lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-9267/23

Võlaõigus › Alusetu rikastumine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.05.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-25-9267/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Alusetu rikastumine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.05.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1028
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. mai 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-25- 9267

Tsiviilasi

Andres Toominga hagi Merit Toominga vastu 12 000 euro tagastamiseks

Apellatsioonkaebuse hind

13 338 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 29. jaanuari 2026 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Andres Toominga apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): Andres

XXXXXXXXXXXX)

Tooming

(isikukood

Vastustaja (kostja):

XXXXXXXXXXXX)

Tooming

(isikukood

Merit

RESOLUTSIOON

1.Viru Maakohtu 29. jaanuari 2026 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus menetluskulud puuduvad.

jätta

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

hageja

kanda.

Hüvitatavad

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva 1

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Hageja esitas 12. juunil 2025 Viru Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt tema kasuks välja 12 000 eurot ja viivise põhinõudelt. Hageja tugines alusetu rikastumise sätetele. Hageja maksis 3. veebruaril 2025 kostjale 12 000 eurot vastavalt kokkuleppele, mille kohaselt pidi kostja loobuma abielu lahutades perekonnanimest „Tooming“. Viru Maakohus lahutas poolte abielu 8. mail 2025 ja selleks ajaks oleks kostja pidanud nime vahetama. Kostja ei ole seda kokkulepet täitnud. Hageja arvestab põhinõudelt viivist alates 8. maist 2025. Poolte vahel 11. veebruaril 2025 sõlmitud notariaalne ühisvara jagamise leping ei saa olla aluseks varem tehtud maksele.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning leidis, et hageja nõue on põhjendamatu. Kostja selgitas, et hageja poolt 3. veebruaril 2025 tehtud sooritusel oli õiguslik alus, mis tulenes poolte vahel 11. veebruaril 2025 sõlmitud notariaalsest ühisvara jagamise lepingust. Lepingu punktis 3.3 on pooled kinnitanud makse tegemist ning punktis 3.4 on pooled loobunud edasistest rahalistest nõuetest teineteise vastu. Asjaolu, et makse tehti enne notariaalse lepingu sõlmimist, ei muuda kostja hinnangul sooritust alusetuks. Kostja leidis, et hageja viidatud sõnumivahetus ei tõenda iseseisva ja õiguslikult siduva kokkuleppe olemasolu ega anna alust järeldada, et makse oleks olnud seotud muude tingimustega.

MAAKOHTU OTSUS

3.Viru Maakohus jättis hagi rahuldamata ja poolte menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et hageja tasus kostjale 12 000 eurot vastutasuks perekonnanime muutmise eest. Sellele ei viita ükski tõend. Messengeri sõnumist on üheselt mõistetav, et kostja andis lubaduse perekonnanimest „Tooming“ loobuda, kui hageja tasub talle 12 000 eurot varem „...vastutasuks nimevahetuse eest kanna varem sissemaksu osa ära...“ (dtl 7 ja 90). Hageja kohustus tasuda kostjale 12 000 eurot tuleneb poolte vahel 11. veebruaril 2025 sõlmitud notariaalse ühisvara jagamise lepingu p-st 3.3. Tähtsust ei oma, et hageja tegi pooltevahelise kokkuleppe alusel kostjale raha ülekande varem korteri omandamise sissemakseks. Maakohus märkis, et lepingu punktis 3.3 on kostja makse saamist selgesõnaliselt kinnitanud ning punktis 3.4 on pooled loobunud edasistest nõuetest teineteise vastu. Kui ka kostja andis lubaduse makse varasemaks saamiseks perekonnanimest loobuda, ei muuda selle kohustuse täitmata jätmine olematuks hageja kohustust enamsaadud ühisvara arvelt kostjale hüvitist tasuda (perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3). Kostja ei ole hageja arvel alusetult rikastunud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2

4.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsus tühistada ja ringkonnakohtul teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja 12 000 eurot koos seadusjärgse viivisega, samuti hageja menetluskulud. Kaebuse kohaselt on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ning rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohus on ebaõigesti hinnanud ka tõendeid. Maakohus rikkus materiaalõigust, kui luges 3. veebruaril 2025 tehtud makse õiguslikuks aluseks 11. veebruaril 2025 sõlmitud notariaalse ühisvara jagamise lepingu. Pooled ei ole leppinud selgelt kokku lepingu tagasiulatuvas kohaldamises. Maakohus on andnud ühisvara jagamise lepingu p-le 3.4 põhjendamatult absoluutse tähenduse. Hageja ei saanud lepingu sõlmimise ajal loobuda nõudest, mille aluse äralangemine ilmnes alles hiljem. Maakohus ei ole analüüsinud lepingu eesmärki ja poolte tegelikku tahet. Maakohus ei ole arvestanud kostja tunnistust kokkuleppe olemasolu ja raha saamise kohta enne lepingut. Maakohus ei ole selgitanud, miks kostja varasemate ütluste ja hilisema ümbermõtlemise vaheline vastuolu ei oma tähtsust vaidlusaluse makse õigusliku aluse hindamisel.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kaebuse rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ja ei pea vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata (TsMS § 654 lg 6).
7.Maakohus on asjas kõiki tõendeid kogumis hinnates õigesti tuvastanud, et kostja ei ole hageja arvel alusetult rikastunud, mis annaks aluse hagi VÕS § 1027 jj alusel rahuldada. Vaidlusalused 12 000 eurot tasus hageja kostjale 3. veebruaril 2025 ühisvara jagamise käigus enamsaadud ühisvara arvel. Asjaolu, et pooled sõlmisid notariaalse ühisvara jagamise lepingu mõni aeg pärast makse tegemist 11. veebruaril 2025, ei tähenda seda, et pooled ei võinud ühisvara jagamise eesmärgil teha sooritusi lepingu täitmiseks ka enne notariaalse lepingu vormistamist, kui nad notariaalses lepingus niimoodi kokku lepivad. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti leidnud, et hageja sooritusel oli õiguslik alus ning alusetu rikastumise eeldused ei ole täidetud. Maakohus on õigesti hinnanud poolte kokkulepet notariaalse lepingu punktis 3.3, milles on märgitud, et hageja on kostjale kokkulepitud rahasumma enne lepingu sõlmimist ka tasunud. Kohustuse täitmine enne vastava kokkuleppe notariaalset vormistamist ei tähenda kohustuse puudumist ega anna alust võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 kohaldamiseks. Samuti ei tõenda apellatsioonkaebuses viidatud sõnumivahetus, et poolte vahel oleks sõlmitud iseseisev ja õiguslikult siduv kokkulepe või et makse oleks olnud tingimuslik. Ringkonnakohus möönab, et asja materjalide kohaselt andis kostja tõepoolest lubaduse perekonnanimi „Tooming“ ära muuta, kui hageja talle ühisvara jagamise käigus maksmisele kuuluva rahasumma varasemalt tasub. Sellest ei saa aga järeldada hageja soovitut, et kui kostja oma lubadust ei pea, siis ei pea ka hageja täitma oma notariaalsest lepingust tulenevat kohustust ühisvara jagamisel, st hüvitada kostjale tema osa jagatavast ühisvarast rahas (PKS § 3

37 lg 3 ja AÕS § 77 lg 1). Sellist kokkulepet ei ole pooled sõlminud. Nimeseadusest ei tulene teise isiku suhtes täitmisele kuuluvat nõudeõigust perekonnanime muutmiseks.

8.Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt)

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja