Aktiva Finance Group OÜ hagi A.T vastu 4542 euro 67 sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks
Tsiviilasja hind
8741 eurot 56 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, asukoht , Harju Maakond), lepinguline esindaja K.Y (e-post ) Kostja A.T (isikukood XXX, elukoht xxxxxx– xxxxxxx-xxxxx-xxxxxxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ 11.09.2025 hagi A.T vastu põhivõla 4542 euro 67 sendi ja kõrvalnõuete saamiseks osaliselt.
2.Mõista A.T-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepinguga nr TL3758469 seoses välja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 järgi tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg ja VÕS § 94 intress järgmise maksegraafikuna: Osamakse nr 58 59 60 61
Mõista A.T-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepinguga nr TL3758469 seoses välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis p-s 2 toodud maksegraafikus välja toodud põhiosa osamaksetelt maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni.
4.Mõista A.T-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingu nr L458828 alusel välja sissenõutavaks muutunud osamaksed perioodil 10.12.2025–19.05.2026 kokku 177 eurot 62 senti ning TsMS § 369 järgi tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg ja VÕS § 94 intress järgmise maksegraafiku kohaselt:
5.Mõista A.T-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepinguga nr L458828 seoses välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis p-s 4 toodud maksegraafikus välja toodud põhiosa osamaksetelt maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni.
6.Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata sh osas, milles Aktiva Finance Group OÜ palus A.T-lt lepingu nr KK3728652 alusel välja mõista põhivõlg 1813 eurot 79 senti ja kõrvalnõuded ning lepingute TL3758469 ja L458828 puhul eeltoodud põhinõuet ja kõrvalnõudeid ületavas osas.
7.Jätta menetluskuludest 50% A.T kanda. Mõista A.T-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 830 eurot ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (830 eurot) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Toimetada otsus pooletele kätte. Edasikaebamise kord Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse 2
esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 kohaselt 30 päeva alates kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 11.09.2025 A.T (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 4542 eurot 67 senti ja kõrvalnõuded tulenevaalt krediidiandjate ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingutest võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes, millest tulenevad nõuded on krediidiandja hagejale loovutanud. Tartu Maakohus jättis 17.11.2025 määrusega hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja, et esitada nõuetekohane hagiavaldus. Hageja esitas 26.11.2025 hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 4542 eurot 67 senti ja kõrvalnõuded. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt põhineb hageja nõue kostja vastu kolmel krediidiandjate ja kostja vahel sõlmitud lepingul: kostja ja Placet Group OÜ (krediidiandja I) sõlmisid 21.10.2021 krediidikonto lepingu nr KK3728652 (leping I), kostja ja Placet Group OÜ (krediidiandja I) sõlmisid 06.01.2022 lepingu nr TL3758469 (dtl 328–336) (leping II), kostja ja Coop Finants AS (krediidiandja II) sõlmisid 19.10.2022 lepingu nr L458828 (leping III).
1.1.Kostja sai lepingu I järgi krediiti 1400 eurot, pooled suurendasid kahel korral 22.10.2021 suurendati limiiti 2000 euroni, 16.12.2021 suurendati krediidilimiiti 2600 euroni. Intress oli 40,88% aastas, krediidikulukuse määr kooskõlas VÕS § 4062 lg-ga 1 49% aastas (dtl 4, 16). Hageja hinnangul järgis krediidiandja I lepingu I sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, kui ta võttis kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kostja taotluses esitatud teavet ning kontrollis kostja arvelduskonto väljavõtet (dtl 133–137, 190). Taust.ee päringu tulemusena kostjal maksehäireid ei olnud (dtl 191). Krediidiandja I tuvastas kostja arvelduskonto väljavõtte kohaselt, et kostja keskmine igakuine sissetulek oli 723 eurot 15 senti, igakuised kohustused olid 204 eurot. Lepingu I järgi pidi kostja iga kuu tasuma osamaksena 75 eurot 69 senti, majapidamiskuludeks arvestati 300 eurot. Krediidiandja arvestas, et selliselt jääb kostjale igakuiseks kasutamiseks vähemalt 143 eurot 59 senti (723,15 – 204 – 300 – 75,69). Kostja rikkus lepingut I, kui ta jättis 20.12.2023, 20.01.2024, 20.02.2024 osamaksed tähtaegselt tasumata. Krediidiandja I saatis kostjale 19.02.2024 kirja, milles andis kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja kuni 04.03.2024 ning hoiatas, et kui kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasu, ütleb ta lepingu 05.03.2024 leping üles. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja lepingu I 05.03.2024 üles 3
(dtl 66, 194). Krediidiandja I loovutas 06.03.2024 enda nõuded kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.
1.2.Kostja sai lepingu II järgi krediiti 650 eurot, mille ta kohustus tagastama 60 osamaksega 25 eurot 54 senti., intress oli 40,03% ja krediidikulukuse määr 53,5% (dtl 4, 35, 335). Hageja hinnangul järgis krediidiandja I vastutustundliku laenamise põhimõtet, kui ta hindas kostja krediidivõimelisust kostja taotluses esitatud andmete ja arvelduskonto väljavõtte alusel (dtl 191, 203–212). Taust.ee päringu tulemusena kostjal maksehäireid ei olnud (dtl 191–192). Krediidiandja I arvestas kostja keskmiseks sissetulekuks 847 eurot 61 senti kuus, igakuisteks kohustusteks 546 eurot 21 senti, majapidamiskuludeks 225 eurot. Kostjale jäi nende andmete kohaselt vabaks kasutamiseks 50 eurot 86 senti (847,61 – 546,21 – 225 – 25,54). Kostja rikkus lepingut II, kui ta jäi viivitusse 10.01.2024, 10.02.2024, 10.03.2024 osamaksetega. Krediidiandja I saatis kostjale 11.03.2024 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, millega andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 25.03.2024 ning hoiatas, et kui kostja võlga ei tasu, öeldakse 26.03.2024 leping üles. Kuna kostja võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei tasunud, ütles krediidiandja I lepingu II 26.03.2024 üles (dtl 67, 194) ning loovutas 27.03.2024 lepingust II tulenevad enda nõuded kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.
1.3.Kostja sai leping III alusel krediidiandjalt II krediiti 2400 eurot, mille ta kohustus tagastama perioodil 10.11.2022–10.10.2028, igakuine osamakse oli 71 eurot 57 senti, intressimäär oli 28,9% aastas. Krediidikulukuse määr oli kooskõlas VÕS § 406 2 lg-ga 1 35,62% aastas (dtl 4, 48). Hageja hinnangul järgis krediidiandja II kostjaga lepingu III sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, kui ta lähtus kostja taotluses esitatud andmetest, tegi päringu Maksu-ja Tolliametile ning kontrollis, et kostjal ei oleks hiljutisi maksehäireid. Kostjale jäi vabaks kasutamiseks 1531 eurot 49 senti (1789 – 186 – 71,51). Kliendi maksevõimekuse arvutamisel eeldatakse, et kui kliendi igakuine sissetulek on üle 1100 euro, siis tema finantskohustused tohivad sissetulekutest moodustada kuni 50% pärast laenulepingu sõlmimist. Krediiditaotluse esitamise ajal kostjal kehtivaid maksehäireid polnud (dtl 189– 190). Kontoväljavõtet krediidiandja II kostjalt ei küsinud. Kostja rikkus lepingut III, kui ta jättis 10.12.2023, 10.01.2024, 10.02.2024, 10.03.2024 osamaksed tähtaegselt tsumata. Krediidiandja II saatis kostjale 28.02.2024 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, millega andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 22.03.2024. Kostja võlgnevust ei tasunud ning leping öeldi üles 27.03.2024 (dtl 68, 195). Krediidiandja II loovutas 28.03.2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja palub lepingu I alusel kostjalt välja mõista: põhivõlg 1813 eurot 79 senti intress 175 eurot 87 senti sissenõudmiskulud 45 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 1125 eurot 78 senti 06.03.2024–11.09.2025 eest edasiulatuv viivis alates 12.09.2025 kuni täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 40,88% aastas kuni summani 688 eurot 1 sent. Hageja palub lepingu II alusel kostjalt välja mõista: põhivõlg 534 eurot 1 senti intress 53 eurot 34 senti sissenõudmiskulud 30 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 312 eurot 12 senti 27.03.2024–11.09.2025 eest 4
edasiulatuv viivis alates 12.09.2025 kuni täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 40,03% aastas.
