Tartu, 21. mai 2026 Tartu kohtumaja (Kalevi 1, 51010, Tartu, e-post [email protected])
Tsiviilasja number
2-25-21525
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi G.M vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2151 eurot 16 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, asukoht XXX-i ), volitatud esindaja Sigrid Rahkema (e-post XXX) Kostja G.M (isikukood XXX, elukoht XXX-i , e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ 10.12.2025 hagi G.M vastu 1499 euro 30 sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks osaliselt.
2.Mõista G.M-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 1212 eurot 33 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 169 eurot 86 senti perioodi 11.01.2025– 12.05.2026 eest ning edasiulatuv viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt (1212 eurot 33 senti) alates 13.05.2026 kuni põhivõla tasumiseni.
3.Jätta menetluskuludest 73% G.M kanda ning 27% Aktiva Finance Group OÜ kanda. Mõista G.M-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 401 eurot 50 senti ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (401 eurot 50 senti) alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
5.Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord
1
Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mille esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 kohaselt 30 päeva alates kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Selgitus menetlusabi taotlejale Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 10.12.2025 hagi G.M (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1499 eurot 30 senti ja kõrvalnõuded tulenevalt Coop Finants AS (krediidiandja) ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust VÕS § 402 lg 1 mõttes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid krediidiandja ja kostja 07.11.2023 tähtajalise krediitkaardi lepingu nr VKK-61327 (leping), mille järgi sai kostja krediiti 1500 eurot, mille ta kohustus tagastama 12 kuu jooksul igakuiste vaba suurusega osamaksetega. Lepingu järgi oli intress 18% aastas, kuutasu 1 euro, krediidikulukuse määr oli kooskõlas VÕS § 406 2 lg-ga 1 21,79 % aastas. Hageja hinnangul järgis krediidiandja lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega (dtl 5–7), kui ta hindas kostja krediidivõimelisust põhjalikult ning jõudis positiivse otsuseni enne lepingu sõlmimist. Kostja finantsolukorra analüüsiti ja krediidivõimelisust hinnati kostja esitatud laenutaotluse alusel (dtl 20). Krediidiandja kontrollis kosja esitatud teavet avalikest andmebaasidest ning tuvastas, et lepingu sõlmimise ajal ei olnud kostjal maksehäireid (dtl 6). Kostja sissetulekuid kontrolliti Maksu- ja Tolliametilt (dtl 6, 21–22). Krediidiandja leidis, et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel, tuginedes kosja esitatud andmetele ja kostja aktiivsete maksehäirete puudumisele. Kostja rikkus lepingut, kui ta jättis kolm järjestikust osamakset 10.11.2024, 10.12.2024 ja 10.01.2025 tasumata. Krediidiandja edastas 14.01.2025 kostjale lepingurikkumise tõttu kostja lepingujärgsele aadressile XXX teate, milles andis kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja 14 päeva ning hoiatas kostjat, et kui kostja ei tasu võlgnevust ka täiendava tähtaja 2
jooksul, ütleb krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingu VÕS 416 lg 1 kohaselt üles. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingu 11.02.2025 üles. Lepingu lõppemisega muutus sissenõutavaks kogu võlgnevuse jääk. Krediidiandja loovutas 10.03.2025 oma lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Kostjat teavitati nõude loovutamisest hagejale, saates teatise kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile XXX-i . Hageja edastas kostja e-posti aadressidele 12.03.2025 nõudekirja ning 04.04.2025 ja 15.04.2025 korduvad meeldetuletused. Hageja palub kostjalt välja mõista: põhivõlg 1499 eurot 30 senti intress 108 eurot 70 senti perioodi 10.10.2024–11.02.2025 eest sissenõudmiskulud 50 eurot perioodil 12.02.2025–10.12.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 223 eurot 29 senti edasiulatuv viivis 18% aastas põhivõlalt (1499 eurot 30 senti) alates 11.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses viivisemääras Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja kulud 338 eurot. Hageja palus määrata, et menetluskuludelt tuleb tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
2.Tartu Maakohus võttis 28.01.2026 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale 21 päevase tähtaja, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte 14.02.2026 e-posti teel TsMS § 314 1 lg 2 alusel. Kohus helistas 04.02.2026 kostjale, kostja kinnitas, et tema e-posti aadress on XXX ja tema elukoht on XXX-i (dtl 73). Kostjal oli võimalik esitada hagile vastus hiljemalt 09.03.2026. Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud.
