B2 Impact OÜ hagi X.K vastu 4776 euro 15 sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks 5650 eurot 90 senti
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046, asukoht XXX-i ), lepinguline esindaja Pille Martin (e-post [email protected]) Kostja X.K (isikukood XXX, elukoht XXX XXX, e-post XXX) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta B2 Impact OÜ 19.08.2025 hagi X.K vastu 4776 euro 15 sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 kohaselt 30 päeva alates kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 19.08.2025 X.K (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 4776 eurot 15 senti ja kõrvalnõuded IPF Digital AS (krediidiandja) ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust ja selle muutmise kokkulepetest võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 mõttes. Krediidiandja on loovutanud lepingust tulenevad nõuded hagejale. Hagiavalduse ja selle 26.11.2025 täienduse kohaselt sõlmisid krediidiandja ja kostja 13.09.2019 krediidikonto lepingust nr 4546097 (leping) ja hiljem viis lepingu muutmise kokkulepet. Kostja sai lepingu järgi krediidiandjalt krediiti 1800 eurot, arvestusperiood oli 60 kuud, aastane intressimäär 45,96%, krediidikulukuse määr 45,96%, lepingutasu 0 eurot, igakuine haldustasu 0 eurot (dtl 3 ja 19). Edaspidi esitas kostja veel viiel korral krediidikonto limiidi suurendamise taotlused, mille tulemusel muudeti krediidikonto lepingu tingimusi. 1) Pooled sõlmisid 27.11.2019 lepingu muutmise kokkuleppe I (leping 4635599) ning tõstsid krediidisummat. Kostja sai lepingu muutmise järel krediiti 2000 eurot, arvestusperiood 60 kuud, aastane intressimäär oli 45,96% ja krediidikulukuse määr 57,98%, lepingutasu 0 eurot ning igakuine haldustasu 0 eurot (dtl 11 ja 27). 2) Pooled sõlmisid 11.02.2020 lepingu muutmise kokkuleppe II (leping 4738460) ning tõstsid krediidisummat. Kostja sai lepingu muutmise järel krediiti 2250 eurot, arvestusperiood 60 kuud, aastane intressimäär oli 45,96% ja krediidikulukuse määr 57,98%, lepingutasu 0 eurot ning igakuine haldustasu 0 eurot (dtl 12 ja 35). 3) Pooled sõlmisid 19.05.2021 lepingu muutmise kokkuleppe III (leping 5069210) ning tõstsid krediidisummat. Kostja sai lepingu muutmise järel krediiti 3500 eurot, arvestusperiood 60 kuud, aastane intressimäär oli 47,16% ja krediidikulukuse määr 59,84%, lepingutasu 0 eurot ning igakuine haldustasu 0 eurot (dtl 12 ja 43). 4) Pooled sõlmisid 07.09.2021 lepingu muutmise kokkuleppe IV (leping 5179647) ning tõstsid krediidisummat. Kostja sai lepingu muutmise järel krediiti 4000 eurot, arvestusperiood 60 kuud, aastane intressimäär oli 44,52% ja krediidikulukuse määr 55,77%, lepingutasu 0 eurot ning igakuine haldustasu 0 eurot (dtl 13 ja 52). 12.06.2023 edastas krediidiandja kostjale intressimäära ja seotud tasude muudatuse teate, mille kohaselt oli intressimäär 37,68% aastas ja krediidikulukuse määr 45,67% (dtl 13 ja 82). 5) Pooled sõlmisid 21.07.2023 lepingu muutmise kokkuleppe V (leping 5727218) ning tõstsid krediidisummat. Kostja sai lepingu muutmise järel krediiti 5000 eurot, arvestusperiood 60 kuud, aastane intressimäär oli 40,44% ja krediidikulukuse määr 49,67%, lepingutasu 0 eurot ning igakuine haldustasu 0 eurot (dtl 13 ja 84). Hageja hinnangul järgis krediidiandja lepingu sõlmimisel ja muutmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, kui ta kontrollis ja analüüsis lepingu sõlmimisel ja muutmisel kostja andmeid taotluse alusel ning maksehäireid maksehäirete registrist. Hageja väitel kontrollis krediidiandja kostja sissetulekuid ja kohustusi arvelduskonto väljavõtetelt manuaalprotsessi käigus (dtl 179–185). Hageja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta Gleb Shvetsovi kirjalikud selgitused (dtl 153–161) ning koos hagiavalduse täiendustega 26.11.2025 krediidianalüüsi, millel olid märgitud samad kuupäevad nagu lepingul ja selle muutmise kokkulepetel III–V (dtl 194–258). Lepingu muutmise kokkulepete I–II kohta dokumente ei esitatud.
2
Hageja väitel arvestas krediidiandja leping sõlmimisel igakuiseks sissetulekuks 372 eurot ja väljaminekuteks 200 eurot. Lepingu muutmisel ja krediidilimiidi suurendamisel arvestati: 1) 27.11.2019 igakuise sissetulekuna 372 eurot ning väljaminekuid 250 eurot (dtl 5). 2) 11.02.2020 igakuise sissetulekuna 372 eurot ning väljaminekuid 250 eurot (dtl 6). 3) 18.05.2021 igakuise sissetulekuna 432 eurot ning väljaminekuid 248 eurot (dtl 7). 4) 07.09.2021 igakuise sissetulekuna 432 eurot ning väljaminekuid 248 eurot (dtl 8). 5) 20.07.2023 igakuise sissetulekuna 565 eurot ning väljaminekuid 200 eurot (dtl 9). Krediidiandja on teinud kostjale perioodil 13.09.2019–16.03.2024 väljamakseid kokku 6374 eurot 98 senti. Kostja on tagasi maksnud 9158 eurot 7 senti, millest põhivõla katteks on arvestatud 1598 eurot 83 senti, intressi katteks 7553 eurot 63 senti, teenustasude katteks 5 eurot, viiviste katteks 60 senti. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, kui ta jättis 07.11.2024, 07.12.2024 ja 07.01.2025 kolm järjestikust osamakset tasumata. Krediidiandja andis 13.01.2025 kostjale lepingu rikkumise tõttu võlgnevuse tasumiseks VÕS § 416 lg 1 mõttes täiendava tähtaja kuni 02.02.2025 ning hoiatas kostjat, et kui kostja tähtaegselt võlgnevust ei tasu, ütleb krediidiandja lepingu üles (dtl 14, tl 137). Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles krediidiandja lepingu 03.02.2025 üles ning loovutas enda lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja andis 13.02.2025 kostjale teada, et nõuded on talle loovutatud ning palus võlgnevuse tasuda (dtl 138). Lepingu ülesütlemisega muutus kogu võlgnevus sissenõutavaks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõiv 595 eurot. Hageja palub kostjalt lepingu ja selle muutmise kokkulepete alusel välja mõista: põhivõlg 4776 eurot 15 senti intress 62 eurot 41 senti 05.10.2024–02.02.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 327 eurot 57 senti 03.01.2025–19.08.2025 eest edasiulatuv viivis 10,15% aastas põhivõlalt (4776,15) alates 20.08.2025 kuni täitmiseni.
2.Tartu Maakohus võttis 28.08.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale 21 päevase tähtaja, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määruse isiklikult kätte 18.10.2025 kl 10.04 posti teel aadressil XXX XXX-i .
3.Kostja esitas 11.11.2025 hagile vastuse, milles märkis, et on nõus tasuma igakuiselt kohtu väliselt 100 eurot. Kohus andis hagejale 17.11.2025 tähtaja, milles märkis, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama krediidiandja ning palus esitada täiendavaid tõendeid ning lisas, et kohtu esialgsel hinnangul ei ole hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, samuti palus kohus hagejal esitada VÕS § 403 4 lg 7 kohase ümberarvutuse tabeli kujul. Hageja esitas vastuseks kohtule 26.11.2025 hagiavalduse täienduse (dtl 177), millele olid lisatud arvelduskontode väljavõtted ja analüüs ning ümberarvutus (dtl 260–264).
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohtu hinnangul tuleb hageja nõude aluseks olev krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping tuleb kvalifitseerida tarbijakrediidilepinguks VÕS § 402 lg 1 mõttes, sest majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja andis laenu füüsilisest isikust kostjale väljaspool kostja majandustegevust. Hageja on tuginenud hagiavalduses sellele, et krediidiandja on kostjaga sõlmitud lepingu kehtivalt üles öelnud, mille tõttu on muutunud kogu võlgnevus
3
sissenõutavaks. Kohus analüüsib esmalt lepingu kehtivust ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ning seejärel lepingu ülesütlemist ja teeb menetluslikud otsustused.
5.Kohus peab Euroopa Kohtu praktika järgi omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPRFinance s.r.o. vs. GK, p-d 18 ja 46). Samal seisukohal on olnud ka Riigikohus, kes on selgitanud, et kohus peab vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kontrollima, sest imperatiivsetest põhimõtetest kõrvale kaldumine muudab tühiseks kas lepingus sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) või lepingu tervikuna (VÕS § 406 2 lg 1) (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 25).
5.1.Kohtu kohustus kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kohaldub ka tagaseljaotsuse tegemisel, mida kinnitavad ka Euroopa Kohtu ja Riigikohtu seisukohad. Sealjuures ei ole tagaseljaotsuse tegemine kohtu kohustus, vaid õigus ning õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (Euroopa Kohtu 04.06.2020 otsus asjas nr C-495/19, Kancelaria Medius SA vs. RN, p-d 46–48 ja 52; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 26).
