Julianus Inkasso OÜ hagi G. J. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
18 740,47 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Julianus Inkasso OÜ (registrikood: 10686553) lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (epost XXX) Kostja: G. J. (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata G. J.-i vastuväide nõude aegumisele.
2.Rahuldada Julianus Inkasso OÜ hagi G. J. vastu hagi osaliselt.
3.Välja mõista G. J.-ilt Julianus Inkasso OÜ kasuks välja lepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 10 785 eurot.
4.Välja mõista G. J.-ilt Julianus Inkasso OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (s.o 10 785 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.01.2025 kuni 15.05.2026 summas 1461,09 eurot.
Välja mõista G. J.-ilt Julianus Inkasso OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (s.o 10 785 eurot) alates 15.05.2026 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Jätta menetluskulud 68,16% ulatuses G. J.-i kanda ja 31,84% Julianus Inkasso OÜ kanda.
8.Määrata Julianus Inkasso OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1050 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv), millest 715,72 eurot hageja mõista G. J.ilt Julianus Inkasso OÜ kasuks välja.
9.Väljamõistetud menetluskuludelt on G. J. kohustatud tasuma Julianus Inkasso OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib menetlusosaline apellatsioonkaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Intrum Debt Finance Ag (hageja õiguseellane) esitas 18.08.2022 Pärnu Maakohtule hagi kostja G. J. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, s.o põhivõlgnevuse 13 284,34 euro, intresside võlgnevuse 1125,42 euro, haldustasude võlgnevuse 13,50 euro, võla sissenõudmiskulude 50 euro, viivis lepingu kehtivuse ajal 13,36 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 2405,45 euro ning edasiulatuva viivise määras 13,90% aastas väljamõistmiseks. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõiv 1050 eurot ja menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja nõue tuleneb Bigbank AS (laenuandja) ja kostja vahel 15.07.2019 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 15 000 (sh lepingutasu 225 eurot). Kostja ei täitnud sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 01.03.2021 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks 18.03.2021. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne laenuandja 29.04.2021 lepingu üles ning nõudis kogu võlgnevuse tasumist. Bigbank AS saatis 29.04.2021 kostjale lepingus märgitud aadressile XXX teavituse, milles teavitas kostjat, et kostjaga 15.07.2019 sõlmitud leping on lõpetatud ühepoolselt võlgnevuse tõttu summas 14 436,62 eurot. Laenuandja loovutas 20.05.2022 tarbijakrediidilepingust nr XXX tuleneva nõude Intrum Debt Finance AG-le (dtl 18). 17.06.2022 teavitas Intrum Debt Finance AG kostjat kirjaga, et Bigbank AS nõue on loovutatud Intrum Debt Finance AG-le (dtl 21-22). Nõude loovutamise teade saadeti kostja elukoha aadressile XXX.
2.Kohus jättis 23.08.2022 hagi käiguta. Hageja esitas selgituse 24.08.2022.
3.Kohus jättis 26.08.2022 hagi uuesti käiguta. Hageja esitas selgitused 29.08.2022.
4.Kohus jättis 12.05.2023 veel kord hagi käiguta. Hageja 07.06.2023 kõrvaldas puudused.
5.Pärnu Maakohus võttis 16.06.2023 määrusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjale toimetati hagiavaldus ja 16.06.2023 hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte isiklikult 15.08.2023. Kostja 28.08.2023 vastuses hagile heidab laenuandjale ette, et kostjaga ei võetud ligikaudu aasta jooksul ühendust ega tehtud ettepanekuid olukorra lahendamiseks, vaid laenuandja loovutas nõude kostjat sellest eelnevalt teavitamata kolmandale isikule, mistõttu kostja vaidlustab esitatud hagi ning avaldab soovi alustada läbirääkimisi laenuandjaga. Kostja 2
märgib täiendavalt, et Intrum ei ole temaga sisuliselt ühendust võtnud ega püüdnud vaidlust kohtuväliselt lahendada, vaid on suunanud vaidluse koheselt kohtumenetlusse. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades asjaolu, et nõude üleminek ja asjaolud ei ole kostjale olnud selgelt arusaadavad, palub kostja jätta hagi rahuldamata ning suunata pooled esmalt vaidlust lahendama kohtuväliselt, võimaldades läbirääkimisi eelkõige algse krediidiandjaga.
