Määruse tegemise aeg ja koht 12. mai 2026, Tallinn Kohtuasja number
2-25-121164
Kohtuasi
Starter OÜ hagi OÜ Hard Soft vastu töövõtulepingust tuleneva võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20. märtsi 2026. a otsus
Tsiviilasja hind
253,35 eurot
Kaebuse esitaja ja liik
Starter OÜ 20. aprilli 2026. a apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Starter OÜ (registrikood 10758181), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kristjan Kers Kostja: OÜ Hard Soft (registrikood lepinguline esindaja Ervin Nurmela
Menetluse liik
10843886),
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda Starter OÜ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Starter OÜ kanda.
3.Jätta menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Starter OÜ (hageja) esitas 03.09.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ Hard Soft (kostja) vastu 232,42 euro väljamõistmiseks. Seoses makseettepanekule vastuväite esitamisega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 06.10.2025 maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 230 eurot ja sellelt seadusjärgses määras viivise alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled töövõtulepingu, mille sisuks oli parkimispiduri töö kontroll ning parandused, õlivahetus ja amortisaatori liigendite vahetamine. Hageja esitas tehtud töö eest 12.08.2025 kostjale arve nr 25300 summas 230 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 13.08.2025, kostja arvet ei tasunud.
2.2.Kostja põhjendas arve tasumata jätmist sellega, et töid pole tehtud ja kulumaterjalid ei peaks olema arvel. Hageja selgitas kostjale, et tööd on tehtud kostja soovide kohaselt. Kostja ei ole arvet tasunud. Pooled ei leppinud kokku töö vastuvõtmises. Seega muutus hageja tasu nõue sissenõutavaks töö valmimisest, s.o 12.08.2025 (võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg 3).
3.Hageja loobus 06.02.2026 osaliselt hagist, sest kostja tasus hagejale 04.02.2026 õlivahetuse eest 53 eurot.
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja teavitas hagejat 14.08.2025 e-kirjaga, et ei nõustu arvega. Ainus töö, mis tehti, on õlivahetus. Kostja ei saanud õlivahetuse eest tasuda, sest arvelt ei selgunud, kui palju maksis õli vahetamine. Kuna hageja ei saavutanud teenuse osutamisega kokkulepitud tulemust (v.a õlivahetus), ei pea kostja teenuse eest tasuma.
5.Harju Maakohus võttis 20.03.2026 otsusega vastu hagist osalise loobumise ja jättis ülejäänud osas hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1120 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.
5.1.Otsuse kohaselt võiks hageja nõue kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 635 lg-ga 1.
5.2.Tõenditest nähtub, et hageja pidi tegema seisupiduri kontrolli ja paranduse, õlivahetuse ja esimeste amortisaatorite alumiste liigendite vahetamise. Puudub vaidlus, et hageja tegi õlivahetuse ning kostja tasus selle eest 53 eurot.
5.3.Kostja võttis töö vastu 2025. aasta augustis ja esitas 14.08.2025 arve nr 25300 osas hagejale pretensiooni. Kostja pretensioon oli piisavalt täpne, see esitati mõistliku aja jooksul ja see pidi hagejale olema arusaadav (VÕS § 644 lg-d 1 ja 2).
5.4.Tõenditest nähtub, et kostja ei saanud hagejalt tööd, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Hageja kinnitas 14.08.2025 e-kirjas, et amortisaatorite liigendid jäid vahetamata. Kostja esitas tõendid, et seisupiduri reguleerimine tehti 15.08.2025 kolmanda isiku poolt. Hagejal ei ole kostja vastu nõuet tööde osas, mida hageja ei teinud. Seega tuleb hagi põhinõude osas jätta rahuldamata. Kuna hageja põhinõue kostja vastu ei ole õiguslikult põhjendatud ega kuulu rahuldamisele, jääb rahuldamata ka viivisenõue. 2
2-25-121164
5.5.Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 ja § 168 lg 6 alusel hageja kanda. Hageja avaldas alles kohtumenetluses õlivahetuse töö maksumuse. Kostja ei ole kohtueelselt ega kohtumenetluses vaielnud vastu sellele, et õlivahetuse hageja tegi. Kostja menetluskuluks on õigusabikulu 1120 eurot (käibemaksuta). Esindaja osutas kostjale õigusabi 7 tundi keskmise tunnitasuga 160 eurot (käibemaksuta). Kostja esindaja tunnitasu ei ületa õigusabituru keskmist ega kohtupraktikas mõistlikuks peetud tunnihinda. Kostja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu on kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Menetluskulude suurus on proportsionaalne taotletava hüve väärtusega.