3.Tartu Maakohus andis 08.05.2026 hagejale tähtaja täiendavate selgituste ja tõendite ning nõude ümberarvutuse esitamiseks VÕS § 4034 lg 7 mõttes, mis sätestab, et kui krediidiandja rikub tarbija krediidivõimelisuse hindamise kohustust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks seadusjärgne intressimäär VÕS § 94 mõttes ning muid tasusid (sh lepingutasu) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kohus selgitas hagejale õiguslikku käsitlust ja tõendamiskoormist ning juhtis tähelepanu sellele, et kohtu esialgsel hinnangul ei järginud krediidiandja lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet (dtl 76–79).
4.Hageja esitas 12.05.2026 kohtule seisukoha, milles selgitas, et on vastutustundliku laenamise põhimõtte kontrollimiseks tehtud krediidianalüüsi kohtule esitanud (dtl 20–25). Täiendavaid seisukohti või tõendeid ta selle kohta eelnevat arvestades esitada ei soovinud. Hageja selgitas, et juhul kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud, palub ta alternatiivselt kostjalt hageja kasuks välja mõista: põhivõlg 1212 eurot 33 senti (2911,66 – 1699,33) sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 11.01.2025–12.05.2026 169 eurot 86 senti edasiulatuv VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt alates seisuga on ja edasiulatuv viivis kuni põhivõla tasumiseni. Hageja selgitas, et ta andis kostjale krediiti 2911 eurot ja 66 senti, kostja on tagasi maksnud 1699 eurot ja 33 senti (sisaldas ka intressimakseid). Krediidi kasutamisel võtab hageja arvesse ainult reaalselt kasutusse võetud krediiti, mitte teenustasusid. Kostja pidi VÕS § 406 1 lg 4 p 2 järgi tagastada saadud krediidi kaheteistkümne võrdse tagasimaksega võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi viimasest kasutusse võtmisest, esimese tagasimakse tasumise tähtpäev 10.02.2024 ja viimase tagasimakse tasumise tähtpäev 10.01.2025.
3
Hageja selgitas, et kuna lepingu lõpptähtpäev on saabunud, ei pea ta VÕS § 403 4 lg 7 kohast arvutuskäiku kohtule esitama. Kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus leiab, et hageja nõude aluseks olev krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping tuleb kvalifitseerida tarbijakrediidilepinguks VÕS § 402 lg 1 mõttes, sest majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja andis laenu füüsilisest isikust kostjale väljaspool kostja majandustegevust. Hageja on tuginenud hagiavalduses sellele, et kõigi osamaksete tasumise tähtaeg on saabunud, mistõttu on kogu krediidisumma sissenõutavaks muutunud. Kohus analüüsib lepingu kehtivust ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist (I) ning seejärel põhivõla suurust, intressi ja muid kulusid, menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist ning teeb menetluslikud otsustused (II). I
6.Kohus peab Euroopa Kohtu praktika järgi omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPRFinance s.r.o. vs. GK, p-d 18 ja 46). Samal seisukohal on olnud ka Riigikohus, kes on selgitanud, et kohus peab vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kontrollima, sest imperatiivsetest põhimõtetest kõrvale kaldumine muudab tühiseks kas lepingus sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) või lepingu tervikuna (VÕS § 406 2 lg 1) (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 25).
6.1.Kohtu kohustus kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kohaldub ka tagaseljaotsuse tegemisel, mida kinnitavad ka Euroopa Kohtu ja Riigikohtu seisukohad. Sealjuures ei ole tagaseljaotsuse tegemine kohtu kohustus, vaid õigus ning õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (Euroopa Kohtu 04.06.2020 otsus asjas nr C-495/19, Kancelaria Medius SA vs. RN, p-d 46–48 ja 52; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 26).
