H.P hagi Inpuit OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
9118 eurot 89 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja H.P (isikukood XXX, elukoht XXX-i , e-post XXX), lepinguline esindaja Erki Pisuke Kostja Inpuit OÜ (registrikood 11377044, e-post XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige O.U
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada H.P 23.02.2026 hagi Inpuit OÜ vastu 7942 eurot 20 sendi ja kõrvalnõuete saamiseks osaliselt.
2.Rahuldada hagi intressi- ja viivisenõude osas ning jätta hagi rahuldamata osas, milles H.P palus Inpuit OÜ-lt välja mõista põhivõlg 7942 eurot 20 senti, sest Inpuit OÜ on selle H.P-le juba tasunud.
3.Mõista Inpuit OÜ-lt H.P kasuks välja 54 eurot 73 senti, mis on lepingust taganemise tõttu tasutav intress põhivõlalt perioodi 16.06.2025–03.10.2025 eest.
4.Mõista Inpuit OÜ-lt H.P kasuks välja 368 eurot 84 senti, mis on võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt (7942 eurot 20 senti) perioodi 04.10.2025–19.03.2026 eest.
Jätta menetluskulud Inpuit OÜ kanda. Mõista Inpuit OÜ-lt H.P kasuks välja menetluskulud 1715 eurot ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt 1715 eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
6.Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mille esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 kohaselt 30 päeva alates kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale
Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.H.P (hageja) esitas 23.02.2026 hagiavalduse Inpuit OÜ (kostja) vastu 7942 eurot 20 sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks. Hagiavalduse aluseks on poolte vahel 15.06.2025 sõlmitud müügileping, mille esemeks oli termopuidust saun Frodo 3×4m, teraskorstnasüsteem ja transport. Kostja esitas hagejale 15.06.2025 arve nr 2025150601 7942 eurot 20 senti, mille hageja 16.06.2025 täies ulatuses tasus. Enne tellimuse esitamist kinnitas O.U (kostja seaduslik esindaja, juhatuse liige) telefonitsi, et tellimuse tarneaeg on 5–6 nädalat. Sellest tulenevalt pidi kaup olema hagejale üle antud hiljemalt 28.07.2025.
1.1.Kostja ei tarninud kaupa kokkulepitud tähtajaks. Hageja pöördus 12.08.2025 kostja poole selgituste saamiseks, mille peale kostja vabandas viivituse pärast ja lubas uueks tarneajaks 2025. aasta septembrikuu. 18.09.2025 pöördus hageja uuesti kostja poole ja andis teada, et kui tellimus septembri jooksul kohale ei jõua, soovib hageja lepingust taganeda ja ettemaksu tagastamist, seega andis hageja kostjale 18.09.2025 mõistliku täiendava tähtaja lepingu täitmiseks kuni 2025. aasta septembri lõpuni. Kostja kinnitas 03.10.2025, et saun ei ole valmis ning pakkus uueks tarneajaks 2025. aasta novembrit. Tarneaja ebamõistliku viibimise tõttu teatas hageja kostjale 03.10.2025 e-kirja teel lepingust taganemisest ja esitas nõude ettemaksu 7942 eurot 20 sendi tagastamiseks. Kostja pakkus samal päeval viivituse eest 250 eurot kompensatsiooni, millest hageja keeldus.
1.2.Kostja kinnitas 08.10.2025 kirjalikult, et maksab raha tagasi 14–21 päeva jooksul. Hoolimata antud lubadusest ja hageja poolt 28.10.2025 saadetud meeldetuletusest jättis kostja ettemaksu tagastamata. Telefonivestluses teatas kostja seaduslik esindaja, et hetkel puuduvad tagasimakse teostamiseks vahendid. Hageja pöördus abi saamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole, kus menetlus algas 04.11.2025. Menetluse käigus tunnistas kostja võlgnevust ja taotles maksetähtaja pikendamist kuni 20.03.2026, viidates käibe langusele ja likviidsusprobleemidele. Hageja sellega ei nõustunud. Tarbijavaidluste komisjon võttis asjas nr 19-1/25-15107 19.12.2025 vastu otsuse, millega rahuldas hageja nõude täies ulatuses ja kohustas kostjat tagastama ettemaksu 7942 eurot 20 senti ning tasuma summalt seadusjärgset intressi alates raha saamisest (16.06.2025) kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kostja ei ole käesoleva ajani Tarbijavaidluste komisjoni otsust täitnud ega võlgnevust hagejale tasunud. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust taganemise tagajärjel: tagastamisele kuuluv ostuhind põhivõlg 7942 eurot 20 senti intress 16.06.2025–03.10.2025 eest 54 eurot 73 senti põhivõlalt viivis perioodi 04.10.2025–23.02.2026 eest 315 eurot 83 senti edasiulatuv võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt alates 24.02.2026 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hageja palus jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt arvestatav viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude sissenõutavaks muutumisest kuni nende tasumiseni. 2
1.4.Tartu Maakohus võttis 18.03.2026 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kostja esitas 20.04.2026 kohtule vastuse, milles tõi välja, et tasus hagejale põhivõla 7942 eurot 19.03.2026. Kostja lisas vastusele ka seda kinnitava maksekorralduse (dtl 37). Kostja on hagejale põhivõla 7942 eurot tasunud ning pakkus välja kompromissi, et on nõus tasuma hagejale kompromissina viivist 315 eurot 83 senti.
1.5.Tartu Maakohus tegi 20.04.2026 pooltele kompromissiettepaneku. Kostja oli kompromissiettepanekuga nõus ning allkirjastas selle 20.04.2026. Hageja esitas 29.04.2026 kohtule seisukoha, milles oli kompromissiettepanekuga osaliselt nõus, hageja ei olnud nõus menetluskulude jaotusega, sest kostja tass võla alles pärast hagi menetlusse võtmist, kuid eelnevalt vabatahtlikult seda ei teinud. Hageja rõhutas, et tegi kostjale kohtuväliselt korduvaid järeleandmisi tähtaja pikendamisel. Kostja aga oma lubadust ei täitnud. Samuti ei täitnud kostja Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsust. Kostja on oma kohustuse täitmist teadlikult ignoreerinud. Hageja oli sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtusse alles siis, kui muud võimalused olid ammendunud. Menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 5 järgi jätta kostja kanda.
1.6.Tartu Maakohus tegi 04.05.2026 pooltele kompromissiettepaneku nr 2, lähtudes hageja välja pakutud tingimustest. Kohus andis pooltele tähtaja kuni 08.05.2026 (k.a) kompromissi sõlmimiseks. Pooled esitasid 07.05.2026 kohtule allkirjastatud kompromissilepingu, kuid kostja lisas allkirjastatud kompromissiteksti lõppu laused, et kostja Inpuit OÜ ja O.U ei ole nõus hüvitama menetluskulusid, mis on advokaadikulud, mis on põhjendamatult suured kuna põhivõlg 7942 eurot tasuti 19.03.2026 kohtu kaudu. Hagi jõudis XXX meilile alles aprilli kuus 2026.a. Isegi ei olnud infot, et hagi on esitatud. Kostja on vabandanud ja soovinud alati kogu summa tagastada.
1.7.Tartu Maakohus määras 07.05.2026 määrusega, et asi lahendatakse kirjalikus menetluses poolte kokkuleppel, määras lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade ja neile vastuste esitamise aja ning jäi pooltele 04.05.2026 antud selgituste ja tähtaegade juurde. Kohus selgitas kompromissi sõlmimise võimalust ja seda, et kompromissiläbirääkimiste tähtaeg on määratud kuni 08.05.2026 (k.a). Pooled kokkuleppele ei jõudnud. Hageja täpsustas, et viivis 24.02.2026–19.03.2026 eest alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni on 53 eurot 1 sent.
KOHTU SEISUKOHT
2.Kohus on tutvunud kohtuasja materjalidega, sealjuures poolte seisukohtadega ning teinud pooltele kaks kompromissiettepanekut. Pooled kokkuleppele ei ole jõudnud. Kohus on muuhulgas tutvunud kostja esitatud tõendina esitatud maksekorralduse selle kohta, et ta on hagejale 19.03.2026 põhivõla tasunud (dtl 101). Kohus leiab, et kuivõrd kostja tasus hagejale põhivõla kohtumenetluse ajal, on hagi põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhjendab enda seisukohti alljärgnevalt.
3.Kohus märgib, et hageja on lõplikul kujul täpsustatud nõudes palunud kostjalt välja mõista: tagastamisele kuuluv ostuhind põhivõlg 7942 eurot 20 senti intress 16.06.2025–03.10.2025 eest 54 eurot 73 senti põhivõlalt viivis perioodi 04.10.2025–23.02.2026 eest 315 eurot 83 senti viivis perioodi 24.02.2026–19.03.2026 eest 53 eurot 1 sent Hageja on hagi aluseks olevate asjaoludena tuginenud sellele, et tal on õigus nõuda kostjalt põhivõla, intressi ja viiviste tasumist, sest ta taganes pooltevahelisest müügilepingust. Müügilepingu ese oli termopuidust saun. 3
4.Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 15.06.2025 müügilepingu, mille esemeks oli termopuidust saun Frodo 3×4m, teraskorstnasüsteem ja transport. Pooled selle üle ei vaidle ning hageja on esitanud selle kohta kohtule tõendina kostja arve hagejale, mille hageja tasus ning hilisema kirjavahetuse, milles räägitakse tellimusest nr 6571 (dtl 10–15).
4.1.Kohus tuvastab, et hageja tasus kostjale 7942 eurot 20 senti 15.06.2025 arve nr 2025150601 kohaselt termopuidust sauna eest (dtl 12), kuid kostja rikkus müügilepingut ega täitnud seda. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei tarninud kokku lepitud 5–6 nädala jooksul hagejale termopuidust sauna ega teinud seda ka hiljem, mis nähtub pooltevahelisest kirjavahetusest (dtl 14–19).
4.2.Hagejal on õigus nõuda kostjalt põhivõlla, intressi ja viiviste tasumist eeldusel, et ta on kehtivalt müügilepingust taganenud. Müügilepingust taganemine eeldab, et täidetud on taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused, hageja on esitanud kostjale VÕS § 188 lg 1 järgi taganemisavalduse ja kostja on selle kätte saanud, esines taganemisalus ehk kostja rikkus lepingut oluliselt VÕS § 116 lg 1 mõttes.
5.Kohus tuvastab, et hageja on kehtivalt müügilepingust taganenud. Pooled ei vaidle selle üle, et müügilepingust taganemise eeldused ei oleks täidetud ning hageja on tõendanud, et ta on teinud kostjale taganemisavalduse, mille kostja on kätte saanud, mis nähtub taganemisavaldusele saadetud vastusest, samuti on hageja tõendanud, et esines taganemisalus, sest hageja andis kostjale kohustuse täitmiseks VÕS § 116 lg 2 p 5 mõttes täiendava tähtaja ning kostja selle aja jooksul kohustust ei täitnud (dtl 14–19). Kohus leiab, et hageja taganes kehtivalt pooltevahelisest müügilepingust 03.10.2025 (dtl 19).
5.1.Kohus selgitab, et müügilepingust taganemise õiguslik tagajärgi on VÕS § 189 lg 1 kohaselt eelkõige see, et kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu, sealjuures tuleb tagastatavalt rahalt tasuda intressi alates raha saamisest.
5.2.Kuivõrd hageja tasus 16.06.2025 kostjale termopuidust sauna saamiseks 7942 eurot 20 senti, on hagejal müügilepingust kehtiva taganemise tõttu õigus tasutud raha tagasi nõuda. Kohus leiab, et selles osas on hageja nõue põhjendatud ja hagi tulnuks rahuldada, kuivõrd kostja tasus hagejale 19.03.2026 juba nimetatud suuruses põhivõla (dtl 101), on tagasitäitmisvõlasuhtest tulenev kohustus juba täidetud ning kohus jätab hagi seetõttu selles ulatuses rahuldamata.
6.Hageja on täiendavalt palunud kostjalt välja mõista 54 eurot 73 senti, mis on intress põhivõlalt perioodi 16.06.2025–03.10.2025 eest. Kohus märgib, et kuivõrd hageja on kehtivalt pooltevahelisest müügilepingust taganenud, on tal õigus nõuda põhivõla talle tagastamisel kostjalt intressi.
6.1.Hageja intressinõue tuleneb VÕS § 189 lg-st 1, mis sätestab, et tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Kohus on tuvastanud, et hageja kandis kostjale 16.06.2025 üle 7942 eurot 20 senti, selleks, et täita poolte müügilepingust tulenev kohustus (dtl 12).
6.2.Kohus leiab, et kuivõrd kohtu tuvastatud asjaoludel taganes hageja kehtivalt müügilepingust 03.10.2025, on tal õigus nõuda kostjale raha üleandmisest kuni müügilepingust taganemiseni VÕS § 189 lg 1 kohaselt intressi põhivõlalt, sest selle aja jooksul oli raha kostja kasutuses. Kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks VÕS § 189 lg 1 alusel välja 54 eurot 73 senti, mis on intress perioodil 16.06.2025– 03.10.2025.