Hageja palub lepingu III alusel kostjalt välja mõista: põhivõlg 2194 eurot 77 senti intress 208 eurot 90 senti sissenõudmiskulud 45 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 768 eurot 9 senti 28.03.2024–11.09.2025 eest edasiulatuv viivis alates 12.09.2025 kuni täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 24% aastas. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv 700 eurot ja hageja õigusabikulud 676 eurot ja mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (dtl 13–14).
2.Tartu Maakohus võttis 11.12.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale 21 päevase tähtaja, et esitada hagile kirjalik vastus. Kostja esitas 19.12.2025 hagile vastuse, milles märkis, et tegemist on olukorraga, kus kostja suhtes on süstemaatiliselt rikutud vastutustundliku laenamise kohustust ning tekitatud talle otsest ja ettenähtavat kahju. Kostja on esitanud enda arvelduskonto väljavõtte perioodil 09.07.2021–29.12.2021 (dtl 254–266), millest nähtuvad regulaarsed kohtutäituri sissenõuded, mitmed täiteasjad ja sundkorras mahaarvamised, madal ja ebaregulaarne sissetulek (sh haigushüvitised), püsikulud (üür, elekter, liisingud), mis ületasid igakuist netosissetulekut ja olukorras, kus igapäevased elamiskulud kaeti laenurahaga. Kostja on seisukohal, et talle ei oleks tohtinud laenu pakkuda ega väljastada arvestades tema tegelikku majandusliku olukorda laenu andmise hetkel (dtl 252) Kostja sõnul suurendati lepingu I puhul krediiti korduvalt ilma uut maksevõime hindamist tegemata. Lepingu ülesütlemine toimus olukorras, kus makseraskused olid krediidiandjale ette nähtavad. Põhinõue summas 1 813 eurot 79 senti on vaidlustatud ning kõrvalnõuded on õigusvastased ja seetõttu välistatud (dtl 249). Lepingu II puhul anti laen olemasolevate kohustuste taustal, kusjuures krediidiandja eiras VÕS § 4033 sätteid. Lepingu ülesütlemise hoiatus ei andnud realistlikku tähtaega kohustuste täitmiseks ning väidetav põhivõlg summas 534 eurot 11 senti ei kuulu väljamõistmisele (dtl 249). Lepingu III puhul anti krediiti olukorras, kus kostja oli juba ülemääraselt koormatud. Krediidiandja II ei kontrollinud piisavalt kostja sissetulekuid ning põhinõue summas 2194 eurot 77 senti on vastuolus vastutustundliku laenamise põhimõttega (dtl 249). Kostja nõustub asja arutamisega kirjalikus menetluses (dtl 312). Kostja ei tunnista hagi ei põhivõla ega kõrvalnõuete osas (dtl 248). Kostja palub jätta laenuandja nõue läbi vaatamata, tuvastada laenulepingute tühisus, lugeda kogu vastutus tekkinud kahju eest laenuandja kanda ja vabastada teda täielikult vaidlusalustest kohustustest (dtl 306). Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda (dtl 249).
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus leiab, et hageja nõude aluseks olev krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping tuleb kvalifitseerida tarbijakrediidilepinguks VÕS § 402 lg 1 mõttes, sest majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja andis laenu füüsilisest isikust kostjale väljaspool kostja majandustegevust. Hageja on tuginenud hagiavalduses sellele, et krediidiandja on kostjaga sõlmitud lepingud kehtivalt üles öelnud, mille tõttu on muutunud kogu võlgnevus sissenõutavaks. 5
Kohus analüüsib esmalt lepingu II kehtivust ja sellega seotud õiguslikke tagajärgi (I) ning seejärel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, sellega kaasnevaid õiguslikke tagajärgi ning teeb menetluslikud otsustused (II). I
6.Kohus käsitleb esmalt lepingu II kehtivust ja sellest tulenevaid nõudeid. Kohus tuvastab, et kostja ja krediidiandja sõlmisid 06.01.2022 lepingu II, mille järgi sai kostja krediiti 650 eurot, mille ta kohustus tagastama 60 osamaksega, intress oli 40,03% ja krediidikulukuse määr 53,5% (dtl 4, 35, 335). Kohus juhtis hageja tähelepanu sellele, et lepingu II krediidikulukuse määr on 53,5%. Kohus andis hagejale võimaluse täpsustada enda käsitlust selle kohta, et lepingu II puhul ei ületa krediidikulukuse määr VÕS § 406 2 lg 1 mõttes krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (dtl 315–316). Hageja esitas kohtule küll seisukoha ja ümberarvutuse (dtl 327–361), kuid ei põhjendanud täiendavalt, miks ta leiab, et 06.01.2022 sõlmitud lepingu puhul ei ületa 53,5% suuruse krediidikulukuse määr kolmekordset keskmist määra.
7.Eesti Panga avaldatud statistika kohaselt oli keskmine tarbimislaenude krediidikulukuse määr lepingu II sõlmimisele eelnenud ajal 16,95%, mis avaldati 30.11.2021 seisuga ning mis oli alus krediidikulukuse määra ülempiiri seadmisele alates 01.01.2022 ( ). Lepingu II sõlmimise ajal kohalduv kolmekordne keskmine krediidikulukuse määr oli eeltoodut arvestades 50,85% (16,95 × 3), mis oli väiksem kui lepingu II sõlmimisel kokku lepitud krediidikulukuse määr.
7.1.Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on krediidiandja I ja kostja vahel 06.01.2022 sõlmitud leping II tühine, sest kokkulepitud krediidikulukuse määr 53,5% (dtl 335) ületas krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra VÕS § 406 2 lg 1 mõttes enam kui kolm korda. Lepingu II tühisuse tõttu tuleb hageja nõue kostja vastu seoses lepinguga II jätta rahuldamata.
7.2.Lepingu II tühisuse tagajärgi reguleerib VÕS § 4062 lg 3, mis sätestab, et kui tarbijakrediidileping on tühine, maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg 1 suuruses. Tähtajatu tarbijakrediidilepingu puhul kohaldatakse tagasimaksmise tingimuste määratlemiseks VÕS §-s 4061 sätestatud eeldusi. Krediidiandja peab tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Õiguskirjanduses on selgitatud, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 järgi tuleb tühise tehingu alusel saadu tagastada alusetu rikastumise sätete alusel. Kuna krediidileping on algusest peale tühine, peab krediidiandja tarbijale välja andma kõik krediidilepinguga seoses tarbija poolt makstud tasud, v.a juba saadud intress, mis ei ületa VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määra. Tulenevalt VÕS § 406 2 lg 3 ette nähtud tagasitäitmise eriregulatsioonist toimub krediidi tagastamine küll lepingus kokkulepitud tähtaegadel, kuid seaduse alusel. Seega tekib krediidiandja ja krediidisaaja vahel seaduse alusel lepingusarnane õigussuhe.