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja võlg 177 eurot, seadusjärgses määras viivis võlalt 230 eurot alates hagi esitamisest kuni 04.02.2026 ja võlalt 177 eurot alates 05.02.2026 kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta mõlemas astmes kostja kanda.
6.1.Kaebuse kohaselt jättis kohus tähelepanuta, et amortisaatorite liigendid jäid vahetamata kostja tegevuse tõttu. Mehaanik selgitas kostjale liigendite maha lõikamise viisi vajalikkust, kuid kostja ei lasknud mehaanikul nimetatud tööd teostada. Seega muutis kostja oma korraldustega töö teostamatuks VÕS § 653 tähenduses.
6.2.Hageja esitas hagist osalise loobumise pärast kostja poolt arve tasumist, mistõttu ei saa menetluskulud jääda täies ulatuses hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 637 lg 21 ja ning TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
8.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja esitas maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista 230 eurot ja sellelt viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Kuna tegemist on rahalise nõudega, mille hind ei ületa arvestatuna põhinõudelt 3500 eurot ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on tegemist TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. TsMS § 637 lg 2 1 kohaselt saab ringkonnakohus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
9.Maakohus ei ole oma otsuses andnud luba selle edasi kaebamiseks. Otsuses on märgitud küll edasikaebamise kord, kuid see ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. See on seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel (RKTKm 08.05.2017, 3-2-129-17, p 11).
3
2-25-121164
10.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, sh maakohtu lahendi, apellatsioonkaebuse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Seega ei kerki küsimust ka taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtuga ei nõustu, ei anna alust järeldada vastupidist. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ei pea TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama (vt nt RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11).
11.Osas, millega hageja vaidlustab menetluskulude jaotust ja rahalist kindlaksmääramist maakohtu poolt, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel. Viidatud sätte kohaselt ei võta ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt RKTKm 24.04.2013 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid.
11.1.Kuna hageja loobus osaliselt hagist ja ülejäänud osas jättis maakohus hagi rahuldamata, jäid menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 6 alusel õigesti hageja kanda. Hageja väide, et kui ta poleks kohtusse pöördunud, ei oleks kostja osaliselt arvet tasunud, ei ole põhjendatud. Maakohus tuvastas, et kostja ei vaielnud kohtumenetluse eelselt ega ka kohtumenetluses vastu sellele, et hageja tegi õlivahetuse. Õlivahetuse maksumuse avaldas hageja kostjale aga alles kohtumenetluses ja kostjal ei olnud võimalik selle töö eest varem tasuda. Neid asjaolusid ei ole hageja vaidlustanud.
11.2.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude, s.o nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel lai otsustusruum, mis tagab võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.
11.3.Hageja ei väida siinsel juhul, et maakohus oleks menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohus hindas kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust ning on oma järeldusi selle kohta ka põhjendanud. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole hinnata lepinguliste esindajate kulude põhjendatust ja vajalikkust uuesti, vaid üksnes kontrollida maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust.
11.4.Eelnevast tulenevalt ei oleks ringkonnakohtul võimalik hageja apellatsioonkaebuses toodud väidete põhjal apellatsioonkaebust maakohtu menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas rahuldada. Olulisi menetlusõiguse normi rikkumisi, mis võiksid anda alust tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas TsMS § 656 lg 1 järgi apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata, kolleegium ei tuvastanud. Seega on apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu. 4
2-25-121164
12.TsMS § 638 lg 4 teise lause kohaselt, kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta kaebust vastustajale kätte ning tagastab selle apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
13.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel, koosmõjus § 639 lg-ga 1, kaebuse esitaja s.o hageja kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja ei edasta seda kostjale seisukoha esitamiseks, ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad menetluskulud.
14.Hagejal on pärast käesoleva määruse jõustumist õigus esitada TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele arvelduskontole tuleb lõiv tagastada.
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.