lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-26-10641/2

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 14.05.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-26-10641/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.05.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
723
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RVastS § 12 lg 1Kahju hüvitamiseks kohustatud isikTsMS § 11 lg 1Maakohtu pädevusTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamineTsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 661 lg 2Määruskaebuse esitamine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Sihtasutus Viljandi Haigla90004585(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Määruse tegemise aeg ja koht

14.mai 2026 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi Kohtunik

Nr 2-26-10641 Q.N hagi Sihtasutus Viljandi Haigla vastu kahju hüvitamiseks Kalev Kuningas

Hageja Kostja Määruse tegemine

Q.N (isikukood XXX ̧ viibimiskoht XXX Sihtasutus Viljandi Haigla (registrikood 90004585) eelmenetluses

RESOLUTSIOON

1.Keelduda avalduse menetlusse võtmisest. Jätta taotlus riigi õigusabi määramiseks rahuldamata.
1.Seoses eelnevaga: 1.1 jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 1.2 toimetada kohtumäärus hagejale kätte.
3.Selgitada: 3.1 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 3.2 TsMS § 661 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest; 3.3 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

1.Q.N esitas kohtusse hagiavalduse. Hagiavalduse kohaselt hakkas tal 27.02.2026.a valutama kõrv, mis järjest enam muutus tugevamaks ja intensiivsemaks. Esmalt pöördus valvuri poole, selgitas ja näitas inglise- ja venekeeles, et kõrv väga valutab. Samuti edastas samasisulise pöördumise läbi tahvelarvuti nr: 2-26/2-2/2405. Pöördus ajavahemikul (27.02.2026.a 11.03.2026.a) oma kõrvaprobleemiga korduvalt läbi valvurite vahenduse Tartu vangla tervishoiuteenuse osutaja poole, abi sealjuures saamata. Kuivõrd tema kaebused ja järjest ägeneva kõrva ja lõualuu vaevused jätkusid ei osutatud piisavalt abi valu leevendamiseks. Leiab, et teda oleks tulnud viivitamatult suunata edasi Tartu Ülikooli Kliinikumi uuringutele ja eriarsti juurde. Oleks saanud vältida valeravimi manustamist. Tagajärjeks on hetkel temal ühe kõrvaga

kuulmine varasemaga võrreldes oluliselt halvenenud. Teda koheldi kaaskinnipeetavatega võrreldes Eesti Vabariigi Põhiseadusega vastuoluliselt (PS) § 18. Antud juhtumist nähtuvalt on temale tekkinud tervisekahju, kuna ta ei kuule enam ühest kõrvast korrektselt. Inimväärikuse alandamine seisnes selles, et pidi viis ja rohkem päeva kannatama piinavat valu, ilma sellele leevendust saamata, ning teda ei viidud kohe meditsiiniosakonda, kuigi seda oli vaja ja seda ta ka palus. Ilma vereproovita ja põletiku tekitajata tuvastamiseta määrati ravi suva järgi. Võttes aluseks eeltoodu, ning arvestades, et nõue seisneb arstiabi õigel ajal andmata jätmises, valede ravimite määramises, ning väga pikalt valu kannatamine. Ta kritiseeris arstiabi valikulist andmist või andmata jätmist perioodil 27.02.2026.a - 11.03.2026.a ja korduvast keeldumisest tema meditsiiniosakonda viimisest. Lisaks valede ravimite hoolimatusest määramine, mis tingis põletiku süvenemise on tervis saanud kahjustuse. Kohtu põhjendused

2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 kohaselt kohus ei võta avaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.
3.TsMS § 11 lg 1 järgi vaatavad maakohtud esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. Vastavalt TsMS §-le 1 on tsiviilasi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi halduskohtu pädevuses.
4.Käesoleval juhul puudub hageja ja kostja vahel tsiviilõigussuhe. Hageja nõuab Viljandi Haiglalt talle õigusvastaselt tekitatud lisakannatuste ning ebameeldivuste hüvitamist, millised on talle tekkinud seoses vangla meditsiiniosakonna õigusvastase tegevusega. Hageja arvates kuulub vangla meditsiiniosakond tema poolt kostjana nimetatud haigla alluvusse.
5.Hagiavalduse kohaselt tekitati hagejale kahju sellega, et talle tekitati õigusvastaselt lisakannatusi ja ebameeldivusi seoses vangla meditsiiniosakonna õigusvastase tegevusega. Riigikohtu viimase seisukoha järgi on kõiki kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi pädevad lahendama halduskohtud (Riigikohtu üldkogu lahend asjas nr 3-21-30, p-d 22, 25 ja 27). Kinnipeetavale tervishoiuteenust osutava haigla või kliinikumi tegevus on omistatav riigile, keda esindab haldusorganina vangla. Seega tekib kinnipeetaval väljaspool vanglat tervishoiuteenuse osutamise raames õigussuhe üksnes vanglaga, mitte teenust osutava haigla või kliinikumiga. Tervishoiuteenuse osutamisel tekkiva kahju eest vastutab vangla (RVastS § 12 lg 1) (Riigikohtu erikogu lahend asjas nr 3-21-924, p-d 11-13). Hagejal ei ole võimalik saavutada hagiavalduse esitamisega olukorda, et tema nõuet väidetava kahju hüvitamiseks menetletaks maakohtus. Hagejal on võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks halduskohtu poole. Kui hageja soovib pöörduda oma nõuetega halduskohtusse, peab ta esitama kaebuse otse halduskohtule. Maakohus ei edasta kaebust halduskohtule. Maakohus ei saa anda asja pädevuse järgi halduskohtule (RKEKm 21.06.2016 3-3-4-2-16, p 8).
6.Eelnevast lähtudes keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel.
7.Riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata seoses käesoleva hagiavalduse menetlusse võtmise keeldumisega.
8.TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus hageja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval