Viru Fassaadid OÜ hagi Maasoojus OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
Hagihind: 35 480,88 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Viru Fassaadid OÜ registrikood 16173104, lepinguline esindaja: T. K. Kostja: Maasoojus OÜ registrikood 11903828, lepinguline esindaja: vandeadvokaat Alo Pormeister
Menetlusliik
13.01.2026 eelistung, 21.04.2026 kohtuistung
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Fassaadid OÜ 13.04.2026 menetlusdokumendile lisatud tõendid vastu võtmata ning lugeda need tagastatuks. Jätta tähelepanuta samas esitatud uued väited. Jätta hagi rahuldamata. Jätta kostja menetluskulud hageja kanda. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks peale otsuse jõustumist (TsMS § 174 lg 4).
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 26.05.2022 hagi (dtl 3-13). Hagis tugineb hageja poolte vahel 14.04.2021 sõlmitud töövõtulepingule (dtl 15-17), arhitektuursele eelprojektile 1042019 ja tööprojektile KI903+hinnapakkumisele 422-3 (dtl 18), mille alusel teostas hageja juurdeehitiseks oleval hoonel, asukohaga xxx fassaadi- ja soklitöid (dtl 15-17). Hageja väidab, et on kokkulepitud tööd teostanud kui ka on teostanud lisatöö, kuid kostja on lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Kostja ei ole teostatud töid vastu võtnud ning ei ole tasunud nende eest, sealhulgas lisatöö eest. Hageja tasunõue 17 740, 44 eurot on muutunud sissenõutavaks. Hageja on esitanud seisukoha seonduvalt lisatöö-plekitööga, mille kohaselt kui tegemist oleks juhendi järgse lahendusega, siis see oli lepinguga hõlmatud, hageja oli valmis tegema ja see sisaldus töödes ja hinnas. Kuid kuna kostja nõudis teistsugust lahendust, siis ei olnud tegemist lepingulise töö, vaid lisatööga. Hageja on esitanud kohtule foto (dtl 20), mis jäädvustab vaidlusaluse olemasoleva elamu katusel plekitöö teostamise koha ja seisundit pooltevaheliste läbirääkimiste ajal ning väidetavalt hageja lähtus sellest oma hinnapakkumise koostamisel.
2.02.02.2026 menetlusdokumendis (dtl 384-392) täpsustas hageja nõuete aluseks olevaid asjaolusid. Hageja on teostanud lepingus kokkulepitud tööd lepingu p. 2.2 kokku lepitud tähtajaks ehk 09.07.2021 (dtl 15) ja kostja vaatas lepingu p. 8.2 alusel teostatud tööd üle 14.07.2021. Hageja leiab, et kokkulepitud tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks 14.07.2021 ja hageja tasunõue muutus samal ajal sissenõutavaks.
3.Hageja on esitanud 02.02.2026 menetlusdokumendis kolm alternatiivset käsitlust tööde vastuvõetuks lugemise kohta kolmel erineval kuupäeval-12.08.21 järgmistel põhjustel: 1) hagejal oli lepingust tulenev kohustus anda kostjale üle lepingu täitmisega seonduv dokumentatsioon, eelkõige ehituspäevik ja kaetud tööde aktid; 2) hageja allkirjastas kaetud tööde aktid 1-3 ja ehitustööde päeviku 03.08.2021. Hageja kasutas kokkuleppel kostja esindajaga dokumentide suure mahu tõttu failiedastusprogrammi Wetransfer. Kostja helistas ehitusjärelevalvele 03.08.2021 ja andis teada, et ehituspäevik ja kaetud tööde aktid on digiallkirjastamisel ning et ta kavatseb need ehitusjärelevalvele kättesaadavaks teha Wetransfer kaudu. Ehitusjärelevalve nõustus. Hageja tegi 03.08.2021 allkirjastatud failid kostjale kättesaadavaks järgmisel päeval, töö ajal. Lepingu p. 8.2 järgi tuleb kostjal 5 tööpäeva jooksul kas allkirjastada või keelduda allkirjastamisest. Kostja ei allkirjastanud ega keeldunud allkirjastamisest, seega tuleb 5 tööpäeva möödumisel ehk 12.08.2021 lugeda tööd vastuvõetuks. Hageja on seisukohal, et lepingus kokkulepitud tööd saab lugeda kostja poolt vastuvõetuks kuupäeval-19.08.2021 järgmistel põhjustel: 1) hagejal oli lepingust tulenev kohustus anda kostjale üle lepingu täitmisega seotud dokumentatsioon, eelkõige ehituspäevik ja kaetud tööd aktid; 2) kostja ehitusjärelevalve teatas hagejale telefoni teel 12.08.2021, et ei saanud Wetransferist dokumente alla laadida ja palus dokumendid uuesti allkirjastada ja saata siiski e-kirja teel. Hageja heas usus, digiallkirjastas uuesti ehituspäeviku ja kaetud tööde aktid 1-4 ja hageja saatis dokumendid e-kirja teel kostja esindajale samal päeval ehk 12.08.2021. Tegemist oli kostja juhise täitmisega VÕS § 641 lg 3 tähenduses ehk siis täitja ehk hageja ei vastuta juhise täitmisest tuleneva viivituse eest. Lepingu p. 8.2 järgi
2 (17)
tuleb kostjal 5 tööpäeva jooksul kas allkirjastada või keelduda allkirjastamisest. Kostja kinnitas 01.09.2021 e-kirjas, et hageja esitas tööd vastuvõtmiseks 12.08.2021. Seega ei saa olla vaidlust, et kostjal oli lepingust tulenevalt kohustus üleantavate tööde dokumendid kas allkirjastada või allkirjastamisest keelduda. Kostja ei allkirjastanud ega keeldunud allkirjastamisest ning seega tuleb 5 tööpäeva möödumisel ehk 19.08.2021 lugeda tööd kostja poolt vastuvõetuks. Kokkulepitud tööd valmisid 09.07.2021, tööga seotud dokumendid andis hageja kostjale üle 12.08.2021 ja seega muutus hageja tasunõue sissenõutavaks hiljemalt 19.08.2021. Kolmanda alternatiivse seisukoha kohaselt tuleb tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuks kuupäeval- 01.09.2021 järgmistel põhjustel: 1) hagejal oli lepingust tulenev kohustus teha kokkulepitud tööd ja anda kostjale üle lepingu täitmisega seonduv dokumentatsioon, eelkõige ehituspäev ja kaetud tööde aktid, selle kohustuse on hageja täitnud 12.08.2021. 2) kuna kostja esindaja allkirjastas alles 30.08.2021 ehitustööde päeviku ja kaetud tööde aktid, siis esitas hageja kostjale rahalise akti lepingust tulenevate tööde tasumise kohta peale kostja poolt dokumentide allkirjastamist. Kostja aktsepteeris 01.09.2021 saadetud vastuskirjas, et hageja esitas tööd üleandmiseks 12.08.2021 ja rahalist akti. Seega saab lugeda tööd hagejale üleantuks ja kostja poolt vastuvõetuks 01.09.2021. Lepingu p. 8.2 alusel tuleb kostjal tööde üleandmise puhul kas allkirjastada vastuvõtmine või sellest keelduda 5 tööpäeva jooksul. Kuna kostja viivitas vastuvõtmisega 11 päeva (perioodil 20.08.21-30.08.21), siis ei ole hageja vastutav viivituse eest VÕS § 641 lg 3 kohaselt ja kostja ei saa nõuda leppetrahvi selle perioodi eest. Hageja esindaja saadetud rahaline akt on käsitletav tööde üleandmisevastuvõtmise aktina, sest rahalist akti saab esitada peale seda kui ehitustööd on teostatud ja dokumentatsioon on üle antud. Kostja oli dokumentatsiooni vastuvõtmisel viivituses 11 päeva.
4.Samuti hageja täpsustas lepingus kokkulepitud töid ja lisatööd (dtl 388). Lepingus oli kokku lepitud fassaaditööde tegemine olemasoleva hoone külge ehitatud juurdeehitisele. Hageja viitab 02.02.2026 menetlusdokumendi lisaks 8 olevale projektile „Mõisa 4 projekti“ (dtl 388 p. 2.7, dtl ). Lepingus ei olnud kokku lepitud olemasoleva plekkkatuse ja hageja ehitatava fassaadi ühendamist. Kostja projekt ei sisaldanud seda sõlmlahendust ja hageja teavitas sellest kostjat, et hageja pakkumine ei sisaldanud ühendamist (dtl 534-543): 1) kõigepealt tellis kostja hagejalt olemasoleva hoone katusele täiendava tuletõkkevilla paigaldamise 15.06.2021 või 06.07.2021 (dtl 542) (mida hageja käsitlebtäiendav töö 1). Kokkulepe töö teostamise kohta sõlmiti suuliselt. 2) Hageja eemaldas täiendava villa paigaldamiseks olemasoleva katusepleki ja paigaldas täiendava tuletõkkevilla. Täiendava töö 1 tulemusel oli katuse osa, mida plekiga katta, laiem kui enne. Hageja kattis täiendava töö 1 tulemuse veekindla kattega ja pidas tööd lõppenuks. Kuna kostja avaldas soovi pleki panekuks ja kostja oli juba esitanud leppetrahvi arvestamise hoiatuse, oli hageja valmis kostjale vastu tulema. Selleks koostas hageja lihtsa plekitöö joonise ja saatis selle kooskõlastamiseks kostjale (dtl 543). Hageja koostatud lihtne lahendus oli kooskõlas fassaaditööde juhendiga, millele oli viidatud lepingu p. 6.1.1 (ET-2 0204-1010 soojusisolatsiooni liitsüsteemid (SILS), täpsem sõlme lahendus lk 22, joonis 2.4.8 ja 2.4.9 (dtl 147,199). Hageja oleks vajaliku plekitöö kulu katnud hinnapakkumises oleva plekitöö realt (plekitöö jooksev meeter). Kostja ei nõustunud hageja pakutud lahendusega, vaid nõudis erilahendust (täiendav töö 2), kus paigaldatav plekk oleks laiem st ulatuks katusel teise valtsini ja oleks fassaadi soojustuse alt tagasi pööratud. See lahendus oli hagejale keeruline eelkõige just soojustuse alt tagasi pööratava osa tõttu ja see nõudis erioskusi ning selleks hagejal võimekust ei olnud. Hageja teavitas sellest kostjat, kes oli nõus kaasa aitama meistri otsingutele (dtl 22) ja julgustas hagejat siiski täiendavat tööd 2 tegema. Hageja heas usus nõustus sellega (dtl 389 p. 2.7.6, 2.7.7). Täiendav töö 2 sai valmis 08.09.2021. Hageja poolt esitatud joonisel (dtl 544) on märgitud hageja poolt pakutud lihtne lahendus kitsa pleki näol, mis on tähistatud musta joonega aga kostja nõudis üle poole laiemat (märgitud punase
3 (17)
joonega). Tagasipööratud plekk on jälgitav lisa üldvaatest (dtl 545) ja lähivaatest (dtl 546). Tegemist oli selgelt täiendava tööga, mille kohta puudus kokkulepe lepingus ja mis ei tulenenud lepingus kokkulepitud töödest. Kostja nõudis täiendava töö 1 ja täiendava töö 2 kajastamist ehitustööde päevikus, mida hageja tegi.