7.3.Kostja kohustus tagastama krediidiandjale II saadud krediidi 650 eurot 60 osamaksega. Kuivõrd hageja on esitanud nõude ümberarvutuse, saab lepingu II tühisuse puhul lähtuda põhivõla ja seadusjärgse intressi arvutamisel hageja ümberarvutuseks esitatud andmetest. Hageja ümberarvutuse kohaselt on kostjal lepingu II järgi tasumata maksed (dtl 354–357): 6
7.4.Hageja on palunud kostjalt välja mõista lepingu II alusel tulevikus sissenõutavaks muutuvad maksed TsMS § 369 kohaselt, mis sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Kohtu hinnangul on hageja põhjendanud, miks on tulevikus sissenõutavaks muutuvate maksete välja mõistmine põhjendatud, kostja on viimase makse teinud 12.11.2023, kostja ei ole hageja pöördumistele vastanud, lahendusi otsinud ega kohtuvälises menetluses ühendust võtnud. Kohus mõistab lepingu II alusel VÕS § 406 2 lg 3 ja TsMS § 369 järgi kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 76 eurot 82 senti ja VÕS § 94 kohase intressi järgmise maksegraafiku järgi:
58 59 60 61
Makse kuupäev
Põhiosa
Põhivõla jääk
VÕS intress
Osamakse kokku
2026-10-10 2026-11-10 2026-12-10 2027-01-10
5,24 23,07 23,92 24,59
93,98 71,58 48,51 24,59
0,17 0,13 0,09 0,04
5,41 23,20 24,01 24,63
7.5.Kohus jätab hageja nõude lepinguga II seoses rahuldamata osas, milles hageja palus kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 30 eurot sissenõutavaks muutunud viivise 312 eurot 12 senti 27.03.2024–11.09.2025 eest ning edasiulatuva viivis alates 12.09.2025 kuni täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 40,03% aastas. Kohus leiab, et hagi tuleb selles osas rahuldamata jätta, sest leping II on tühine ning eriregulatsioon VÕS § 406 2 lg 3 järgi ei näe ette sissenõudmiskulude ega lepingujärgse intressi või viivise hüvitamist. Kohus leiab, et küll aga saab rahuldada hageja edasiulatuva viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras eeltoodud maksegraafiku järgsete osamaksete tasumisega viivitamise eest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa osamaksetelt maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni.
8.Kohus käsitleb järgnevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist lepingute I ja III puhul. Kohus peab Euroopa Kohtu praktika järgi omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPR-Finance s.r.o. vs. GK, p-d 18 ja 46). Samal seisukohal on olnud ka Riigikohus, kes on selgitanud, et kohus peab vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kontrollima, sest imperatiivsetest põhimõtetest kõrvale kaldumine muudab tühiseks kas lepingus sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) või lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 25).
8.1.Kohtu kohustus kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kohaldub isegi tagaseljaotsuse tegemisel, mida kinnitavad ka Euroopa Kohtu ja Riigikohtu seisukohad. Sealjuures ei ole tagaseljaotsuse tegemine kohtu kohustus, vaid õigus ning õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise 7
korral jätma rahuldamata (Euroopa Kohtu 04.06.2020 otsus asjas nr C-495/19, Kancelaria Medius SA vs. RN, p-d 46–48 ja 52; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 26).
8.2.Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 2 kohaselt hindama kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega. Krediidiandja pidi krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel. Muuhulgas pidi krediidiandja hindama kostja varalist seisundit, sissetulekut regulaarsust, kostja teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Krediidiandja pidi määrama vajalike hindamistoimingute ulatuse, lähtudes kostja kohta olemasolevatest andmetest, tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise kohustuse suurusest. Krediidiandja pidi lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust.
