Lennuabi OÜ hagi Finnair OYJ vastu 5200 euro ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
7498,44 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Lennuabi OÜ (registrikood 14065010), lepinguline esindaja N M Kostja: Finnair OYJ (välismaa registrikood 0108023-3), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kai Villemson
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Lennuabi OÜ hagi Finnair OYJ vastu.
2.Välja mõista Finnair OYJ-lt Lennuabi OÜ kasuks põhivõlg 3600 eurot, sissenõudekulud 240 eurot, seisuga 16.10.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 308,22 eurot ja alates 17.10.2025 kuni põhivõla tasumiseni viivis põhivõla tasumata osalt VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras, kuid mitte suuremas summas kui 3291,78 eurot.
3.Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja rahaline suurus.
Jätta Lennuabi OÜ menetluskulud Finnair OYJ kanda.
5.Määrata Lennuabi OÜ menetluskulude suuruseks 1140 eurot.
6.Välja mõista Finnair OYJ-lt Lennuabi OÜ kasuks menetluskulude hüvitis 1140 eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 630 lg.1, § 632 lg.1). Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule (TsMS § 633 lg.1). Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (RLS § 59 lg.15).
1/9
2-25-118801 Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt EU 261/2004 määruse artikkel 7 alusel hüvitist 5200 eurot, seisuga 16.10.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 525,36 eurot, VÕS § 1131 lg 1 alusel sissenõudekulud 400 eurot ja TsMS § 367 alusel alates 17.10.2025 kuni kohtuotsuse täitmiseni viivis põhinõude tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Hüvitisnõude aluseks on asjaolud, et M P reisis 07.10.2024 kostja opereeritaval lennul XX suunaga Tallinn-Helsinki- Hong Kong ja lend hilines 5 tundi ja 15 minutit. A
M, M M, J B, A S, M R, T
A reisisid 28.11.2024 kostja opereeritaval lennul AY2 suunaga Los Angeles-HelsinkiTallinn ja reisijad jõudsid sihtkohta 6 tundi hiljem. A K pidi reisima 07.01.2025 kostja opereeritaval lennul AY1011 suunaga Sydney-Incheon-Helsinki-Tallinn, kuid lend tühistati ja reisija jõudis pärast mitmeid katseid sihtkohta 10 tundi hiljem.
3.Kosja tasus 16.10.2025 G Ke ja C R Si hüvitise nõuded summas 1200 eurot, kuid ei tasunud, sissenõudmiskulusid, viivist ega riigilõivu. Kostja seisukohad
4.Kostja vaidleb hagile vastu.
5.28.11.2024 lennu AY2 suunal Los-Angeles-Helsingi pidi teostama lennuk registreerimisnumbriga OHLWP. Lennule AY2 eelnevalt pidi see aga teostama lennu AY1 suunal Helsingi-Los-Angeles. Lennu AY1 väljumine hilines pagasiluugi külmumise tõttu, mida tuli pagasi laadimiseks sulatada. Pagasiuste sulatamine võttis aega 3 h 15 min, mis põhjustas eelneva lennu pagasi laadimise hilinemise. Lennuki planeeritud väljumisaeg (STD) oli 18:45 ning tegelik väljumisaeg (ATD) oli 19:47. Viivituse kestus oli 57 minutit ning selle algpõhjuseks registreeriti viivituskoodiga 93A õhusõiduki hiline saabumine. See tähendab, et lennuk OH-LWP ei saabunud LAX-i lennujaama planeeritud ajal, mistõttu ei olnud võimalik lendu AY02 planeeritud ajal alustada. Pagasiluugi jäätumine on ilmastikuoludest põhjustatud sündmus, mis ei ole oma olemuselt omane lennuettevõtja tavapärasele äritegevusele ega allunud kostja kontrollile. Jäätumist ei saa käsitada lennuettevõtja planeeritud või prognoositava tegevuse osana – tegemist on välise füüsilise nähtusega, mis on põhjustatud meteoroloogilistest tingimustest (temperatuuri langus, kõrge õhuniiskus, sademed). Seetõttu vastab käesolev olukord mõlemale Euroopa Kohtu poolt kehtestatud kriteeriumile: (i) sündmus ei ole omane tavapärasele tegevusele ning (ii) see väljub lennuettevõtja tegeliku kontrolli alt.