5.Hageja leiab, et kostja on pahauskne (dtl 389 p. 2.7.9), sidudes vaidlusaluse lisatöö, milles lepingus ei olnud kokkulepitud ning mille hageja teostas kostja soovitud erilahendusena, lepingus kokkulepitud töödega ja seega tööde teostamise tähtajaga ning rakendas sellest tulenevalt tööde teostamise tähtaja ületamise eest leppetrahvi. Samas olid lepingus kokkulepitud tööd teostatud ja puudus alus leppetrahvi rakendamiseks. Kuivõrd lisaks töödele tuli kostjale üle anda ka töödega seotud dokumentatsioon, siis selle üleandmine hilines kostja juhiste tõttu, kes soovis lisatööde kajastamist ehitustööde päevikus.
6.Lisaks põhinõudele on hageja esitanud hagiavalduses viivisnõude lepingu p. 7.2.1 alusel lepingust tulenevas määras ehk 1% päevas tasumata summalt (dtl 16). Hageja on arve nr 1029 tasumata jätmise eest põhinõudelt 36 873,36 eurot arvestanud viivist alates 12.09.2021 kuni hagi esitamiseni ja arve nr 1037 tasumata jätmise eest põhinõudelt 7758 eurot viivist alates 21.10.2021 kuni hagi esitamise kuupäevani. Kokku on hageja viivisnõue kostja vastu 44 631, 36 eurot, kuid hageja nõuab kostjalt viivist vaid põhinõudega samas ulatuses ehk 17 740, 44 eurot (dtl 11, 12).
7.Hageja on 15.07.2022 menetlusdokumendi p 2.5.4 (dtl 152) esitanud vastuväited kostja 13.06.2022 menetlusdokumendi p._1.19 (dtl 70) sisalduvale menetluslikule tasaarvestusavaldusele, mille kohaselt kostjal puudub lepingust tulenev nõue hageja vastu ja seega puudub tasaarvestuse olukord VÕS § 197 lg 1 tähenduses. Lisaks on kostja poolt 16.09.2021 dokumendis sisaldunud tasaarvestamise avaldus tingimuslik (dtl 84) ehk tühine VÕS § 198 teise lause kohaselt.
8.Hageja on esitanud kohtule taotluse leppetrahvi vähendamiseks VÕS § 162 lg 1 alusel (dtl 391 p.3) väites, et lepingu p-s 7.2.1 sisalduva viivise ja lepingu p. 7.1.3 sisalduva viivise tingimus ei ole omavahel tasakaalus (dtl 391-392). 21.04.2026 kohtuistungil täpsustas hageja, et lepingus kokkulepitud leppetrahvi määr on ebamõistlikult kõrge.
9.Hageja esitas 13.04.2026 menetlusdokumendi kostja 17.02.2026 seisukohtadele (dtl 605-609) koos täiendavate tõenditega.
KOSTJA SEISUKOHAD JA TASAARVESTUS
10.Kostja hagi ei tunnista ja palub kohtul hagi jätta rahuldamata.
11.Kostja on 13.06.2022 vastuses hagiavaldusele esitanud vastuväited hageja nõuetele järgnevalt. Kostja on seisukohal, et hageja on rikkunud lepingut, kuna teostas töid puudustega ja teostatud tööd valmisid viivitusega. Vaidlusalune plekitöö kuulus kokkulepitud tööde koosseisu. Samuti, kuna hageja jättis osad kokkulepitud tööd teostamata, siis ei ole kostjal võimalik neid töid vastu võtta ja nende eest tasuda. Lisaks väitis kostja, et on hageja lepingu rikkumise tõttu tasaarvestanud leppetrahvi nõude hageja põhinõudega. Kostja avaldab, et ei ole hageja rahalisi akte allkirjastanud, sest need sisaldavad töid, mida ei ole teostatud. Samuti nõuab kostja hagejalt 16.09.2021 teatega leppetrahvi (dtl 135), mille kohta esitas kostja hagejale 09.11.2021 arve leppetrahvi tasumiseks summas 27 790, 62 eurot lepingu p. 7.2.1 alusel ((35 089,50 + 20% = 42 107,40 x 1% = 421,07 eurot päevas) perioodi 09.07.2021 (arvestatud alates 10.07) kuni 13.09.2021 eest (66 päeva) (dtl 70, dtl 136). Kostja selgitab, et hagejaga kokku lepitud tööd said valmis 13.09.2021 välja arvatud tööd, mida hageja ei teostanud (dtl 84).
12.Kostja esitas vastuväited ka hageja 02.02.2026 menetlusdokumendile ja selle lisadele 17.02.2026 menetlusdokumendis. Kostja vaidleb jätkuvalt vastu sellele, et hageja on andnud töid üle ja kostja on need tööd vastu võtnud 12.08.2021 või 19.08.2021 või 01.09.2021 või saab neid lugeda kostja poolt vastuvõetuks (dtl 549 p.3). Nimelt on kostja oma 19.11.2025
4 (17)
menetlusdokumendi p. 2.1.3 olnud seisukohal, et hageja täitis lepingu alles 12.10.2021, mil hageja allkirjastas ehitustööde päevikud perioodil 14.05.2021-13.09.2021 (dtl 93-132, 354).
14.Kostja on esitanud oma 13.06.2022 menetlusdokumendi p. 1.19 menetlusliku tasaarvestusavalduse (dtl 70) tasaarvestada vastastikused nõudeid juhul, kui kohus leiab, et kostja 16.09.2021 tasaarvestusavaldus on õiguslikult toimetu (dtl 135).
15.Kostja esitas 17.02.2026 menetlusdokumendi koos lisadega (dtl 548-555). Kostja on seisukohal, et hageja rahaline akt ei ole tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ning et hageja 27.08.2021 e-kirjaga edastatud rahaline akt 8-27.08.21 TTA3, mis oli hageja poolt allkirjastatud 27.08.2021 sisaldab positsioonides 19, 25, 26, 27, 28, 29 faktiliselt seisuga 27.08.2021 tegemata töid, mistõttu ka sel põhjusel ei saanud tööd olla valmis 12.08.21, 19.08.21 või 01.09.2021. Hageja esindaja poolt 12.10.2021 allkirjastatud ehitustööde päevikutest (dtl 93-132) nähtub, et töid tehti nii 07.09.2021 kui ka 08.09.2021. Ühtlasi viitab kostja lepingu p. 8.1 ja p. 8.2, milles oli kokku lepitud, et töid tuli üle anda tööde üleandmisevastuvõtmise aktiga, mitte rahalise aktiga (dtl 16). Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ei olnud koostatud isegi 14.09.2021, mida tõendab hageja 14.09.2021 e-kiri (dtl 83), kus ta kirjutab, et juhul, kui rohkem pretensioone pole, vastake kirjale ja vormistan tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. See asjaolu tõendab samuti, et hageja ja kostja vahel oli tööde üleandmiseks kokku lepitud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti koostamine, mitte rahalise akti koostamine. Kostja viitab, et leping on täitmiseks kohustuslik, seega ei saanud hageja lugeda töid enne vastuvõetuks, kui ei olnud esitatud ka tööde täitedokumentatsiooni, sealhulgas ehitustööde päevikuid (VÕS § 641 lg 1). Neil põhjustel ei ole kostja aktsepteerinud 01.09.2021 töid mahus 14 292,30 eurot ja ei ole palunud hagejal saata lepinguvälise kokkuleppena arvet selle kohta. Kostja on seisukohal, et oma 01.09.2021 e-kirjaga kostja ei nõustunud, et kõik tööd on töövõtulepingu alusel tehtud, mida kostja selgelt ka väljendas, et rahalise akti aktsepteerib, kuid lepingu rikkumise vastunõude lõppsumma saab esitada pealt tööde teostamist, kui on teada kõikide tööde lõplik valmimine (dtl 48). Samas e-kirjas palus kostja hagejal tööd lõpetada, sest muuhulgas plekkkatuse eemaldatud osa ei olnud taastatud. Seega on kostja seisukohal, et rahalise akti summa aktsepteerimine ei tähenda, et töövõtulepingu alusel tehtud tööd on tehtud. Rahaline akt tähendab seda, millises mahus rahalisi vahendeid on kostja nõus hagejale tasuma, mitte ei kinnitanud seda, et kõik tööd on tehtud. Kostja on 13.06.2022 vastuses käsitlenud, millised tööd olid tegemata, samuti 27.08.2021 e-kirjaga (dtl 47) saadetud rahalist akti 3 (dtl 76), samuti ka akti 4 (vt muu hulgas kostja 13.06.2025 vastuse p 1.12, p 1.13 ja p 1.15. Kostja rõhutab asjaolu, et hageja saatis kostjale 27.08.2021 e-kirjaga (dtl 47) hageja poolt 27.08.2021 allkirjastatud rahalise akti nr 3, mida ta hagile ei lisanud, kuid kostja lisas selle 13.06.2022 vastuse lisana 4 (dtl 77-78). Akt nr 3 ei ole ka viimane akt, vaid selleks on akt nr 4, mis on allkirjastatud hageja esindaja poolt alles 04.10.2021 (vt kostja 13.06.2022 vastuse p 1.15 ja dtl 86). Aktis nr 4 nähtub, et tööd on tehtud, ka need, mis aktis 3 olid osad tegemata. Osad tööd jäidki hageja poolt tegemata täies ulatuses ja kulud kandmata, mis on toodud kostja 16.09.2021 e-kirjas – fassaadi värv ja värvimine, soojak ja wc, topelt armeerimine (dtl 203).