6.Kohus määras 27.10.2023 kohtuistungi toimumise ajaks 20.11.2023 kell 10.00.
7.Hageja 13.11.2023 esitas taotluse ning palus lugeda käesolevas tsiviilasjas hagejaks AS Julianus Portfolio. Kuna Intrum Debt Finance AG on nõuete loovutamise lepinguga loovutanud 13.08.2023 antud nõude koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega Aktsiaselts Julianus Portfoliole (registrikood 10036074 ja endise ärinimega Aktsiaselts Intrum Estonia). Hageja esitas 06.11.2023 notariaalse tõendi ja osaliselt kaetud lisa. Notariaalse tõendiga notar Rainis Int kinnitab, et käesolev nõue on loovutatud (dtl 108112). Teade nõude loovutamisest on kostjale saadetud 19.09.2023 kostja aadressile XXX (dtl 116-117). Seega on hagejaks Julianus Portfolio AS.
8.Kostja 20.11.2023 toimuvale kohtu eelistungile ei ilmunud (kohtuistungi protokoll dtl 127128).
9.Pärnu Maakohus tegi 20.11.2023 kohtunõudega hagejale ja kostjale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Hageja ja kostja kompromissi sõlminud ei ole.
10.Pärnu Maakohus andis 05.05.2026 kohtunõudega hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestused, juhul, kui kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on lepingut sõlmides järgitud. Ühtlasi teatas kohtuotsuse tegemise kuupäeva.
11.Hageja esitas 12.05.2026 nõude ümberarvutused.
12.Kostja 13.05.2026 kirjaga palub kohtul hinnata seda, kas algne krediidiandja on täitnud vastutustundliku laenamise ja nõude sissenõudmise põhimõtteid. Kostja hinnangul ei ole põhjendatud olukord, kus nõude täitmist ei nõuta pikema aja vältel, kuid pöördutakse seejärel ootamatult kohtusse. Kostja viitab, et ta jäi makseraskustesse 2019. aastal, seejärel ei ole tema väidete kohaselt temaga pikka aega kontakteerutud ega võla tasumise lahendusi otsitud. Alles 2023. aastal ilmnes taas aktiivsus nõude osas ning 2026. aastal on algatatud kohtumenetlus. Kostja väitel ei ole teda selle aja jooksul teavituste ega pöördumistega järjepidevalt kaasatud. Selline tegevus ei ole kostja hinnangul kooskõlas hea usu põhimõttega. Lisaks juhib kostja tähelepanu sellele, et rahalistest kohustustest tulenevad nõuded alluvad aegumisele. Üldreeglina aegub tehingust tulenev nõue kolme aasta jooksul selle sissenõutavaks muutumisest. Kui krediidileping on üles öeldud, muutub kogu laenujääk sissenõutavaks ning sellest hetkest hakkab kulgema aegumistähtaeg. Kui lepingut ei ole üles öeldud, tuleb aegumist hinnata iga maksegraafikujärgse kohustuse lõikes eraldi.
KOHTU SEISUKOHT
13.Kohus, hinnanud esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
14.Kohtule esitatud andmete kohaselt sõlmisid Bigbank AS ja kostja 15.07.2019 tarbijakrediidilepingu nr XXX (lepingu liigis poolte vahel vaidlus puudub), mille alusel sai kostja laenu summas 15 000 eurot, millest arvestati maha lepingutasu 225 eurot (dtl 2, 8-14). 13.08.2020 sõlmiti Bigbank AS ja kostja vahel lepingu lisa nr 1, kuna kostja avaldas soovi võlgnevuse refinantseerimiseks, pooled leppisid kokku krediidisumma suurendamises 516,51 euro võrra. Kuivõrd maksegraafikujärgne põhisumma võlgnevus oli 198,06 eurot, suurendati 3
198,06 euro võrra tagastamata krediidisummat ning uueks tagastamata krediidisummaks sai 13 284,34 eurot (dtl 59, 73-79). Kostja ei ole nendele asjaoludele vastuväiteid esitanud.