6.Ülaltooduga on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktika, mille kohaselt on tegutsev lennuettevõtja erakorralise asjaolu esinemisel vabastatud Määruse artikli 5 lõike 1 punktis c ja artikli 7 lõikes 1 ette nähtud hüvitise maksmise kohustusest, kui ta suudab tõendada, et ta oli kogu tema käsutuses olevat personali või seadmeid ja rahalisi vahendeid kasutades võtnud olukorrale vastavad meetmed, vältimaks seda, et see asjaolu viiks asjaomase lennu tühistamise või pikaajalise hilinemiseni, nõudmata temalt siiski seda, et ta teeks oma ettevõtte suutlikkuse seisukohast asjakohasel hetkel vastuvõetamatuid ohverdusi.
7.Muuhulgas võttis kostja kõik mõistlikud meetmed, et leevendada lennu AY2 hilinemisega kaasnenud tagajärgi. Nagu kostja ennist välja tõi, pakuti: reisijatele A M ja M M asenduslennuks lendu AY815 suunal Helsingi-Arlanda, mis väljus kell 17.20 ning saabus 17.35 ning lendu SK1772 suunal Arlanda-Tallinn, mis väljus kell 21.30 ning saabus kell
23.30.Reisijatele M R ja T A pakuti asenduslennuks lendu AY1031 suunal Helsingi-Tallinn, mis väljus kell 21.20 ning saabus kell 21.55; Reisijatele J B ja A S pakuti asenduslennuks lendu AY815 suunal HelsingiArlanda, mis väljus kell 17.20 ning saabus 17.35 ning lendu SK1772 suunal Arlanda-Tallinn, mis väljus kell 21.30 ning saabus kell 23.30. Seejärel 2/9
2-25-118801 muudeti asenduslend 30.11.2024 lennuks AY1011, mis väljus Helsingist kell 07.25 ning saabus kell 08.00.
8.Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja kohustatud maksma määruse artiklis 7 toodud hüvitist, kuivõrd lend AY2 hilines erakorraliste asjaolude tõttu ning kostja võttis asjaolusid arvestades kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et hilinemist vältida ning leevendada kaasnenud tagajärgi. Menetluse käik
9.Pooled sõlmisid menetluse käigus kompromissi, millega kostja tasub hagejale nõuetega seonduvalt kokku summa 2227,88 eurot, sh 1200 eurot lennuhüvitise eest, 160 eurot seadusjärgsete sissenõudmiskulude eest, 315 eurot riigilõivu eest, 51,74 eurot viivist seoses reisija G K nõudega, 51,14 eurot viivist seoses reisija C R S nõudega ja 450 eurot lepingulise esindaja kulude eest, hiljemalt 21 päeva jooksul alates Kompromissi kinnitamisest kohtu poolt. Nimetatud summale lisandub viivis summalt 600 eurot seoses reisijaga M P seadusjärgses määras alates 22.10.2024 kuni nõude täieliku täitmiseni; ja summalt 600 eurot seoses reisijaga A K seadusjärgses määras alates 14.10.2025 kuni nõude täieliku täitmiseni. Tasu hõlmab C R Si, G Ke, A K ja M Pi vastavatest lendudest tulenevaid nõudeid.
10.Kompromissi ei sõlmitud A M, M M, M R, T Ai, J Bi ja A Si lendudest tulenevate nõuete osas.
11.Kohus kinnitas kompromissi ja lõpetas menetluse C R Si, G Ke, A K ja M Pi vastavatest lendudest tulenevate nõuete osas ning lahendab käesoleva otsusega vaidluse A M, M M, M R, T Ai, J Bi ja A Si lendudest tulenevate nõuete osas.