16.Plekitöö ja tuletõkkevilla paigaldamine ei ole kostja hinnangul täiendav töö (dtl 550 p.5). Vastupidised hageja väited on tõendamata ja seda ei tõenda ka hageja 02.02.2026 menetlusdokumendi lisad 8-13 ning ei ole ka selgitatud, mida need tõendid peaksid tõendama. Kostja on 13.06.2022 vastuse p. 1.5, 1.6 ja p. 1.7 käsitlenud plekitöid ja rõhutanud, et kui tööde teostamiseks on vajalik muu asja eemaldamine, siis tuleb vana tagasi panna ja sõlm õigesti lahendada (dtl 65-66). Kostja oli arvestanud sellega enne töövõtulepingu sõlmimist, et kahe maja vaheline ühenduse sõlm tuleb lahendada, sest vastasel juhul ei olnud töövõtulepingut võimalik täita. Seda asjaolu tõendab kostja arvates hagi p. 1.4.1, kus hageja on sedastanud „Lepingus kokkulepitud uue majaosa fassaad oli ühendatud olemasoleva majaosa katusega, katuseserv oli lõpetatud plekiga. Töövõtja oli arvestanud, et eemaldab
5 (17)
fassaaditööde ajaks katusepleki äärmise paani ning paigaldab selle peale fassaaditöid sama pleki tagasi, olles eelnevalt pleki serva üles pööranud (dtl 4). Sõlme lahendus tuli hagejal seega kostjaga kooskõlastada, et töövõtulepingut täita. Hageja oli sõlmlahenduse puudumisest teadlik ja sellega on tõendatud, et hageja oli teadlik olukorrast, kus puuduvad plekitööks vajalikud sõlmjoonised, mistõttu oli sõlme lahendus töövõtulepingu osa. Vastasel juhul ei oleks 15.04.2021 enne lepingu sõlmimist sellest räägitud. Õige sõlmlahendus on fotol (dtl 556) ja selgitused hageja tegevuse ebaõigsuse osas: hageja pidi pöörama pleki üles ja panema selle ca 10 cm tuletõkke villa alla vastu isolatsiooni (mitte vastu kiviseina) koos täiendava pleki tagasipöördega (veeninaga), et viilkatuselt tulev lumi, jää ja vesi ei läheks vastu seina ning pööratud äär (sh veenina) suunaks lume, jää ja vihma katuselt alla räästa poole. Plekk kaitseb, et lumi, jää ja vesi ei suruks end isolatsiooni sisse (dtl 552 p. 5, dtl 545). Hageja teostas esimese lahenduse ebaõigesti, mis seisnes selles, et hageja paigaldas lühike pleki ääre vastu seina, ilma selleta, et see oleks olnud pandud tuletõkke villa sisse ja ilma täiendava tagasipööramiseta ehk vihmaninata. Selline hageja sõlme lahendus ei oleks olnud vee, lume ega jääkindel lahendus, sest selle tulemusena oleks vill ja sein märgunud ning kogu konstruktsioon kahjustunud. Lisaks oleks lume ja jää massiivse surve tõttu see hageja plekilahendus seinast lahti tulnud, samuti oleks paksem lumi ja jää rikkunud seina isolatsiooni ning krohvi, sest see pleki äär oli niivõrd madal, mis hageja poolt vastu seina ühekordse pööramisega oli tehtud. Valesti maha lõigatud pleki asendas hageja vaid mustaga märgitud osas seinapoolses ääres ning tegid sedagi algselt valesti (dtl 544).
17.Kostja ei ole hagejaga kokku leppinud töödega seotud dokumentatsiooni üleandmist Wetransfer kaudu ja ei ole ka faktiliselt selle kaudu töid ning dokumentatsiooni vastu võtnud. Hageja 02.02.26 menetlusdokumendi lisad 1-7 ei tõenda seda.
18.Kostja vaidleb vastu hageja leppetrahvi vähendamise taotlusele (dtl 552 p. 7 jj). Kostja palub ka hageja viivisnõuet vähendada (dtl 553).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
19.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest; lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-41-15 p 19 teine lõik). TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
20.Maakohus määras 13.01.2026 kohtueelistungil pooltele tähtajad menetlusdokumentide esitamiseks (dtl 381). Hageja esitas 13.04.2026 kohtule menetlusdokumendi uute väidetega ja uued dokumentaalsed tõendid (dtl 605-613). Kohus tegi hageja menetlusdokumendi koos lisadega enne kohtuistungit nähtavaks kostjale. Hageja menetlusdokumendist tulenevalt soovib hageja asja materjalidele lisada täiendavad tõendid, mis on pärit 2021 aastast foto näol ja väljavõtted avalikust registrist ehk ehitisregistrist. 21.04.2026 kohtuistungil selgus, et kostja ei ole jõudnud hageja menetlusdokumendi ja selle lisadega tutvuda ning esitas kohtule TsMS § 331 lg 1 järgse taotluse põhjendusega, et hageja on oma menetlusdokumendi ja selle lisad esitanud hilinenult ja puudub mõjuv põhjus, miks hageja esitas oma täiendavad väited ja tõendid hiljem kui kohtu poolt hagejale määratud tähtaeg ehk 02.02.2026. Hageja esindaja ei esitanud istungil mõjuvat põhjust uute väidete ja uute tõendite hilinemisega esitamiseks, kuigi oli teadlik, et kohus vaatab asja sisuliselt läbi 21.04.2026 kohtuistungil. Hageja esindaja esitas selgitusi, kuid kohus ei loe esitatud selgitusi mõjuvaks põhjuseks uute tõendite ning väidete hilinenult esitamiseks. Käesolevas asjas on menetluse alguseks 26.05.2022, hagi võeti menetlusse 27.05.2022 ning hagejal oli võimalik tõendeid, mis olid pärit 2021 aastast ja
6 (17)
väljavõtteid ehitisregistrist esitada hiljemalt 02.02.2026 ehk nelja aasta jooksul ning seda sõltumatult, milliseid vastuväiteid hagile on kostja esitanud. Hagejal on menetluses kohustus esitada asjakohased asjaolud ja neid tõendavaid tõendeid menetluse võimalikult varajases staadiumis. Hageja seda ei teinud. Hageja uued väited ja tõendid ei või kostjat vahetult enne kohtuistungit üllatada. Maakohus jätab hageja 13.04.2026 menetlusdokumendi ja sellele lisatud tõendid TsMS § 331 lg 1 alusel vastu võtmata, kuna need on esitatud hilinenult. Eeltoodust johtuvalt jätab kohus tähelepanuta ka hageja 13.04.2026 menetlusdokumendis esitatud uued väited.
21.Käesolevas tsiviilasjas on tegemist poolte vahel sõlmitud ehituse töövõtulepingust tuleneva vaidlusega ning õigussuhte kvalifikatsiooni osas ei ole poolte vahel erimeelsusi. Pooled on sõlminud töövõtulepingu kirjalikus vormis (dtl 15-16).
22.Poolte vahel on vaidlus selles, millistes töödes oli poolte vahel kokkulepe; kas lepinguga kokku lepitud tööd on hageja poolt kohaselt (puudusteta ja tähtaegselt) teostatud; kas hageja on lisaks lepingule sõlminud eraldi kokkuleppe kostjaga plekitööde teostamiseks ja kivivilla paigaldamiseks olemasoleva hoone katuse ja juurdeehitise kiviseina ühenduskohta ehk teostanud liite (sõlme) lahenduse; kas hageja viivitas lepinguliste tööde teostamisega ja rikkus seega lepingut; kas kostja viivitas tööde ja dokumentatsiooni vastu võtmisega ja rikkus lepingut või olnud pahauskne lepingu täitmisel ning saab sel põhjusel lugeda hageja tööd vastuvõetuks; kas hageja rahalised nõuded kostja vastu on menetlusliku tasaarvestuse tõttu lõppenud või mitte.
23.VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
24.Hagiavalduse kohaselt osales hageja töövõtusuhtes töövõtja ja kostja tellija poolel. Pooled said korduvalt enne töövõtulepingu sõlmimist ehitusobjektil xxx kokku. Kostja soovis tellida hagejalt kui töövõtjalt juurdeehitiseks oleva hoone sokli ja fassaadi soojustamise ning viimistluse töid kooskõlas lepingu sõlmimise eelnenult hageja poolt esitatud 01.04.2021 hinnapakkumisele nr 422-3 asukohas xxx asuvale juurdeehitisele (dtl 18). 21.04.2026 kohtuistungil andis tunnistaja O. S. ütlusi, mille kohaselt hageja hinnapakkumise vastuvõtmisel oli määrav see, et hageja tegi kostjale allahindlust 4000 eurot (dtl 18, 636).