5.2.Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 2 kohaselt hindama kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega. Krediidiandja pidi krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel. Muuhulgas pidi krediidiandja hindama kostja varalist seisundit, sissetulekut regulaarsust, kostja teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Krediidiandja pidi määrama vajalike hindamistoimingute ulatuse, lähtudes kostja kohta olemasolevatest andmetest, tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise kohustuse suurusest. Krediidiandja pidi lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust.
5.3.Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt küsima krediidivõimelisuse hindamiseks kostjalt teavet ja kasutama andmekogusid ja kontrollima mõistlikul viisil kostja esitatud teavet VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt. Kohtupraktikas on rõhutatud, et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt. Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija pangakonto väljavõtet. Riigikohus on leidnud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib VÕS § 4034 lg 6 kohaselt sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
6.Kohus leiab, et krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet kostja krediidivõimelisuse hindamisel VÕS § 4034 lg-te 1–3 mõttes, kui ta jättis kostja sissetulekud ja kohustused nõuetekohaselt hindamata. Krediidiandja lähtus küll enda väitel lepingut ja selle muutmise kokkuleppeid sõlmides kostja arvelduskonto andmetest, kuid selgitustest nähtub, et vaadati kostja taotluse andmeid manuaalkontrollis, kohtule esitatud tõendite loomise kuupäev on sama nagu hagiavalduse täienduste kuupäev kohtumenetluse kestel, kirjalikud selgitused on antud 14.05.2025 ning ka kohtule esitatud tõenditest ei nähtu need andmed, mida krediidiandja lepingute ja nende lisade sõlmides kostja arvelduskonto väljavõtetest nähtuvalt arvesse võttis.
4
Hageja enda esitatud tõendite järgi oli kostja sissetulek lepingu sõlmimisel, küll 372 eurot, kuid krediidianalüüsi koondfailist nähtub, et kohustused ei olnud mitte 200 eurot vaid 589 eurot. Kolme kuu andmetel olid kostja keskmised igakuised kulutused 589 eurot (dtl 250), kuid krediidiandja võttis arvesse kinnitatud majapidamiskuludena 200 eurot (dtl 3-4). Samas kui sissetulekuna arvestati vaid pensioni (372 eurot). Ka krediidi suurendamisel esimesel ja teisel korral ei ole küsitud kostjalt arvelduskonto väljavõtteid. Viimasel kolmel korral krediidilimiidi suurendamise kohta on krediidiandja esitanud kostja arvelduskonto väljavõtted (dtl 194-259), millelt nähtub, et võlgniku sissetulek on kasvanud, kuid kinnitatud majapidamiskuludena on arvestatud igal korral 200 eurot. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et majapidamiskulud nelja aasta jooksul ei ole muutunud. Sõltumata sellest, kas krediidiandja lepingu ja selle lisade I–V sõlmimisel arvelduskonto väljavõtteid kostjalt küsib, nähtub esitatud arvelduskonto väljavõtetest kui ka hageja poolt kohtule esitatud analüüsides, et kostjale ei jäänud tegelikkuses igakuiselt piisaval määral vaba raha ning enamasti ületasid kulud tema tulusid. Kohtu hinnangul ei saanud krediidiandja kogutud teabe ja selle kohta tehtud kontrolli põhjal järeldada, et on tõenäoline, et kostja on suuteline lepingust tulenevad kohustused täitma, seetõttu ei oleks krediidiandja VÕS § 4034 lg 6 järgi tohtinud kostjaga lepingut sõlmida. Krediidiandja tugines kostja krediidivõimelisuse hindamisel kostja esitatud andmetele sissetuleku, finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta ning tegi päringud Creditinfo.ee andmebaasi ja ametlikesse teadaannetesse. Kohus leiab, et krediidiandja rikkus lepingu ja selle lisade I–V sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
7.Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS § 4034 lg 7 järgi VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid (nt lepingu tasu, haldustasu, kaarditasu, raha väljavõttetasu jms) tarbija krediidiandjale ei võlgne. Kohus andis hagejale tähtaja, et teha nõude ümberarvutus esitada see kohtule ja tagasimaksed uuesti määrata. Hageja esitas kohtule konto väljavõtted ja krediidiandja nõude ümberarvutuse (dtl 260–264), millest nähtub, et kostja on saanud lepingu alusel krediiti kokku 6374 eurot 98 senti ning on teinud tagasimakseid kokku 9158 eurot 7 senti. Kohus tuvastab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgi arvestades on kostja VÕS § 4034 lg 7 kohase nõude ümberarvutuse järgi lepingust ja selle muutmise kokkulepetest tulenevad kohustused juba täies ulatuses täitnud (dtl 260–264). Kohus leiab, et seda arvestades tuleb hagi jätta rahuldamata.
8.Kohus määrab TsMS § 173, 174 lg 2 ja § 177 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Kohus jätab hagi rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda. Kostjal ei olnud menetluses lepingulist esindajat, ta ei esitanud ka menetluskulude nimekirja, kust nähtuks muude menetluskulude olemasolu. Kohus märgib seda arvestades, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.