12.Hageja esitas menetluses täiendava seisukoha, mille kohaselt on kostja viide "külmale ilmale" Helsingis novembris kui erakorralisele asjaolule õiguslikult asjakohatu. Euroopa Kohus on selgitanud, et erakorraliseks loetakse vaid sündmusi, mis väljuvad lennuettevõtja kontrolli alt. Helsingi on kostja (Finnairi) kodulennujaam. Miinuskraadid novembris on Helsingis täiesti tavapärane ja prognoositav ilmastikunähtus. Lennuettevõtja, kes tegutseb selles piirkonnas, on kohustatud olema valmis sellisteks oludeks. Kui teised lennuettevõtjad ja lennud suutsid samal ajal väljuda, ei saa pidada ilmastikku "erakorraliseks". Pagasiluugi jäätumine viitab sellele, et kostja ei rakendanud piisavaid ennetavaid meetmeid (nt vastavate määrdeainete kasutamine või õhusõiduki eelsoojendus). Kohtupraktika (sh Eesti kohtute suunis) märgib, et lennuettevõtja, kelle kodulennujaam on Helsingi, peab arvestama miinuskraadidega novembris. Kui seadmed (sh pagasiluuk) külmuvad, on tegemist puuduliku hoolduse või ettevalmistusega (nt määrdeained, soojendussüsteemid), mitte vääramatu jõuga. Helsingis oli www.wunderground.com andmetel 28.11.2024 tavapärasest soojem ilm (+5 C) ja sadas kerget (udu)vihma. Mis näitab, et ilma ei saanud olla põhjuseks, sest polnud erakorralist külma või lumetormi, tegemist oli väga sooja ilmaga novembri lõpu kohta. Samuti ei ole eluliselt usutav, et ukselt jää sulatamine võttis aega 3 tundi ja 15 minutit. Sellina ajakulu viitab pigem mehhaanilisele rikkele.
13.Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt (vt asjad C-549/07: Wallentin-Hermann v Alitalia ja C-257/14: Corina van der Lans v KLM ) ei loeta tehnilisi probleeme erakorralisteks asjaoludeks, välja arvatud juhul, kui need tulenevad sabotaažist, terrorismist või peidetud tootmisdefektist. Ootamatu tehniline rike on lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omane, mitte väline mõju. Pagasiluugi avanemine ja sulgemine on õhusõiduki tavapärase käitamise lahutamatu osa. Kui luuk külmub tasemeni, kus see takistab lennu väljumist, on tegemist: lennuettevõtja suutmatusega tagada õhusõiduki tehniline valmisolek vastavas kliimavöötmes; või tehnilise rikkega (nt tihendite kulumine või soojenduse rike). Mõlemad asjaolud on olemuslikult seotud lennuettevõtja tavapärase tegevusega ning kuuluvad lennuettevõtja äririski alla. Lennufirma vastutab õhusõiduki tehnilise seisukorra, sealhulgas pagasiluugi nõuetekohase toimimise eest. 3/9
2-25-118801
14.Täiendava seisukoha esitas ka kostja. Kostja rõhutab, et pagasiluukide jäätumine ei ole lennuoperatsioonide tavapärane osa ega statistiliselt sage nähtus, vaid kujutab endast erandlikku olukorda, mis sõltub mitmete spetsiifiliste ja samaaegselt esinevate tegurite koosmõjust, sealhulgas niiskustingimustest, temperatuurikõikumistest, lennuki tehnilisest konfiguratsioonist ning operatiivsetest asjaoludest. Sellise kombinatsiooni esinemist ei ole võimalik mõistlikult ette näha ega täielikult ära hoida ka nõuetekohase hoolsuse rakendamisel. Lennuettevõtja operatsioonid hõlmavad küll talviste ilmastikuoludega arvestamist (nt jäätumisevastane töötlus tiibade ja kriitiliste pindade osas enne väljumist, mille kostja on