25.Pooled sõlmisid 14.04.2021 hoone sokli ja fassaadi soojustamise ning viimistlustööde kohta, asukohaga xxx töövõtulepingu (dtl 15-17). Lepingu p 1.2 järgi oli tööde maksumus 35 089,50 eurot, millele lisandub käibemaks. Tasu kuulus maksmisele vastavalt faktiliselt teostatud tööde mahule (dtl 15 p. 5.1). Hageja oli kohustatud lepingu p.-de 2.1 ja 2.2 alusel alustama töödega hiljemalt 17.05.2021 ja lõpetama 09.07.2021 (dtl 15).
29.Kooskõlas hageja poolt 12.10.2021 allkirjastatud ehitustööde päevikule alustas hageja tööde teostamist 14.05.2021 (dtl 93). Lepingu p. 2.2 järgi pidi hageja tööd olema lõpetatud 09.07.2021. Kohus nõustub kostjaga selles, et arvestades, et tegemist oli ehitustöödega, siis pidid tööd olema dokumenteeritud ning lepingu p. 2.2. kokku lepitud tööde lõpptähtaeg hõlmas nii tööde teostamist kui ka ehitusdokumentatsiooni üleandmist kooskõlas VÕS § 641 lg 1. Ka ehitustegevust reguleeriva erinormi so EhS § 15 lg 1 tuleneb, et ehitamine tuleb dokumenteerida, kui ehitamiseks on nõutav ehitusluba. Ehitamise dokumenteerib ehitav isik. Sama sätte lõikes 3 on sätestatud, et ehitusdokumendid on eelkõige teostusjoonised, ehituspäevik, kaetud tööde akt, töökoosoleku protokollid. Vaidlust ei ole selles, et juurdeehitise ehitamiseks oli nõutav ehitusluba, ehitajaks oli hageja ning hageja kohustuseks oli vormistada kokku lepitud ja teostatud tööde teostusjoonised, ehituspäevikud ja kaetud tööde aktid. Seega kohustus hageja teostama lisaks tööde teostamisele, koostama ka ehitusdokumentatsiooni ja esitama tähtajaga 09.07.2021.
26.09.07.2021 ei olnud hagejal kokkulepitud tööd lõpetatud ja töid ning ehitusdokumentatsiooni ei olnud kostjale üle antud. Ehitustööde päevikutest nähtub, et
7 (17)
14.07.2021 oli kostjal hagejale pretensioone vana hoone sokli tööde osas, mida hageja asus 14.07.2021 kõrvaldama (dtl 125) ning sellega on jätkatud ka järgmistel päevadel. Seisuga 09.07.2021 oli kostjal kui tööde tellijal pretensioone hagejale teostatud tööde osas, mida kostja luges ka puudustega teostatud töödeks: 14.07.2021 vana hoone sokli töödes puuduste kõrvaldamine (dtl 125 jj); 21.07.2021 ebaõige ukse pleki materjali kasutus ja õige pleki roostevaba pleki paigaldus (dtl 128-130) ja ebaõigesti teostatud katuse valtspleki tööd (dtl 128,132). Kuigi pooltevahelise lepingu kohaselt oli hageja kohustus soetada ka fassaadi värv ja teostada fassaadi värvimistöid samuti tähtajaga 09.07.2021 (dtl 15,18), siis perioodil 14.05.2021 kuni 14.07.2021 ei nähtu ehitustööde päevikutest, et hageja värvimistöid oleks üldse seisuga 09.07.2021 teostanud (dtl 93-125). Seega ei olnud hageja teostanud lepingu lõpptähtajaks lepingust tulenevat olulist töölõiku värvimistööde osas maksumusega 1561 eurot+km.
27.12.07.2021 e-kirjaga teavitas kostja esindaja objektil O. S. hagejat, et kuigi tööde lõpptähtaeg on saabunud, siis on hageja poolt tööd üle andmata ning hoiatas, et kostjal on lepingu p. 7.1.3 alusel õigus nõuda töövõtjalt viivist 1 % (dtl 75).
28.Hageja edastas 27.08.2021 e-kirjaga kostjale 27.08.2021 hageja poolt allkirjastatud rahalise akti nr 3 (dtl 77-82). Kostja keeldus akti allkirjastamast, kuivõrd aktis olid toodud tööd, mida hageja ei olnud teostanud ka seisuga 27.08.2021 ehk teostamata olid kokkulepitud tööd: 1) akna ja -veeplekkide paigaldus (pural kattega) sh hüdroisolatsioon; 2) olemasoleva soklisoojustuse tasandamine lihvimise teel (sh soojustuse horisontaalse osa puhastamine betoonist); 3) akna ja -nurgaprofiilide ning armeerimiskanga 165/m2 kohta paigaldus; 4) topeltarmeeringu paigaldus; 5) fassaadi kruntimine (Caparol putzgrund); 6) sokli krohvimine mosaiik ehk kirjukivikrohviga.
29.Seega nähtub eeltoodud asja lahendamiseks olulistest asjaoludest ning neid tõendavatest tõenditest, et hagejal oli nii seisuga 09.07.2021 kui ka 27.08.2021 teostamata olulisel määral kokkulepitud töid, kui ka olulises töölõigus: valtsplekkkatuse ja juurdeehitise sõlme teostuses esinesid puudused (dtl 128, 132,133).
30.21.04.2026 kohtuistungil andis hageja seaduslik esindaja ütlusi, mille kohaselt takistasid hagejal lepingus kokku lepitud töid teostamast teised kostja töövõtjad nii näiteks pinnase tasandamise tööde ja asfalteerimistööde teostajad, kui ka vana maja elaniku poolt 2021 suvel ühe maja külje sokli ette mulla ajamine sel ajal kui hagejal olid pooleli sokliga seotud tööd, samuti väidetavalt kostja poolt hilinemisega antud juhised (dtl 641-642). Kohus leiab, et sellised ettekäänded lepingus kokku lepitud tööde tähtaegseks teostamiseks on otsitud ja paljasõnalised, nende asjaolude suhtes ei ole esitatud dokumentaalseid tõendeid ega ka ei kajasta eeltoodud asjaolusid hageja poolt koostatud ehitustööde päevikud. Arvestades eeltoodud puudustega töid kui ka teostamata töid ning nende olemust, ei olnud hagejal mõjuvat põhjust puudustega tööde parandamise ja teostamata tööde viivitusega teostamiseks.
31.Hageja oli leppinud kostjaga kirjalikult sõlmitud töövõtulepingus kokku, et tööd teostatakse hiljemalt 09.07.2021 ehk vähem kui kahe kuu jooksul. Tunnistaja O. S.i ütluste kohaselt räägiti hagejaga lepingueelsete läbirääkimistel läbi tööd ja töödega seotud tähtajad, hageja palvel pikendati tööde teostamise tähtaega 2 nädala võrra (dtl-protokoll lk 10). Seega järeldab kohus, et hageja pidas ka ise kokkulepitud tööde teostamise tähtaega vähem kui 2 kuud täidetavaks. Kostja seaduslik esindaja andis 21.04.2026 kohtuistungil ütlusi ja see tuleneb ka asjas esitatud tõenditest, et kuivõrd hageja ei olnud seisuga 09.07.2021 teostanud kokkulepitud fassaadi värvimise töid, vabanes hagejal täiendavalt ajaline ressurss, et muud tööd kohaselt ja tähtaegselt teostada ning veel varem kui enne tööde lõpptähtaega so 09.07.2021 valmis saada (dtl 646). Kostja seadusliku esindaja- M. T.`i ütluste kohaselt ei esinenud hagejal kokkulepitud tööde teostamisel takistusi (dtl 644). Sellest hoolimata ei olnud hageja suuteline ka ärajäänud töö arvelt kokkulepitud töid teostama tähtaegselt.
8 (17)
32.Eeltoodust nähtub, et ka seisuga 27.08.2021 kostja poolt hagejale etteheidetavad puudustega töödes kui ka tegemata tööde osas, ei olnud tegemist väheoluliste või väikse väärtusega töölõikudega. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et 2021 septembris tegeles hageja ka katusel väära lahendusega plekitöö parandamisega kuni 13.09.2021 (dtl 132,133).
33.14.09.2021 edastas hageja seaduslik esindaja kostjale e-kirja, milles avaldas kostjale, et vaegtööd on kõrvaldanud ning kui kostjal rohkem pretensioone ei ole, siis vormistab hageja tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (dtl 83). Kostja vastas hagejale 16.09.2021, et seisuga 16.09.2021 on hagejal teostamata värvimistööd ja seega ei ole ka hageja kandnud kulu fassaadivärvile summas 1561 eurot+km; samuti ei ole hageja kandnud kulu soojakule ja WCle ehitusobjektil summa 2500 eurot+km ega teostanud ka topeltarmeerimist summas 1660+ km (dtl 84). Kostja soovis, et hageja vormistaks tööde lõpetamise kohta dokumendid (dtl 84).
34.Hageja allkirjastas 04.10.2021 teostatud tööde akti tööde kohta perioodil 01.09.202130.09.2021 ja edastas selle kostjale (dtl 86-91). Samuti edastas hageja kostjale 12.10.2021 hageja poolt allkirjastatud ehitustööde päevikud perioodist 14.05.2021-13.09.2021 (dtl 93132). Hageja on väitnud menetluses, et on esitanud ehitustööde päevikud rakenduse Wetransfer kaudu varem, kuid ei ole esitanud usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et täitis ehitusdokumentatsiooni koostamise ja edastamise kohustuse enne 12.10.2021.
35.Hageja teostas ja korraldas perioodil 14.05.2021-13.09.2021 ka vana hoone katuse tuletõkkevilla paigaldamise ja plekitööd vastavalt omanikujärelevalveteenust osutava isiku juhistele. Pooled nõustusid 21.04.2026 istungil asjaoluga, et tööde seis enne hageja poolt teostamisele kuuluvate vaieldavate ja väidetavate lisatööde osas vana maja katusel on jäädvustatud digitoimiku lk 73. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja tööd piirdusid vaid hinnapakkumises kirjeldatud fassaadi- ja soklitöödega või mitte.