15.Laenuandja loovutas 20.05.2022 nõuete loovutamise lepinguga oma nõuded kostja vastu koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega Intrum Debt Finance AG-le (dtl 18). Teade nõude loovutamisest on kostjale saadetud 17.06.2022 (dtl 21-22). Intrum Debt Finance AG loovutas omakorda käesolevas tsiviilasjas kostja vastu esitatud nõude koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega 13.08.2023 Aktsiaselts Julianus Portfoliole (registrikood 10036074, endise ärinimega Aktsiaselts Intrum Estonia). Loovutuse tõendamiseks esitas hageja Tallinna notari Rainis Int tõendi (dtl 108-112). Teade nõude loovutamisest on kostjale saadetud 19.09.2023 aadressile XXX (dtl 116-117). 23.10.2023 sõlmitud ühinemislepinguga ühendas Julianus Inkasso OÜ endaga Aktsiaseltsi Julianud Portfolio, vastav kanne tehti äriregistris 09.01.2024. Tegemist on üldõigusjärglusega, kus kõik nõuded lähevad automaatselt üle ühendavale ühingule (ÄS § 391 lg 4).
16.Kostja vaidleb nõude loovutamise vastu, leides, et nõue on tema suhtes õigusvastaselt kolmandatele isikutele edasi müüdud, teda ei ole loovutamisest piisavalt teavitatud ning seetõttu ei pea ta end uue võlausaldaja ees kohustatud isikuks. Samuti peab kostja ebaselgeks, kellele nõue tegelikult kuulub.
17.Kohtu selgitab, et kostja vastuväide ei ole kooskõlas seadusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 kohaselt võib võlausaldaja nõude vabalt loovutada ilma võlgniku nõusolekuta. Nõude loovutamine ei mõjuta võlasuhte olemasolu ega kostja kohustust nõuet täita. Käesolevas asjas on nõude loovutamine tõendatud (mh notariaalse tõendiga ning loovutamisteatega) (dtl 108109). Lisaks ei mõjuta TsMS § 210 lg 2 kohaselt nõude loovutamine menetluse kulgu ega nõude kehtivust. Kuna nõue on loovutatud ning hiljem üle läinud hagejale ka üldõigusjärgluse korras, on hagejal õigus nõue kostja vastu maksma panna. Seetõttu ei vabasta kostja vastuväited loovutamise kohta teda kohustuse täitmisest ega anna alust hagi rahuldamata jätmiseks pelgalt loovutamise vaidlustamise tõttu.
18.Kuna nimetatud lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega, tuleb kohtul omal algatusel kontrollida lepingu tühisuse aluseid.
18.1.Kohus leiab, et krediidi kulukuse määr ei ületa VÕS § 406 2 lg-s 1 sätestatud ülemmäära, milleks on krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga veebilehel avaldatud andmetest nähtub, et 15.07.2019 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr SLR19-01-1610158 sõlmimise ajal oli eraisikutele antud tarbimislaenude keskmine krediidi kulukuse määr 19,37% aastas, millest tulenevalt on selle kolmekordne määr 58,11% (3 × 19,37).
18.2.Hageja esitas 07.06.2023 hagi täienduses andmed krediidi kulukuse määra kohta. Poolte vahel sõlmitud lepingu nr SLR19-01-1610158 ning lepingu lisa 1 kohaselt oli intressimäär 13,90% aastas ja krediidi kulukuse määr 15,81% aastas (dtl 8, 75). Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 15 000 eurot, krediidileping kehtib 60 kuud, intress on 13,90% aastas, lepingutasu suurus on 225 eurot, igakuine lepinguhaldustasu on 1,50 eurot kuus, samuti, et krediit võetakse kasutusele viivitamatult ja täies mahus ning krediidisaaja täidab oma kohustusi kokkulepitud tingimustel ja tähtaegselt (dtl 57). Lepingu lisa 1 kohaselt krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma jääk on 13 284,34 eurot, krediidilepingu lisa kehtib 54 kuud, intress on 13,90% aastas, lepingu muutmise tasu suurus on 0,00 eurot, igakuine lepinguhaldustasu on 1,50 eurot kuus ning krediidisaaja täidab oma kohustusi kokkulepitud tingimustel ja tähtaegselt (dtl 73). Kohtule ei ole esitatud andmeid, mis viitaksid sellele, et krediidi kulukuse 4
määr oleks lepingus ebaõigesti märgitud või et see ületaks VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud piirmäära.