lennuohutusstandardite nõuetena rutiiinselt rakendanud), kuid pagasiluukide konkreetne jäätumine oli antud juhul erakordne ja ettenägematu kombinatsioon õhuniiskusest, temperatuurist ja muudest meteoroloogilistest teguritest. Teiseks on oluline rõhutada, et standard ei ole absoluutne — lennuettevõtjalt ei nõuta kõikvõimalike erakorraliste ilmastikusündmuste ennetamist kõigis teoreetiliselt mõeldavates stsenaariumites. Käesolevas asjas on ilmne, et Finnair võttis ainsad võimalikud meetmed — sulatamisprotseduuri rakendamise —, kuid see protseduur ise oli ajamahukas (3 tundi ja 15 minutit) ning lennuohutuse seisukohalt vältimatult vajalik. Kui konkreetne jäätumissündmus on juba toimunud, ei olnud kostjal muud võimalust peale kohustusliku sulatamisprotseduuri — mis on ühtlasi ainus lennuohutuse nõuetele vastav reaktsioon. Küsimus ennetavatest meetmetest on seetõttu teoreetiline: kõigi mõistlike ennetavate meetmete rakendamine ei oleks antud meteoroloogilisi tingimusi arvestades jäätumist välistanud. Kohtuotsuse põhjendused
15.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
16.Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes faktilistes asjaoludes. A M, M M, M R, T A, J B ja A S oli kinnitatud broneering kostja 28.11.2024 lennule AY2 suunal Los-Angeles-Helsingi, mis pidi väljuma kell 18.50 ning saabuma Helsingisse 29.11.2024 kell 15.20 ning lennule AY1025 suunal HelsingiTallinn, mis pidi väljuma kell 16.25 ning saabuma kell 16.55. Lend AY2 hilines, mistõttu jäid reisijad maha oma jätkulennust. Kostja pakkus reisijatele A M ja M M asenduslennuks lendu AY815 suunal Helsingi-Arlanda, mis väljus kell 17.20 ning saabus 17.35 ning lendu SK1772 suunal Arlanda-Tallinn, mis väljus kell 21.30 ning saabus kell
23.30.Kostja pakkus reisijatele M R ja T A asenduslennuks lendu AY1031 suunal HelsingiTallinn, mis väljus kell 21.20 ning saabus kell 21.55. Kostja pakkus reisijatele J B ja A S asenduslennuks 30.11.2024 lendu AY1011, mis väljus Helsingist kell 07.25 ning saabus kell
08.00.M R ja T A jõudsid sihtkohta (Tallinn) 29.11.2024 kell 16.55 asemel 29.11.2024 kell 21.55 e. 5 tundi plaanitust hiljem. A M ja M M jõudsid sihtkohta (Tallinn) 29.11.2024 kell 16.55 asemel 29.11.2024 kell 23.30 e. 6 tundi ja 35 minutit plaanitust hiljem. J B ja A S jõudsid sihtkohta (Tallinn) 29.11.2024 kell 16.55 asemel 30.11.2024 kell 08.00 e. 15 tundi ja 5 minutit plaanitust hiljem. Lennu vahemaa Los Angeles- Tallinn vahel on 9097 km.
17.Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et AY2 lennu sihtkohta (Helsingi) jõudmise hilinemise põhjustas lähtekohast (Los-Angeles) hilisem väljasõit. Õhusõiduki hilinenud saabumise vahetuks põhjuseks oli eelneval lennul toimunud pagasiluugi jäätumine ning sellest tulenev kohustuslik sulatamisprotseduur, mis viivitas OH-LWP eelmise lennu väljumist ning seeläbi ka lennujaamasse saabumist piisavalt varajase ajavaruga lennu AY02 jaoks.
18.Vaidlus puudub ka selles, et lendajate nõuded on loovutatud hagejale.
19.Poolte vahel on vaidlus üksnes nimetatud asjaoludele õigusliku hinnangu andmises e. selles kas lennuki pagasiluugi jäätumine on erakorraline asjaolu, mis ei allu lennuettevõtja kontrollile, sõltumata nende.
