B2 Impact OÜ hagi K. R. (R.) vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
2459,02 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Pille Martin (e-post XXX) Kostja: K. R. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi K. R. (R.) vastu XXX AS-i ja K. R. vahel 10.02.2022 sõlmitud krediidilepingust nr XXX (algne krediidileping nr XXX XXX AS-i ja K. R. vahel sõlmitud 17.04.2019) tulenevas võla nõudes.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Jätta kostja menetluskulude rahaline suurus hüvitamisele kuuluvate kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.
3.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 20.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K. R. (R.) (kostja) vastu. Pärnu Maakohtu 21.03.2025 määrusega anti asi üle Viru Maakohtu menetlusse ning 02.04.2025 kohtumäärusega Harju Maakohtu menetlusse.
2.B2 Impact OÜ esitas hagiavalduse 01.04.2025, 05.05.2025 kaks hagiavalduse täiendust ning 15.05.2025 täiendatud hagiavalduse tervikuna.
3.15.05.2025 hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXX AS ja kostja 17.04.2019 krediidikonto lepingu nr XXX, mille järgi on kostja sõlminud krediidikonto lepingu limiidiga 1100 eurot. 10.02.2022 sõlmiti XXX AS-i ja kostja vahel krediidileping XXX, limiidiga 1800 eurot, intressimääraga 35,88 % aastas ja krediidikulukuse määraga 43,11 % aastas. Tegemist on limiidi suurendamisega. Kliendil saab olla XXX AS-i juures vaid üks krediidikonto, kuid üldtingimuste kohaselt saab krediidilimiiti suurendada või vähendada. Krediidilepingu numbri muudatusele vaatamata ei ole tegemist uue krediidilepingu sõlmimisega, vaid krediidilepingu muudatusega, kui ei ole sõnaselgelt lepitud kokku teisiti. Krediidiandja tegi perioodil 17.04.2019 – 14.07.2024 väljamakseid krediidikontolt summas 6247,90 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 7001,60 eurot, millest on arvestatud põhiosa katteks 4449,86 eurot, intressi katteks 2536,29 eurot, meeldetuletuste katteks 15,00 eurot ja viiviste katteks 0,45 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega, kui jättis täielikult teostamata tagasimaksed 16.08.2024, 16.09.2024 ja 16.10.2024. Krediidiandja edastas korduvaid meeldetuletusi tasumata arvete osas, kuid sellele vaatamata kostja võlgnevust ei tasunud, millest tulenevalt saatis 28.10.2024 krediidiandja lepingu ülesütlemise teatise, milles andis täiendava tähtaja teates toodud kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 17.11.2024. Kuivõrd kostja ei täitnud lepingut ega teostanud tagasimakseid, siis ütles krediidiandja lepingu alates 18.11.2024 ühepoolselt üles. Hageja esitas kostjale 21.11.2024 nõudekirja, milles teavitas nõude loovutamisest XXX AS-lt B2 Impact OÜ-le ning nõude tasumise osas.
4.Hageja nõuab hagis põhivõlgnevust 1798,04 eurot, intressi 222,10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 238,40 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista viivise põhinõude tasumata osalt alates 02.04.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Kohus andis 30.04.2026 määrusega hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestus. Hageja nõude ümberarvestust ei esitanud.
6.Kohus toimetas 01.04.2025 hagiavalduse, 05.05.2025 ning 15.05.2025 hagiavalduse täiendused ja 18.05.2025 menetlusse võtmise kohtumääruse kostjale avalikult kätte 29.01.2026. Kostja hagile vastanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus jätab hagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et krediidi andmisel oleks järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole esitanud nõude 2/8
ümberarvestust, mistõttu ei ole kohtul võimalik hinnata, millises ulatuses on laenu tagastamise nõue sissenõutavaks muutunud.
8.Kohus lähtub hageja poolt 15.05.2025 esitatud hagiavalduse täiendusest, mille osas hageja on märkinud, et esitab täiendatud hagiavalduse tervikuna (dtl 318).
9.Hageja nõude aluseks on XXX AS-i ja kostja vahel 17.04.2019 sõlmitud krediidikonto leping nr XXX (dtl 319, 167), mille järgi on kostja sõlminud krediidikonto lepingu limiidiga 1100 eurot ja 10.02.2022 sõlmitud krediidileping nr XXX, limiidiga 1800,00 eurot (dtl 319, 175). Hageja on märkinud, et tegemist oli limiidi suurendamisega ning algne leping oli leping nr XXX (dtl 320).