36.Poolte vahel on vaidlus tekkinud olukorras, kus olemasolevale elamule ehitati juurdeehitis kostja tellimisel ja sellega seoses oli olemasoleva elamu ja juurdeehitise füüsilise kokkuehituse tõttu tekkinud vajadus lahendada ka olemasoleva elamu ja juurdeehitise liited sh seonduvalt fassaaditöödega. Seega vajab vastust küsimus, kas hageja ja kostja vahel kokku lepitud fassaaditööd olemuslikult hõlmasid endas liidete (sõlmede) teostamise töid või tulid liidetega seotud tööd lisatööna eraldi kokku leppida. Tunnistaja O. S. ütluste kohaselt olid liited seinte, katusepiiri, katusealuste tuulekastide osades, vana elumaja ja uue hoone alussokli kokkuviimisel (dtl 632). Samuti kinnitas tunnistaja, et lepingueelsetel läbirääkimistel räägiti hageja seadusliku esindajaga läbi ka fassaaditöödega seotud liited (dtl 631).
37.Kohtu hinnangul ei saa vaidlust olla selles, et hageja poolt teostamisele kuuluvad tööd olid ehitustööd EhS § 4 lg 1 mõttes, mis tähendab, et antud vaidluses kuuluvad kohaldamisele EhS kui erinormi sätted. EhS § 10 järgi kehtib ehitamisel asjatundlikkuse põhimõte. Riigikohus on lahendis nr 2-20-1836/55 p.14 leidnud, et EhS § 10 tuleneva asjatundlikkuse põhimõttest tuleneb ehitaja kohustus arvestada ehitamisel nõudeid ja saavutada nõuetekohane tulemus, samuti, et asjatundlikkuse eelduseks on tegevuse eripärale vastavad teadmised ja oskused.
38.Hageja kui fassaadi- ja soklitööde teostaja on seisukohal, et tema esialgselt teostatud sõlme lahendus vana maja valtsplekkkatuse ja uue hoone kiviseina vahel oli hõlmatud esialgse kokkuleppe ehk lepinguga. Hageja on seisukohal, et omanikujärelevalvet teostanud isiku poolt nõutud nö erilahendus hageja poolt esialgselt teostatud töö asemel nõudis spetsialisti kaasamist, kuna hagejal ei olnud selleks pädevust ja seega oli tegemist lisatööga, mis ei tulenenud lepingust. Kohus on seisukohal, et hageja eelkirjeldatud erilahenduse käsitlus on ebaõige.
39.Kohus leiab, et ehitise fassaaditööd on olemuslikult mõeldud kogu ehitise soojustamiseks, ehitise konstruktsioonide säilimiseks ja hoidmiseks. Eelkõige soojustatakse ehitis, seejärel krohvitakse ehitis. Antud juhul olid pooled kokku leppinud ka fassaaditööde
9 (17)
koosseisus värvimistööd, kuid need jäeti poolte kokkuleppel ära lepingu täitmise käigus põhjusel, et hoone aknad ei asetsenud kohakuti (dtl 639, 646). Esile toodud asjaolude kohaselt oli juurdeehitis ehitatud vastu olemasoleva elamu ühte külge (dtl 73), mis tähendas, et juurdeehituse ehitamisel ja hageja poolt kokkulepitud tööde teostamisel oli vajalik lahendada ka liitekohad sealhulgas juurdeehitise seina fassaadi ja olemasoleva elamu katuse vahel, kus oli hageja tööde kokkupuute punkt. Eelöeldu on kooskõlas ka hageja poolt esitatud soojusisolatsiooni liitsüsteemi juhise (oktoober 2017)-ET-2 0404-1010 (dtl 156-198) p 2 (dtl 165), mille kohaselt sõltub fassaadi soojusisolatsiooni kestvus lisaks tööde kvaliteedile ka sõlmlahenduse korrektsusest ning selles ET-kaardi punktis on projekteerija töö hõlbustamiseks kirjeldatud kõige olulisemaid sõlmlahendusi, mis võivad varieeruda objekti tingimustest ja omapärast lähtuvalt, samuti ei pretendeeri joonised täielikkusele. Projekteerija on kohustatud kavandama lahendused nii, et projekteeritavad sõlmlahendused on pikaajaliselt ilmastikukindlad ning süsteemi komponentides või maja konstruktsioonides ei kasva vee- ja niiskuskoormus. Lisaks projekteerijale on juhis mõeldud järgimiseks ka ehitustööde teostajale.
40.Seega vaidlusaluse liite eesmärk oli tagada liite sademete ja märgumise kindlus, et olemasoleva elamu ja juurdeehitise konstruktsioon sh fassaad ja selle erinevad kihid, ei saaks kahjustada. Sellest johtuvalt tuleb asuda seisukohale, et vaidlusaluse liite (sõlme) lahenduse korrektne teostus valtsplekkkatusel uue maja seinaga oli hagejaga kokkulepitud tööde koosseisus ning seda ka juhul, kui hageja poolt koostatud ja lepingu lisaks olev hinnapakkumine nr. 422-3 (dtl 18) konkreetselt seda töölõiku ei käsitlenud. Seega oli hageja kohustus teostada tihe ja ajas püsiv liite lahendus, mis tagas konstruktsioonide kuivana hoidmise.
41.Hageja on viidanud vaidluses ET-2 0404-1010 juhise joonistele nr 2.4.8 ja nr 2.4.9 lahendustele (dtl 177), mille kohaselt oli hageja poolt esialgselt teostatud lahendus joonistel tooduga kooskõlas ning kostja nõudis põhjendamatult teistsuguse ehk nn erilahenduse teostust. Kohus on seisukohal, et hageja viitatud joonistel toodud lahendused ei ole mõeldud valtsplekkkatuse ja kiviseina vahelise liite teostuseks, mistõttu selles osas vaidlusalusele töölõigule juhise joonistel nr 2.4.8 (lahendus neeluplekiga) ja nr 2.4.9 (lahendus liiteplekiga) toodu ei kohaldu. Olemasoleva vana elamu katus on kaetud aga valtsplekiga (dtl 20, 556, 557) ning nõuab seega teistsugust lahendust, kui juhises toodud. Seega oli kostja õigustatud nõudma hagejalt lepingu p. 6.1.2 eraldi kohase liite (sõlme) lahenduse joonist enne vaidlusaluse tööga alustamist (dtl 16 p. 6.1.2, dtl 630, 632, 636, 639). Seda aga hageja ei teinud ning selle nõude täitmiseks ei saa pidada ka dtl 543 villapakendile teostatud visandit. Selline hageja tegevus ei ole kooskõlas EhS § 21 ja 22 tuleneva ehitusala majandustegevuse valdkonnas tegutsevale ettevõtjale ettenähtud kohustuste ja pädevusega. Järelikult oli kohane omanikujärelevalve reaktsioon hageja poolt teostatule ja uue lahenduse teostuse nõudmine, millega faktiliselt nõustusid ka kostja esindajad ning mille toimivust kinnitasid kostja seaduslik esindaja ja lepingus esindaja, et lahendus toimib ja on tagatud vaidlusaluse sõlme niiskuse- ja vee kindlus kuni käesoleva ajani ehk hageja poolt tööde lõpetamisest viie aasta jooksul (dtl 542,543, 645). Lisaks teostas hageja esialgse lahenduse ebaõigesti ka põhjusel, et plekk oli paigaldatud seinani aga oleks pidanud olema paigaldatud kuni soojustuseni (dtl 633). Lõplikult teostatud lahenduse kohaselt on valtsplekk kahekordselt tagasipööratud ja paigaldatud kuni soojustuseni (dtl 556, 557, 634).
42.Hageja on esitanud ka väite, et tal puudus omanikujärelevalve poolt nõutud liite (sõlme) koosseisu kuuluva valtspleki kahekordseks tagasipööramiseks pädevus, mistõttu oli ka sel põhjusel vaidlusalune töölõik lisatöö, mille eest kohustub kostja tasuma täiendavalt tasu. Kohus hageja väitega ei nõustu.
10 (17)
Eelpool esitatud kohtu seisukohast, kuulus olemasoleva hoone valtsplekkkatuse ja juurdeehitise seina vahelise liite (sõlme) teostus olemuslikult hageja tööde koosseisu, mis tähendab, et ilma selle töölõiguta (sh kohase teostuseta) ei saa lugeda hageja töid lõpetatuks. Seega juhul, kui hagejal puudus väidetavalt pädevus valtspleki töödega seoses, siis oli hageja kohustus kokkulepitud tööde teostamiseks leida pädev teostaja, kelle hageja ka leidis ning kes omanikujärelevalvet teostanud isiku juhiste järgi ka korrektse lahenduse teostas. Järelikult kohustus hageja arvestama, et kokku lepitud tööde koosseisu kuulus ka vaidlusaluse liite nõuetekohane teostus, vastusel juhul ei oleks hageja saavutanud VÕS § 635 lg 1 tähenduses kokku lepitud tulemust.