20.Kohtu hinnangul see seda ei ole. 4/9
2-25-118801
21.Kohus nõustub hagejaga selles, et Helsingi on kostja (Finnairi) kodulennujaam. Miinuskraadid novembris on Helsingis täiesti tavapärane ja prognoositav ilmastikunähtus. Lennuettevõtja, kes tegutseb selles piirkonnas, on kohustatud olema valmis sellisteks oludeks ning võtma tarvitusele abinõud lennuki uste jäätumise vältimiseks. Kohtu hinnangul on üldteada olev asjaolu, et reisilennukid lendavad tavapäraselt 9-11 km kõrgusel kus õhutemperatuur on jäätumistemperatuurist oluliselt madalam. Samas ei ole lennukite uste jäätumine tavapärane. Sellest ei saa teha järeldust, et lennuki uste jäätumine oleks erakorraline sündmus, mida lennuettevõtja ei saa ette näha ega mõjutada. Vastupidi, kohtu hinnangul tuleb sellest teha järeldus, et sellised ilmastikuolud on põhjapoolkeral tavapärased ning hoolas lennuettevõtja peab sellega arvestama ning võtma tarvitusele vajalikud abinõud jäätumise vältimiseks. Juhul kui hoolas lennuettevõtja ei arvestaks põhjapoolkera ilmaga ja lennukõrguse õhutemperatuuriga oleks ilmselt enamikul lendudel uksed jäätunud. Samal päeval väljus Helsingist veel hulgaliselt lende, kostja ei ole tõendanud, et kõigil neil esines sama probleem. Sellest saab järeldada ainult seda, et kuivõrd kõik teised samal ajal samast lennujaamast startinud lennud suutsid jäätumist ära hoida oleks pidanud seda suutma ka kostja lennu AY1 puhul. Hageja esitatud ilmakaardi kohaselt ei olnud lennukuupäeval Helsingis tegemist äärmusliku ilmaga. Kohus nõustub hagejaga selles, et kui seadmed (sh pagasiluuk) külmuvad, on tegemist puuduliku hoolduse või ettevalmistusega (nt määrdeained, soojendussüsteemid), mitte vääramatu jõuga. Kui jäätumine oleks vääramatu, oleks lisaks pagasiluugile jäätunud ka lennuki teised uksed (sh reisijate uks). Ometi see nii ei olnud, mis viitab kohtu hinnangul üheselt sellele, et kostja pidi jätma mõne olulise toimingu pagasiluugi jäätumise vältimiseks tegemata ning selline tegevusetus on kostjast sõltuv asjaolu.
22.Kohus ei nõustu kostjaga selles, et jäätumist ei saa käsitada lennuettevõtja planeeritud või prognoositava tegevuse osana – tegemist on välise füüsilise nähtusega, mis on põhjustatud meteoroloogilistest tingimustest (temperatuuri langus, kõrge õhuniiskus, sademed). Kohtu hinnangul ei ole lennuki jäätõrje vajadus või sellest tingitud viivitused erakorralised, sest lennufirma peab oma graafikusse planeerima piisavalt aega talviste toimingute jaoks. Jäätõrje piirkondades, kus on oodata talviseid temperatuure, on osa tavapärasest rutiinist. Samuti nõustub kohus hagejaga selles, et Los Angeles lennuki ukse sulatamiseks 3 tunni ja 15 minuti kulutamine ei ole eluliselt usutav. Juhul kui ukse jäätumise sulatamiseks tehtav protseduur tõesti nii kaua aega võtaks, peaks põhjapoolkera ilmaga ja lennukõrguse õhutemperatuuriga arvestav hoolas lennuettevõtja ette nägema jäätumise võimaluse ning selle tagajärgede kõrvaldamiseks vajamineva aja ning arvestama seda ka jätkulendude ajagraafiku planeerimisel. Lennuettevõtja on kohustatud planeerima oma tegevust piisava ajavaruga vältimaks lennu hilinemisest tuleneda võivate jätkulendude hilinemist. Kohus nõustub hagejaga ka selles lennuettevõtja ei saa tugineda eelmise lennu erakorralisele asjaolule, kui ta ei tõenda, et võttis kasutusele kõik