5.Välja mõista solidaarselt D. S.lt ja E. J.lt solidaarselt A. P. ja G. T.-P. kasuks menetluskulude hüvitis 1860 eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 630 lg.1, § 632 lg.1). Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule (TsMS § 633 lg.1). Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (RLS § 59 lg.15). I Menetlusosaliste nõuded ja vastuväited Hageja seisukoht
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 04.10.2024 XXX asuva kinnisasja müügilepingu. Lepingu p-s 2.1.7 kinnitasid kostjad, et lepingu esemel, ka lepingu eseme oluliseks osaks oleva(te)l ehitis(t)el ei ole selles lepingus nimetamata eritunnuseid ega puudusi, sh varjatud 1
2-25-19723 puudusi, millest kostjad ei ole hagejatele teatanud või mida hagejad ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel ega olulisi negatiivseid välismõjusid.
2.30.04.2025 teavitasid hagejad kostjaid sellest, et esimesel korrusel jookseb vesi vahelae pealt akna sillusele ja täpselt samas joones kus katuseaken ja kuskilt katus lekib vihmaveega väga palju. Järgnes e-kirjavahetus kostjatega, mille lõpuks kostjad 22.07.2025 e-kirjaga teatasid, et maja ehitaja ei anna majale 10 aastast garantiid ja rohkem neil lahendusi pakkuda ei ole.
3.13.05.2025 viis Toode AS läbi elamu inspektsiooni ning tegi järgmised tähelepanekud: - katuseakende külgmistel katteplekkidel puuduvad tihendid. Nende puudumisel satub tugevama tuulega vihmavesi katusekonstruktsiooni. See on ka põhjuseks miks vesi tilgub tuulekastist välja. - katuseakende ümbrust on eelnevalt juba mingil hilisemal ajahetkel remonditud. Kasutatud on sarnase profiiliga katusekatte erinevaid juppe ja neid kombineerides tekitatud mingisugune lahendus. - osaliselt on puudu ka mingil põhjusel mõningased katusekruvid kuigi eelnevalt on seal need olnud, mida tõestab auk katuseplekis ja selle ümber olev katusekruvi kummitihend.
4.AS Toode poolt hinnapakkumise kohaselt on puudustest tulenevate välitööde teostamise kulu 7431,99 eurot koos käibemaksuga. Lisaks on vaja teostada ka fassaaditööd, mille maksumus on Kaubahall OÜ hinnapakkumise kohaselt koos käibemaksuga 4907,48 eurot. Sisetööd on tänaseks teostatud ning nende kogukulu oli koos käibemaksuga 6322,46 eurot. Sellest 2800 eurot on kindlustuse poolt hüvitatud, st nõue kostjate vastu on sisetöödega seoses 3522,46 eurot.
5.Eelnevast tulenevalt on seega remontöödest tulenev kogunõue summas 15 861,93 eurot. Lisanduvad veel nõude kindlakstegemise ja esitamise kulud. AS Toode inspektsiooni läbiviimise kulu oli 110 eurot. Samuti olid hagejad sunnitud pöörduma advokaadi poole, millega seonduvalt on hagejad kandnud kohtueelseid õigusabikulusid kokku summas 1240 eurot.
6.02.04.2026 avaldusega vähendasid hagejad nõuet AS Toode poolt teostatud tööde tegeliku maksumuse ja hinnapakkumise vahe võrra ning paluvad kostjatelt kokku välja mõista 17 511,71 eurot kahjuhüvitist ning viivise VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Kostja seisukoht
7.Kostja hagi ei tunnista. Kostjad ei ole hagejatele müüdud kinnisvara ehitustöid ise tellinud, vaid ostsid selle heausksetena 31.10.2017 sellisena nagu see oli. Seega ei tea kostjad kinnisvara varjatud puudustest rohkem kui need nende kasutuses oleku aja jooksul ilmnesid. 2019 aastal toimus nõuetele mittevastava akna tõttu toimus vihmavee sattumine hoonesse kuid ehitaja parandas antud vead ja kuni 30.04.2025 vihmavee sattumist hoonesse ei ole teadaolevalt esinenud.