6.2.Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 2 kohaselt hindama kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega. Krediidiandja pidi krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel. Muuhulgas pidi krediidiandja hindama kostja varalist seisundit, sissetulekut regulaarsust, kostja teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Krediidiandja pidi määrama vajalike hindamistoimingute ulatuse, lähtudes kostja kohta olemasolevatest andmetest, tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise kohustuse suurusest. Krediidiandja pidi lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust.
6.3.Krediidiandja pidi VÕS § 403 4 lg 3 esimese lause kohaselt küsima krediidivõimelisuse hindamiseks kostjalt teavet ja kasutama andmekogusid ja kontrollima VÕS § 403 3 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt mõistlikul viisil kostja esitatud teavet. Kohtupraktikas on rõhutatud, et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt. Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija pangakonto väljavõtet. Riigikohus on leidnud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib VÕS § 4034 lg 6 kohaselt sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise 4
aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
7.Kohus leiab, et krediidiandja rikkus lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest ta ei kontrollinud kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega, kui ta jättis vaatamata Riigikohtu juhistele kostja arvelduskonto väljavõtte küsimata. Kohus leiab, et hageja ei tõendanud kooskõlas Riigikohtu praktikaga, et muu teave oli piisav kostja krediidivõimelisuse hindamiseks, kuigi kohus andis hagejale võimaluse täiendavaid tõendeid esitada (dtl 77). Hageja väitel tugines krediidiandja tugines kostja krediidivõimelisuse hindamisel peamiselt kostja enda esitatud andmetele, sh lähtus kostja igakuiste finantskohustuste suuruse tuvastamisel vaid kostja taotluses esitatud andmetest ning hindas sissetulekuid päringuga Maksu- ja Tolliametile (MTA) (dtl 6, 21-22). Päringutega avalikesse registrisse tuvastati, et kostjal puudusid maksehäireid (dtl 6, 21).
7.1.Kohus märgib, et hageja tõendada on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine VÕS § 4034 lg 13 kohaselt, hageja ei ole kohtule rääkimata arvelduskonto väljavõttest esitanud ka kostja laenutaotlust, maksehäirete kontrolli ega MTA tõendit, lisatud on üksnes Alla Milovidova päev enne hagi esitamist 09.12.2025, kl 15:22:21 loodud dokument (dtl 20– 25) otsustusprotsessi parameetrite kohta. Kohus andis hagejale täiendava võimaluse vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist põhjendada (dtl 77–79). Hageja täiendavaid tõendeid ei esitanud, kuid viitas, et kõik sellega seonduv on juba lahti selgitatud hagis (dtl 81). Samas esitas hageja ka nõude ümberarvutuse (dtl 83) ning selgitas lepingu tähtaja saabumise küsimust (dtl 82-83).
7.2.Kohus leiab, et krediidiandja ja kostja on küll sõlminud kehtivalt tarbijakrediidilepingu, kuid kuivõrd krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on hagejal, kellele nõuded loovutati õigus nõuda VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg, et kõik kostja tasutud maksed loetakse tasutuks põhivõla (ja seadusjärgse intressi) katteks ning muid tasusid (sh lepingutasu) kostja krediidiandjale ega hagejale ei võlgne. Kohus analüüsib järgnevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega kaasnevaid tagajärgi ning teeb menetluslikud otsustused. II
8.Hageja on leidnud, et kuna lepingu lõpptähtpäev on saabunud, ei pea ta VÕS § 403 4 lg 7 kohast arvutuskäiku kohtule esitama. Kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Hageja selgituste järgi pidi kostja tagastama krediidi kaheteistkümne võrdse tagasimaksega võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi viimasest kasutusse võtmisest. Tagasimakseid arvestades oli esimese tagasimakse tasumise tähtpäev 10.02.2024 ja viimase tagasimakse tähtpäev 10.01.2025.
8.1.Kohus tuvastab, et viimane krediidi kasutusse võtmise aeg oli 2024 jaanuar. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt võttis kostja krediidi kasutusse 2023. aasta novembris, maksis kuu aja pärast tagasi 1496 eurot 59 senti, seejärel võttis täiendava krediidi kasutusse 2024. aasta jaanuaris ning tegi tagasimakseid kuni 2024. aasta oktoobrini (dtl 82).