43.Kohus peab tunnistaja ja kostja seadusliku esindaja ütlusi usutavaks ja usaldusväärseks selles, et hageja ja kostja esindajad käisid mitmel korral enne lepingu sõlmimist olemasolevat objekti (juurdeehitist ja töömaad) vaatamas ja pidasid läbirääkimisi lepingu oluliste tingimuste üle sh tööde koosseisu osas (dtl 630-631,643). Hagejal kui oma valdkonna professionaalil pidi olema arusaadav, milliseid töid lisaks fassaadi- ja sokli töödele pidi hageja teostama, et saavutada lepingu tulemus, sest ka enne tööde teostamisele asumist oli selge, et tema poolt teostatavad tööd piirnevad muuhulgas vana elamu katusega, kuhu oli teostatud eeltööde korras ajutine lahendus põhjusel, et hageja pidi teostama fassaaditöid ning alles seejärel oli võimalik teostada liite koht (dtl 20,73). Kohus ei pea usutavaks hageja seadusliku esindaja poolt ütluste andmise korras väidetut, et talle ei olnud arusaadav, et vaidlusaluse liite teostamise tööd kuulusid tööde koosseisu või et vaieldava töölõigu kohaseks teostamiseks ei ole tal pädevust ning tal on vajalik alltöövõtu korras vastav valtspleki tööde teostaja, kes saab töölõigu nõuetekohaselt teostada kokkulepitud tööde koosseisus ja kokkulepitud maksumuse raames (dtl 637, 641). Hageja kui oma ala professionaal peab mõistma nii oma valdkonna kui ka seotud valdkondade nõudeid ja seega tagama juba lepingueelsetes läbirääkimistes teostatavate tööde tarbeks õige hinnapakkumise esitamise, et lepingut sõlmida. Samuti ei pea kohus usutavaks, et hageja tööde teostamine ja selle teostamine koos liidetega on sedavõrd harva esinev juhus fassaaditööde teostaja valdkonnas, mille tõttu saaks väita, et fassaaditööde koosseisu vaidlusalune töölõik ei kuulu. Sellist käsitlust tuleb aga käesolevas vaidluses eitada. Kostja esindajad said hea usu põhimõttele tuginedes eeldada, et hageja on oma ala professionaal ja suudab iseseisvalt või eraldi juhiseid küsides ning lahendusi kooskõlastades kostjaga või kostja omanikujärelevalvet teostava isikuga, tagada töö resultaat ehk kostja kui tööde tellija ei saa lepingu sõlmimisel eeldada, et hageja sõlmitavat lepingut tulevikus rikub.
44.Riigikohus on lahendis 2-15-8204/113 p. 14 sedastanud, et üldjuhul tuleb töövõtjal töö tegemisel arvestada töövõtulepingusse märgitust laiemate kohustustega. Muu hulgas peab töövõtja tegema oma töö kehtivatest õigusaktidest, tehnilistest normidest ja standarditest lähtudes, et tagada töö vastavus vähemalt keskmisele kvaliteedile (VÕS § 641 lg 2 p.2, § 77). Samas leiab Riigikohus lahendis 2-11-58942/229 p. 22, et töövõtja on oma ala professionaal ehk töövõtja on majandus- ja kutsetegevuses oma ala asjatundja ning peab omama oma valdkonnas süvendatud tehnilisi teadmisi, neid ei pea omama tellija. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-59-14 p. 15 selgitanud, et töövõtja töö vastavust lepingutingimustele tuleb hinnata VÕS § 641 lg 2 järgi. Kui pooled ei ole selgelt kokku leppinud töö omadustes, tuleb lähtuda VÕS § 641 lg 2 p. 2, mille kohaselt töö ei vasta lepingutingimustele, kui see ei sobi otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Seega oli kostja omanikujärelevalveteenust osutanud isikul õigus hagejale välja tuua, et tema esialgne lahendus ei vasta nõuetele ja nõuda kohase lahenduse teostust, kuivõrd tellija huvides oli, et vaidlusalune liite teostus tagab konstruktsiooni vee- ja niiskuse kindluse. 21.04.2026 kohtuistungil selgitas kostja seaduslik esindaja, et dtl 73 olev foto kajastab hageja tööde teostamisele eelnenud eelnevate töövõtjate poolt teostatud eeltööde seisu, kust hageja
11 (17)
pidi jätkama. Vastavalt lepingule ja selle lisadele kohustus hageja teostama fassaaditööd ning teostama lõplikult püsiva valtspleki lahenduse juurdeehitise seina ja vana hoone valtsplekkkatuse liite kohta. Kostja seadusliku esindaja vande all antud ütluste kohaselt oli hagejaga enne lepingu sõlmimist läbi räägitud, mis on faktiliselt teostamisele kuuluvad tööd ning töödega seotud olemuslik töölõik ehk valtsplekitöö katusel. Kostja seadusliku esindaja vande all antud ütluste kohaselt oli hageja sellest teadlik ja nõus teostama, kuid enne selle töölõigu juurde asumist kohustus hageja kooskõlastama faktilise sõlme lahenduse kostjaga. Hageja nimetatud sõlme lahendust kostjaga ei kooskõlastanud ja kasutas lisaplekki, mis oli viidud kuni kiviseinani ühe tagasipöördega, kuid oleks pidanud kasutama valtsplekki ja viima selle kuni soojustuseni kahekordse tagasipöördega (dtl 556, 557, 630, 632). Kostja nõudis hagejalt töö parandamist ning üritas hagejat abistada vajaliku spetsialisti leidmisega, kuivõrd kostja poolt nõutud lahendus- kahekordse tagasipöördega valtspleki lahendus kuni soojustuseni ei olnud hageja suuteline lahendama ning selle asjaolu võttis hageja seaduslik esindaja ka 21.04.2026 kohtuistungil ütlusi andes omaks. Lõplikult korrektse ja kostja poolt soovitud lahendus teostati hageja poolt tellitud spetsialisti poolt ning seda tõendavad digitoimiku lk 556-557 fotod (dtl 639). Kostja seadusliku esindaja vande all antud ütluse kohaselt on see lahendus kuni käesoleva ajani toiminud ehk puuduvad veelekked ja niiskuse kahjustused.
45.Samuti ei käitunud hageja kooskõlas lepingu p. 6.2 ning ei kooskõlastanud kostjaga ja tema omanikujärelevalvega õiget lahendust, selle tulemusena tekkis olukord, kus hageja teostas esialgse lahenduse ilma kostjaga eelnevalt kooskõlastamata, ebaõigesti, lõikas olemasolevast valtspleki paanist osa ära, mille tõttu kaasnes hagejale tema puuduste kõrvaldamise tõttu hageja enda sobimatu lahenduse teostuse tõttu kulu (dtl 66, 542, 632,635). Sellise tegevuse korral puudub kostjal mistahes vastutus hageja tegevuse ja sellega kaasnevate kulude osas.
46.Riigikohus on lahendis nr 2-20-1836/55 p. 13 sedastanud, et töövõtulepingu kohaselt on töövõtja põhikohustuseks saavutada kokkulepitud tulemus ning selle saavutamise riski kannab üldjuhul töövõtja. Ehituse töövõtulepingu puhul on töövõtja kohustatud tegema töid vastavalt ehitusprojektile, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid (EhS § 12 lg 1). Hageja hinnangul oli katuse plekitööde lahendus sellisena nagu hageja esialgselt teostaslepingujärgne töö ning hõlmatud lepingus kokkulepitud töödega. Kuivõrd kostja poolt palgatud omanikujärelevalveteenust osutav isik ja kostja andsid hagejale juhise katusel tehtud plekitöö ümbertegemiseks, sest kostja hinnangul oli lahendus ebaõige ja ei oleks taganud sõlme sademete kindluse ega vältinud konstruktsiooni kahjustust, siis on hageja hinnangul tema korraldamisel tehtud uus plekilahendus erilahenduseks ning lisatööks, mille pooltevaheline kokkulepe puudus. Kostja nõutud viisil sai töö parandatud 13.09.2021, kui hageja lõpetas tööd (dtl 88,133). Eeltoodud asjaoludest ja põhjendustest lähtuvalt on väär hageja käsitlus selles, et vaidlusalune liite (sõlme) lahendus, millisena see lõpuks teostati, ei kuulunud lepingu esemesse kui ka väär väide selles, et selle töölõigu erilahenduse osas oli eraldi hagejal ja kostjal sõlmitud kokkulepe. Viimast asjaolu eitasid kostja esindajad 21.04.2021 kohtuistungil ning ka hageja ei suutnud samal kohtuistungil kohtule selgitada, millistel tingimustel ja millal ning kelle vahel oli kokkulepe vaidlusaluste tööde osas sõlmitud (dtl 650).
47.Hageja on esitanud väite, et tema tööd olid kohaselt teostatud kokkulepitud tähtajaks ehk 09.07.2021 ning kostja keeldus põhjendamatult tööde vastuvõtmisest. Alternatiivselt esitas hageja väite, et tema tööd saab lugeda vastuvõetuks kostja poolt 2021 augustis ning hiljemalt 01.09.2021. VÕS § 638 teise lause järgi peab töövõtja tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, selleks peab töövõtja tõendama, et vastuvõtmiseks esitatud tööd olid teostatud kooskõlas lepinguga ja olid valmis. Kohus on tuvastanud, et hageja kui töövõtja
12 (17)
poolt ei olnud tööd kohaselt teostatud (sh valminud) 09.07.2021 ning see asjaolu tuleneb ka hageja seadusliku esindaja poolt vande all antud ütlustest ja ehitustööde päevikutest (dtl 88,133). Kohus leiab, et hageja poolt teostatud töid ei saa lugeda kostja poolt vastuvõetuks 12.08.2021, 18.08.2021 ega ka 01.09.2021 aastal, kuivõrd kokkulepitud tööd ei olnud ka nendeks kuupäevadeks kas teostatud või olid teostatud puudusega (dtl 88,92-133). 2021 augustis anti kostja omanikujärelevalve poolt hagejale juhised ja korraldused vaidlusaluse plekitöö nõuetekohaseks teostamiseks ja hageja lõpetas selle töölõigu koos ülejäänud töödega kohaselt 13.09.2021 (dtl 88,133). Arvestades, et koos tööde üleandmisega tuleb tööde tellijale anda üle ka ehitusdokumentatsioon, siis esinesid ka ehitustööde päevikutes puudused. Nimelt selgitas hageja seaduslik esindaja 21.04.2026 kohtuistungil, et ta teadvalt ei kajastanud ehitustööde päevikus tegemata töid kui ka puudustega teostatud töid, mistõttu nõuetekohase ehitustööde dokumentatsiooni sai hageja valmis 12.10.2021, mil see hageja poolt allkirjastati ja kostjale ka edastati (dtl 641). Seega ei saa hageja töid ja ehitusdokumentatsiooni lugeda vastuvõetuks ka 2021 augustis, kuivõrd kokkulepitud tööd olid kohaselt lõpetamata ja puudus nõuetekohane ning tegelikkusele vastav ehitusdokumentatsioon (sh ehitustööde päevikud).
