Võlaõigus

Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mille esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 kohaselt 30 päeva alates kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Selgitus menetlusabi taotlejale Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

jooksul, ütleb krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingu VÕS 416 lg 1 kohaselt üles. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingu 11.02.2025 üles. Lepingu lõppemisega muutus sissenõutavaks kogu võlgnevuse jääk. Krediidiandja loovutas 10.03.2025 oma lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Kostjat teavitati nõude loovutamisest hagejale, saates teatise kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile XXX-i . Hageja edastas kostja e-posti aadressidele 12.03.2025 nõudekirja ning 04.04.2025 ja 15.04.2025 korduvad meeldetuletused. Hageja palub kostjalt välja mõista:  põhivõlg 1499 eurot 30 senti  intress 108 eurot 70 senti perioodi 10.10.2024–11.02.2025 eest  sissenõudmiskulud 50 eurot  perioodil 12.02.2025–10.12.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 223 eurot 29 senti  edasiulatuv viivis 18% aastas põhivõlalt (1499 eurot 30 senti) alates 11.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses viivisemääras Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja kulud 338 eurot. Hageja palus määrata, et menetluskuludelt tuleb tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Hageja selgitas, et kuna lepingu lõpptähtpäev on saabunud, ei pea ta VÕS § 403 4 lg 7 kohast arvutuskäiku kohtule esitama. Kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud.

KOHTU SEISUKOHT

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

formaalseid ja materiaalseid eeldused. Riigikohus on selgitanud, et ümberarvutuse esitamise kohustust ei ole juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023, 221-13098/50, p 24).

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.