8.2.Kohus leiab, et kuivõrd kostja võttis viimati krediidi kasutusse 2024. aasta jaanuaris ning lepingu järgi tuli tagasimaksed teha iga kuu kümnendal kuupäeval (dtl 14) oli esimese tagasimakse tasumise tähtpäev VÕS § 4061 lg 4 p 2 järgi seega 10.02.2024 ja viimase tagasimakse tasumise tähtpäev 10.01.2025. Kohus märgib, et kuna lepingu viimase osamakse tasumise tähtpäev 10.01.2025 on saabunud, siis kogu laenulepingust tulenev nõue on sissenõutavaks muutunud. Seega puudub vajadus kontrollida lepingu ülesütlemise 5
formaalseid ja materiaalseid eeldused. Riigikohus on selgitanud, et ümberarvutuse esitamise kohustust ei ole juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023, 221-13098/50, p 24).
9.Kohus leiab, et hageja põhivõla nõue tuleb VÕS § 108 lg 1 kohaselt rahuldada ning ümberarvutuse järgi veel tasumata põhivõlg kostjalt hageja kasuks välja mõista. Võlausaldaja võib VÕS § 113 lg 1 järgi nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist, viivisemääraks loetakse lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise põhivõla jäägilt alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ning tuleb rahuldada VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt, kohus rahuldab ka edasiulatuva viivisenõude. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb välja mõista: põhivõlg 1212 eurot 33 senti (2911,66 – 1699,33) sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 11.01.2025–12.05.2026 169 eurot 86 senti edasiulatuv VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt alates seisuga on ja edasiulatuv viivis kuni põhivõla tasumiseni.
10.Kohus määrab TsMS § 173, 174 lg 2 ja § 177 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Kohus jätab hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt võrdeliselt hagi rahuldamise ulatuses kostja kanda. Kohus rahuldas haginõuded u 73% ulatuses. Seega jäävad hageja kuludest 73% kostja kanda ning hageja kanda 27% kostja kuludest. Kostjal menetluskulud puudusid.
11.Hageja esitas kohtule koos 10.12.2025 menetluskulude nimekirja, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv on 350 eurot ja lepingulise esindaja kulud 338 eurot (km-ta) kahe tunni osutatud õigusabi eest tunnihinnaga 169 eurot (dtl 12). Hageja palus lepingulise esindaja kulud TsMS § 174 lg 10 järgi välja mõista käibemaksuta, sest hageja on käibemaksukohustuslane ja tal on õigus käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitas, et kõik kulud on TsMS § 176 lg 5 kohaselt kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Hageja palus märkida menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast viivist. Kohus ei küsi tagaseljaotsuse korral menetluskulude kohta vastust vastaspoolelt.
11.1.Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 350 eurot. Riigilõiv on menetluskulu, tasumise kohustus tuleneb TsMS § 138 lg 2 järgi seadusest.
11.2.Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Kohus lähtub Riigikohtu juhistest, et menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi. Kohus peab menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust, dokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib ega lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj). 6
11.3.Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu arvestades on põhjendatud ajakulu kaks tundi ning põhjendatud juristi tunnitasu määr tüüphagi eest 100 eurot. Juristi õigusteenuse keskmine hind on senises kohtupraktikas olnud 100–120 eurot. Menetlusdokumendi sisu ja ülesehitust arvestades on aru saada, et tegemist on etteantud vormiga, kus on täidetud vajalikud kohad. Kohus arvestab, et tegemist on tüüphagiga ning sarnase teenuse turuhind on tavapäraselt olnud kindlaks määratud summana 85–100 eurot. Seega on hageja vajalikuks ning põhjendatud õigusabikuluks 200 eurot (km-ta). Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 550 eurot (350 + 200). Kuna hageja kantud menetluskulud jäid hagi osalise rahuldamise tõttu kostja kanda 73% ulatuses, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 401 eurot 50 senti.
11.4.Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 401 eurot 50 senti. Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.