18.3.Kohus märgib, et VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Nimetatud kohustus ei piirdu üksnes formaalse andmete kogumisega, vaid eeldab krediidiandjalt hoolsat ja kontrollitavat hinnangut tarbija majanduslikule olukorrale ning järelduse tegemist, kas tarbija on võimeline lepingujärgseid kohustusi täitma.
18.4.Kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud ja tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist VÕS § 4034 mõistes. Kuigi hageja on selgitanud, et enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist koguti kostja kohta teavet laenutaotluse, arvelduskonto väljavõtte ning avalike andmebaaside põhjal, ei ole hageja esitanud kohtule laenutaotlust ega muid esmaseid dokumente, millest nähtuks, milliseid andmeid kostjalt tegelikult küsiti ning millised andmed kostja esitas (dtl 58). Esitatud on üksnes krediidiandja infosüsteemist genereeritud kokkuvõtlikud andmed (dtl 68-69), mille põhjal ei ole võimalik kontrollida andmete päritolu ega nende täielikkust. Samuti ei nähtu esitatud tõenditest, et krediidiandja oleks kogunud piisavat teavet kostja perekondliku ja majandusliku olukorra kohta. Hageja viidatud dokumendis puuduvad andmed kostja ülalpeetavate ja töösuhte kohta, samas kui rahvastikuregistri andmetel oli kostjal lepingu sõlmimise ajal kolm ülalpeetavat. Krediidiandja esitatud selgitustest ei nähtu, et seda asjaolu oleks arvesse võetud kostja krediidivõime hindamise. Lisaks ei ole hageja täpsustanud, milliseid andmeid avalikest registritest koguti ning kuidas nende andmete pinnalt jõuti järelduseni, et kostja on krediidivõimeline. Ainuüksi viide registripäringutele ei võimalda kontrollida, kas kogutud teave oli piisav ega seda, kas krediidiandja on teinud sisulise ja põhjendatud krediidivõimelisuse hindamise.
18.5.Hageja selgitas, et enne lepingu sõlmimist on krediidiandja hinnanud kostja krediidivõimelisust kostja konto väljavõtte pinnalt (dtl 58). Kohus hageja väitega ei nõustu. Genereeritud kokkuvõttest (dtl 68-69) ei selgu, kuidas esitatud konto väljavõtte (dtl 64-67) alusel maksevõime hinnang tehti (nt millised püsikulud arvestati, milline oli vaba raha, milline DTI/koormus, milline metoodika, millised riskireeglid ja nende rakendamise tulemus).
18.6.Hagiavalduse täienduses hageja märgib, et kostja on sissetuleku suuruseks märkinud 818 eurot, kuid ei too välja, mis suuruses on hageja kostja sissetuleku tuvastanud. Hageja poolt esitatud kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja sissetulekuks on töötasu 2019 jaanuar 239,70 eurot, veebruaris 451,62 eurot, märtsis 721,84 eurot, aprillis 564,52 eurot, mais 659,68 eurot, juunis 629,30 eurot ja juulis 818,94 eurot. Lisaks sai kostja igakuiselt peretoetust summas 520 eurot (dtl 64-67). Kohtu hinnangul ei ole laenuandja arvestanud sellega, et kostja töötasu oli kõikuv, mis viitab ebastabiilsele sissetulekule. Väljavõttest nähtub, et laekuvad suuremad summad (nt palk või toetus) võetakse sageli peatselt välja või kulutatakse (nt sularaha väljavõtmised, igapäevased kulud), mis viitab otseselt madalale jäägile perioodide vahel ja puudumisele reaalsest vabast rahavoost, mida saaks kasutada laenumaksete katmiseks. Selline käitumine on tüüpiline olukorras, kus isik elab "palgapäevast palgapäevani", mis on krediidivõime hindamisel negatiivne näitaja.