8.3.Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt küsima krediidivõimelisuse hindamiseks kostjalt teavet ja kasutama andmekogusid ja kontrollima VÕS § 403 3 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt mõistlikul viisil kostja esitatud teavet. Kohtupraktikas on rõhutatud, et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt. Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija pangakonto väljavõtet. Riigikohus on leidnud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib VÕS § 4034 lg 6 kohaselt sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
9.Kohus leiab, et krediidiandja I ei järginud lepingu I sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet kostja krediidivõimelisuse hindamisel VÕS § 403 4 lg-te 1–3 mõttes, sest kuigi ta esitas kohtule kostja arvelduskonto väljavõtte, ei nähtu hagis esitatud asjaoludest ega tõenditest, et krediidiandja oleks seda kostja krediidivõimelisuse hindamisel kasutanud. Kohus juhtis tähelepanu sellele, et kuigi leping I sõlmiti 21.10.2021, on lepingu I juurde esitatud arvelduskonto väljavõtete loomiskuupäev faili metadata järgi 30.07.2024 kl 11:14:52 (dtl 203). Asjaolule, et arvelduskonto väljavõtet tegelikult ei kontrollitud mitte enne lepingu sõlmimist 21.10.2021, vaid konto väljavõtet küsiti hiljem, viitab ka see, et arvelduskonto väljavõttel kajastuvad maksed, mis on tehtud kuni kaks kuud pärast lepingu sõlmimist. Tuleviku ennustamise võimet nähtavasti krediidiandjal I ei olnud. Kohus lisab, et arvelduskontot analüüsides nähtub ka see, et kostja sissetulek arvelduskonto järgi ei vasta sellele, millele on hagiavalduses tuginetud. Konto väljavõtte kontrolli ei nähtu ka krediidianalüüsist (dtl 73-109). Kohus andis hagejale võimaluse esitada arvelduskonto väljavõtete originaalkoopiaid (dtl 316), kuid hageja esitas sama konto väljavõtte, kus on ka lepingu sõlmimisele järgnevad maksed näha ning analüüsi, mille loomise kuupäev on nii faili enda kui ka metadata järgi 31.03.2026 (dtl 347). Kuivõrd krediidiandja ei küsinud lepingu I sõlmimisel kostja arvelduskonto väljavõtet ega tõendanud, et hindas kostja krediidivõimelisust, sh kohustusi muul viisil, leiab kohus, et krediidiandja I ei järginud lepingu I puhul vastutustundliku laenamise põhimõtet.
10.Kohus leiab, et krediidiandja II ei järginud lepingu III sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, kui ta ei küsinud vastuolus Riigikohtu praktikaga lepingu sõlmimisel kostja arvelduskonto väljavõtet ega tõendanud, et kontrollis kostja finantskohustusi muul viisil. Hageja ei ole ka tuginenud sellele, et krediidiandja II oleks arvelduskonto väljavõtet küsinud, vaid selgitanud, et lepingu sõlmimisel tugineti taotlusele ning Maksu- ja Tolliameti 8
andmetele, millest aga ei nähtu, kuidas oli nende andmete pinnalt võimalik kostja kohustusi hinnata ning millest lähtudes arvestati kostja igakuisteks kohustusteks 186 eurot (dtl 189). Kohus juhtis eeltoodule tähelepanu ning andis hagejale võimaluse esitada täiendavaid asjaolusid, seisukohti ja tõendeid (dtl 316). Hageja esitas seisukohas nõude ümberarvutuse, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist lepingu III sõlmimisel täiendavalt ei tõendanud (dtl 327–361). Kohus leiab eeltoodut arvestades, et krediidiandja II rikkus kostjaga lepingu III sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus käsitleb järgmisena vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgi. II
11.Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg, et kõik kostja tasutud maksed loetakse tasutuks põhivõla (ja seadusjärgse intressi) katteks ning muid tasusid (sh lepingutasu) kostja krediidiandjale ega hagejale ei võlgne. Hageja esitatud alternatiivne nõue piirdub vaid põhivõla, seadusjärgse intressi, sissenõudmiskulude ning lepingujärgse viivisega.