10.Kohus on tuvastanud, et 17.04.2019 kuupäevaga krediidikonto lepingu nr XXX põhitingimuste kohaselt oli krediidikonto limiit 1100 eurot, leping oli tähtajatu, intressimäär 47,28% aastas ning krediidikulukuse määr 60,03% aastas (dtl 167). 10.02.2022 kuupäevaga krediidikonto lepingu nr XXX-1 kohaselt oli krediidi limiit 1800 eurot, leping oli tähtajatu, intressimäär 35,88% aastas ning krediidi kulukuse määr 43,11% aastas (dtl 175).
11.Hageja nõuab hagis lepingust nr XXX tulenevat põhivõlgnevust 1798,04 eurot, intressi 222,10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 238,40 eurot ja palub välja mõista viivise põhinõude tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni hagi esitamisele järgnevast päevast so alates 02.04.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (dtl 315).
12.Hageja on esitanud faktiväite, et esitas kostjale 21.11.2024 nõudekirja, milles teavitas nõudeloovutusest XXX AS-lt B2 Impact OÜ-le ning nõude tasumise osas (dtl 326). Kohus arvestab hageja selgitust tõendina, kuivõrd tegemist on lihtmenetlusega ja kostja ei ole vastuväidet esitanud. Hageja on esitanud kohtule ka kostjale saadetud nõudekirja, milles muuhulgas teavitas nõude omandamisest vastavalt hageja ja XXX AS-i vahel sõlmitud nõudeloovutuse lepingule (dtl 236). Nõudeloovutuse lepingut hageja esitanud ei ole, kuid kohus peab usutavaks, et nõue on loovutatud, sest hageja valduses on ka lepingute kohta käivad dokumendid.
13.Tegemist on tarbijakrediidilepingutega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub VÕS § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.
14.Kohtule esitatud andmete põhjal lepinguid pooled allkirjastanud ei ole. Hageja on esitanud faktiväite, et leping on sõlmitud sidevahendi teel krediidiandja kodulehel www.credit24.ee. Hageja selgituse kohaselt loetakse leping sõlmituks pärast seda, kui krediidiandja on teinud otsuse krediidikonto avada. Kostjale on esitatud kõik lepingu aluseks olevad dokumendid tema e-postile, mille ta täitis lepingu sõlmimiseks krediidiandja veebilehel. Lisaks on hageja esitanud väljavõtte kostjale saadetud ekirjadest, millelt nähtub 18.04.2019 e-kiri e-posti aadressile XXX nimetusega 3/8
15.Menetluses vaidlustamata asjaoludel on võlausaldaja täitnud lepingujärgse põhikohustuse ja andnud kostja kasutada krediiti. Hagi asjaolude kohaselt on krediidiandja teinud perioodil 17.04.2019-14.07.2024 väljamakseid krediidikontolt arvelduskontole summas 6247,90 eurot ning kostja on teinud tagasimakseid kokku 7001,60 eurot, millest on arvestatud põhiosa katteks 4449,86 eurot, intressi katteks 2536,29 eurot, meeldetuletuste katteks 15 eurot ja viiviste katteks 0,45 eurot (dtl 326). Hageja on esitanud konto väljavõtted, millest nähtub XXX AS-i poolt väljamaksete tegemine kostja kontole kokku summas 6247,90 eurot (dtl 205-223). Hageja on esitanud nõudearvestuse (dtl 224-227), millelt nähtub, et kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 7001,60 eurot. Seega järeldab kohus, et kostja on soovinud lepinguid sõlmida, oli lepingute tingimustest teadlik, on laenu kätte saanud ja asunud krediiti kasutama, mis tähendab, et lepingud sõlmiti ja need olid kehtivad.
16.Lepingu krediidikulukuse määr oli lepingu nr XXX kohaselt 60,03% aastas (dtl 167). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.01.2019 rakenduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,01%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 20,01% = 60,03%. VÕS § 406 2 lg-s 1 sätestatud määr on kõrgem, kui kostjaga sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingu nr XXX sõlmimise ja krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
17.Lepingu krediidikulukuse määr oli lepingu nr XXX kohaselt 43,11% aastas (dtl 175). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.01.2022 rakenduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,95% = 50,85%. VÕS § 406 2 lg-s 1 sätestatud määr on kõrgem, kui kostjaga sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingu nr XXX sõlmimise ja krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
18.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
19.Hageja on hagis selgitanud, kuidas toimus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine.