8.Kinnisvara müügitehingus fikseeriti kõik kinnisvaraga seonduvad olulised puudused müügilepingu punktis 2.1.6. Nimetatud punkt sisaldab ka viidet katuseaknaga seonduvale probleemile. Samuti alandati antud kokkuleppe alusel müügihinda 10 000 euro võrra hageja kasuks. Hinnaalandus oli just mõeldud müügilepingu punktis 2.1.6 kostjale teadaolevate asjaolude tõttu tervikuna, milleks ongi kulumine kui hoone üldine amortisatsioon alates 2017, kaasa arvatud puudused mis on varasemalt esinenud. Arvestades, et tegemist on varasemalt esinenud olukorraga, millest kostjad on hagejaid teavitanud, sätestab VÕS § 218 lg 4, et kostjad ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui hagejad lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadsid või pidid teadma. Hagejad on kinnitanud müügileping punktis 2.2.2. sõnaselgelt, et on teadlikud lepingu punktis 2.1.6. ja 2.1.11 2
2-25-19723 nimetatud asjaoludest ega pea neid lepingu eseme sellisteks puudusteks, mille eest kostja vastutab.
9.Kostja tegi omapoolse täiendava järelepärimise müügitehingut 04.10.2024 läbi viinud notarile 24.09.2025, milles palus notari seisukohta antud vaidluse osas. Müügitehingut läbi viinud notar leidis samuti, et antud juhul ei ole tegemist varjatud puudusega. Tulenevalt eelnevast on kostjad seisukohal, et kostjad ei ole rikkunud sõlmitud müügilepingut ja antud juhtumi puhul ei ole tegemist lepingutingimustele mittevastavusega. Seega ei vastuta kostjad hagejate poolt esitatud nõudekirjas välja toodud varalise kahju eest ja hagi tuleb jätta rahuldamata. II Kohtu seisukoht
10.Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et hagejad ostsid kostjatelt 04.10.2024 XXX asuva kinnistu, mille oluliseks osaks oli elamu. Müügilepingu p. 2.1.6 kohaselt on lepingu eseme oluliseks olev hoone olnud aktiivses kasutuses 2017.a detsembrist alates ning kulunud, mistõttu on lepingu eseme müügihinda alandatud 10 000 euro võrra. Hoones on mõnes kohas seinavärv kulunud ja laminaatparketis esineb vahesid, lisaks vajab duširuumis olev tualettpott mitmekordset nupuvajutust, sest vastasel juhul jääb vesi jooksma. 2019. aastal teostas hoone ehitaja garantiiremondi käigus katuseakende ümbruses oleva katusepleki vahetuse ja tagas parema isoleerituse, et vältida lume sulades vee tuppa imbumise. 03.10.2024.a on koostatud korstnapühkija poolt küttesüsteemide akt, mille kohaselt ei ole võimalik korstna puhastusluuki korrektselt avada ning korstnapühkija soovitab paigaldada sademekatused ja kerise ühendusele korstnaga puhastusluugiga suitsutoru põlv. Lepingu p. 2.2.2 sätestab, et ostja on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluvad ehitised ning talle müüja poolt nende kohta esitatud dokumentatsiooni ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik ehitiste ehituslikust ja tehnilisest seisundist. Samuti on ostja teadlik lepingu punktis 2.1.6. ja 2.1.11 nimetatud asjaoludest ega pea neid lepingu eseme sellisteks puudusteks, mille eest müüja vastutab. 30.04.2025 toimus elamus vahelae pealt akna sillusele vee läbijooks samas joones kus katuseaken.
11.Poolte vahel on vaidlus selles kas katuseaknaga seonduv puudus on varjatud puudus mille eest vastutavad kostjad. Samuti on vaidlus puuduse kõrvaldamiseks tehtud tööde vajalikkuse ning maksumuse e. kahju suuruse osas. Nimetatud küsimus aktualiseerub juhul kui kohus vastab esimesele küsimusele jaatavalt.