11.1.Hageja esitas kohtule ka seisukoha ja selgitused ning nõuete ümberarvutused (dtl 327– 361), kuid üksnes lepingute II ja III kohta, hageja kohtule lepingu I kohta nõude ümberarvutusi tabelina ei esitanud ega selgitanud, kas lepingu I ülesütlemine olnuks VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 kohased vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgi arvestades kehtiv. Hageja piirdus selgitustega selle kohta, et lepingu I järgi sai kostja krediiti 2852 eurot, on tagasi maksnud 5715 eurot 36 senti ning lisas, et kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis kostja on tagastanud lepingu alusel saadud krediidisumma (dtl 196).
11.2.Kohus leiab, et kuivõrd hageja on lepingu I puhul tuginenud sellele, et kostja on saanud krediiti 2852 eurot ning on tagasi maksnud 5715 eurot 36 senti (dtl 214–222) ning on seda ka tõendanud, tuleb hagi jätta lepingu I alusel esitatud nõude osas rahuldamata, sest kostja on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgi arvestades VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 mõttes kõik lepingust I tulenevad kohustused juba täitnud.
11.3.Hageja selgitas ümberarvutuses lepingu III kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei ole seda kehtivalt üles öelnud. Hageja esitas alternatiivselt juhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikuti lepingu III kohta täitmisnõude nii osas, mis on sissenõutavaks muutunud VÕS § 108 lg 1 mõttes kui ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate maksete saamiseks. Kohus leiab, et krediidiandja II ei öelnud lepingut III kehtivalt üles vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgi arvestades nagu nähtub ka ümberarvutustest (dtl 358–361). Kohus analüüsib seega lepingu III täitmisnõuet VÕS § 108 lg 1 mõttes kui ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate maksetena TsMS § 369 kohaselt.
11.4.Kohus leiab, et kostjalt tuleb VÕS § 108 lg 1 kohaselt ja TsMS § 369 järgi välja mõista lepingu III täitmiseks osamaksed järgmise maksegraafiku kohaselt. Kohtu hinnangul on hageja põhjendanud, miks on tulevikus sissenõutavaks muutuvate maksete välja mõistmine põhjendatud, kostja on viimase makse teinud 12.11.2023, kostja ei ole hageja pöördumistele vastanud, lahendusi otsinud ega kohtuvälises menetluses ühendust võtnud. Kohus leiab, et hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud osamaksed perioodil 10.12.2025–19.05.2026 kokku 177 eurot 62 senti. Kohus märgib tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed järgmise maksegraafikuna: 9
11.Kohus määrab TsMS § 173, 174 lg 2 ja § 177 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Hageja esitas kohtule 29.04.2026 menetluskulude nimekirja (dtl 383–385), milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 2052 eurot menetluskuludena, millest 700 eurot on riigilõiv ja 1352 eurot lepingulise esindaja kulud kaheksa tunni osutatud õigusabi eest tunnihinnaga 169 eurot. Hageja palus lepingulise esindaja kulud TsMS § 174 lg 10 järgi välja mõista käibemaksuta, sest hageja on käibemaksukohustuslane ja tal on õigus käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitas, et kõik kulud on TsMS § 176 lg 5 kohaselt kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
11.1.Kohus jätab hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt 50% ulatuses kostja kanda. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 700 eurot. Riigilõiv on menetluskulu riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest TsMS § 138 lg 2 mõttes.
11.2.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Riigikohtu juhiste järgi ei pea kohus menetluskulude 10
kindlaksmääramisel kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi. Riigikohtu hinnangul peab kohus menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib, ega lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).
11.3.Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu arvestades on põhjendatud ajakulu taotletud kaheksa tundi, arvestades seda, et esitada tuli andmed ja ümberarvutus kolme lepingu kohta, kuid põhjendatud juristi tunnitasu määr on vastavalt keskmisele turuhinnale ja konkurentide pakutavat hinda turul 120 eurot (km-ta).
11.4.Kohus leiab, et kuivõrd 50% menetluskuludest jääb kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 830 eurot ((700 + 960) : 2). Kohus mõistab menetluskulud välja koos käibemaksuta, sest hageja on TsMS § 174 lg 10 mõttes märkinud, et ta on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.