20.10.02.2022 sõlmitud lepingu osas on hageja esile toonud, et kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks kogutud teabe kontrollimiseks ja täiendava teabe kogumiseks teeb XXX AS ise või kolmanda isiku (Creditinfo) poolt XXX AS-le pakutavaid infoteenuseid kasutades alati automaatsed päringud alljärgnevatesse andmebaasidesse: www.creditinfo.ee ja www.taust.ee, www.ametlikudteadaandned.ee, Pensioniregister. Kostja regulaarse netosissetuleku hindamisel võeti aluseks pangakonto väljavõte. Taotluse kohaselt oli 4/8
kostja sissetulek 950 eurot, majapidamiskulud 500 eurot, finantskohustused 0 eurot, ülalpeetavad puudusid ning töökohaks oli XXX AS. Väljavõtte põhjal olid kostja sissetulekud 1058 eurot ja laenud 377 eurot. Hageja selgituste kohaselt on kohustusi kostjaga täpsustatud (dtl 243-245, 320-322). Kohtule on tõendina esitatud selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, kust nähtub 07.02.2022 pensioniregistri päring ja krediidiinfo päring (dtl 243).
21.Maakohus on seisukohal, et lähtudes hageja esitatud selgitustest ja tõenditest oli laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll ebapiisav.
21.1.Hageja selgitustest nähtub, et krediidivõimelisuse hindamisel on lähtutud kõrgemast sissetulekust ehk väljavõtte alusel tuvastatud sissetulekust 1058 eurot kuus, kuigi kostja esitatud andmete kohaselt oli kostja sissetulek 950 eurot kuus (dtl 320-321). Hageja ei ole selgitanud, miks on krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kõrgemast sissetulekust, kui kostja oma taotluses märkinud on.
21.2.Kuigi hageja selgituste kohaselt on kostja regulaarse netosissetuleku hindamisel aluseks võetud pangakonto väljavõte, ei ole kohtule esitatud pangakonto väljavõtet ehk tõendatud netosissetuleku kontrollimist. Seega on tõendamata sissetuleku kontrollimine pangakonto väljavõtte alusel.
21.3.Kohtule esitatud selgitustest nähtub kaks päringut 07.02.2022 seisuga (dtl 243), kuid puudub selgitus, mis on nende päringute väljavõtetega tõendada soovitud. Päringute vastused on esitatud kujul, mis ei võimalda kohtul tuvastada, mis on nende tulemus.
21.4.Kohtule nähtuvalt on kostja majapidamiskulude osas lähtutud kostja esitatud andmetest, kuid ei ole välja selgitatud kostja tegelikke igakuiseid majapidamiskulusid.
21.5.Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et võlausaldaja ei teinud enne lepingu sõlmimist kindlaks kostja sissetulekute, väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Seega on teostamata kostja krediidivõime kontroll. Üksnes kostja laenutaotluse ja täpsustuste alusel, mille andmed on vastuolus teistest allikatest pärinevate andmetega, kostja krediidivõime osas otsustuse tegemist ei saa pidada piisavaks.
22.17.04.2019 sõlmitud lepingu osas on hageja esile toonud, et kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks kogutud teabe kontrollimiseks ja täiendava teabe kogumiseks teeb XXX AS ise või kolmanda isiku (Creditinfo) poolt XXX AS-le pakutavaid infoteenuseid kasutades alati automaatsed päringud alljärgnevatesse andmebaasidesse: www.creditinfo.ee ja www.taust.ee, www.ametlikudteadaandned.ee, Pensioniregister. Kliendi regulaarse netosissetuleku hindamisel võeti esmalt aluseks krediiditaotluses kliendi poolt esitatud keskmise netosissetuleku andmed, mida võrreldi Pensioniregistrist nähtuva keskmise netosissetuleku suurusega. Pensioniregistri andmetest nähtuvalt oli tarbija keskmine netosissetulek 800,51 eurot kuus (dtl 322-324). Kohtule on tõendina esitatud selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, kust nähtub pensioniregistri päring ja krediidiinfo päring ning süsteemi väljavõte krediidianalüüsi kohta (dtl 245-246).