12.Kohus nõustub kostjaga selles, et VÕS § 77 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma vähemalt keskmise kvaliteediga. Riigikohus on selgitanud, et eelkõige tuleb VÕS § 77 lg 1 järgi lepingus kokku leppimata kvaliteedi osas arvestada ehitamisele seaduses sätestatud nõudeid ja ehitustava. Samuti on Riigikohus välja toonud, et „keskmise kvaliteedi“ sisustamisel omab tähtsust mh see, millal maja on valminud (RKTKo nr 3-2-1-100-15, p 26). Müügilepingu p 1.8.1 kohaselt (dtl 12-32) on vaidlusalusele elamule väljastatud ehitusluba 2015. aastal ning kasutusluba 2018. aastal. Tegemist on ostmise ajal peaaegu 10 aastat vana elamuga. 10 aastase kasutuse järel ei saa elamut pidada uueks ning on mõistetav, et sellel võib esineda nii ehitusdefektist kui ka kasutamisest tekkinud puudusi. Siiski lasub müüjal VÕS § 14 lg.2 tulenev kohustus teavitada ostjat kõigist teadaolevatest puudustest. Oma vastutuse välistamiseks on müüjal parim viis ostjale eseme kõikvõimalikest puudustest või sellega seotud riskidest enne teada anda (vt ka Riigikohtu 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-143-15, p 22). Sama seisukohta on Riigikohus korranud ka 14.03.2019 lahendis 2-17-1937 p.
25.Viidatud lahendis kolleegium kordab varasemat seisukohta, et ausal müüjal on oma vastutuse välistamiseks parim viis lisada müügilepingusse punktid (või teha ostjale muul viisil tõendatavalt nähtavaks teave) selle kohta, millised puudused müüjale teadaolevalt müügiesemel on. Seda peaksid müüjale selgitama ka notarid (vt eelneva kohta Riigikohtu 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4315, p 22; 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-100-15, p 35). Kohtu hinnangul kostjad sellisel viisil talitanud ongi, teavitades 3
2-25-19723 võimalikust katuseaknaga seonduvast puudest kostjaid nii lepingu eseme ostueelsel ülevaatamisel kui ka lisades vastava sätte müügilepingusse puudustest teavitamisega seonduvasse alapunkti.
13.Pooled on kinnisasja müügilepingu p. 2.1.6 fikseerinud, et 2019. aastal teostas hoone ehitaja garantiiremondi käigus katuseakende ümbruses oleva katusepleki vahetuse ja tagas parema isoleerituse, et vältida lume sulades vee tuppa imbumise. Lepingu p. 2.2.2 sätestab, et ostja on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluvad ehitised ning talle müüja poolt nende kohta esitatud dokumentatsiooni ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik ehitiste ehituslikust ja tehnilisest seisundist. Samuti on ostja teadlik lepingu punktis 2.1.6. ja 2.1.11 nimetatud asjaoludest ega pea neid lepingu eseme sellisteks puudusteks, mille eest müüja vastutab.
14.VÕS § 29 lg.1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kohus kuulas nimetatud asjaolu väljaselgitamiseks TsMS § 268 1 alusel vande all üll nii hagejad kui kostjad.
15.Hageja E. J. poolt kohtuistungil antud selgituse kohaselt juhtis kostja maja ülevaatusel tähelepanu sellele, et katusega oli probleem, kuid see on lahendatud. Lepingu punkti 2.1.6 esimene lause tähendab, et meil oli hinnaalanduse arvelt vaja maja seest värskendada (seinavärv, laminaatparkett, tualettpott). Need tööd ei oleks kindlasti maksnud 10 000 eurot, kuid majas oli palju muid asju, mida oli samuti vaja teha. Kõiki neid ei panda aga ju üksikasjalikult lepingusse. Lause mõte oli see, et lepingus deklareeritud puudustega tegelemine maksab 10 000 eurot ja nendega tegelemine on meie enda mure (dtl 274-275).
