lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-15201/30

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 08.05.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-15201/30
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.05.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4612
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-24-15201

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. mai 2026, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-15201

Tsiviilasi

A S (varasema perekonnanimega S) hagi E Ee vastu rahalise kohustuse täitmise nõudes

Tsiviilasja hind

3 955,91 eurot

Menetlusosalised

ja

nende Hageja: A S (isikukood xxx) esindajad Hageja lepinguline esindaja T R (e-post xxx) Kostja: E E (isikukood xxx, elukoht xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista välja E Eelt A S kasuks põhivõlg summas 1 538,94 eurot ja kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisu sissenõutavaks muutunud viivis summas 262,39 eurot.
3.Välja mõista E Eelt A S kasuks kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata põhivõlalt (1 538,94 eurot) alates 09.05.2026 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Jätta hageja menetluskulud 44% ulatuses E Ee kanda.
5.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja 1

2-24-15201 kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

1.A S (varasema nimega S) esitas 07.10.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse E Ee vastu 3 524,20 euro ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 12.06.2024 sõiduki Xx Xx müügilepingu. Enne müügilepingu sõlmimist selgus, et sõidukil esineb arvukalt puudusi - hooldusraamat puudus, panoraamkatus lekkis ning mitmeid detaile oli üle värvitud. Eelnevalt nimetatud puudustest tulenevalt alandati sõiduki hinda 8 000 eurole. Omanikuvahetuse järgselt pöördus hageja teeninduse poole, kus selgus, et 14.12.2023 remondilehele olid lisatud järgmised märkused: Klapikambrikaane vahelt õlileke. Väntvõlli esimene otsaflants lekib õli. Plokikaane tagumises otsas asuv jahutusvedeliku flants lekib kergelt. Vastavad puudused olid kõrvaldamata ning puuduste olemasolust kostja hagejat ei teavitanud.
2.Pooled sõlmisid kompromissilepingu, milles leppisid kokku, et kostja tasub hageja arveldusarvele 900 eurot, mille tasumise järgselt loetakse, et hagejal kostja suhtes pretensioonid puuduvad. Kostja eest pidi kompromissisumma tasuma kostja juhtimise all olev ettevõte Xx xx OÜ. Kostja hagejale kompensatsiooni ei tasunud.
3.05.08.2024 edastas hageja kostjale kohtuvälise nõude, milles nõudis nii kokkulepitud kompensatsiooni tasumist, kui andis kostjale võimaluse nõudeavalduses osundatud puuduste kõrvaldamiseks. Lisaks ilmnesid sõidukil täiendavalt järgmised puudused: külmkäivituse järgselt on kuulda kõrvalist vilinat lamerihma liinist. Kohapealt minnes on tunda jõnksatusi/vibratsiooni. Antud sümptom viitab siduri kulumisele - sidur vajab vahetust. Mehhatroonika ploki seisukord selgub käigukasti adaptsiooni käigus. Mootori alumine osa on õline, mootori tagumine osa on õline. Väntvõlli esimene flants lekib õli. 27.09.2024 teavitas hageja kostjat ka täiendavalt ilmnenud puudustest ning edastas kostjale ka hinnapakkumise nr 17112, milles olid loetletud ilmnenud puudused ning ka vajalike tööde loetelu ja kalkulatsioon puuduste kõrvaldamiseks. Hageja palus kostjal teada anda, kas ta soovib 27.09.2024 kirjaga ning ka varasemalt osundatud puudused kõrvaldada hiljemalt 30.09.2024. Kostja ei reageerinud.
4.Hageja leiab, et lepingutingimuseks oli korrapäraselt hooldatud sõiduk, millel pidi olema kõik vastavalt vajadusele jooksvalt vahetatud. S.o sõidukit reklaamiti kui heas korras olevat, mille puhul ei saanud eeldada vajadust kulukate parandustööde teostamiseks. Puudused, millest hageja teadlik oli, oli vaid hooldusraamatu puudumine, panoraamkatus lasi vett läbi ning 2

