KiirAutoLaen.EE OÜ hagi solidaarselt Ehitusteenused OÜ ja O. T. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 16 759,72 eurot
KSN
Hageja: KiirAutoLaen.EE OÜ (registrikood 10232728), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava Kostjad: I KSN Ehitusteenused OÜ (registrikood 16142972), seaduslikud esindajad O. T., A. T. II O. T. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungil 10.04.2026
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kostjate poolt 10.04.2026 esitatud menetlusdokument läbivaatamatult.
2.Rahuldada hagi osaliselt.
3.Mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingu nr XXX ning hageja ja kostja II vahel sõlmitud käenduslepingu nr XXX, alusel põhivõlg 12 920 eurot, intressid 303,18 eurot ning viivis põhivõlalt 22% aastas alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
4.Mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivis perioodi 27.05.2025 – 08.05.2026 eest 2702,23 eurot.
Mõista kostjalt I välja viivis perioodi 21.02.2025 - 26.05.2025 eest 739,8 eurot ja võla sissenõudmiskulude hüvitis 40 eurot.
6.Jätta kostja II osas rahuldamata hageja viivisenõue perioodi 21.02.2025 - 26.05.2025 eest 739,8 euro ulatuses ja ning võla sissenõudmiskulude hüvitise nõue.
7.Kostjalt II välja mõistetav põhivõlg, intressid ja viivis kokku ei saa ületada 25 340,88 eurot.
8.Jätta hageja menetluskulud 98,56% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 1,44% ulatuses hageja kanda. Jätta kostjate menetluskulud 1,44% ulatuses hageja kanda ja 98,56% ulatuses kostjate endi kanda.
9.Mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud 3885,28 eurot. Jätta kostjate kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
10.Mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, elektronpostiaadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 14.04.2025 hagi kostjate vastu järgmise nõudega:
1.1.mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja hageja ja KSN Ehitusteenused OÜ vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX ning hageja ja O. T. vahel sõlmitud käenduslepingust nr XXX, mis on sõlmitud hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX tuleneva kohustuse tagamiseks, tulenev põhivõlgnevus 12 920 eurot, intressid 303,18 eurot, viivis ajavahemiku 21.01.2025 - 14.04.2025 eest 654,14 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot;
1.2.mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt (12 920 eurot) määras 22% aastas alates 15.04.2025 kuni põhinõude tasumiseni;
1.3.piirata O. T. vastutus summaga 25 340,88 eurot.
2.Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.
2.1.05.12.2024. aastal sõlmisid hageja ja kostja I hüpoteeklaenulepingu nr XXX, mille kohaselt kohustus hageja andma kostjale laenu 16 000 eurot, intressimääraga 22% aastas, tagasimaksetähtajaga kuni 05.06.2029. Lepingu punkti 3.1.1 kohaselt on laenu või selle mis tahes osa väljamaksmise eelduseks, et kõik lepingus nimetatud tagatiste seadmiseks vajalikud lepingud on sõlmitud laenuandjat rahuldavatel tingimustel. Sealhulgas peab olema laenuandja kasuks seatud esimese järjekoha hüpoteek kinnistule registriosa nr XXX, mis asub aadressil XXX. 2
Pärast lepingu sõlmimist leppisid hageja ja kostja I kokku, et hageja annab osaliselt suuruses 12 920 euro ulatuses laenu kostjale I enne hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimist, kuna notariaalse tehingu broneerimine võttis kauem aega kui planeeritud, samas kui kostja I vajas rahalisi vahendeid kiiremas korras. Vastavalt kokkuleppele maksis hageja lepingu alusel välja alljärgmised summad 06.12.2024: − kostja I pangakontole 7477 eurot; − hagejale 3642 eurot laenulepingu nr XXX nõude katteks; − hagejale 1481 eurot laenulepingu nr XXX nõude katteks; − hageja poolt peeti kostjale I tehtavast väljamaksest lepingutasu katteks kinni 320 eurot (lepingu p 12.1). Ülejäänud 3080 eurot pidi hageja andma kostja I käsutusse pärast hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimist. Pärast seda, kui kostja I oli saanud osa laenusummast, keeldus ta sõlmimast hüpoteegi seadmise lepingut. Hageja andis kostjale I täiendava tähtaja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimiseks kuni 13.01.2024, teavitades kostjat I, et juhul kui hüpoteek jäetakse seadma, ütleb hageja lepingu erakorraliselt üles vastavalt lepingu punktidele 13.3 ja 13.4. Kuna kostja I ei sõlminud hageja kasuks hüpoteegi seadmise lepingut hageja poolt määratud täiendava tähtaja jooksul, rikkudes sellega lepingu punktides 3.1.1 ja 7.1 sätestatud tingimusi, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles 14.01.2025. Seega, kuna kostja I ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi, on ta jäänud hagejale võlgu laenu põhisumma 12 920 eurot ning laenu kasutamise eest arvestatud intressid summas 303,18 eurot.