16.Hageja D. S. poolt kohtuistungil antud selgituse kohaselt tuli katuseakende teema jutuks siis, kui käisin teist korda maja vaatamas, seetõttu, et ühes kohas oli kondentsi jooks, mille peale kostjad rääkisid varasemast kindlustusjuhtumist. Nad kinnitasid, et aken on korda tehtud. Katuseakna vahetamise lause pandi puudusi puudutavasse lepingupunkti, et meid teavitada, et kunagi oli probleem, kuid see on lahendatud. Hinnaalandus pidi katma sisemisi kulumisi ja seda, mida me visuaalselt nägime. Lepingu punkt 2.2.2 tähendab, et müüja ei vastuta hinnaalandusest tingitud sisemiste kulumiste eest, kuid mitte seda, et majas võib esineda jätkub probleem, mis ei ole veel avaldunud. Hinnaalanduse eesmärk oli see, et punktis 2.1.6 loetletud puudused on meie vastutusel, kuid mitte need, mis võivad hiljem avalduda või mis olid mittevastavuses lubatuga (dtl 275-276).
17.Kostja G. T.-P. poolt kohtuistungil antud selgituse kohaselt viie aasta jooksul peale remondi teostamist maja müügini vett visuaalselt nähtavalt ei lekkinud. D. S. vaatas maja üle väga detailselt; nagu spetsialist. D. S. ja A. P. rääkisid 2019. aastal juhtunust. Kuulsin selle vestluse lõppu. Katuseakent puudutav lause lisati lepingusse, kuna see oli meie jaoks suur mure ja me tahtsime vältida kohtusse sattumist. Proovisime maja kohta kõik ausalt välja tuua. Teavitasime lause lepingusse lisamisega ostjaid, et meil on katuseaknaga mure olnud, kuid see on korda tehtud ja meile teadaolevalt probleemi enam pole. Hinnaalandus pidi katma puuduseid, mis on välja toodud punktis 2.1.6. Punkt 2.2.2 lisati lepingusse, et kinnitada, et ostjad on nendest asjaoludest teadlikud ega pea meid nende eest vastutavaks. Notar saatis meile lepingu algse versiooni ja seal seda punkti polnud. Seejärel koostasime puuduste nimekirja ja palusime selle lepingusse lisada (dtl 276).
18.Kostja A. P. poolt kohtuistungil antud selgituse kohaselt ei esinenud viie aasta jooksul (2019. aastast maja müügini) ühtegi leket. Tõin katuseakna notari juures jutuks, et kohtusse sattumist vältida. Soovisime võimalikult ausalt ära rääkida, mis majaga toimunud on. Lisasime selle lause puuduste alapunkti, kuna see oli puudus, mis võib uuesti tekkida. Hinnaalandus pidi katma kõiki punktis 2.1.6 välja toodud puudustega seotud võimalikke kulusid. Nendega pidid edasi tegelema ostjad. Notar küsis punkti 2.2.2 ette lugedes täpsustavaid küsimusi, sh küsis ta hagejatelt, kas nad saavad aru, et nendes punktides välja toodud puudustega seoses ei saa nad
4
2-25-19723 nõudeid esitada. Punkti 2.2.2 eesmärk oli välistada müüja vastutus punktis 2.1.6 välja toodud puuduste eest (dtl 276-277).
