Starter OÜ hagi OÜ Hard Soft vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. Hagi hind 253,35 eurot.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Starter OÜ (registrikood 10758181, asukoht Hansu, Aila küla, 76413 Saue vald, Harjumaa); lepinguline esindaja advokaat Kristjan Kers (e-post XXX) Kostja: OÜ Hard Soft (registrikood 10843886, asukoht Roosikrantsi 11, 10119 Tallinn); lepinguline esindaja E. N. (epost XXX)
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Kirjalik lihtmenetlus
1.Võtta vastu osaline hagiavaldusest loobumine.
2.Jätta rahuldamata Starter OÜ hagi OÜ Hard Soft vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Menetluskulud jätta Starter OÜ kanda. Rahuldada OÜ Hard Soft menetluskulude kindlaksmääramise avaldus. Välja mõista Starter OÜ-lt OÜ Hard Soft kasuks menetluskulud summas 1 120 eurot. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Starter OÜ-l tasuda OÜ-le Hard Soft hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 1 120 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus
menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Hagiavaldus ja hageja nõue
1.Pooled sõlmisid 2025. a töövõtulepingu, mille sisuks oli auto parkimispiduri töö kontroll ning parandused, õlivahetus ja amortisaatori liigendite vahetamine. 12.08.2025 edastas hageja kostjale tehtud töö eest arve nr 25300 summas 230 eurot, mille kostja pidi tasuma hiljemalt 13.08.2025. Kostja ei ole seda summat hagejale tasunud.
2.Pärast tööde valmimist asus kostja otsima ettekäändeid tasu maksmisest keeldumiseks. Kostja tugines asjaolule, et hageja ei ole teostanud arvel märgitud töid ning kulumaterjalid ei peaks kajastuma arvel. Hageja edastas 14.08.2025 e-kirja teel omapoolsed selgitused, kuidas töö on tehtud kostja soovide kohaselt ning tuletas meelde arve tasumist. Kostja jätkuvalt keeldus arve tasumisest.
3.Pooled ei olnud kokku leppinud töö vastuvõtmist. Seega muutus hageja tasu nõue sissenõutavaks töö valmimisest 12.08.2025 (VÕS § 637 lg 3). Kuna hageja esitas arve kostjale 12.08.2025, siis nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks hiljemalt 12.08.2025 (VÕS 82 lg 7). Hageja nõuab kostjalt väljamõistetava hüvitise (põhinõude) pealt viiviste väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 II ls-s sätestatud määras alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni.
4.Hageja loobus 06.02.2026. a osaliselt hagist, so 53 euro ulatuses, kuna kostja tasus 04.02.2026. a hagejale õlivahetuse eest 53 eurot. Kostja vastus
5.Kostja pöördus hageja töökotta kolme autoremonditöö teostamiseks. Kostja teavitas hagejat 14.08.2025 e-kirjaga, et ei nõustu arvega, kuna ainuke toiming, mis teostati on õlivahetus. Amordi liigendid jäid vahetamata, seisupiduri probleemi ei lahendatud. Hageja ei ole aga välja toonud, kui suur osa arve summast moodustab õlivahetus, mistõttu ei ole kostja saanud ka teostatud õlivahetuse eest tasuda. Seisupiduri probleemi lahendas lõpuks teine töökoda (aega kulus selleks 20 minutit). Lisatud teise töökoja arve. Märgitu tõendab, et hageja ei lahendanud seisupiduri probleemi. Amordi liigendid jäid vahetamata, kuna mehaanik soovis auto amortide liigendid relakaga maha lõigata ning kostja esindaja küsimuse peale, kas on oht, et auto muutub selle tulemusena liikumisvõimetuks, vastas, et nii võib jah juhtuda. Kostja keelas auto amortide liigendeid relakaga maha lõikamast (kostja pöördus töökotta amortide remondiks).