2.2.Hageja ja kostja II vahel sõlmiti 05.12.2024 käendusleping nr XXX, mille kohaselt on kostja I hüpoteeklaenulepingust tulenevad rahalised kohustused käendatud kostja I juhatuse liikme O. T. ehk kostja II poolt. Käenduslepingu kohaselt kohustub käendaja vastutama kostja I hüpoteeklaenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kogu oma olemasoleva varaga. Käenduslepingu punkti 8 kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks määratud 25 340,88 eurot.
2.3.Hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingus lepiti kokku intressimääraks 22% aastas. Seega on hagejal õigus nõuda viivist kostja I ja kostja II vastu intressimääraga 22% aastas alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest 21.01.2025 kuni nõuete täitmiseni.
2.4.VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Käesolevaga avaldab hageja, et ta nõuab kostjatelt sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses.
3.Kostjad on hagile esitanud järgmised vastuväited. Kostjad ei tunnista hagi. Laenu väljastamisel ei kontrollinud hageja seadusest tulenevalt kohustuslikke registrikandeid ega kostjate maksevõimet. Laen anti isikule, kellel oli juba märkimisväärne võlgnevus ja kes oli sisuliselt maksejõuetu. Laenulepingu sõlmimisel anti tagatiseks kolmandale isikule kuuluv kinnisvara. Hiljem toimusid refinantseerimised ja kokkulepped varasemate lepingute lõpetamiseks osalise uue laenu arvelt. Kostjad tasusid igakuiseid maksed korrektselt. Hageja avaldas laenusaajale survet ja ähvardas kolmandate isikute vara müümisega. See sundis laenusaajat nõustuma uute tingimustega, mida ta vabatahtlikult ei oleks aktsepteerinud. Hageja lubas hüpoteegi kustutada ja kinnitas seda ka oma makseandmetes, kui ta kandis üle osa laenusummast, millest osa läks varasemate 8000 eurot pidi jääma meie käsutusse ning ülejäänud 8000 eurot pidid kuluma kolme eelmise lepingute lõpetamiseks. Tegelikkuses aga kogu summat ei kantud ja hüpoteek jäi kustutamata. Seega sõlmiti leping kindlale summale, aga üle kanti ainult osa sellest. 3
Hageja ja kostja vahel lepiti kokku, et hageja annab uue laenu summas 16 000 eurot, millest lepingu lõpetamiseks – kaks sõidukite liisingulepingut ja ühe eluruumi hüpoteegiga tagatud lepingu. Hageja jättis kostjale väljamakstava summa väiksemaks, põhjendades seda sellega, et osa summast arvestati kolme varasema lepingu lõpetamiseks. Ka rahalises ülekandes esitas hageja kirjaliku kinnituse, et kõik kolm lepingut on suletud. KSN Ehitusteenused OÜ ja Kiirautolaen.ee OÜ vahel sõlmitud krediidilepingute alusel on hageja kinnitanud, et lepingud nr XXX ja XXX on täielikult suletud. Vastav kinnitus on esitatud hageja kirjas kuupäevaga 13. jaanuar 2025. Samuti on hageja oma kirjas selgesõnaliselt märkinud, et 5123 eurot kasutati varasemate laenulepingute tagasimaksmiseks. See tähendab, et laenulepingu nr XXX alusel olnud kohustused on täidetud. Krediidilepingu nr XXX (hüpoteek) kohustused on samuti täielikult täidetud. Täitmine on dokumenteeritud ja kinnitatud maksekorraldusega, mis on esitatud käesoleva avalduse lisana. Seetõttu palume kohtul arvestada, et hüpoteek kinnisasjal aadressil XXX tuleks kustutada. Tegelikkuses kaks autot puudutavat lepingut suleti ning nende pandikohustused tühistati. Kuid korteri hüpoteeki ei tühistatud, eluruumi hüpoteegiga tagatud leping jäeti avatuks, kuigi krediidiasutus sai selle eest makse kätte. Selliselt jättis hageja täitmata enda kohustuse, jättes kinnisasja endiselt hüpoteegi alla. See tähendab, et hageja jättis täitmata kompromissilepingus võetud kohustuse, pettis kostjat, esitades kinnituse, et kõik lepingud on suletud, sai põhjendamatult kasu, sest osa summast jäeti kostjale välja maksmata, kuid samas ei vabastatud kinnisvara hüpoteegist. Hageja teostas 06.12.2024 järgmised maksed, mis on fikseeritud hageja maksekorralduses: - 3080 € – hüpoteeklaenu jäägi tasumine (XXX) - 3642 € – lepingu XXX jäägi tasumine (Lexus RX400h) - 1481 € – lepingu XXX jäägi tasumine (Lexus IS220d) - 7477 € – jääksumma kanne kostja kontole KSN Ehitusteenused OÜ Kokku 16 000 eurot. Kostja tegelikult kätte saadud summa oli 7477 eurot, ülejäänud 8523 eurot kasutati hageja varasemate lepingute lõplikuks lõpetamiseks.
OTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus tuvastas, et hagi nõude aluseks on hageja ja kostja I vahel sõlmitud leping XXX (dtl 8), mille hageja esindaja on digiallkirjastanud 05.12.2024 ja kostja I seaduslik esindaja O. T. digiallkirjastanud 06.12.2024 kell 13:36. Lepingu saab seega sõlmituks lugeda 6.12.2024. Kostja on vastuväidetes üldsõnaliselt viidanud, et hageja ei kontrollinud registrit, kuid ei ole väitnud, et O. T.l ei oleks olnud õigus kostja I nimel lepingut sõlmida.
5.6.12.2024 12:48 on O. T. kostja I nimel allkirjastanud avalduse (dtl 114), mille kohaselt palub laenu arvelt katta kolmest varasemast lepingust tekkinud kohustused (3080 eurot, 3642 eurot ja 1481 eurot) ja kanda ülejääk laenust kostjale I. Poolte väited langevad kokku selles osas, et laenusumma lepingus oli 16 000 eurot, ning sellest − 7477 eurot on 06.12.2024 hageja üle kandnud kostjale I (seda tõendab ka maksekorraldus dtl 144), − 3642 eurot on 06.12.2024 hageja üle kandnud iseendale 22.12.2021 sõlmitud 4
laenulepingust nr XXX tulenevate nõuete katteks (seda tõendab ka maksekorraldus dtl 142), − 1481 eurot on 06.12.2024 kandnud hageja üle iseendale XXX laenulepingust tulenevate nõuete katteks (seda tõendab ka maksekorraldus dtl 143). 12 920 euro väljamaksmise osas seega vaidlust ei ole. 7.01.2025 on hageja saatnud kostjale I e-kirja (dtl 19), milles on märgitud, et lepingu alusel on väljastatud 7477 eurot ning et ülejäänud laenu 8523 eurot saavad kanda laenusaaja või laenusaaja korraldusel kolmanda isiku kontole pärast lepingutingimuse 3.1. täitmist. Hageja selgitas istungil, et ilmselt on selles e-kirjas summaga eksitud, et maksekorraldused 6. detsembri seisuga on ju olemas. O. T. väitel on hageja andnud talle 13.01.2025 ka kinnituse, et lepingutest nr XXX ja XXX-3 tulenevad nõuded on täielikult täidetud. Seda on hageja ka hagis ise kinnitanud (hagi punkt 4). Kuigi kostja ei ole vaatamata sellele, et kohus korduvalt selgitas, et oma väiteid peab kumbki pool ka tõendama, 13.01.2025 kirja kohtule esitanud, siis kohtuistungil, kostjate soovil kohus tutvus kirjaga ning veendus, et selles kirjas hageja samuti kinnitas, et kostjale on välja makstud eelpooltoodud summad ning et 3080 eurot ei ole välja makstud, sest laenu väljamaksmise eelduseks olevad tingimused on täitmata.
6.Hageja väitel ongi 3080 eurot laenulepingu järgsest laenusummast välja maksmata. Kostjad aga väidavad, et hageja teostas 06.12.2024 ka makse 3080 eurot hüpoteeklaenu jäägi tasumine (XXX) mis on fikseeritud hageja maksekorralduses. Hageja on kohtule tõendina esitanud kolm maksekorraldust eelpooltoodud summadele, mille osas pooled ei vaidle. Kohus selgitas kostjatele, et kostjatel tuleb oma vastupidiseid väiteid tõendada. Kostjad ei ole esitanud tõendit, millest nähtuks, et hageja oleks kellelegi ka 3080 eurot välja maksnud. Kostjad on tõendina esitanud ekraani kuvatõmmise sama 7477 euro väljamaksmise kohta (dtl 62). Selle makse selgitusse on märgitud: „XXX - Kliendi palvel tehtud ülekanned (XXX - 3080eur), (XXX - 3642eur), (XXX - 1481eur) -2% lepingutasu“. Aga see makse ei saa kuidagi olla tehtud kostja varasemate kohustuste täitmiseks, sest selle makse saajaks oli kostja I, mitte hageja. Makse selgitust tuleb mõista nii, et ülekande summa (7477 eurot) on see, mis jääb üle, kui laenusummast arvata maha 3080 eurot, 3642 eurot, 1481 eurot ja lepingutasu. Hageja on ka selgitanud, et 3080 eurot pidi välja makstama pärast seda, kui kostjad on sõlminud hüpoteegi seadmise lepingu vastavalt nõude aluseks oleva lepingu punktidele 3 ja 7. Hageja väitel 3080 eurot pidi minema hagejale lepingust nr XXX tulenevate nõuete katteks, kuid seda summat ei ole kellelegi välja makstud, st ka hageja ise ei ole seda endale üle kandnud ega arvestanud seda varasema lepingu XXX katteks. Kostjad ei ole ka tõendanud, et KSN Ehitusteenused OÜ-le üle kantud 7477 eurost oleks KSN Ehitusteenused OÜ omakorda midagi kellelegi üle kandnud mingi varasema lepingu katteks. Samuti on hageja väitnud, et kostjad ei kasutanud seda 7477 eurot selleks, et täita mingeid kohustusi hageja ees (dtl 166). Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et hageja ei ole mitte mingil viisil välja maksnud 3080 eurot nõude aluseks oleva lepingu laenusummast.
7.Hageja väitel peeti laenusummast kinni ka lepingutasu 320 eurot, mis tuleb arvestada põhivõla hulka. Laenulepingust tuleneva laenu tagastamise nõude eelduseks on, et laen on kostja kasutusse antud ning 3080 euro osas see nii ei ole. Ülejäänud summas, 12 920 eurot, on laen eelpoolkirjeldatud viisil kostja I kasutusse antud. Kostjad ei ole tõendanud, et nad oleksid selle summa hagejale tasunud.
8.Hageja väitel on kostja I kasutusse laenuna antud 12 920 eurot tasumise nõue muutunud sissenõutavaks lepingu üles ütlemise tõttu. Hageja on tõendanud, et 7.01.2025 on 5
hageja saatnud kostjale I e-kirja, milles on märgitud: „ootame hüpoteegi seadmist tagatise esemele Kiirautolaen.ee OÜ kasuks hiljemalt 13.01.2024. Vastasel juhul kooskõlas Hüpoteeklaenulepingu punktiga 13.3 oleme sunnitud Hüpoteeklaenulepingu erakorraliselt üles ütlema.“ (dtl 19). Samuti on hageja esitanud lepingu üles ütlemise teate, dateeritud 14.01.2025 (dtl 24), milles on märgitud, et hageja ütleb kooskõlas 05.12.2024 sõlmitud laenulepingu nr XXX punktidega 13.3 ja 13.4 laenulepingu erakorraliselt üles seoses laenulepingus määratud tagatise esitamata jätmisega. Teates nõutakse ka tagastamata laenusumma ja intresside tasumist. Kostja I ei ole esitanud vastuväidet, et ta pole seda teadet saanud.
9.VÕS § 399 lg 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud või kui laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. Laenu sai äriühing, seega ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga. Majandustegevuses tegutsevad pooled võivad leppida kokku lepingu üles ütlemise alustes. Hageja tuginebki sellele, et poolte vahel oli teistsugune kokkulepe. Nõude aluseks oleva lepingu (dtl 9) punktis 3.1. oli kokku lepitud, et laenu või selle mistahes osa väljamaksmiseks peab olema sõlmitud punktis 7 näidatud tagatiste seadmiseks vajalikud lepingud. Lepingu punktis 7 on kokku lepitud, et lepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist tagab laenuandja kasuks seatud I järjekorra hüpoteek kinnistule registriosa nr XXX, aadressil XXX vähemalt summas, mis saadakse järgmise tehte tulemusena: laenu kogukulu korrutatud koefitsiendiga 1,3. Lepingu punktis 13.3. on sätestatud, et laenuandjal on õigus leping üles öelda ja keelduda laenu väljamaksmisest, kui lepingus määratud tagatislepingut ei ole sõlmitud või muud laenu väljamaksmise eeltingimust ei ole täidetud 30 päeva jooksul lepingu sõlmimisest, välja arvatud juhul, kui lepingus on kokku lepitud teisiti. Punktis 13.4. on sätestatud, et 13.4. kui laen või selle osa maksti välja enne väljamaksmise eeltingimuse täitmist, on laenuandjal õigus leping üles öelda ja nõuda laenu kohest ennetähtaegset tagastamist, kui vastavat eeltingimust ei ole täidetud seaduses sätestatud tähtaja jooksul, niisuguse tähtaja puudumisel aga sellise tingimuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul. Hageja väitel pidi notariaalse lepingu sõlmimise korraldama kostja I, kuivõrd kinnistu omanikuks oli kolmas isik. Hageja pidanuks küll samuti lepingu tõestamisel osalema, kuid notariaja broneerimine ei olnud hageja ülesanne. Kostja I on kohtule esitanud kinnistusraamatu väljavõtte (dtl 98), millest nähtub, et registriosa XXX (mis on XXX asuv korteriomand), IV jakku on kantud hüpoteek summas 17 000,00 eurot KiirAutoLaen.EE OÜ (registrikood 10232728) kasuks. Kanne on tehtud 13.07.2021 ning selles on märgitud, et kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kande aluseks on 6.07.2021 kinnistamisavaldus. Kanne on kehtiv. Kinnistusraamatu andmetest nähtub, et kinnistu oli seega varasemast koormatud I järjekoha hüpoteegiga hageja kasuks. Seega tulnuks selleks, et täita nõude aluseks olevast lepingust tulenevat kohustust, kustutada senine I järjekoha hüpoteek ning seada uus, või alternatiivselt muuta hüpoteegi seadmise lepingus tagatavate nõuete kokkulepet. Hageja väitel seda tehtud ei ole, sest kostja I ei teinud peale lepingu sõlmimist midagi selleks, et hüpoteek nõutud tingimustel seada. Kostjad väitsid nii kirjalikes seisukohtades kui ka kohtuistungil, et nõude aluseks oleva lepingu alusel antud laenu tagamiseks ei tulnud ega saanukski hüpoteeki seada, sest kinnistu kuulub kolmandale isikule ning et hageja andis selle laenu ilma igasuguse tagatiseta. Kostjate väitel pidanuks hageja ka senise hüpoteegi ära kustutama. 6
Kohus uuris nõude aluseks olevat lepingut kohtuistungil ning viitas, et lepingul on kostja I esindaja digiallkiri ning lepingus on selgelt kirjas, et hüpoteek tuleb seada, mh on lepingu aluses märgitud, et lepingu liik on hüpoteegiga tagatud laenuleping. Kohtu hinnangul ei ole alust pidada kostja I seaduslikke esindajaid piiratud teovõimega isikuteks, kes ei saa aru oma tegude tähendusest. Ka ei saa öelda, et leping oleks sõnastatud või koostatud selliselt, et sellest tulnuks aru saada nii, nagu kostjad väidavad. Kohus selgitas välja, et nõude aluseks oleva lepinguga antud laenu arvelt loeti tasutuks kaks varasemat kostjale I antud laenu, mis mõlemad olid tagatud sõiduki pandiga (dtl 117 ja dtl 129). Kolmas laen oli poolte väitel samuti antud kostjale I ning selle tagatiseks oli seatud hüpoteek. Kohtuistungil kinnitasid kostjad, et pandid autodelt tegelikult ka kustutati ning et ühe auto on kostja I ka juba võõrandanud. Kostjad ei ole esitanud ühtegi tõendit kinnitamaks, et hageja lepingu sõlmimisel lepingut neile nii selgitas, nagu kostjad väidavad – et hageja andis laenu ilma igasuguse tagatiseta ja pidi olemasoleva hüpoteegi ka ära kustutama. Seega ei esinenud ka VÕS § 29 lg-tes 1-3 kirjeldatud olukordi. Ka sarnane mõistlik inimene ei saaks eelkirjeldatud olukorras eeldada, et majandus- ja kutsetegevusena laenu andev ettevõte nõustub uue, madalama intressiga laenu arvelt kustutama senised pandiga tagatud laenud, ning andma laenu veel ka juurde ning seda ilma tagatiseta. Seetõttu ei saa kohus asuda seisukohale, et lepingut tuleks tõlgendada nii, nagu kostjad väidavad.
10.Kostjate väitel ei oleks hüpoteegi seadmine olnud ka võimalik, sest kinnistu ei kuulunud neile. Kohus selgitas kostjatele ka kohtuistungil, et laenu saab tagada ka teisele isikule kuuluva hüpoteegiga, nagu seda oli tehtud varasema laenu puhul. Hüpoteegi kustutamise nõude aluseks ei saa olla pelgalt asjaolu, et kinnistu omanik ei soovi hüpoteeki enam taluda. Kohus selgitas kostjatele, et XXX korteri osas sundtäitmise vältimiseks on kellel iganes (sh kinnistu omanikul endal) võimalik hüpoteegiga tagatud laenu võlg ära tasuda. Praeguses kohtuasjas kostjad selle hüpoteegi kustutamist nõuda ei saa. Kohus märgib, et hüpoteegi seadmist puudutavad vastuväited ei ole asjakohased, sest käesolevas menetluses nõuab hageja võlga teise lepingu alusel. Arvestades, et hüpoteegi seadmise leping tõestatakse notariaalselt, ei ole ka usutav väide, et kinnistu omanik ei andnud nõusolekut hüpoteegi seadmiseks. Kui see nii oleks olnud, ei oleks notar lepingut tõestanud.