19.Kohus järeldab lepingupoolte ütlustest seda, et maja ostueelses ülevaatusel juhtis A. P. D. S. tähelepanu 2019 aastal katuseaknast toimunud vee läbijooksu kohta ning selgitas, mis selle kõrvaldamiseks ette võttis. Vastav säte lisati ka müügilepingusse alapeatükki, mis käsitleb puudusi ning näeb nende kõrvaldamiseks ette hinnaalanduse 10000 eurot. Kohus ei nõustu kostjate tõlgendusega, et müügilepingu p.2.1.6 eesmärk oli deklareerida, et katuseaknaga on kõik korras ning. Vastasel korral ei ole seda käsitletud puudusi loetlevas lepingupunktis ning nähtud müügilepingu p. 2.1.6. loetletud puuduste kõrvaldamiseks ette hinnaalandus summas, mis ilmselgelt ületab teisi lepingu p. 2.1.6 loetletud puudusi (mõnes kohas seinavärv kulunud ja laminaatparketis esineb vahesid, duširuumis olev tualettpott vajab mitmekordset nupuvajutust, korstna puhastusluuki ei ole võimalik korrektselt avada ning on soovitatav paigaldada sademekatused ja kerise ühendusele korstnaga puhastusluugiga suitsutoru põlv). Asjaolu, et ülejäänud müügilepingu p. 2.1.6. nimetatud puudused (seinavärv, laminaatparkett, tualettpott, korstna puhastusluuk) ei oleks kindlasti maksnud 10 000 eurot, kinnitas kohtus ka hageja E. J.. Sellest saab teha ainult selle järelduse, et puuduseks loeti ka müügilepingu p. 2.1.6 loetletud katuseaknaga seonduv ning kokkuleppeline hinnaalandus 10000 eurot pidi katma ka selle puudusega seonduva. Nagu kinnitas kohtus hageja E. J., oli selle lause mõte see, et lepingus deklareeritud puudustega tegelemine maksab 10 000 eurot ja nendega tegelemine on meie enda mure. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et 10000 eurone hinnaalandus oli mõeldud katma müügilepingu p. 2.1.6. mittenimetatud puudusi, kuid mitte seal nimetatud katuseaknaga seonduvat puudust.
20.Kohtu hinnangul tuleb müügilepingu p. 2.1.6 lugeda koostoimes müügilepingu p.2.2.2, mille kohaselt on kostja teadlik lepingu punktis 2.1.6. ja 2.1.11 nimetatud asjaoludest ega pea neid lepingu eseme sellisteks puudusteks, mille eest müüja vastutab. Seda kinnitasid kohtus ka kostjad E. J. („Lause mõte oli see, et lepingus deklareeritud puudustega tegelemine maksab 10 000 eurot ja nendega tegelemine on meie enda mure“) kui D. S. („Hinnaalanduse eesmärk oli see, et punktis 2.1.6 loetletud puudused on meie vastutusel, kuid mitte need, mis võivad hiljem avalduda või mis olid mittevastavuses lubatuga).
21.Kohtu hinnangul tuleneb müügilepingu o. 2.1.6. ja 2.2.2. tõlgendamisest VÕS § 29 lg.1 valguses järeldada seda, et lepingu p. 2.1.6 eesmärk oli loetleda müügiesemel esinevad või esineda võivad varjatud puudused, nende puuduste hulka mis võivad esineda on selgelt esile toodud ka võimalik katuseakna läbijooksuga seonduv probleem, pooled on kokku leppinud nende puuduste hüvitamiseks hinnaalanduse 10000 eurot ning nende puudustega seonduv riisiko läks müügilepingu sõlmimisel kostjatelt üle hagejale.
22.Sama tuleneb ka müügilepingut ettevalmistanud, pooltele selgitanud ja tõestanud notari Sirje Velsbergi kirjalikust selgitusest (dtl 133-134). Viidatud dokumendis selgitab notar, et „nende puuduste eest, mis on lepingus loetletud, müüja kindlasti ei vastuta, sest ostja ostis lepingu eseme koos nende puudustega“. Täiendavas kirjalikus selgituses (dtl 199) selgitab notar, et „lepingu p. 2.2.2. kinnitab ostja, et ta ei pea punktis 2.1.6. toodud asjaolusid sellisteks puudusteks, mille eest müüja vastutab“. Notari kirjalik selgitus on tõend TsMS § 229 lg.1 ja 2 mõttes ning seda tuleb tõlgendada VÕS § 29 lg.4 lähtuvalt. Kohus järeldab notar S. V. selgitustest, et ka notar sai pooltevahelises müügilepingus kokkulepitust selliselt aru, et kostjad ei vastuta lepingu p.2.1.6. loetletud asjaolude eest.
