1.Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista X.R-ilt AB Fjord Bank kasuks põhivõlgnevus 3906,68 eurot ja viivis 268,34 eurot; välja mõista X.R-ilt AB Fjord Bank Group kasuks välja viivis põhinõudelt (3906,68 eurot) alates 22.05.2026 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. 2.Seoses ülalmärgituga: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta kostja kanda 80% ja hageja kanda 20%; 2.2 välja mõista X.R-ilt AB Fjord Bank kasuks menetluskulu 504 eurot; 2.3 välja mõista X.R-ilt AB Fjord Bank kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 504 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses; 2.4 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
3.Selgitada: 3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2); 3.2 riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul; TsMS § 179 lg 9 kohaselt kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses;
3.3 kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega (TsMS § 630); 3.4 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.5 kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.6 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Hagi sisu
1.Kostja esitas 13.04.2023 hagejale laenutaotluse summas 6500 eurot. Taotlus sisaldas taotletavat laenuperioodi pikkust 60 kuud. Kuna kostja krediidivõimelisuse hinnangu kohaselt oli kostja maksevõime piisav 6500 euro suuruse laenu tagasimaksmiseks, siis esitas hageja samuti oma kodulehe iseteeninduse kaudu püsival andmekandjal ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kostja kontole tutvumiseks Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe koos hageja poolt pakutavate lepingutingimustega 6500 euro saamiseks, mis sisaldas ka viidet lepingule kohalduvatele tüüptingimustele. Kuna kostjale lepingu tingimused sobisid, siis sõlmisid pooled hageja veebilehe iseteeninduses 13.04.2023 docobit.com veebisaidi kaudu, digitaalselt allkirjastades tarbijakrediidilepingu nr 132757, mille alusel andis hageja kostjale laenu 6500 eurot, intressiga 5,90 %/aastas, mis tuli tagastada 60 kuu jooksul igakuiste maksetena summas 151,37 eurot jooksva kuu 15-ks kuupäevaks al 15.05.2023 vastavalt maksegraafikule. Hageja kandis 14.04.2023 laenu summas 6500 eurot kostja pangakontole. Kostjal oli ülesütlemisavalduse esitamise kuupäeva s.o 01.09.2025 seisuga, al 15.05.2023, kohustus tasuda 28 kuu osamakse eest kokku 4238,36 eurot (28 x 151,37 eurot), kuid kostja oli teinud makseid täies ulatuses vaid 17 osamakse eest kogusummas 2593,32 eurot (see hõlmab kõiki hagejale seni laekunud makseid). Kuna kostja jäi viivitusse vähemalt kolme üksteisele järgneva osamakse kohase tasumisega ja ei tasunud võlgnevust ka vaatamata esitatud pretensioonidele, siis esitas hageja 01.09.2025 kostja epostile lepingu ülesütlemisavalduse, paludes tasuda võlgnevuse hiljemalt 15.09.2025, pakkudes ühtlasi võimalust pidada läbirääkimisi, et jõuda võla osas mõlemaid pooli rahuldavale kokkuleppele ja hoiatades, et kui võlgnevust ei ole täiendavaks tähtajaks täielikult tasutud ning ei ole saavutatud ka kokkulepet võlgnevuse tasumiseks, siis loetakse kostjaga sõlmitud leping 16.09.2025 automaatselt üles öelduks ilma selle kohta täiendavat teadet saatmata ja et lepingu ülesütlemise jõustumisel on kostja kohustatud tasuma hagejale kogu tagastamata laenu, ülesütlemise hetkeks kogunenud intressi ja perioodilise haldustasu ning ka muud lepingus sätestatud kohustused ja et kohustuste täitmata jätmisel on hagejal õigus pöörduda inkassoettevõtte või kohtu poole ning avaldada kohustuste rikkumise andmed maksehäireregistris. Kostja avas e-posti teel esitatud ülesütlemisavalduse 02.09.2025. Avaldust avades sai ta teadlikuks ka selle sisust, seega saab avalduse lugeda kostjale kätte toimetatuks 02.09.2025. Hageja esitab kostja vastu põhisumma 4869,96 eurot, intressi summas 120,25 eurot (2025 märtsi võlgnevus 19,82 eurot, 2025 aprilli võlgnevus 21,39 eurot, 2
2025 mai võlgnevus 20,21 eurot, 2025 juuni võlgnevus 20,35 eurot, 2025 juuli võlgnevus 19,19 eurot ja 2025 augusti võlgnevus 19,29 eurot), haldustasu summas 180,40 eurot (2025 veebruari võlgnevuse jääk 24,40 eurot ja 2025 märtsi kuni 2025 augusti võlgnevus 26 eurot/kuu), perioodil 17.09.2025 kuni 26.09.2025 lepingulises määras sissenõutavaks muutunud viivise summas 24,35 eurot ja ka lepingulises määras jooksva viivise, tasumise nõuded. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt menetluskuluna riigilõiv 630 eurot.