7.Hageja on täiendavalt palunud kostjalt välja mõista 368 eurot 84 senti, mis on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 04.10.2025–19.03.2026 eest ehk lepingust 4
taganemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Kohus märgib, et võlausaldaja võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult VÕS § 113 lg 1 järgi viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
7.1.Seaduses on täpsustatud, et taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul arvestatakse võlgnetavalt rahalt VÕS § 113 lg 2 järgi viivist alates ajast, kui võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Riigikohus on leidnud, et lepingust taganemise korral võib VÕS § 189 lg 1 kolmanda lause järgi nõuda tagastatavalt rahalt intressi raha saamisest alates. Alates ajast, kui VÕS § 113 lg 2 järgi tekib õigus nõuda viivist, võib raha tagastamisega viivitamise korral nõuda intressi asemel viivist (RKTKo 27.05.2015, 3-2-1-47-15, p 12).
7.2.Kohus on rahuldanud hageja intressinõude perioodi 16.06.2025–03.10.2025 eest, kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et kostja tagastas hagejale raha alles 19.03.2026, oli kostja eelneval perioodil müügilepingust taganemisel põhineva tagasitäitmisvõlasuhte raames raha tagastamise kohustuse täitmisega viivituses. Hagejal oli õigus nõuda raha tagastamiselt viivist alates lepingust taganemisele järgnevast päevast, sest lepingust taganemisega 03.10.2025 teatas hageja kostjale enda nõudest. Kohus leiab, et hageja viivisenõue perioodil 04.10.2025–19.03.2026 on eeltoodut arvestades põhjendatud. Hagejalt tuleb VÕS § 113 lg 2 kohaselt kostja kasuks välja mõista viivisena perioodi 04.10.2025–19.03.2026 eest 368 eurot 84 senti.
8.Kohus määrab TsMS § 173, 174 lg 2 ja § 177 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Kohus märgib, et hagi rahuldatakse küll osaliselt, kuid kohus arvestab sellega, et põhinõue jääb rahuldamata üksnes põhjusel, et kostja tasus põhivõla kohtumenetluse ajal.
8.1.Kuivõrd kostja kohtueelselt võlgnevust vabatahtlikult ei tasunud ning ei teinud seda ka pärast seda, kui tarbijavaidluste komisjon rahuldas 19.12.2025 otsusega asjas nr 19-1/2515107 hageja nõude täies ulatuses, on kohtusse pöördumise tinginud kostja. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 163 lg 1 ja analoogselt § 168 lg-le 5, mille järgi jäävad menetluskulud kostja kanda, kui kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
8.2.Kohus määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on menetluskulude nimekirjas ja selle viimatises täpsustuses märkinud, et hageja menetluskulud on 2727 eurot 50 senti, millest 770 eurot moodustab riigilõiv ja 1957 eurot 50 senti hageja lepingulise esindaja kulu 14,5 tunni osutatud õigusabi eest tunnihinnaga 135 eurot (dtl 95–98).
9.Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 770 eurot. Riigilõiv on menetluskulu riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest TsMS § 138 lg 2 mõttes. Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
9.1.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Kohus lähtub Riigikohtu juhistest, et menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi. Kohus peab menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib ega lepingulise esindaja 5
tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).
9.2.Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu arvestades on põhjendatud tunnitasu 135 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu seitse tundi, millest kuus tundi menetlusdokumentide (sh menetluskulude nimekirja ja seisukohtade) koostamiseks, asjaolude ja dokumentidega tutvumiseks ja analüüsimiseks ning tund aega kliendiga suhtlemiseks ja kompromissläbirääkimisteks. Kohus arvestab seejuures, et hageja pidi kohtusse pöörduma ja paluma koostada hagiavalduse, kuid sisulise vaidluseni pooled ei jõudnud, lisaks hagiavaldusele on vajalik hinnata üksnes kohtu kompromissiettepanekuid, tegemist oli õiguslikult lihtsa vaidlusega ning pooled hagi eseme ega alusega seotud õiguslike küsimuste üle sisuliselt ei vaielnud.
10.Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1715 eurot (riigilõiv 770 eurot ning lepingulise esindaja kuludena 945 eurot, millele ei lisandu käibemaksu). Hageja kinnitas TsMS § 176 lg 5 järgi, et kõik kulud on kantud seoses praeguse tsiviilasja kohtumenetlusega. Hageja selgitas, et menetluskuludele ei lisandu käibemaksu. Hageja palus menetluskulude kindlaksmääramisel TsMS § 177 lg-le 4 märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast viivist. Kohus rahuldab ka selle taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva seadusjärgse viivise menetluskuludelt. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.