18.7.Hageja ei ole märkinud, kuidas krediidiandja on tuvastanud tarbija majapidamiskulude suurust. Kohus leiab, et kostja ei olnud lepingu sõlmimise ajal VÕS § 4034 lg 6 tähenduses krediidivõimeline. Kostja igakuine laenumakse suuruses 349,75 eurot moodustas märkimisväärse osa tema ligikaudu 800–900 eurosest kogusissetulekust, millest osa pärines sotsiaaltoetustest. Arvestades lisaks Statistikaameti andmetel kehtinud elatusmiinimumi (221,36 eurot) ning asjaolu, et kostjal oli kolm ülalpeetavat, ei jäänud talle pärast 5
esmavajaduste katmist piisavaid rahalisi vahendeid laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Eeltoodut arvestades ei saanud krediidiandja kogutud andmete pinnalt põhjendatult järeldada kostja tegelikku maksevõimelisus.
19.Kuna krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, on selle tulemusena sõlmitud tarbijakrediidilepingud osaliselt tühised, s.o kokkuleppelise intressi osas. VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (TlnRnKm 05.02.2020 2-18-134930, p 10).
20.Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 13,90% aastas. Kostjal oli lepingu ülesütlemisel intressivõlgnevus kokku 1125,42 eurot, mida kostja tasunud ei ole. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0% (https://www.eestipank.ee/volasuheteintressimaar), mis oli kokkulepitud intressist madalam. Hageja poolt 12.05.2026 esitatud ümberarvutustest nähtub, et hageja intressi ei küsi. Seega hageja intressinõue ei kuulu rahuldamisele. Samuti ei võlgne kostja hagejale muid kulusid ega tasusid. Vastavad nõuded (s.o lepingutasu, ja haldustasu) jätab kohus rahuldamata. Samas ei vabane kostja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise maksmise kohustusest.
21.Kohus andis 05.05.2026 kohtunõudega hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestused (juhul, kui kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on lepingut sõlmides järgitud) (dtl 132).
22.Hageja esitas 12.05.2026 oma seisukoha, milles märgib, et käesoleval hetkel on lepingu lõpptähtaeg saabunud 27.01.2025 (dtl 75). VÕS § 4034 lg 7 kohase arvestuse esitamise kohustust ei ole juhul, kui kõigi osamaksete tasumise aeg on saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Kostja sai lepingu alusel laenu oma kontole 14 775 eurot, sest väljastavast laenust 15 000 eurot arvestati maha lepingutasu 225 eurot. Tagasimakseid on kostja teinud kokku summas 3990 eurot. Seega ümberarvestuse korral, kuulub välja mõistmisele põhisumma jääk 10 785 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.01.2025-12.05.2026 seisuga 1455,09 eurot. Samuti palub hageja välja mõista edasiulatuv viivis alates 13.05.2026 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (dtl 139-140). Hagiavaldusest ja 12.05.2026 vastusest järelduvalt on hageja esitanud ümberarvestused ning ei nõua lepingu osas muid tasusid ega ka intressi.
23.Hageja on 07.06.2023 hagiavalduse täienduses selgitanud, et kostja jäi lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitusse kolme järjestikuse tagasimaksega (28.12.2020; 25.01.2021 ja 25.02.2021) (dtl 58). Sellest tulenevalt andis krediidiandja kostjale vastavalt 01.03.2021 lepingu ülesütlemise hoiatusega kahenädalase täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 18.03.2021 (dtl 2, 16, 58). Kuna kostja ei täitnud kohustusi täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja lepingu 29.04.2021 teatega üles (dtl 3, 17, 58) ja loovutas 02.06.2022 oma nõude kostja vastu Intrum Debt Finance AG-le, mille kohta saadeti 17.06.2022 kostjale teade (dtl 21).