6.Kuna hageja ei saavutanud teenuse osutamisega kokkulepitud tulemust (va õlivahetus), ei pea kostja ka selle teenuse eest tasuma. Õlivahetuse eest on kostja olnud nõus tasuma, aga hageja ei ole välja toonud õlivahetuse maksumust (ning pooled ei olnud maksumuses ka eelnevalt kokku leppinud). Kuna kostja on juriidiline isik, siis vajab kostja õlivahetuse tasu maksmiseks korrektset arvet, millel on tähistatud teenuse nimetus ning tasu. Kostja ei saa tasuda arvet, millel on kajastatud teenus, mida kostjale osutatud ei ole. Sellist õlivahetuse teenuse arvet ei ole hageja kostjale esitanud. Hageja esitatud arvest ei ole üldse võimalik välja lugeda, millise toimingu peale ja kui palju aega kulus. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, milline oli poolte tasukokkulepe. Kostja teavitas hagejat kohtuvälises vastuväites (14.08.2025 e-kirjas lisa 1), et meil ei ole kokkulepet, et arveldamine käib aja põhiselt, mis jääb auto sisseajamise ja auto väljaajamise vahele. Samuti pole meil eraldi
2
kokkulepet kulumaterjalide arvele lisamise osas, seda ei tee ükski teine töökoda. Kostja teavitas hagejat ka sellest, et lisaks on kõik ajud täis veateateid, mis tekkisid aku täieliku tühjenemise tulemusel ning kostjale tekib ajakulu aku veateatete kõrvaldamiseks.
7.Eelnevast saab järeldada, et tasustamine pidi olema tulemuse saavutamise põhine. Hageja aga tulemust kahe remonttöö osas ei saavutanud ning saavutas tulemuse üksnes õlivahetuse osas. Tasukokkuleppe sisu peab tõendama hageja, kes on esitanud kohtusse hagi. Hageja ei ole tasukokkulepet tõendanud. Õlivahetuseks vajaliku õli tõi töökotta kostja ise. Kohtu põhjendused
8.Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
9.Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja hageja poole sõiduki remonttööde teostamiseks. 12.08.2025. a saatis hageja kostjale arve 25300 summas 230 eurot. Hageja hinnangul on tema tasunõue sissenõutavaks muutunud 12.08.2025. a.
10.Kostja ei eita arve tasumata jätmist. Kostja vastuväite kohaselt teostas hageja ebaõnnestunud remondi, kostja saavutas X OÜ töökotta, kus teostati seisupiduri reguleerimine. Hagejal ei ole tasunõuet, kuna hageja ei saavutanud töövõtu resultaati (va õlivahetus).
11.Käesoleval juhul on hageja põhinõudeks tasu maksmine kostja tellimusel teostatud autoremondi tööde eest. Selline nõue saab kohtu hinnangul kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 635 lg-ga 1. Nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st hageja nõue on muutunud sissenõutavaks.
12.Leping sõlmitakse pakkumuse ja nõustumusega (VÕS § 9), vastavad tahteavaldused võivad olla väljendatud otseselt, kaudselt või vaikimisega. Lepingu sisu kujunemist reguleerivad VÕS §-d 23-29, 31 ja 32, mis võimaldavad selgitada välja poolte lepinguliste kohustuste mahu. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest VÕS § 641 lg-te 1 ja 2 ning § 642 lg-te 1 ja 3 järgi. Tasu töö eest muutub sissenõutavaks alates töö valmimisest (VÕS § 637 lg 3). Vaidluse lahendamiseks on vajalik tuvastada, kas nõuetekohane töö valmis. Käeolevas menetluses hinnakokkulepet ei sõlmitud, mistõttu pidi kostja nõuetekohase töö eest tasuma VÕS § 637 lg 1 kohaselt tavalise tasu, mis kuuluks tasumisele keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1) töö eest.
13.Poolte seisukohad lahknevad küsimuses, millise tulemuse pidi hageja tööga saavutama. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt pidi hageja teostama seisupiduri kontrolli ja paranduse, teostama õlivahetuse ja esimeste amortisaatorite alumiste liigendite vahetamise. Puudub vaidlus, et hageja teostas õlivahetuse ning kostja on selle eest tasunud 53 eurot. Hageja hinnangul oli nõuetekohane töö valmis 12.08.2025. a, mil hageja esitas kostjale arve. Kostja hinnangul ei olnud töö nõuetekohaselt valmis. Kostja esitas 14.08.2025. a pretensiooni, kuna ainuke töö, mille hageja teostas oli õlivahetus (dtl 46).