48.Hageja lõpetas tööd 13.09.2021 (teostatud tööde akt nr 4, dtl 88 jj, 133) ja 12.10.2021 edastas hageja allkirjastatud ja puudusteta ehitustööde päevikud kostjale (dtl 93-133). Seega on kohus jõudnud järeldusele, et hageja tööde tõttu (sh puudustega töödes puuduste kõrvaldamise tõttu) põhjustatud viivituse eest vastutab hageja ainuisikuliselt, mistõttu saab lugeda hageja poolt teostamisele kuuluvate tööde ja ehitustööde dokumentatsiooni kostja poolt vastuvõetuks lugemise kuupäevaks lepingu p. 8.2 alusel hiljemalt 17.10.2021 (dtl 16). Järelikult on tellija kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele VÕS §§ 77 ja 641 mõttes, muuhulgas peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga. Poolte vahel sõlmitud lepingust ega kehtivast õigusest ei tulene, et kostja kui tööde tellija peab vastu võtma tööd, mis faktiliselt ei ole teostatud (valminud) või on teostatud puudustega. Vaidlust ei saa olla ka selles, et valtsplekkkatuse ja juurdeehitise liite teostamine oli oluline töölõik, ilma milleta ei saanud hageja töid lugeda lõpetatuks ja kokkulepitud resultaati saavutatuks VÕS § 635 lg 1 tähenduses. Vaidluses esile toodud asjaolude kohaselt, ei ole pooled peale hageja kohast lepingu täitmist tööde ja dokumentatsiooni üleandmise-vastuvõtmise akti lepingu p. 8.2 alusel vormistanud ja allkirjastanud (dtl 16). Kuid kuna lepingus olid pooled kokku leppinud, et tööd tuleb vastu võtta, siis tuleb käesoleval juhul tuvastada, millal tööd saab vastuvõetuks lugeda. Hageja lõpetas viimase töös esineva puuduse kõrvaldamise 13.09.2021 ja allkirjastas kostjale üleantava ehitusdokumentatsiooni, mis edastati kostjale 12.10.2021. Lepingu p. 8.2 järgi oli kostjal kohustus tööd vastu võtta viie päeva jooksul. Kuivõrd kostja seda ei teinud ja pretensioone hiljemalt 17.10.2021 vastuvõtmiseks pakutud tööde ja dokumentatsiooni suhtes samuti ei esitanud, siis saab lugeda tööd ja ehitusdokumentatsiooni kostja poolt vastuvõetuks hiljemalt 17.10.2021. Seega muutus hageja tasunõue alates 18.10.2021 sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi.
49.Lepingu p. 5.2 leppisid pooled kokku selles, et teostatud tööde eest toimub arveldamine hageja poolt esitatud arve alusel (dtl 15). Hageja on esitanud kostjale 01.09.2021 arve nr 1029 summas 14 292, 24 eurot (dtl 50) vastavalt rahalisele aktile nr 3 (dtl 77-80) ja 04.10.2021 arve nr 1037 summas 3448,20 eurot vastavalt rahalisele aktile nr 4 (dtl 86-89). Kokku nõuab hageja kostjalt summa 17 740, 44 euro tasumist.
50.Kostja on esitanud kohtueelselt hageja tasunõudele vastunõude lepingu p. 7.2.1 alusel hageja viivituse eest perioodil 09.07.2021-13.09.2021 summas 27 790,62 eurot sissenõudmiseks põhjusel, et hageja oli perioodil 10.07.2021 kuni 13.09.2021 (ehk 66 päeva eest) tööde ja ehitusdokumentatsiooni üleandmisega viivituses. Hageja on esitanud kostja
13 (17)
16.09.2021 tasaarvestusele (dtl 135) vastuväite, et tegemist on tingimusliku tasaarvestusega VÕS § 198 tähenduses (dtl 152 p. 2.5.4). Kohus nõustub hageja vastuväitega ning tuvastab tasaarvestuse tühisuse.
51.Kostja esitas 13.06.2022 menetlusdokumendi p. 1.19 menetlusliku tasaarvestusavalduse (dl 70) VÕS § 198 alusel, milles on tasaarvestanud lepingu p. 7.2.1 tuleneva viivisnõude summas 27 790, 62 eurot hageja tasunõudega summas 10 875,24 eurot. Seejuures kostja leiab, et hageja põhinõude suurus kogusummas 17 740, 44 eurot on ebaõige ning õige lepingust tuleneva põhinõude suurus on 10 875, 24 eurot (17 740,44-6865,20). Nimelt ei ole põhjendatud hageja rahalised nõuded materjalide ja tööde eest, mida kostja ei ole saanud ja hageja kulusid kandnud. Hageja ei ole teostanud fassaadi värvimise töid ega soetanud ka fassaadivärvi (1561 eurot+km), hageja ei paigaldanud ehitusobjektile soojakut ja wc (2500 eurot+km) ning ei teostanud topeltarmeerimistöid (1660 eurot+km), kokku 6865,20 eurot (sh käibemaks 20%), hageja ei ole selles osas oma põhinõuet TsMS § 230 lg 1 järgi ka tõendanud. Kostja palub kohtul poolte vastastikused rahalised nõuded menetluslikult tasaarvestada, mille tulemusena kostja leppetrahvi summa ületab põhinõuet.
52.Kohus nõustub kostjaga, mille kohaselt ei ole hageja arve nr 1029 ja arve nr 1037 alusel tasumiseks esitatud hageja tasunõue kogusummas 17 740, 44 eurot põhjendatud ning nimetatud asjaolule on kostja esitanud vastuväite juba 13.06.2022 menetlusdokumendis (dtl 70, p. 1.19). Hageja ei ole kostja väidetule vastu vaielnud ega esitanud kohtumenetluses asjaolusid ja tõendeid selle kohta, et ta teostas fassaadi värvimise töid ja soetas fassaadivärvi (1561 eurot+km) samuti, et hageja on paigaldanud ehitusobjektile soojaku ja wc (2500 eurot+km) ning teostas topeltarmeerimistöid (1660 eurot+km), kokku maksumusega 6865,20 eurot (sh käibemaks 20%). Seega kuulub hageja arvete nr 1029 ja nr 1037 alusel tasumisele kuuluvast tasunõudest summas 17 740,44 eurot lahutamisele ärajäänud materjali ja tööde kulu summas 6865,20 eurot ning järelikult on hageja tegelik tasunõue kostja vastu summas 10 875,24 eurot.
53.Kostja on kohtumenetluse ajal esitanud hageja nõuetele menetlusliku tasaarvestuse vastuväite summas 27 790,62 eurot (dtl 70 p.1.18, 1.19). Hageja on tasaarvestusele vastu vaielnud, kui ka esitanud kohtule 02.02.2026 taotluse kostja leppetrahvi vähendamiseks (dtl 391). Esmalt annab kohus vastuse sellele, kas lepingu p. 7.1.3. kokkulepitu on olemuselt viivis või mitte (dtl 16). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-05 p. 24 õiguse ühetaolise kohaldamise huvides märkinud, et viivis ei ole kehtiva õiguse järgi leppetrahvi alaliik, vaid seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel. Kuivõrd pooled on lepingu p. 7.1.3 leppinud kokku rahalise sanktsiooni töövõtja töödega viivitamise puhuks, siis on tegemist olemuslikult leppetrahvi kohaldamise kokkuleppega (dtl 16)(VÕS §§ 158, 159). Seega on tegemist kostja leppetrahvi nõudega hageja vastu, mida kostja on palunud kohtul vastuväite korras lahendada.
54.Kuivõrd kohus on eel tuvastanud, et hageja vastutas ainuisikuliselt lepingu täitmisega seotud viivituse eest, siis oli kostjal õigus lepingu p. 7.1.3 alusel esitada hagejale leppetrahvinõue tööde ja ehitusdokumentatsiooni üleandmisega kaasnenud viivituse eest (dtl 16). Kostja on piiranud viivisnõude perioodiga 10.07.2021-13.09.2021 (kaasa arvatud so 66 kalendripäeva eest) ning seega summaga 27 790, 62 eurot. Vaidlust ei ole selles, et kostja hoiatas hagejat leppetrahvi nõude esitamisest vahetult peale lepingu tähtaja saabumist.
55.VÕS § 197 lg 1 alusel, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 järgi tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Seega on kohus tuvastanud, et
14 (17)
hagejal on nõue kostja vastu ja kostjal on samaliigiline nõue hageja vastu ning seega esineb tasaarvestuse olukord. Seega on kostja tasaarvestuse vastuväide hagile õiguslikult põhjendatud.
56.Järgnevalt lahendab kohus hageja leppetrahvi vähendamise taotluse põhjusel, et kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite menetlusliku tasaarvestuse näol. VÕS § 162 lg 1 järgi võib kohus leppetrahvi maksma kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada leppetrahvi mõistliku suuruseni, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Riigikohus on lahendis 2-15-3965/103 p. 31 sedastanud, et leppetrahvi vähendamine on seaduse alusel tehtav kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb poolte huve kaaludes. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-132-12 p.12 on Riigikohus olnud seisukohal, et kahju puudumine võib olla aluseks leppetrahvi vähendamisele, kui leppetrahvi väljanõudmine kokkulepitud ulatuses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ja kohus peab võtma seisukoha, kas ja kui suurt leppetrahvi on pool õigustatud nõudma. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-66-05 p. 17 on Riigikohus leidnud, et mitte igasuguse leppetrahvi kokkuleppe puhul ei ole võlausaldaja kahju olemasolu või puudumine leppetrahvi suuruse üle otsustamisel määrav. Nimelt on leppetrahvi eesmärgiks lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuste täitmisele ehk pooltel on õigus lepingus leppida kokku leppetrahv sanktsioonilisena ehk sõltumata tegelikust kahjust.