24.VÕS § 416 lg 1 esimene lause sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. 6
25.Kohus leiab, et kogutud tõendite põhjal ei saa lepingu ülesütlemist lugeda kehtivaks, kuna ei ole tuvastatud, et kostja oleks olnud viivituses kolme järjestikuse maksekohustuse täitmisega. Lepingu kohaselt pidi kostja tasuma igakuiseid osamakseid perioodil 26.08.2019 kuni 25.07.2024. Poolte vahel 13.08.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX lisa nr 1 (dtl 59, 73–79) kohaselt määrati krediidisumma jäägiks 13 284,34 eurot ning kostjale võimaldati kuuekuuline maksepuhkus, mille jooksul tuli tasuda üksnes intressi ja haldustasu. Uue maksegraafiku kohaselt tuli perioodil 25.08.2020–25.01.2021 tasuda üksnes intress ja haldustasu ning alates 25.02.2021 põhiosa, intress ja haldustasu summas 363,93 eurot kuus. Arvestades, et hageja kinnitusel tasus kostja kokku 3990 eurot, ei ole tuvastatav, et kostja oleks 01.03.2021 seisuga olnud viivituses kolme järjestikuse maksekohustuse täitmisega (28.12.2020, 25.01.2021 ja 25.02.2021). Seetõttu puudus hagejal VÕS § 416 lg 1 alusel õigus lepingut üles öelda, mistõttu tuleb ülesütlemine lugeda tühiseks. Lepingu lõpptähtaeg saabus 27.01.2025. Hageja on esitanud ümberarvutused (dtl 139-140) ja selgitas, et lepingu alusel kanti kostja pangakontole krediiti summas 14 775 eurot, sest väljastavast laenust 15 000 eurot arvestati maha lepingutasu 225 eurot. Kostjalt toimus makseid summas 3990 eurot, mille hageja arvestab kõik põhiosa katteks (dtl 2, 139). Seega on kostjal muutunud sissenõutavaks summas 10 785 eurot (14 775–3990).
26.Kuna poolte vahel sõlmitud lepingu lõpptähtaeg on saabunud 27.01.2025 ja kostjal on 10 785 eurot tagastamata, viimase osamakse pidi kostja tasuma 27.01.2025, on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 82 lg 7, VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1 alusel kohustuse täitmist. Sellest tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 10 785 eurot.
27.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.01.2025-12.05.2026 summas 1455,09 eurot. Samuti palub hageja välja mõista edasiulatuv viivis alates 13.05.2026 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (dtl 140). Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel nõuda krediidilepingust nr XXX ja selle lisast nr 1 põhivõlgnevuselt (s.o 10 785 eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 10 785 eurot perioodi 28.01.2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni (s.o kuni 15.05.2026) eest kokku 1461,09 eurot järgmiselt: Võlaperiood 28.01.2025-30.06.2025 01.07.2025-31.12.2025 01.01.2026-14.05.2026
% aastas 11,15 10,15 10,15
Summa päevas 3,294596 2,999116 2,999116
% päevas 0,039548 0,027808 0,027808
perioodis päevi 154 184 134
perioodi summa 507,367784 551,837344 401,881544
Samuti kuulub rahuldamisele hageja nõue mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis edasiulatuvalt, s.o põhivõlalt alates otsuse tegemisest (s.o alates 15.05.2026) kuni põhivõla tasumiseni (TsMS § 367).
28.Kostja esitas 13.05.2026 kohtule kirjaliku seisukoha, milles märkis, et jäi võlgu juba 2019. aastal ning kuna tema hinnangul ei ole teda hiljem piisavalt teavitatud ega temaga ühendust võetud, peab ta võimalikuks, et hageja nõue on aegunud.
29.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 154 kohaselt aeguvad korduvatest kohustustest tulenevad nõuded iga üksiku kohustuse suhtes eraldi kolme aasta jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, kusjuures aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, millal vastav nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 160 lg 1 7
kohaselt peatub aegumine muu hulgas hagi esitamisega. Käesolevas asjas esitas hageja hagi 18.08.2022, s.o enne kui 2020. ja 2021. aastal sissenõutavaks muutunud osamaksed oleksid aegunud. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõuded aegunud ning kostja aegumise vastuväide ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulud
30.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
31.TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tsiviilasja hind on 18 740,47 eurot, millest kohus rahuldas hageja nõude osaliselt 12 772,99 eurot, s.o 68,16%. Kohus leiab, et hageja menetluskuludest tuleb 68,16% jätta kostja kanda ja 31,84% hageja enda kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks üksnes hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1050 eurot, milline on vajalik ja põhjendatud kulu. Hageja ei taotle õigusabiga seotud kulude hüvitamist, mistõttu kohus õigusabiga seonduvaid kulusid kindlaks ei määra. Arvestades menetluskulude jaotust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 715,72 eurot (68,16% 1050-st).
32.Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad, mistõttu kohus nimetatud menetluskulusid kindlaks ei määra.
33.Hageja taotlusel tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel määrata, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.