi 40 eurot tasumist. Hageja selgituse järgi hageja korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingute alusel. Parkimisala on tähistatud nii, et kinnistutel tohib parkida vaid valdaja loa. Kostja ei täitnud parklas parkimistingimusi esiklaasil/armatuurlaual puudusid parkimisõigust tõendavad dokumendid. Hageja selgitas välja, et Transpordiameti andmetel oli parkimistrahvide koostamise ajal sõiduki omanikuks kostja. Leppetrahvi teade pandi sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, millega loetakse leppetrahv kostjale kättetoimetatuks. Kostja ei ole vaiet esitanud. Hageja arvestab viivist alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni seadusjärgses määras. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulu VÕS § 113 2 lg 2 alusel (s.o pärast lepingu lõppemist): 1) leppetrahviga nr 1040000652 (06.08.2023 parkimine) seonduva kuluna 25 eurot: 22.09.2023 võlateatis maksumusega 15 eurot, 06.11.2023 võlateatis maksumusega 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot; 2) leppetrahviga nr 1040000611 (29.07.2023 parkimine) seonduva kuluna 20 eurot: 22.09.2023 võlateatis maksumusega 15 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot; 3) ülejäänud 10-l leppetrahvil 20 eurot: 22.11.2023 võlateatis maksumusega 15 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot.
sissepääsul ja parkimisalal olid nähtavalt paigaldatud parkimistingimusi sisaldavad infotahvlid, millel oli muu hulgas sätestatud parkimisala kasutamise tingimused, parkimisõiguse olemasolu nõue ja leppetrahvi kohaldamine tingimuste rikkumise korral. Kostja rikkus parkimistingimuste punkti 4, kuna sõidukis puudus parkimise õigust tõendav luba. Viidatud parkimistingimuste punkti järgi sõidukijuht kohustub vahetult pärast sõiduki parkimist tasuma parkimise eest mobiiltelefoniga, mobiilirakendusega või asetama parkimise õigust tõendava dokumendi esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust, v.a kui pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Hageja ja kostja vahel oli sõiduki parkimisega sõlmitud parkimisleping. Hageja ei saa ega pea tagama parkimisala pidevat jälgimist, et tuvastada sõiduki katkematut viibimist parklas, mille tõttu lähtub hageja objektiivselt tuvastatavatest rikkumistest konkreetsetel kuupäevadel. Iga rikkumise tuvastamise päeval tuleb eeldada, et sõiduk on pargitud parkimisalale uuesti. Hageja leiab, et iga parkimislepingu rikkumise tuvastamisele on eelnenud eraldi parkimislepingu sõlmimine, mis annab aluse eraldi leppetrahvi kohaldamiseks.
valdaja KÜ Viru 13 loal. Hageja tugineb sellele, et kostja on parklasse sisenemisega sõlminud hagejaga parkimislepingu, seejuures hageja eeldab, et iga rikkumise tuvastamise päeval sõiduk pargiti parkimisalale uuesti. Seega on iga kord eelnenud eraldi parkimislepingu sõlmimine, mis annab aluse eraldi leppetrahvi kohaldamiseks. Kohus tuvastas esitatud tõendite põhjal, et parkimisala on tähistatud selliselt, et kinnistul tohib parkida vaid valdaja KÜ Viru 13 loal (vt fotod dtl 174, 175). Parklasse sisenedes algab parkimiskeelu ala, kuid märgil on esitatud erand: „Välja arvatud KÜ Viru 13 kirjalikul loal“. Märgil on lisaks viide „ERAPARKLA“ ja „Parkimistingimused asuvad infotahvlil parklas“. Kohus märgib siinkohal, et kuigi kostja pargitud sõiduki kohta esitatud fotodest ei nähtu, et selline märk oli vähemalt antud konkreetse sissesõidu ees olemas juba enne 19.10.2023 (dtl 28, fotol näha märgi teine külg, „Parkimiskeelu ala lõpp“) ja hageja 17.03.2026 seisukoha tekstis esitatud fotodel (parkimiskeelumärgiga) puudub ajatempel, saab kohtu hinnangul kostja sellekohase vastuväite puudumisel lugeda tõendatuks, et parkimiskeelu märk samal kujul oli olemas kõikidel haginõude aluseks olevatel parkimiskordadel. Hageja on kohtule esitanud ka fotod parkimisalale paigaldatud infotahvlist, mis asub elumaja ees ja mitte vahetult parklasse sissesõidu juures koos parkimiskeelu märgiga (dtl 175). Foto põhjal ei ole infotahvli tekst loetav, mille tõttu kohtul ei ole ka võimalik veenduda selle sisu vastavuses hageja poolt eraldi esitatud tekstiga (dtl 177). Kohus asub tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et hageja kirjeldatud ja tõenditest nähtuval viisil avaldatud ja paigaldatud pakkumust saab pidada siduvaks pakkumuseks VÕS § 16 lg 3 tähenduses sõlmida sõiduki parkimisega leping hageja tüüptingimustel. Kohus selgitab esiteks, et kohtul on tüüptingimustel sõlmitud lepingu puhul kohustus omal algatusel kontrollida muu hulgas seda, kas tüüptingimused on saanud lepingu osaks (nt RKTKo 26.11.2014, 3-2-1-112-14, p 14; RKTKo 03.06.2021, 2-19-5601, p 17.1). VÕS § 37 lg 3 järgi ei loeta lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Kohus leiab, et antud juhul on parkimist keelav märk koos eraparkla tähisega vastuoluline. Mõistlikul isikul ei ole võimalik saada hageja poolt väidetava parkimisteenuse osutamiseks paigaldatud tähistustest aru nii, et auto parkimisega kohta, kus see ei ole lubatud, ta siiski sõlmib parkimislepingu. Samuti nähtub parkimist keelavast märgist, et parkimislube väljastab korteriühistu. Seega ei ole võimalik aru saada, et pakkumuse lepingu sõlmimiseks teeb hageja, mitte KÜ Viru 13 (vt nt TrtRnKo 31.01.2023, 2-22-106308, p 13.2.). Märgil oleva teabe ja lisatähistuste põhjal võib kohtu hinnangul pigem aru saada, et parklas (antud juhul mujal kui parkimiskeelu märgiga samas asukohas) asuvad parkimistingimused seonduvad korteriühistu parkimisloa alusel parkimisega. Eelnevat arvestades ei ole hageja tõendanud, et ta sõlmis kostjaga parkimislepingud hageja toodud parkimistingimustel, mis muu hulgas sisaldasid leppetrahvikokkulepet. VÕS § 158 lg 1 kohaselt eeldab leppetrahvi nõudmine samade poolte vahel lepingu olemasolu tuvastamist. Kuivõrd kohtu tuvastatu põhjal ei ole poolte vahel parkimislepinguid sõlmitud, jätab kohus hagi nii leppetrahvi, viivise kui sissenõudmiskulude nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, siis toimiku põhjal kostjal kindlaksmääratavad ja hagejalt väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. (digitaalallkirjaga) Angelina Abol kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.