2-24-15201 mitmed keredetailid olid värvitud – eelnevast oli hageja teadlik. Sellest, et klapikambrikaane vahelt on õlileke, väntvõlli esimene otsaflants lekib õli, plokikaane tagumises otsas asuv jahutusvedeliku flants lekib kergelt ning külmkäivituse järgselt on kuulda kõrvalist vilinat lamerihma liinist, kohalt minnes on tunda jõnksatusi/vibratsiooni, mis viitab siduri kulumisele - sidur vajab vahetust. Mehhatroonika ploki seisukord selgub käigukasti adaptsiooni käigus. Mootori alumine osa on õline, mootori tagumine osa on õline. kostja hagejat ei teavitanud, ning vastavad puudused tähendavad, et enne ulatuslikke remonttöid on sõiduk sisuliselt sõidukõlbmatu. Sõidukil ilmnenud olulisi puudusi kinnitab ka asjaolu, et sõiduki remondi esialgse kalkulatsiooni kohaselt on puuduste kõrvaldamise kulu mitte vähem kui 3 161,20 (1175,94 eurot+ 1985,26) eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt ka hageja kohtueelseid õigusabikulusid summas 363 eurot. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

5.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et auto müügil on kostja poolt kõik puudused iseäranis esile toodud ja üles loetletud. Kostja selgitas, et hageja soovis kindlasti autot osta just 11.06.2024, helistas päeval mitmeid kordi ja tuli õhtul ostma, kostja edastas ostjale teostatud hoolde ja remonttööde teabe (kostja jättis ka paberil märkmed remonditöökodade kohta, kus käidud kindalaekasse) xx OÜ, xx OÜ-s, kaasa andis ka dokumendid, mis olid kogunenud kindalaekasse. Seega süüdistus õlilekke ja muude väidetavate hiljem avaldunud puuduste teemal on põhjendamatu, ka oli sõiduki õlivahetuse kleeps xx OÜ kirjaga lävepakul ja kuna auto ostmine st. raha ülekanne müüjale venis paar päevaseks, oli võimalik teeninduses enne ostutehingut tehtud töödega tutvuda. 11.06.2024 auto ülevaatamise ja proovisõidu ajal sadas kohati ka tugevat vihma, kõikide hagivalduses toodud puuduste ilmnemine ja vaatlemine oli võimalik, ka teostas hageja sõiduki OBD ühenduses sõiduki veakoodide lugemist ja kontrolli auto pardaarvutist ja nõustus kõige nähtu ja kogetuga. Kostja palub hagi jätta rahuldamata, menetluskulud hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
7.Asjas ei vaielda järgmiste oluliste faktiliste asjaolude üle: • Hageja ning kostja sõlmisid 12.06.2024 sõiduki Xx Xx (vin kood xxx) registreerimisnumber xxx müügilepingu. • Müügikuulutuse kohaselt oli sõiduki hinnaks 14 500 eurot, kuid kuivõrd sõidukil esinesid puudused, leppisid pooled kokku sõiduki hinnas 8 000 eurot. • Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
8.Pooled vaidlevad selle üle, kas pärast müügilepingu sõlmimist ilmnes sõidukil varjatud puudusi, mille eest kostja vastutab ning mille tõttu on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. 3

2-24-15201 Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Sama paragrahvi lõike 2 p 1 järgi asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 218 lg 1 esimese lause kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.