11.Kohus asus seisukohale, et lepingu saab sõlmituks lugeda 06.12.2024, 06.12 tehti ka eelpool välja toodud väljamaksed. Lepingu kohaselt tuli 30 päeva jooksul, st hiljemalt 5.01.2025, sõlmida tagatisleping. Lepingu tingimustele vastavat tagatislepingut tänaseni sõlmitud ei ole. Kohus tuvastab, et kostja I rikkus seega hagejaga sõlmitud lepingut.
12.VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt võib võlausaldaja öelda lepingu üles, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kostjad ei ole tõendanud, et rikkumine oli vabandatav. Hageja on kooskõlas VÕS § 114 andnud 7.01.2025 kostjale I saadetud e-kirjas (dtl 19) täiendava tähtaja hüpoteegi seadmiseks kuni 13.01.2024 (ilmselt on eksitud aastaarvuga). Kirjas on viidatud, et vajadusel pakutakse abi notariaja broneerimiseks. VÕS § 114 lg 4 kohaselt kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist öelda lepingu üles. Lepinguga nõutud tagatiskokkulepet ei sõlmitud ning kostjatel ei ole ka tänaseni valmisolekut seda teha. 14.01.2025 kostjale I adresseeritud teatega (dtl 24) ütleski hageja lepingu üles ning nõudis põhivõla ja intresside tasumist hiljemalt 20.02.2025. 7
Kohus on eeltoodu alusel seisukohal, et hagejal oli õigus leping erakorraliselt üles öelda. Seega muutus põhivõla ja tasumata intresside nõue kostja I suhtes sissenõutavaks 21.02.2025.
13.VÕS § 142 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Tarbijakäenduslepingu puhul (käendajaks on füüsiline isik) peab olema lepitud kokku käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas ning käendaja avaldus peab olema kirjalikus vormis. Käendajalt võla nõudmise eeldusteks on: a) kehtiv laenuleping, seejuures peab olema esile toodud, et laen on laenusaaja kasutusse antud, b) kehtiv (sh nõutavas vormis) käendusleping ja c) et laenulepingust tulenev nõue on täitmata ja muutunud sissenõutavaks. Kostja II on käenduslepingu (dtl 26) digiallkirjastanud 06.12.2024, seeläbi on täidetud kirjaliku vormi nõue. Leping sisaldas tarbijast käendaja vastutuse maksimaalset määra 25 340,88 eurot (dtl 28). Kostja II on (ja oli) põhivõlgniku juhatuse liige. See selgitab käendaja huvi käenduse andmise vastu. Kostja II ei ole välja toonud asjaolusid, mille põhjal kohtul tuleks järeldada, et käendusleping oleks pidanud olema mingil põhjusel olema tühine (tühistust kontrollib kohus omal algatusel). Käenduslepingu punkti 1 kohaselt vastutab hageja ees kostja I kohustuste täitmise eest, mis tulenevad krediidilepingust nr. XXX. Lepingu punkti 4 kohaselt on käendaja kohustatud kohustused täitma ühe nädala jooksul arvates hagejalt vastava kirjaliku teatise saamise päevast. Lepingu punktis 5 on sätestatud, et teatis loetakse käendaja poolt kättesaaduks ka siis, kui hageja on selle saatnud käendajale tähitud kirjaga posti teel käendaja aadressil ja kui teate postitamisest on möödunud 7 päeva.
14.Kohtuistungil palus kohus hagejal selgitada, millal hageja esitas käenduslepingust tuleneva nõude kostjale II. Hageja selgitas, et kuna kostja II on ühtlasi kostja I seaduslik esindaja, siis pidi ta aru saama, et talle esitati nõue. Alternatiivselt, kui kohus sellega ei nõustu, saab nõude kostjale II lugeda esitatuks hagiavaldusega. Kohus märgib, et 14.01.2025 saadetud üles ütlemise teade on selgelt adresseeritud kostjale I ning seda ei saa käsitleda kui kostjale II käenduslepingust tuleneva nõude esitamist. Kohus nõustub, et käendajale saab nõude lugeda esitatuks hagi kättetoimetamisega. Kostjale II on hagi kätte toimetatud 12.05.2025 kättetoimetamisportaali kaudu. Käenduslepingu punktis 9 on sätestatud: „käendaja on kohustatud täitma Krediidivõtja poolt Krediidiandja kasuks täitmata rahalised kohustused hiljemalt 14 (neljateistkümne) päeva jooksul alates Krediidiandja sellekohase kirjaliku teate kättesaamise päevast. Juhul, kui Käendaja viivitab Krediidiandja nõutud kohustuse täitmisega, on ta kohustatud maksma Krediidiandjale viivist 0,15% (null koma viisteist protsenti) tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest.“ Kostja II suhtes on krediidilepingust nr. XXX tuleneva võla tasumise nõue muutunud seega sissenõutavaks 27.05.2025.
15.Koos põhivõla nõudega muutus sissenõutavaks ka lepingu kehtivuse perioodi eest arvestatud, tasumata intresside nõue. Lepingu kohaselt oli kokku lepitud, et intressimäär on 22% aastas, 1,83% kuus, 0,06% päevas. Hageja on esitanud intressiarvestuse (dtl 25), millest nähtub, et intressi on arvestatud 12 920 eurolt perioodi 07.12.2024-14.01.2025 eest vastavalt lepingus sätestatud intressimäärale. Kohus tuvastas eespool, et selline summa oli 6. detsembril kostja I kasutusse antud. Seega on intress arvestatud õigelt laenusummalt, õige perioodi eest ja õige intressimäära alusel. Seega on sissenõutavaks muutunud intressinõue 303,18 eurot. 8
16.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 kohaselt saab viivist nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagis nõuab hageja viivist kostjatelt solidaarselt 22% aastas alates 21.01.2025. Nõude aluseks oleva laenulepingu punkti 10 kohaselt on laenusaaja kohustatud maksma viivist lepingujärgses intressimääras. Käenduslepingu punkti 9 kohaselt on käendaja kohustatud maksma viivist 0,15% päevas. 0,15% päevas teeb aastaseks viivisemääraks 54,75%. Hagejal on õigus nõuet kujundada, seega on hagejal õigus nõuda kostjalt II viivist väiksemas määras. Kohus tuvastas, et kostja I suhtes on laenu tagastamise nõue muutunud sissenõutavaks 21.02.2025 ning kostja II suhtes 27.05.2025.
17.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi VÕS § 142, § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 punktide 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel osaliselt ja mõistab kostjatelt solidaarselt välja põhivõla 12 920 eurot, intressid 303,18 eurot ning viivise põhivõlalt 22% aastas alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast. Sissenõutavaks muutunud viivised mõistab kohus välja järgmiselt: kostjatelt solidaarselt mõistab kohus välja viivised 22% põhivõlalt perioodi 27.05.2025 – 08.05.2026 eest 2702,23 eurot. Kostja II vastutus on piiratud 25 340,88 euroga. Kostjalt I mõistab kohus lisaks välja viivise perioodi 21.02.2025 - 26.05.2025 eest 739,8 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt II solidaarselt välja viivis perioodi 21.02.2025 - 26.05.2025 eest 739,8 euro ulatuses. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt võla sissenõudmiskulude 40 eurot hüvitamist. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Selle hüvitise nõudmise tingimused ja suurus tulenevad seadusest, nõude eelduseks ei ole tegelik kahju tekkimine ning hageja ei pea tõendama, et kahju tekkis, st et ta tegelikult mingeid võla sissenõudmisega seotud kulusid kandis. Nõude eeldusteks on vaid see, et hagejal on õigus nõuda viivist ning et võlgnik on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. Kuivõrd need eeldused on täidetud, tuleb kostjalt I välja mõista võla sissenõudmiskulud 40 eurot. VÕS 145 lg 2 kohaselt saab põhivõlgniku viivitusest tekkinud sissenõudmiskulude hüvitamist nõuda ka käendajalt, kui käendajale anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kohus asus eespool seisukohale, et käendajale ei olnud enne kohtumenetluse algust esitatud käenduslepingust tulenevat nõuet. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks täitnud VÕS § 145 lg 2 ning teatanud just kostjale II sissenõudmise kavatsusest. Seega ei rahulda kohus kostja II suhtes võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet.
18.Menetlusdokumendi tagastamine Kohus vaatas asja sisuliselt läbi kohtuistungil 10.04.2026, lõpetades istungil asja sisulise arutamise, andes pooltele istungil võimaluse kohtukõneks ja repliigiks. Kohtuistungil teatas kohus otsuse kuulutamise aja ja määras tähtaja protokolli parandamiseks ja menetluskulude nimekirjale vastuväidete esitamiseks. Kostjad on 13.04.2026 esitanud aga kohtule menetlusdokumendi, mille sisuks ei ole ei protokolli parandused ega vastuväited menetluskulude nimekirjale. Menetlusdokument ei sisalda sisulise arutamise uuendamise taotlust, vaid kujutab endast kostjate seisukohta. Kuivõrd kostjad on saanud oma seisukoha esitada nii kirjalikult kui kohtuistungil ning kohus ei määranud täiendavat tähtaega, on TsMS 9
§ 329- 331 kohaselt tegemist hilinenult esitatud dokumendiga. Kostjad ei ole taotlenud tähtaja ennistamist ning isegi kui seda oleks taotletud, ei ole seisukoha hilisem esitamine põhjendatud (kostjad ei ole välja toonud ühtegi põhjust, miks varem ei saanud esitada) ning selle läbivaatamine venitaks menetlust. Kohus jätab seega kostjate 13.04.2026 esitatud seisukoha sisuliselt läbi vaatamata ja tagastab selle.