asjakohased meetmed ahelreaktsiooni vältimiseks. Euroopa Kohtu otsuse Eglītis ja Ratnieks (C-294/10, p-d 25–28) kohaselt lennuettevõtjal määruse artikli 5 lg 3 alusel kohustus rakendada kõiki vajalikke meetmeid erakorraliste asjaolude ületamiseks. Kohus rõhutas, et lennuettevõtja peab oma tegevust kavandama nii, et ta võtaks lennu planeerimise etapis mõistlikult arvesse võimalike erakorraliste asjaolude ilmnemisest tulenevat hilinemise või tühistamise riski ning jätaks oma lennuplaani teatud ajavaru. Kui lennuettevõtja sellist ajavaru ei jäta, tuleb järeldada, et ta ei ole võtnud kõiki vajalikke meetmeid. Sellest põhimõttest tulenevalt ei või lennuettevõtja tugineda erakorralistele asjaoludele, kui ta ei ole oma tegevust piisavalt planeerinud ega rakendanud meetmeid teadaolevate riskide vältimiseks.
23.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et antud asjaoludel oli lennuki pagasiluugi jäätumisest tulenevalt lennu hilinemine asjaolu, mille ärahoidmine oli kostja võimuses. Kohus nõustub kostjaga selles, et lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist, kui ta suudab tõestada, et asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kasutusele 5/9
2-25-118801 kõik mõistlikud meetmed. Kohtu hinnangul kostja seda antud asjaoludel teinud ei ole. Määruse artikkel 5 lg 3 järgi ei ole tegutsev lennuettevõtja kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõendada, et (I) tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, (II) mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Seega ei pea lennuettevõtja hüvitist maksma vaid siis, kui mõlemad nimetatud eeldused on täidetud. Erakorraliste asjaoludena saab seejuures kvalifitseerida sündmusi, mis oma olemuselt või päritolult ei ole asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt (vt Wallentin-Hermann, C-549/07, p 23; McDonagh, C12/11, p 29; van der Lans, C-257/14, p 36). Kohtu hinnangul ei ole antud asjaoludel tegemist erakorraliste asjaoludega, mida kostja ei oleks suutnud vältida isegi siis, kui oleks võetud tarvitusele kõik vajalikud meetmed.
24.Lisaks on Euroopa Kohtu otsuses Wallentin-Hermann (C-549/07, p-d 39–41) kohus rõhutanud, et mitte kõik erakorralised asjaolud ei vabasta lennuettevõtjat hüvitise maksmise kohustusest, vaid üksnes need, mida ei oleks saanud vältida isegi siis, kui oleks kasutatud kõiki tehniliselt ja majanduslikult vastuvõetavaid vahendeid. Tegutsev lennuettevõtja peab seega tõendama, et isegi kogu tema käsutuses oleva personali, seadmete ja rahaliste vahendite kasutamise korral ei oleks ta saanud tühistamist vältida ilma oma ettevõtte suutlikkusele vastuvõetamatute ohverdustega. Käesolevas asjas ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et selliste meetmete rakendamine ei olnud võimalik.
25.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja lugeda vastutavaks A M, M M, M R, T Ai, J Bi ja A Si lendude sihtkohta (Tallinn) hilinemise eest ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu
11.veebruari 2004. a määruse nr 261/2004 art 7 p. c alusel mõista hageja kasuks välja hüvitis 3600 eurot (600 eurot iga hagis märgitud reisija kohta). A M, M M, M R, T Ai, J Bi ja A Si lennud sihtkohta (Tallinn) hilinesid rohkem kui kolm tundi pärast lennuettevõtja poolt algselt kavandatud saabumisaega ning lennu pikkus oli rohkem kui 3500 km.