23.Kohus möönab, et müügilepingu p. 2.1.6 sõnastus võinuks olla selgem, kuid sellele vaatamata on poolte tegelik tahe sellest siiski üheselt väljaloetav. Lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet (VÕS § 29 lg.2). Antud juhul oli kostjate eesmärk lepingusse teadaolevaid ja võimalikke puudusi loetledes ja nende eest hinnaalanduse ning vastutusest vabastamise kokkuleppimises üheselt arusaadav ning seda pidi selliselt mõistma ka 5
2-25-19723 kostjad. Kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis (VÕS § 29 lg.3).
24.Kohtu hinnangul on kostjad antud juhul käitunud täpselt Riigikohtu praktikas vastutusest vabanemiseks antud juhendist lähtuvalt – „oma vastutuse välistamiseks on müüjal parim viis ostjale eseme kõikvõimalikest puudustest või sellega seotud riskidest enne teada anda (vt ka Riigikohtu 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-15, p 22)“ – ega oleks saanud võimalikust puudusest teavitamiseks midagi rohkemat ära teha. Vastupidise eeldamine paneks kasutatud eseme müüjad ebamõistlikku olukorda, sest nad peaksid hüvitama ka kahju nende puuduste eest mille kindlast esinemisest nad teadlikud ei ole ega saa aegumise tõttu esitada regressinõuet ka neile asja müünud või ehitanud isiku suhtes. Selline tõlgendus muudaks kasutatud esemete tsiviilkäibe sisuliselt võimatuks. Võimalikest puudustest teavitamise nõude eesmärk on vältida teadaolevate puuduste teadlikku varjamist e. puudustega asja müümist puudusteta asja hinnaga. See oleks kohtu hinnangul pettuslik tegu. Antud juhul on kostjad aga käitunud enda tsiviilkohustuste täitmisel heas usus (TsÜS § 138 lg.1) ning teinud kõik endast oleneva kostjate võimalikest puudustest teavitamiseks ning sellega kaasneva kahju hüvitamiseks (kokkulepitud hinnaalandus). Sellises olukorras kostjatelt täiendava hüvitise nõudmine oleks kohtu hinnangul vastuolus TsÜS § 138 lg.2 sätestatud õiguste kuritarvitamise keeluga.
25.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Kuivõrd kohus jätab kahju hüvitise nõude rahuldamata, puudub vajadus hinnata ka väidetava puuduse kõrvaldamiseks tehtud tööde vajalikkust ning maksumust. IV Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
26.Kohus määrab kooskõlas § 177 lg.1 p.1 ja § 173 lg.1 kindlaks menetluskulude jaotise ja § 174 lg.1 rahalise suuruse.
27.Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg.1 alusel jätta hagejate kanda. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
28.Kostjad taotlevad esindajakulude hüvitamist summas 2728 eurot. Esindajakulu on menetluskulu TsMS § 138 lg.2, § 144 p.1 alusel.
29.TsMS § 175 lg.1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on esindaja osutanud kostjatele õigusabi 22 töötunni ulatuses tunnitasumääraga 124 eurot. Menetluskulude nimekirjast lähtuvakt on üks toiming – esitatud materjalide läbitöötamine, nõudekirjale vastuse koostamine ja esitamine 5 töötunni ulatuses – tehtud 29.09.2025. Hagiavaldus on esitatud 19.11.2025. Menetluskulud peavad olema kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg.5). Kohtumenetlusega seotud õigusabikuludeks saab pidada kulusid alates hagiavalduse või muu kohtule esitatava menetlusdokumendi koostamisest, kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel (kohtuasi nr 3-2-1-63-10, p 12; kohtuasi nr 3-2-1-138-10, p 27). Kohtusse esitatud nõudega seotud kohtueelse nõudega seotud õigusabikulu võib olla käsitletava varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 tähenduses, mille väljamõistmiseks kohtumenetluses tuleks hagi esitada vastav kahju hüvitamise nõue (vt kohtuasi nr 3-2-1-138-10, p 26-27, kohtuasi nr 2-16-8751, p 28, kohtuasi nr 2-18-13432, p 24; kohtuasi nr 2-22-17410, p 28). Hageja ei ole sellist nõuet esitanud ning menetluskuludena ei ole sellised õigusabikulud välja mõistetavad. Eeloodust tulenevalt tuleb kostjate väljamõistetavat menetluskulu 5 tunni e. 620 euro võrra vähendada.