23.Maakohus on ka selle lepingu puhul seisukohal, et lähtudes hageja esitatud selgitustest ning tõenditest oli laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll ebapiisav. 5/8
23.1.Kuigi hageja selgituste kohaselt on kostja regulaarse netosissetuleku hindamisel aluseks võetud pensioniregistri päring, on päringu vastus esitatud kujul, mis ei võimalda kohtul tuvastada päringu tulemust.
23.2.Kohtule esitatud selgitustest nähtub kaks päringut 11.04.2019 seisuga (dtl 245246), kuid puudub selgitus, mis on nende päringute väljavõtetega tõendada soovitud. Päringute vastused on esitatud kujul, mis ei võimalda kohtul tuvastada, mis on nende tulemus.
23.3.Kohtule nähtuvalt on kostja majapidamiskulude osas lähtutud kostja esitatud andmetest, kuid ei ole välja selgitatud kostja tegelikke igakuiseid majapidamiskulusid. Hageja selgitustest ei nähtu, et kontrollitud oleks kostja igakuiseid finantskohustusi. Samuti ei nähtu kohtule ülalpeetavate olemasolu kontrollimist.
23.4.Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et võlausaldaja ei teinud enne lepingu sõlmimist kindlaks kostja sissetulekute, väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Samuti ei kontrollinud krediidiandja infot ülalpeetavate kohta. Seega on teostamata kostja krediidivõime kontroll. Üksnes kostja laenutaotluse alusel, mille andmed on vastuolus teistest allikatest pärinevate andmetega, kostja krediidivõime osas otsustuse tegemist ei saa pidada piisavaks.
24.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et võlausaldaja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
25.Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta (Tallinna RK 28.08.2024, nr 2-22-142669, p 11.2.2).
26.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
27.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
6/8
28.Kohus on 30.04.2025 kohtumääruses välja toonud ebaselgused ja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele viitavad asjaolud. Ühtlasi andis kohus 30.04.2025 kohtumäärusega hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestus (dtl 273-275). Eeltoodust olenemata ei ole hageja esitanud täiendavaid tõendeid või selgitusi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas ega nõude ümberarvestust.
29.Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 punktis 12.2 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
30.Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel on maakohus tuvastanud, et krediidiandja ei ole vastustundliku laenamise põhimõtet järginud ning hageja ei ole esitanud ka hoolimata 30.04.2025 kohtumäärusest VÕS § 403 4 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist (st hageja ei ole esile toonud ega tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks ning andmeid selle kohta, kas lepingu ülesütlemine kehtib), asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Seetõttu jätab kohus hagi kostja vastu rahuldamata.
31.Samuti on kohus tuvastanud, et kostjale oli väljastatud krediiti 6247,90 eurot (vt otsuse punkt 15). Arvestades hageja kinnitust, et kostja on teinud tagasimakseid kokku 7001,60 eurot (dtl 326) ning asjaolu et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik maksed lugeda tehtuks põhiosa katteks, on kostja tasunud hagejale rohkem, kui oleks pidanud.
32.Eelnevat arvestades on kostja nõude tasunud ja hagejal ei ole kostja vastu nõuet.
33.Intressinõuet juhuks, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, hageja esitanud ei ole. Muid tasusid kostja hagejale VÕS § 403 4 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne. Kuna põhinõue jääb rahuldamata, pole alust rahuldada ka hageja viivisenõuet.
34.Seega jääb hageja nõue tervikuna rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
35.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
36.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
37.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
38.Kostja ei ole menetluses osalenud ning seega jääb hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
39.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud avalikult. Kostja elu- ega viibimiskoht ei ole kohtule teada. Kohus üritas menetlusdokumente kätte 7/8
toimetada avaliku e-toimiku vahendusel, elektronpostiaadressil ning kostja võimalikel elukoha aadressidel. Lisaks helistas kohus kohtule teadaolevale kostja telefoninumbrile, kuid tulemusteta. Rahvastikuregistrisse on lisatud 2026. aastal uus elukoha aadress ja lisa-aadress, kuid tegemist on aadressiga, mis oli ka varasemalt kostja lisa-aadress ning kuhu kohus on üritanud ka varasemalt menetlusdokumente kätte toimetada. Eeltoodust tulenevalt rahvastikuregistris kohtu poolt läbi proovimata kontaktandmed puuduvad ning kostja menetluses ei osale.
40.Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.