26.Hageja on palunud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras 308,22 eurot. Hageja arvestab A M ja M M osas viivist nõude 1200 eurot kostjale esitamisest 31.01.2025 (dtl 90) kuni hagi esitamiseni 16.10.2025 VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud määras, kokku 91,39 eurot. Hageja arvestab J Bi ja A Si osas viivist nõude 1200 eurot kostjale esitamisest 31.12.2024 (dtl 91) kuni hagi esitamiseni 16.10.2025 VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud määras, kokku 102,79 eurot. Hageja arvestab M R ja T Ai osas viivist nõude 1200 eurot kostjale esitamisest 03.12.2024 (dtl 92) kuni hagi esitamiseni 16.10.2025 VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud määras, kokku 114,04 eurot.
27.VÕS § 101 lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude hagiavalduse esitamise sisuga sissenõutavaks muutunud viivise osas.
28.Hageja on esitanud nõude mõista välja ka edasiulatuv viivis kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hageja edasiulatuv viivisenõue on õiguslikult põhjendatud TsMS § 367 alusel ulatuses, mis on piiratud põhivõla tasumata osaga. Seda seetõttu, et kohtupraktika kohaselt peab hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-6605, p 19). Hageja seda tõendanud ei ole. Seega tuleb hageja nõue viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisele järgnevast 6/9
2-25-118801 päevast (17.10.2025) kuni põhinõude täieliku tasumiseni rahuldada, kuid piirata see 3291,78 euroga (põhivõlg 3600 eurot – eraldi välja mõistetud sissenõutavaks muutunud viivis 308,22 eurot).
29.Lisaks eeltoodule palub hageja kostjalt välja mõista igale reisijale sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 400 eurot (10 reisijat x 40 eurot). Kuivõrd C R Si, G Ke, A K ja M Pi vastavatest lendudest tulenevaid nõudeid (sh sissenõudekulu) on lahendatud poolte vahelise kompromissiga, saab käesoleva otsusega lahendada üksnes A M, M M, M R, T Ai, J Bi ja A Si lendudest tulenevate nõuete sissenõudekulud. Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 1131 lg 1). Kuivõrd kohus mõistis hageja kasuks välja viivise A M, M M, M R, T Ai, J Bi ja A Si lendudega seonduvatelt nõuetelt, mõistab kohus VÕS § 1131 lg 1 alusel välja ka sissenõudekulud 240 eurot (6x40). Hageja on kohtueelselt teinud toiminguid võla sissenõudmiseks (dtl 90-92). Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus
30.Kohus määrab kooskõlas TsMS § 173 lg.1 kindlaks menetluskulude jaotise ja § 174 lg.1 rahalise suuruse.
31.Kuivõrd kohus rahuldab hagi tuleb hageja menetluskulud TsMS § 162 lg.1 alusel jätta kostja kanda. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
32.TsMS § 177 lg.1 p.1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg.1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Menetluskulud peavad olema kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg.5) ning menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg.10).
33.Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulud kokku 1155 eurot, sh riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulu 840 eurot.
34.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale õigusabiteenust osutatud 6 tunni ulatuses tunnihinnaga 140 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja teinud järgmisi toiminguid: 28.07.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse sisestamine ja esitamine etoimikus – 0 h 15 min; 25.09.2025 kohtumääruse ülevaatamine (üleandmine hagimenetlusse) – 0 h 5 min; 26.09.2025 puuduste kõrvaldamise kohtumäärusega tutvumine – 0 h 10 min; 10.10.2025 kostja vastuväitega tutvumine ja kokkuvõtte koostamine kliendile – 0 h 20 min; K12.10.2025 kommunikatsioon kliendiga edasise menetluse osas – 0 h 20 min; 13.10.2025 materjalidega tutvumine ja analüüsimine 0 h 20 min; 16.10.2025 hagiavalduse koostamine ja esitamine etoimikus – 1 h; 17.12.2025 menetlusse võtmise määrusega tutvumine, kokkuvõte kliendile – 0 h 15 min; 25.02.2026 kostja taotlusega ja kohtukirjaga tutvumine (tähtaja pikendamine) – 0 h 5 min; 18.03.2026 kohtukirjaga tutvumine ja kokkuvõte kliendile – 0 h 20 min; 13.04.2026 kostja vastusega tutvumine ja kokkuvõte kliendile – 0 h 45 min; 13.04.2026 materjalide kogumine, analüüsimine ja hageja lõpliku seisukoha koostamine – 1 h 45 min; 13.04.2026 menetluskulude nimekirja koostamine ja e-toimikus edastamine – 0 h 20 min. Hageja kinnitab, et ta on käibemaksukohustuslane, mistõttu taotleb ta menetluskulude väljamõistmist käibemaksuta.