30.Menetluskulude nimekirjas on esitatud eelistungil ja kohtuistungil osalemise kulu koos sõidukuluga – vastavalt 2 ja 5 tundi. Riigikohtu seisukoha kohaselt ei pea pool hüvitama vastaspoole esindaja sõiduaega kokkulepitud tunnihinna alusel, vaid alates 01.08.2016 6
2-25-19723 hüvitatakse menetlusosalisele tema lepingulise esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu analoogia korras justiitsministri 26. juuli 2016 määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korraga (vt RKTK 2-14-63261 p 12). Korra § 151 lg 1 kohaselt, kui riigi õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda. Kuivõrd istungid toimusid Tallinna kohtumajas ning kostjate lepinguline esindaja osutab teenust läbi Õigusabi OÜ, mis asub samuti Tallinnas (Narva mnt 1), ei ole sõidukulud hüvitatavad. 20.03.2026 eelistungi kestis 1 tund ja 15 minutit ning 10.04.2026 istung kestis 3 tundi ja 45 minutit, seega kahe istungi peale kokku 5 tundi. Eeloodust tulenevalt tuleb kostjate väljamõistetavat menetluskulu 2 tunni e. 248 euro võrra vähendada.
31.Ülejäänud osas – 15 töötundi - peab kohus kostja poolt tehtud menetlustoiminguid vajalikuks ja selleks kulunud aega põhjendatuks. Kohtu hinnangul on mõistlik ka kostja esindaja poolt rakendatud tunnitasumäär. Riigikohus on pidanud TsMS § 175 lg 1 järgi lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud ja vajalikuks määraks 200 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4), samuti 205,58 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 18.05.2022, 2-21-1824, p 13) ning 220 eurot ilma käibemaksuta (RKKKm 18.10.2023, 1-22-7663, p 17). Nii ringkonnakohtu kui ka esimese astme kohtutes on tunnustatud ka 250 euro suurust tunnihinda ilma käibemaksuta (TlnRgKm 14.03.2023 2-22-3891, p 36; TlnHKm 06.12.2022, 3-22-2325, p 30). Advokatuuri liikmeks mitteoleval esindajal on siiski põhjendatud keskmistest advokaadi tunnitasumääradest madalam tasumäär, sest advokatuuri liikmete tunnitasumäära sisse tuleb arvestada ka mh advokaadi kutsesobivuse ja kutsetegevuse üle järelevalvet teostava advokatuuri liikmemaks ja kutsekindlustus, millist kulu advokatuuri liikmeks mitteoleval esindajal ei ole.
32.Vastavalt TsMS § 174 lg.10 peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostjad on füüsilised isikud ning neil puudub võimalus käibemaksu tagasi arvestamiseks. Samuti ei ole menetluskulu nimekirja kohaselt esindaja tunnitasule käibemaksu lisatud.
33.Eeltoodust lähtuvalt määrab kohus kostjate hüvitatava menetluskulu rahaliseks suuruseks 1860 eurot (15x124).
34.Kui otsus on tehtud kaashagejate kahjuks, vastutavad kaashagejad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti (TsMS § 165 lg.1). Kooskõlas VÕS § 65 lg.2 määrab kohus, et hagejad vastutavad kostjate ees menetluskulude hüvitamisel solidaarselt. Sellest tulenevalt tuleb hagejatelt solidaarselt välja mõista menetluskulude hüvitis 1860 eurot solidaarselt kostjate kasuks.
35.Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 rahuldab kohus kostja taotluse ja märgib lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /digitaalselt allkirjastatud/ Priit Palmiste Kohtunik
7
2-25-19723
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.