2.Hageja täiendavalt lisab, et hageja täitis laenulepingu sõlmimisel seadusest tuleneva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise kohustuse, sh kontrollis kostja krediidivõimelisust ja regulaarseid sissetulekuid ning kohustusi laenu andmise hetkel. Kostja viidatud puuduv töövõime on tekkinud pärast laenulepingu sõlmimist, mistõttu ei saa seda pidada panga hooletuseks, ega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumiseks. Laenu andmise ajal (13.04.2023) ei olnud kostjal tuvastatud töövõime puudust ega kaotust. Töövõimetoetus puuduva töövõime tõttu määrati kostjale tema 27.04.2024 taotluse alusel 15.05.2024 otsusega, seega rohkem kui aasta pärast laenulepingu sõlmimist. Laenu taotlemise ajal (13.04.2023) sai kostja sissetulekuid nii X.R OÜ-st, kui ka Töötukassast, viimasest töövõimetustoetust (edaspidi TVT). Hageja arvestas laenuotsuse tegemisel nende mõlemaga, kui kostja tegelike igakuiste sissetulekutega. Kostja on ekslikult väitnud, et TVT esinemine pangaväljavõttes viitab kõrgendatud riskile. Hageja leiab, et see väide on põhjendamatu, sest seadus ega Finantsinspektsiooni juhised ei sätesta, et TVT saamine välistaks laenamise või muudaks kliendi automaatselt kõrge riskiga kliendiks. Hageja arvestas TVT-d koos töötasuga reaalse igakuise sissetuleku osana, mis peegeldas kostja tegelikku maksevõimet. Olukorras, kus kostjale laekus igakuiselt nii regulaarne töötasu, kui ka TVT, oli igati põhjendatud hageja hinnang, et TVT on kostja stabiilne igakuine sissetulek, mida võib arvestada maksevõime hindamisel. Töövõimetustoetus ei välista töö tegemist, vaid on mõeldud osalise töövõime kompenseerimiseks, mistõttu selle laekumine koos töötasuga viitas, et kostja omas lisaks töötasule püsivat ja regulaarset sissetulekut ka TVT näol. Sellises olukorras ei saanud hageja eeldada, et TVT tähendaks püsivat makseriski. Hageja hindas laenu väljastamisel kostja maksevõimet kõrgendatud riskiteadlikkusega, kuna hageja arvutatud DSTI (laenusumma põhiosa ja intressimakse ning kostja sissetuleku suhe) sisaldas lisaks põhiosale ja intressile ka haldustasu, mis suurendas arvestuslikku maksekoormust protsentuaalselt. Kostja valis ise laenuperioodiks 60 kuud, kuigi hageja maksimaalne võimalik tagasimakseperiood oli 84 kuud, mis oleks vähendanud kuumakset ja DSTI-d. Seega oli lühema ja seetõttu kõrgema igakuise makse valik kostja enda otsus, mitte hageja seatud tingimus. Olenemata eeltoodust oli kostja DSTI 41,89%, s.t alla 45%, mis vastas Finantsinspektsiooni juhistes sätestatud vastutustundliku laenamise piirmääradele ja näitab, et hageja hindas kostja maksevõimelisust konservatiivselt ja vastutustundlikult, mitte maksimaalse lubatud riski piiril. Kõigest eelnevast tulenevalt on hageja seisukohal, et ta järgis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ja täitis kõik krediidiandjale pandud hoolsuskohustused. Eelnevast tulenevalt järeldas hageja, et kostja krediidivõime on piisav ja laenutingimused (summa 6500 eurot, intressimäär 5,90%, krediidi kulukuse määr 14,98%) proportsioonis kostja majandusliku olukorraga. Kostja oli laenu võtmise ajal X.R OÜ juhatuse liige ja tegelik kasusaaja, st majanduslikult aktiivne isik, kes oli teadlik oma finantskohustustest ja vastutusest. Keegi ei sundinud kostjat laenu võtma ja ta pidi mõistma, et laen on lepinguline kohustus, mis tuleb täita sõltumata hilisematest elusündmustest või muutustest tema tervislikus seisundis. Seetõttu on alusetu kostja väide, nagu oleks ta olnud kaitsetus või heauskses positsioonis, vastupidi, kostja oli täiesti teadlik nii oma tervislikust seisundist, kui ka laenukohustuse täitmisega seotud riskidest. Hageja mõistab kostja keerulist olukorda, kuid 3
