4.Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
5.Välja mõista M.V Ü. Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud 660 eurot, sealhulgas riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 560 eurot.
6.Välja mõista M.V Ü. Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks viivis menetluskulude 660 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse 1 (8)
apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 16. mail 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M.V Ü. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 27. augustil 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahvi 30 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud parkimisleping. Kostja oli lepingulise kohustuse rikkumise ajal sõiduki registreerimismärgiga xxxxx omanik ja vastutav kasutaja. Sõiduk pargiti xxxxxxxxxxxxxxxx hageja opereeritavale parkimisalale Tartus xxxxxx kaubanduskeskuse parklas. Sõiduki parkimisega hageja hallatavale parkimisalale sõlmisid hageja ja kostja lepingu, mille tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Parkival sõidukil oli parkimise algusaeg fikseeritud ebakorrektselt ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Seega parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastas hageja kostjale leppetrahvinõude numbriga 0590 7022 3130 0316 summas 30 eurot, mille maksetähtaeg oli 21. veebruar 2023. Hageja paigutas leppetrahvinõude sõiduki kojamehe vahele. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja ei ole võlgnevust vabatahtlikult tasunud. Hageja on seisukohal, et iga keskmine mõistlik inimene pidi aru saama, et tegemist on hageja opereeritava parkimisalaga, kus on kehtestatud parkimistingimused. Parkimisalale ei ole võimalik siseneda teavitusmärkidest möödumata. Kui kostja ei näinud teavitusmärke enne parkimisalale sisenemist, sai ta parkimistingimustega tutvuda ka sõiduki parkimisel. Parkimistingimustes on sätestatud selgelt, et parkida tohib 1,5 h tasuta, fikseerides parkimise algusaeg parkimiskellal. Sõiduki juhil on kohustus veenduda, et parkimiskell näitab õiget aega. Kui kostjal puudus võimalus fikseerida parkimise algusaega korrektselt, tulnuks tal parkimise eest tasuda. Kostja parkimislepingu tingimuste järgimiseks midagi teinud. Kostja vastuväited
2.Kosta vaidleb hagile vastu ning ei nõustu hagi rahuldamisega. Kostja vastuväidete kohaselt on leppetrahv alusetu, sest kostja ei ole lepingut sõlminud, parkimistingimused ei olnud 2 (8)
loetavad, väljas oli paduvihm ning alale sisenedes ei olnud võimalik nendega tutvuda. Leppetrahv väljastati kiirustades, andmata kostjale aega parkimistingimustega tutvumiseks. Parkimistingimuste rikkumine oli tingitud parkimiskella mehaanilisest rikkest ja uue ostmine võttis aega. Leppetrahv on ebamõistlikult suur, kuna antud parkimisalal tohib parkida 1,5 h tasuta ning kostja ei ületanud tasuta parkimiseks ettenähtud aega. Kostja leiab, et nõue on aegunud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada ja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust lihtmenetluses. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016, , p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Tasulisel parkimisalal parkimiseks sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt RKTKo 25.01.2017, , p 29; RKTKo 26.01.2017, , p 22). VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 37 lg 1 kohaselt on tüüptingimused lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
5.1.Hageja põhjendab nõuet kostja vastu sellega, et xxxxxxxxxxxxxxxx parkis kostja sõidukit registreerimismärgiga xxxxx Tartu xxxxxx kaubanduskeskuse parklas, mis on hageja hallatav parkimisala. Kohus märgib, et leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud (vt ka RKTKo 06.12.2017, , p 18). Eeltoodust tulenevalt eeldatakse parkimist hageja väidetud kohas, kui sõidukit on pildistatud äratuntavalt ja leppetrahvile on märgitud parkimise aeg ja koht. Hageja on esitanud tõenditena leppetrahvinõude (dtl 29) ja
3 (8)
sõidukist tehtud fotod (dtl-d 31–41). Leppetrahvinõudel on märgitud sõiduki parkimise kohaks xxxxxx kaubanduskeskuse parkla ning parkimise aeg 07.02.2023 kell 13:00. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei parkinud sõidukit 07.02.2023 kell 13:00 xxxxxx kaubanduskeskuse parklas.
5.2.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et pooltevahelisele suhtele kohalduvad parkimistingimused. Infotahvlilt nähtuvad järgmises sõnastuses parkimistingimused (dtl 96): „1. OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi „EP“) ning sõiduki kasutaja (edaspidi „Sõiduki kasutaja“) vahel sõlmitakse leping (edaspidi „Parkimisleping“) alljärgnevatel tingimustel. EP väljendab Parkimislepingu tingimuste esitamisega oma pakkumust Parkimislepingu sõlmimiseks. Sõiduki parkimisega loeb EP Sõiduki kasutaja nõustumuse Parkimislepingu sõlmimiseks Parkimislepingu tingimustel antuks. [---]. 3. Sõiduki kasutaja on kohustatud EP-le parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast. Parkimistasu suurus, maksmise tingimused ning parkimiskaardi kasutamise tingimused, viisid ja juhend on märgitud parkimisautomaadil, vastaval infotahvlil või parkimiskaardil. Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist asetama koheselt parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul, kui parklas on lubatud teatud aja ulatuses tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algusaeg fikseerida vastavalt parklas olevatele juhistele [---]. 7. Parkimislepingu rikkumise korral kohustub Sõiduki kasutaja tasuma EP-le leppetrahvi 55 eurot. Rikkumise jätkudes võib vähemalt 24 tunni möödudes eelmisest leppetrahvi nõudest esitada uue leppetrahvinõude. Leppetrahvi tasumine ei asenda parkimistasu maksmist. Parkimistingimused on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 mõistes. VÕS § 37 lg 1 kohaselt on tüüptingimuste lepingu osaks muutumise eelduseks see, et teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Hageja esitatud fotodelt nähtuvalt on parkimistingimustega tahvel paigaldatud parkimisalale, mistõttu on sellele siseneval sõidukijuhil mõistlik võimalus nendega tutvuda (dtl-d 42, 43, 46, 50, 88, 90, 96). Hageja esitatud piltidest nähtub, et parkimisalale olid paigaldatud tasulise parkimise teavitusmärgid (dtl 42, 43, 50, 86, 87, 89, 91-95) ja infotahvlid parkimistingimustega (dtl 42, 43, 46, 50, 88, 90, 96). Seetõttu oli parklasse siseneval sõidukijuhil mõistlik võimalus nendega tutvuda. Kostja ei ole tõendanud tasulise parkimisala tähistuse puudumist. Kohtu hinnangul nähtub piltidelt, et parkimisalale sisenejale pidi olema mõistetav, et tegemist on tasulise parkimise alaga. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtub hageja avaldatust erinevate parkimistingimustega tahvlite paigaldamine parkimisalale 07.02.2023 seisuga. Eeltoodut arvestades tuleb pooltevaheline leping lugeda sõlmituks infotahvlil märgitud tingimustel. Parkimisleping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Parkimislepingu tingimuste kohaselt tohib parkimisalal parkida parkimiskella kasutades 1,5 h tasuta või makstes parkimistasu. Hageja esitatud fotodelt nähtub, et 1,5 h tasuta parkimisõiguse saamiseks tuli parkimisaja alguse kellaaeg fikseerida parkimiskellaga (dtl 42, 44-49, 87, 91-95, 97-102). Hageja fotodelt nähtuvalt oli kostja sõiduki armatuurlauale asetanud parkimiskella, millel oli fikseeritud parkimise algusaeg kell 15:30 (dtl-d 33–35). Leppetrahvinõudel on märgitud sõiduki parkimise aeg 07.02.2023 kell 13:00 (dtl 29). Samuti
4 (8)
nähtub piltidelt, kus on kostja sõiduk, pildistamise aeg kell 13.00 (dtl 31–36). Seega ei fikseerinud kostja parkimisaja algust parkimiskellaga korrektselt. Kostja on ka ise vastuses kohtule möönnud, et ta oli teadlik parkimiskella kasutamise kohustusest tasuta 1,5 h parkimisaja saamiseks, kuid ei saanud parkimise algusaega korrektselt fikseerida parkimiskella mehaanilise rikke tõttu (dtl 76). Kohus nõustub hagejaga, et sõiduki kasutaja kohustus on veenduda, et parkimiskell näitab õiget aega ning parkimise algusaeg peab olema kontrollijale selgesti nähtav. Kui parkimise algusaeg ei ole korrektselt fikseeritud, siis ei ole võimalik ka õigesti parkimise alustamise ja lõpetamise aega kontrollida ning tasuta parkimise aega arvestada. Kui sõiduki kasutajal puudub võimalus fikseerida parkimise algusaega, siis tuleb parkimise eest tasuda. Parkimistingimuste p-i 3 kolmas lause sätestab, et sõiduki kasutaja kohustub koheselt pärast sõiduki parkimist asetama parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ei olnud asetanud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale parkimiskella, millel oleks fikseeritud korrektne parkimise algusaeg. Kuna kostja ei paigaldanud parkimiskella korrektselt, ei rakendunud talle ka tasuta 1,5 h parkimise võimalus. Samuti ei olnud kostja tasunud parkimise eest parkimistasu. Seega rikkus kostja hagejaga sõlmitud parkimislepingut. Kostja väide, et ta ei ületanud tasuta parkimisaega, ei muuda kostja poolt sõiduki parkimist ilma tasu maksmata õiguspäraseks.
5.3.VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi kokkulepe võib olla tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi ( , p 36). Kohus leiab, et kokkuleppe, mille kohaselt tuleb parkimistingimuste rikkumisel tasuda leppetrahvi kuni 55 eurot, ei ole tühine tüüptingimus, kuna sellist leppetrahvi summat ei saa pidada ebamõistlikult suureks (VÕS § 42 lg 3 p 5). Parkimislepingu tingimuste kohaselt on parkimise tasu 30 minuti eest 0,75 eurot (dtl 96). Tingimuste p 7 järgi võib parkimise korraldaja esitada sõidukile uue leppetrahvi nõude, kui eelmise nõude esitamisest on möödunud vähemalt 24 tundi. Leppetrahvi tasumine ei asenda parkimistasu maksmist (dtl 96). Leppetrahv ei täidaks oma eesmärki sundida sõidukeid parkivaid isikuid lepingu tingimusi täitma, kui leppetrahvi nõue ei oleks parkimistasust suurem. Hageja on määranud kostjale 30 euro suuruse leppetrahvi, mis ei ole ebamõistlikult suur.
5.4.VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Hageja nõude eelduseks on leppetrahvi nõudmisest teatamine kostjale mõistliku aja jooksul. Mitteteatamine on negatiivne asjaolu, mistõttu on hagejal koormis tõendada leppetrahvi nõudmisest teatamine kostjale (sh teatamise viis, aeg ja teate kui tahteavalduse kättesaamine kostja poolt) (TsMS § 230 lg 1). Hageja põhjendab hagi sellega, et leppetrahvi teade pandi sõiduki tuuleklaasile kojamehe vahele. Hageja on esitanud eeltoodu tõendamiseks kohtule pildid (dtl 40, 41). Kostja on avaldanud kohtule, et trahvikviitung oli surutud sõiduki kojamehe vahele (dtl 76). Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et kostja sai leppetrahviteate kätte samal päeval, s.o 07.02.2023.
5 (8)
Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, mis annaks kostjale aluse keelduda leppetrahvi tasumisest või millest nähtub leppetrahvi tasumise nõudeõiguse minetamine hageja poolt. Seetõttu oli hagejal 07.02.2023 õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 30 eurot tasumist.
5.5.VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Leppetrahvi teade pandi sõiduki tuuleklaasile kojamehe vahele 07.02.2023. Leppetrahvi nõudest nähtub, et kostjale on antud leppetrahvi tasumise tähtajaks 21.02.2023, s.o 14 päeva (dtl 29). Leppetrahvi summa ei ole sedavõrd suur, et selle tasumiseks oleks vajalik pikem tähtaeg. Kohus leiab, et 14 päeva leppetrahvist teadasaamisest on mõistlikult vajalik aeg, et tasuda leppetrahv suurusega 30 eurot. Kohus tuvastab, et leppetrahvi tasumise tähtpäev oli 21.02.2023 ning nõue muutus sissenõutavaks alates 22.02.2023. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja leppetrahvi nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 30 eurot.
6.Kostja vastuväite kohaselt on hageja nõue aegunud. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 2 sätestab, et nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Leppetrahvi tasumise tähtpäev oli 21.02.2023 (dtl 29). Seega hakkas aegumistähtaeg kulgema 22.02.2023 ja aegunuks see eeltoodud sätete järgi 22.02.2026. TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 sätestab, et hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 16.05.2025 (dtl 1). Seega esitas hageja hagiga võrdsustatud avalduse enne nõude aegumist ning avalduse esitamine peatas nõude aegumise. Seetõttu ei ole hageja leppetrahvinõue kostja vastu aegunud. Kostjal ei ole õigust keelduda leppetrahvi tasumisest TsÜS § 142 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
8.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
8.1.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot. Hagihinnaks on 30 eurot, millelt kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja selle lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 100 eurot. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu kokku 100 eurot (maksekäsu kiirmenetluse
6 (8)
avalduselt 65 eurot ja hagiavalduselt 35 eurot). Riigilõiv 100 eurot on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja.
8.2.Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 540 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Tegemist on lepingulise esindaja kuluga TsMS § 175 tähenduses. Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 11.02.2015, , p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahu st, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, , p 9). Hageja lepingulisel esindajal kulus hagi koostamisele ja lisade komplekteerimisele ning riigilõivu tasumisega seotud toimingutele 2 tundi; kostja vastusega tutvumisele 10 minutit ja hageja 30.10.2025 seisukoha koostamisele 2 tundi ja 20 minutit. Kokku 4,5 tundi. Kohus leiab, et nimetatud toimingutele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu. Tegemist ei ole keskmisest keerukama ega mahukama tsiviilasjaga.
8.3.Hageja esindaja tunnitasu suurus on 120 eurot. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, , p 18; RKTKm 11.02.2015, , p 14). TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta. Kuivõrd hageja ei ole kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta. Kohus eeldab, et tunnitasu suurus 120 eurot on ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 120 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele). Arvestades, et hageja tegi menetluses toiminguid 4,5 tunni ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 540 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab maksekäsu
7 (8)
kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot on põhjendatud lepingulise esindaja tasu (ilma käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 660 eurot, sealhulgas riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 560 eurot (ilma käibemaksuta). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
9.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.