35.Kostja vaidleb hageja menetluskuludele vastu ja leiab, et need ei ole TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ega vajalikud. Kostja hinnangul on tegemist tüüpilise lennuhüvitise vaidlusega ning hageja kui professionaalse lennuhüvitisnõuete ettevõtja menetlusdokumendid põhinevad tüüpvormidel, mistõttu on hageja esindaja ajakulu ülepaisutatud. Kohus sellise seisukohaga ei 7/9
2-25-118801 nõustu. Kohus, tutvunud hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
36.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
37.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud käesolevas asjas riigilõivu 315 eurot. Kohus leiab, et tegemist on TsMS § 138 lg 2 ja § 139 lg 1 mõttes vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja mõista.
38.Hageja taotleb esindajakulude hüvitamist 840 euro ulatuses. Esindajakulu on menetluskulu TsMS § 138 lg.2, § 144 p.1 alusel. TsMS § 175 lg.1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on hageja esindajad osutanud hagejale õigusabi 6 tunni ulatuses tunnihinnaga 140 eurot. Kohus peab hageja poolt kohtumenetluses tehtud toiminguid vajalikuks ning sellele kulunud aega põhjendatuks, välja arvatud 28.07.2025 toiming „maksekäsu kiirmenetluse avalduse sisestamine ja esitamine e-toimikus“, milleks kulus menetluskulu nimekirja kohaselt 15 min e. 35 eurot. Vastavalt TsMS § 172 lg.9 ja § 484 2 on maksekäsu kiirmenetluse kulu piiratud 20 euroga. Sellest tulenevalt tuleb hageja menetluskulude hüvitist vähendada 15 euro võrra.
39.Kohtu hinnangul on mõistlik ka hageja esindaja poolt rakendatud tunnitasumäär. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud ning vastab üldjoontes kohtupraktikas aktsepteeritule. Riigikohus on pidanud TsMS § 175 lg 1 järgi lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud ja vajalikuks määraks 200 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4), samuti 205,58 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 18.05.2022, 2-21-1824, p 13) ning 220 eurot ilma käibemaksuta (RKKKm 18.10.2023, 1-22-7663, p 17). Nii ringkonnakohtu kui ka esimese astme kohtutes on tunnustatud ka 250 euro suurust tunnihinda ilma käibemaksuta (TlnRgKm 14.03.2023 2-22-3891, p 36; TlnHKm 06.12.2022, 3-22-2325, p 30). Advokatuuri liikmeks mitteoleval esindajal on siiski põhjendatud keskmistest advokaadi tunnitasumääradest madalam tasumäär, sest advokatuuri liikmete tunnitasumäära sisse tuleb arvestada ka mh advokaadi kutsesobivuse ja kutsetegevuse üle järelevalvet teostava advokatuuri liikmemaks ja kutsekindlustus, millist kulu advokatuuri liikmeks mitteoleval esindajal ei ole.
40.Kohus mõistab menetluskulud välja käibemaksuta, sest hageja on TsMS § 174 lg 10 mõttes märkinud, et ta on käibemaksukohuslane.
41.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1140 eurot.
42.Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja märgib lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
43.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata 8/9
2-25-118801 menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg.2). /digitaalselt allkirjastatud/ Priit Palmiste Kohtunik
9/9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.