rõhutab, et töövõime kaotus, mis tekkis hiljem, ei mõjuta tagasiulatuvalt laenulepingu kehtivust, ega panga kohustusi. Laenuleping sõlmiti ajal, mil kostjal oli saadud laenu teenindamiseks piisav sissetulek ja maksevõime, pealegi täitis kostja kuni töövõime kaotuseni oma maksekohustusi korrektselt. Seega ei saa töövõime hilisem vähenemine olla alus nõude rahuldamata jätmiseks, ega lepingu tühistamiseks. Kostja taotlus menetluse lõpetamiseks põhineb tema isiklikul soovil ja majanduslikul olukorral, mitte õiguslikul alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt ei ole majanduslik raskus, ega töövõime puudumine alus nõude rahuldamata jätmiseks, ega menetluse lõpetamiseks. Samas on kostja ise kinnitanud, et hageja tegutses heauskselt, mis välistab igasuguse aluse väite hageja pahatahtlikkusest. Hageja leiab, et menetluse lõpetamiseks puuduvad õiguslikud alused ja palub kohtul jätta kostja taotlus rahuldamata. Hageja märgib, et kostja ei ole oma vastuses esitanud vastuväiteid hageja nõuete suuruste kohta. Kostja vastuväited puudutavad üksnes laenulepingu sõlmimise asjaolusid ja tema isiklikku majanduslikku olukorda, mitte aga nõuete suurust. Kuna nõuete suurusi ei ole vaidlustatud, võib kohus lugeda hageja esitatud nõuded õigeks ja käsitada neid vaidlustamata asjaoludena TsMS § 231 lg 2 mõttes. Kostja põhjendused
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leiab, et laenuandja, olles teadlik kliendi olemasolevatest kõrge riskiga finantskohustustest, juba tekkinud töövõimetusest, andis teadvalt laenu vastutustundetu laenuandmise põhimõtet rikkudes kuna kliendi maksevõime oli selgelt ajas kahaneva iseloomuga. Pank ei ole piisavalt hoolikalt prognoosinud võimalike probleemide teket. Kostja ei olnud pahausklik kuna laenude maksmine toimus alguses korralikult plaanipäraselt kõrge hoolsusega. Mõjutas hoopis töökaotus ja töövõimetus. Varjatud risk ühel hetkel raha tagasi mitte saada oli liiga kõrge, sest kostja on juba 2017 aastast osaliselt töövõimetu ja seda, et kostja sa töövõimetustoetust on näha ka panga väljavõttelt. Kostja ei tunnusta tema vastu esitatud nõudeid ja soovib menetlust erandkorras lõpetada oma raske majandusliku olukorra, vanuse ja tekkinud terviseprobleemide tõttu. Kostja on 100% töövõimetu. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.
4.Kostja leiab, et hageja ei hinnanud kostja krediidivõimelisust piisavalt, sest muidu oleks hageja näinud, et laenu andmine on kõrgendatud riskiga. Konto väljavõttelt on näha, et kostjal oli võetud Swedbankist laen detsembris 2022 aastal 12000 eurot ja ka Coop panga krediitkaart. Panga väljavõttelt on näha, et kostja sissetulek oli töötukassast 1684,76 ja X.R OÜ-st 7239 eurot. X.R OÜ ei olnud isegi käibemaksu kohuslane ja seda analüüsides oleks pidanud kostja nägema laenu andmisel riske. Riskifaktor oli ka see, et kostja oli juba osaliselt töövõimetu. Kostja ei olnud laenu võttes pahatahtlik, vaid lootis laenu korralikult tagasi maksta. Kostja on täiendavalt esitanud oma pangakonto väljavõtte ajavahemikust 1.10.202231.03.2023 (dtl 304-311). Kohtu põhjendused
5.Hageja on esitanud kostja vastu nõue tulenevalt kostja ja hageja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 132757 (dtl 85-98), mille alusel sai kostja 14.04.2023 laenu 6500 eurot (dtl 234). Leping on üles öeldud 16.09.2025 (dtl 99-101).