19.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 14.04.2025 esitatud hagi hind oli 16 759,72 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas 12 920 eurot, intressinõude 303,18 eurot, sissenõudekulud 40 eurot, viivise ajavahemiku 21.02.2025-14.04.2025 eest 412,73 eurot ja viivise põhivõlalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni määras 22% aastas, mis ühe aasta eest arvestatuna on 2842,40 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 16 518,31 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (16 759,72 eurot) 98,56%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 98,56% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 1,44% ulatuses hageja kanda. Kohus jätab kostjate menetluskulud 1,44% ulatuses hageja kanda ja 98,56% ulatuses kostjate endi kanda. Hageja menetluskulud. Hageja palub mõista välja kostjatelt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 980 eurot ja lepingulise esindaja kulud. Riigilõiv 980 eurot on tulenevalt TsMS § 133 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja lepinguline esindaja on alates 21.10.2025 osutanud hagejale õigusabi 12,25 tundi tunnihinnaga 241,80 eurot, kokku 2962,05 eurot koos käibemaksuga. Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: -hagimaterjalidega tutvumine, kompromissidega tutvumine, kohtunõuetele 29.09.25 ja 05.10.25 vastuste koostamine 2,5 tundi; -tõendite kogumine, tutvumine ja 30.10.25 täpsustava seisukoha koostamine, lisade komplekteerimine 3 tundi; -kostja 08.12.25 ja 09.12.25 nõudekirjadega tutvumine neile vastuste koostamine; kompromissiarutelud 0,5 tundi; 10
-kostja 14.11.25 seisukohaga, 15.12.25 vastuväitega, 15.12.25 seisukohaga ja 07.01.25 vastusega tutvumine 0,5 tundi; -vastuse koostamine kohtunõudele 16.12.25 1,5 tundi; -menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi; -10.04.2026 kohtuistungiks ettevalmistamine 1,5 tundi; -jooksvad arutelud kliendiga seoses kohtumenetlusega, tegevuste kooskõlastamine 0,75 tundi; -10.04.2026 kohtuistungil osalemine 1,5 tundi. Kostjatele on hageja menetluskulude nimekiri e-toimikus kätte toimetatud. Kostjad ei ole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahend asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 1 tingimustele vastav lepinguline esindaja, vandeadvokaat. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 195 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks 24%. Riigikohus on varem pidanud vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasu määraks 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20), 180 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 29.01.2024 määrus tsiviilasjas nr 2-21-9796, p 23; 30.11.2022 määrus 2-21-13599/26, p 15; 29.01.2024 määrus 2-21- 9796/80, p 19–20), 190 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu otsus 8.11.2023 nr 2-20-2851/30, p 14) ja 200 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 29.05.2025 otsus tsiviilasjas nr 2-20-17399 p 26). Samas pidas Riigikohus juba 2021.–2022. a vandeadvokaatide põhjendatud tunnihinnaks 205,58 eurot ilma käibemaksuta, kusjuures vaidlus ei olnud tavapärasest keerukam ja mahukam ega nõudnud mingit valdkonda puudutavaid eriteadmisi ning osaliselt korrati juba varem esitatud seisukohti (Riigikohtu otsus 18.05.2022 nr 2-21-1824/23, p 13). Menetluskulude katteks antud tagatise väljamaksmise üle toimuvas vaidluses pidas Riigikohus 2023.–2024. a põhjendatuks tunnitasu 210–295 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu otsus 28.05.2024 nr 2-18-8743/162, p 16). Kohtu hinnangul vastab hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr kohtumenetluse jooksul käesolevaks ajaks välja kujunenud keskmisele turuhinnale, samuti on pooltel õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas. Lähtudes turuhindadest ja kohtupraktikast, on kostja lepingulise esindaja tunnihind 195 eurot, millele lisandub käibemaks, põhjendatud. Tsiviilasja toimiku andmetel on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud menetlusdokumendid kohtumenetluses esitatud ja vastav õigusabi lepingulise esindaja poolt osutatud ning need toimingud on olnud hageja esindamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 3942,05 eurot, millest 980 eurot on riigilõiv ja 2962,05 eurot on lepingulise esindaja tasu. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 98,56% hageja põhjendatud menetluskuludest (3942,05 eurot), millele vastab summa 3885,28 eurot. Tsiviilasja toimikust ja kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei olnud kostjatel menetluses lepingulist esindajat ja ei ole hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid, samuti ei ole kostjad esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostjate kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjatel solidaarselt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). 11
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.