3
14.TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt Riigikohtu 20. veebruari 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-12587, p 10; Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-15711, p 40). Hageja on enda tasunõuet tõendanud arvega nr 25300 (kirjeldus: TH, õlivahetus, aluseosade vahetus, käsipid remont, kogus 4, summa 171. Kulumaterjal, kindad, tarvikud, utiliseerimine, kogus 1, summa 14,50) (dtl 27).
15.Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
16.Käesoleval juhul on kostja töö vastu võtnud 2025. a augustikuus ning 14.08.2025. a arve nr 25300 osas hagejale pretensiooni esitanud (dtl 46). Kostja pretensioon on kohtu hinnangul piisavalt täpne, esitatud mõistliku aja jooksul ja pidi hagejale olema arusaadav (VÕS § 644 lg 1, 2).
17.VÕS § 642 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Sama paragrahvi lg 3 järgi vastutab töövõtja ka lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumise tagajärjel. Lepingupoolel on nii üldine kohustus mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist valeinfoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev kohustus teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada (VÕS § 14 lg-d 1 ja 2 ja TsÜS § 92 lg-d 2 ja 3). Lisaks teavitamiskohustusele näeb VÕS § 14 lg 1 esimene lause lepingulisi läbirääkimisi pidavatele isikutele ette üldise kohustuse mõistlikult arvestada üksteise huvide ja õigustega (vt nt RKTKo nr 2-14-21710/105, p-d 25.1 ja 25.2; nr 3-2-1-168-14, p 12).
18.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei saanud kostja hagejalt tööd, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Hageja on 14.08.2025. a e-kirjas kostjale kinnitanud, et amortisaatorite liigendid jäid vahetamata (dtl 45). Kostja on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et seisupiduri reguleerimine teostati 15.08.2025. a kolmanda isiku poolt (dtl 48). Hageja märkus selle kohta, et ka kolmas isik ei suutnud seisupidurit parandada, ei ole kohtu hinnangul asjakohane. Hageja poolt esitatud tõend (dtl 73) tõendab üksnes seda, et hageja ei olnud seisupiduri remonti teostanud vähemalt keskmise kvaliteediga. Vastasel juhul puuduks sõiduki taustakontrolli aktil märge, et pidurisüsteemis on oluline viga, mis seisneb selles, et seisupiduri tõhusus on ebapiisav. 3.12.2025. a menetlusdokumendiga koos esitas hageja vaidlusaluse arve täpsustuse, millest nähtub, et õlivahetus ja filter moodustab arvest 53 eurot (dtl 78). Kostja tasus hagejale 04.02.2026. a 53 eurot (dtl 90). Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal kostja vastu nõuet arvel nr 25300 märgitud ulatuses.
4
19.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kuivõrd hageja põhinõue kostja vastu ei ole õiguslikult põhjendatud ega kuulu rahuldamisele, jääb rahuldamata ka viivisenõue. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleva juhul avaldas hageja alles kohtumenetluses õlivahetuse töö maksumuse. Kostja ei ole kohtueelselt ega kohtumenetluses vaielnud vastu sellele, et õlivahetuse hageja teostas. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
21.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
22.Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 1 120 eurot (ilma käibemaksuta). Tööde detailsest nimekirjast nähtub, et kostja kasutas esindaja teenust hagiavaldusele vastamiseks, hageja vastusele seisukoha esitamiseks. Kokku ajakulu 7 tundi (dtl 99). Kohtu hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks.
23.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kostja esindaja on osutanud kostjale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 160 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
24.Riigikohus on 14. aprilli 2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324 leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga. Kohtu hinnangul on menetluskulude suurus käesoleval juhul proportsionaalne taotletava hüve väärtusega. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud menetluskulud kokku summas 1 120 eurot.
5
25.Kostja on esitanud ka taotluse TsMS § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.