57.Hageja on tuginenud leppetrahvi vähendamise taotluse esitamisel asjaolule, et leppetrahv ei ole tasakaalus viivise nõudega. Nimelt on pooled lepingu p. 7.1.3 kokku leppinud selles, et Tellijal on lepingu p. 2.2 määratud tähtaja ületamisel õigus nõuda Töövõtjalt viivist 1% lepingu maksumusest päevas (dtl 16). Sama lepingu p. 7.2.1 järgi on Töövõtjal õigus nõuda Tellijalt arve tähtaegsel mittetasumisel viivist 1% maksmata summast päevas (dtl 16). Hageja hinnangul annab leppetrahvi arvestamine lepingu maksumuse pinnalt olulise rahalise eelise kostjale, seevastu, kui hagejal on õigus nõuda viivist kostjalt vaid tasumata summalt. Lisaks on hageja seisukohal, et ka leppetrahvi määr 1% on ebaproportsionaalne ja ebamõistlik. Vastavalt kohtupraktikale peab leppetrahvi suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus langema poolele, kes leppetrahvi vähendamist taotleb ning selle tõendamine saab seisneda kohtule lepingu sõlmimise, täitmise, täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja muude oluliste asjaolude kohta info esitamises, mille põhjal kohus kujundab siseveendumuse leppetrahvi mõistlikkuse või ebamõistlikkuse kohta. Ebamõistlikule suurusele võib viidata ainuüksi asjaolu, kui leppetrahv ületab kordades põhinõuet (Riigikohtu lahend nr 2-23-10924/65 p. 15.1).
58.Antud juhul on kohus tuvastanud, et hageja viivitas tööde teostamise ja dokumentatsiooni koostamisega perioodil 10.07.2021 kuni 12.10.2021 (kaasa arvatud). Seega kui esialgselt oli tööde teostamise aeg kokku lepitud ligi 2 kuud, siis hageja poolne viivitus oli 3 kuud ehk ületas lepingu täitmise aega pea 1,5 kordselt. Seega rikkus hageja sõlmitud lepingut. Ehitustööde päevikutest nähtub, et hageja ei teinud endast kõik oleneva, et töid teostada kokku lepitud tähtpäevaks ning ei pingutanud ka lõpptähtaja möödumisel selle nimel, et ka lepingu täitmisega viivitus oleks võimalikult lühike. Ka hoolimata sellest, et vahetult peale lepingu tähtaja saabumist asus kostja hagejat hoiatama leppetrahvi osas, ei pidanud hageja seda oluliseks ja lootis, et leppetrahvinõuet ei esitata. Kuivõrd hageja tööd olid olulised selleks, et kostja kui juurdeehitise tellija saaks lõplikult hoone valmis ja selle ümbruse heakorrastatud, siis oli kostjal kui tööde tellijal oluline äratuntav huvi selle vastu, et hageja täidaks lepingu kohaselt ja hageja pidi seda mõistma. Arvestades lepinguliste tööde teostamise tähtaega ja seda oluliselt ületavat hageja viivitust ei saa kostja leppetrahvi tasumise nõuet pidada vastuolus hea usu põhimõttega olevaks. Hagejal oleks olnud võimalust leppetrahvi nõude esitamist ära hoida selliselt, et rakendada tööde teostamisele rohkem
15 (17)
töötajaid või sõlmida alltöövõtuleping. Kohus viitab, et ka perioodil 14.07.2021-12.10.2021 tehtud üksikute hageja lepingu täitmise toimingute vahele jäid pikad ajavahemikud (dtl 125133) ning kostja on olnud ühepoolselt aktiivne ja tuletanud ka sellel viivituse perioodil hagejale lepingu täitmise kohustust meelde. Sellest johtuvalt on kohus teinud järelduse, et hageja oli oma kohustuste täitmise suhtes ükskõikne. Samuti arvestades, et leping oli sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate isikute vahel, pidi hageja mõistma, et sõlmitud leping on täitmiseks kohustuslik. Arvestades, et lepingus olev tekst oli sõnastatud lihtsalt ja selgelt, pidi hageja arvestama, et lepingu rikkumise korral on kostjal kui tellijal õigus rakendada tema suhtes leppetrahvi. Kohus leiab, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate isikute vahelistes lepingutes 1%-list leppetrahvi määra ebamõistlikuks ja valdkonna tavaks on see, et ehitustöödega viivitamisel on leppetrahvi arvestamise aluseks lepingu maksumus (Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 2-18-9672/284 p. 5.3). Hageja ei ole esile toonud ka asjaolu, et ta üritas lepingu sõlmimise eelselt vähendada lepingus toodud leppetrahvi määra ehk läbi rääkida leppetrahvi tingimust. Samuti ei ole hageja esile toonud asjaolu, et ta taotles kostjalt lepingu täitmise ajal lepingu muutmist ehk lepingu lõpptähtaja pikendamist. Seega ei saa lepingu p. 7.1.3 pidada ka ebamõistlikult kahjustavaks tüüptingimuseks. Kohus ei pea usutavaks, et hageja põhjendatud, kuid väikese tasunõude summas 10 875,24 euro (otsuse p. 52) mittesaamise tõttu, tõi see kaasa hageja majandusliku seisundi halvenemise. Hageja on pidanud käesolevas asjas vaidlust alates 2022 aastast, on saanud lubada endale selle aja vältel lepingulist esindajat, samuti ei olnud hageja nõus asjas vaidluse lõpetamist kompromissiga. Kohus viitab, et antud juhul ei ole kostja esitanud vastuhagi kogu leppetrahvinõude sisse nõudmiseks. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hageja taotluse-leppetrahvi vähendamiseks puudub täielikult alus, mistõttu jätab kohus hageja taotluse rahuldamata.
59.Võttes arvesse, et hagejal on kostja vastu saamata jäänud tasu nõue summas 10 875,24 eurot ja kostjal on hageja vastu leppetrahvi tasumise nõue summas 27 790,62 eurot, siis on tasaarvestuse tulemusena hageja nõue kostja vastu lõppenud. Kuna kostja tasaarvestus on kehtiv, lõpetab see VÕS § 197 lg 2 järgi hageja nõude tasaarvestatavas osas, siis tuleb hageja põhinõue jätta rahuldamata, kuna hagejal puudub nõue kostja vastu alltoodud kohtuotsuse põhjenduste alusel.
60.Kohus lahendab kostja menetlusliku tasaarvestuse vastuväite otsuse põhjendavas osas ja seda resolutsioonis ei kajasta. Vastavalt Riigikohtu lahendile 2-21-7518/93 p.18; 2-21-2998 p.10 peab tasaarvestus nähtuma otsuse põhjendustest.
61.VÕS § 197 lg 2 esimese lause kohaselt lõpevad tasaarvestatavad nõuded tagasiulatuvalt alates tasaarvestuse õiguse tekkimise hetkest. See tähendab, et nõuded lõpevad tagasiulatuvalt alates ajahetkest, mil tekkis tasaarvestuse olukord. Eelöeldu omab tähendust, kui pool on esitanud nõudele lisaks kõrvalnõude ehk antud juhul on hageja esitanud ka viivisnõude seoses kostja poolse arvete tasumisega viivitamise tõttu. Kuna tasaarvestuse toimumise korral lõpevad tasaarvestatavad nõuded tagasiulatuvalt alates tasaarvestuse olukorra tekkimise hetkest, lõpeb sama ajahetke seisuga ka poole viivisearvestus. Viiviseid, mis seonduvad ajavahemikuga pärast tasaarvestuse olukorra tekkimist, nõuda ei saa (Võlaõigussseadus I, Kommenteeritud väljaanne Juura kirjastus Tallinn 2016, lk 978, alapunkt b) teine lõik). Käesoleval juhul on kostja leppetrahvinõue tekkinud alates 10.07.2021, mil hageja jäi viivitusse tööde teostamisega põhjusel, et vastavalt lepingu p. 2.2 oli hagejal kohustus lõpetada tööd hiljemalt 09.07.2021 (dtl 15). Kostja on arvestanud lepingu p. 7.1.3 alusel leppetrahvi perioodil 10.07.2021-13.09.2021 summas 27 790,62 eurot ja selles suuruses ka menetlusliku tasaarvestuse vastuväite menetluses hagile esitanud (dtl 70, p.1.19), seega muutus kostja leppetrahvi nõue sissenõutavaks 14.09.2021 (dtl 16). Võttes arvesse, et hageja lõpetas tööd 13.09.2021 ja koostas ning edastas kostjale kohase täitedokumentatsiooni 12.10.2021, siis muutus hageja tasunõue täidetavaks alates 13.10.2021.
16 (17)
Võttes arvesse, et hageja tasunõue kostja vastu on tagasiulatuvalt alates 13.10.2021 lõppenud tasaarvestusega, siis on põhjendamatu ka hageja viivisnõue lepingu p. 7.2.1 alusel, mida hagejal oli õigus nõuda alates 17.10.2021 (kohtuotsuse põhjendava osa p. 48). Kohus jätab rahuldamata sel põhjusel hageja sissenõutavaks muutunud viivisnõude 17 749,44 eurot kui ka TsMS § 369 alusel esitatud tulevikus arvestatava viivisnõude.
62.Kohus jätab rahuldamata kostja viivise vähendamise taotluse põhjusel, et hagejal puudub viivisnõue kostja vastu.
MENETLUSKULUD
63.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kohus jätab hagi rahuldamata.
64.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
65.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaks määramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist mõistliku aja jooksul käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.