6.Kostja ei tunnusta tema vastu esitatud nõudeid ja soovib menetlust erandkorras lõpetada oma raske majandusliku olukorra, vanuse ja tekkinud terviseprobleemide tõttu. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt ei ole majanduslik raskus ega töövõime puudumine alus nõude rahuldamata jätmiseks ega menetluse lõpetamiseks. Kostja vastuväited puudutavad üksnes laenulepingu sõlmimise asjaolusid ja tema isiklikku majanduslikku olukorda, mitte aga nõuete suurust. 4
7.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 16.09.2025. Vaidlust ei ole, et kostja on saanud laenu summas 6500 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
8.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
9.Hagiavalduse kohaselt tegi hageja enne laenamist kindlaks kostja vastavuse vastutustundliku laenamise põhimõttele. Pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusena ilmnes, et laenu andmise ajal oli kostja keskmiseks sissetulekuks oli 1457,99 eurot kuus, finantskohustuseks 459,35 eurot kuus ja keskmiseks majapidamiskuluks 338,23 eurot kuus. Kavandatava laenu kuumakseks kujunes 151,37 eurot. Lisaks eelnevale teostas hageja päringud ka rahvastikuregistrisse ja maksehäireregistritesse. Rahvastikuregistri andmetel oli kostja abielus ja ülalpeetavaid tal ei olnud, ning maksehäireregistrite (AS Creditinfo Eesti ja Krediidiregister OÜ) põhjal kostjal kehtivaid maksehäireid ei tuvastatud. Kogutud andmete põhjal arvutas hageja DSTI suhtarvuks 41,89%, mis jäi alla nii Finantsinspektsiooni käsiraamatu maksimaalsele soovituslikule määrale (< 50%), kui ka hageja sisekorraeeskirjades sätestatud piirile (< 45%). Laenu andmise otsus tugines objektiivsetel ja nõuetekohaselt arvutatud näitajatel, mis kinnitasid kostja suutlikkust võetud kohustust täita. Arvestades sissetulekute ja kohustuste suhet, jäi kostjale pärast laenukohustuste ja majapidamiskulude katmist kätte 509,04 eurot kuus, mis tagas hageja hinnangul laenu jätkusuutliku teenindamise. Seega kogus ja analüüsis hageja kostja kohta piisavat, kontrollitavat ja asjakohast teavet ning hindas maksevõimet kooskõlas seadusest ja järelevalveasutuste juhistest tulenevate nõuetega.
10.Kohus leiab, et krediidiandja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendusi selle kohta, et krediidiandjad oleks tegelikult välja selgitanud ja kontrollinud kostja majandamiskulusid ja finantskohustusi. Kostja pangakonto väljavõtte põhjal pidi olema selge, et kostja väljaminekud ületavad tema sissetulekuid. Lisaks nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et väljamakseid on tehtud erinevatele krediidiandjatele. See viitab sellele, et kostjal oli laenukohustusi vahetult enne laenutaotluse esitamist, mis oleks pidanud tekitama mõistlikus laenuandjas kahtluse, et kostja püsivalt ei suuda oma sissetulekute arvel katta oma väljaminekuid, vaid peab võtma selleks laene. Laenuandja ei omandanud piisavalt teavet laenutaotleja sissetulekute ja muude kohustuste kohta. Hoolas laenuandja oleks pidanud kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste kohta vähemalt selgitusi küsima. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et laenuandja oleks kostjalt tema 5
pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste kohta küsinud või palunud kostjal selgitada vastuolusid pangakonto väljavõttelt nähtuva teabe ja laenutaotluses märgitu vahel. Samuti nähtub, et on sõlmitud lepingud ja/või sooritatud maksed krediidiandjatega ja eraisikutega. Ajavahemikus 15.10.2022-13.04.2023 on kostjale antud laenu lisaks eelnevatele laenukohustustele (Coop Finants AS) krediidiandja AS Swedbank poolt 12 000 eurot 9.12.2022. Samuti ilmnevad pangakonto väljavõtetelt eraisikute ülekanded, mis viitavad sellele, et kostja võib vajada rahalist toetust kolmandatelt isikutelt. Kostja väljaminekute struktuur ei viita stabiilsele majanduslikule seisundile, kuna kulutused on ebaregulaarsed ning kohati oluliselt suuremad kui sissetulekud. Igakuiselt ilmnevad kontol suured sularahaväljamaksed ja ülekanded, mille otstarve ei ole teada. Kohtupraktika kohaselt on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalik, et laenuandja nõuaks laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtet piisavalt pika ajavahemiku kohta, et võimaldada objektiivset hinnangut krediidivõimele. Käesoleval juhul ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks analüüsinud kostja majanduslikku käitumist tervikuna (dtl 119-133).
11.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne).
12.Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale krediiti kokku 6500 eurot ja kostja on teostanud makseid kokku 2593,32 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 3906,68 eurot. 13.Juhul kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on selle rikkumise tagajärjeks, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel saab hageja nõuda tagasi kostjalt põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga, st hagi on võimalik osaliselt rahuldada. Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-23-116386, p 14.1.4, RKTKm, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Seega on õigus nõuda kostjalt intressi üksnes seadusjärgses madalamas määras. Samas ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Seadusjärgse intressi võlgnevus perioodi 17.09.2025– 21.05.2026 eest on kostjal viivis 268,34 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
14.Muude nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
16.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 80% ulatuses kostja ja 20% ulatuses hageja kanda.
17.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 630 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas menetluses kandnud. 6
18.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuluna 630 x 80% = 504 eurot.
19.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (504 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
20.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.