10.Riigikohus märkis tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15: „... müüja vastutust hinnatakse mitmete erisätete alusel, millest tulenevalt vastutab müüja müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-156-11, p 19): puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1); puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3); ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4); sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2) ja ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2)“. Riigikohtu juhiste järgi peab seda, et müüdud asi ei vasta ostjale üleandmisel lepingutingimustele, TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama ostja.
11.Seega, selleks, et hinnata kostja vastutust rikkumise eest tuleb välja selgitada, kas müüdud asi vastas lepingutingimustele ning kas kostja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse osas. Riigikohus on selgitanud, et kasutatud asjade puhul tuleb arvestada ka sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Kasutatud asjade puhul võib asja puudus olla tekkinud ka mittenõuetekohase hoolduse tagajärjel (RKTKo nr 3-2-1-23-10, p 12; 2-15-18987, p 13). Kasutatud sõiduki müümise korral on lepingutingimustele mittevastavusega tegemist alati siis, kui müüdud sõidukil on puudusi, mille tõttu ei ole sõidukit võimalik ohutult teeliikluses kasutada või mis võivad tingida tehnilise ülevaatuse negatiivse tulemuse ja seetõttu keelu sõidukiga liikluses osaleda.
12.Samuti on Riigikohus andnud juhised, et kasutatud sõidukite võõrandamise puhul ei ole sarnaselt muudele vanadele esemetele õige VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 kohaldamisel lepingutingimustele vastavuse hindamisel lähtuda samalaadsete uute sõidukite omadustest (RKTKo 31.03.2023, 2-19-19586/85, p 14). Lepingutingimustele vastavaks võib osutuda ka asi, millel on tuvastatud selle vanusele tavapärane kulumine või vananemine. Seega tuleb müügilepingu eseme lepingutingimustele vastavuse hindamiseks asja omadusi puudutava kokkuleppe puudumisel hinnata, mida võis ostja eseme vanust, kasutusotstarvet ja senist tegelikku kasutust arvestades müügilepingu eseme seisukorra kohta mõistlikult oodata. Kui müügilepingu eseme seisukord on halvem sellest, mida võis ostja eseme vanust, kasutusotstarvet ja senist tegelikku kasutust arvestades müügilepingu eseme seisukorra kohta mõistlikult oodata, võib tegemist olla müügilepingu eseme lepingutingimustele mittevastavusega VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 tähenduses.
13.Küll tuleks ka kasutatud asjade puhul nende lepingutingimustele mittevastavust VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 järgi hinnata nii, nagu tegemist oleks uue asjaga, kui müüja on müügilepingu eset reklaamides jätnud mulje, et tegemist on uue asjaga. Sõnadest „heas korras, sõidab hästi“ ei saa aga kolleegiumi hinnangul järeldada, et kostja on sõidukit reklaaminud uue sõidukina (RKTKo 14.02.2024, 2-21-1758 p 10.2, 11). Samas lahendis riigikohus märkis, et mingi puuduse kõrvaldamist saab pidada harilikust kulumisest tingituks, 4

2-24-15201 kui puuduse kõrvaldamise vajadus ilmneb ligikaudu sellelähedasel ajal, mil see puudus ka ootuspäraselt kõrvaldamist nõuaks.

14.Müügilepingu ese on 2016 aasta sõiduk Xx Xx. Pooled kirjalikku müügilepingut sõiduki sõlminud ei ole. Müügikuulutuses nähtuvalt müüs kostja iseenesest sõidukorras vanemat sõidukit, kuulutusest ei nähtu, et sõidukil võiks esineda selliseid vigu, mis takistaksid sõidukil igapäevaliikluses osaleda. Müüja on kuulutuses muuhulgas märkinud, et auto on igapäevakasutuses ja hooldatud iga 12 000 km tagant. Vahetatud jooksvalt kõik vajalik (dtl 58).
15.Riigikohus on muuhulgas selgitanud, et ka müügikuulutuses esitatud teave võib kujutada endast müügieseme kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes ning kui müügikuulutuses esitatu ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt ostjale teatada (vt RKTKo nr 3-2-1-46-17, p 19). Pooled ei ole esile toonud, et nad oleksid kokku leppinud selles, millistele tehnilistele tingimustele sõiduk vastama peab, seega sõiduki müügileping ei sisaldanud kokkulepet sõiduki kvaliteedi kohta ning sõiduk pidi VÕS § 217 lg 1 ja § 77 lg 1 järgi vastama tavapärastele kasutatud sõidukite nõuetele st sõidukit pidi olema võimalik ohutult teeliikluses kasutada ja sõiduk oleks pidanud läbima tehnilise ülevaatuse. Hageja ei saanud eeldada, et ükski sõiduki detail ei ole kulunud ja sõiduk ei võiks tulevikus vajada remonti. Küll aga sai hageja eeldada (mh tulenevalt müügikuulutuses märgitust, et sõiduk on heas seisukorras, kõik esinenud vead õigeaegselt kõrvaldatud ja tehnoülevaatus kehtib kuni 10.2024), et sõiduk on kasutuskõlbulik ja sõidukil puuduvad varjatud puudused, mis sõidukit kasutada ei võimalda või mille tõttu vajab sõiduk kohest remonti ning olulisi lisakulutusi. VÕS § 77 lg 1 teise lause kohaselt peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga, kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest.
16.Hageja tõi esile, et pärast sõiduki müügilepingu sõlmimist pöördus hageja teeninduse poole, kus selgus, et 14.12.2023 remondilehele olid lisatud järgmised märkused: Klapikambrikaane vahelt õlileke. Väntvõlli esimene otsaflants lekib õli. Plokikaane tagumises otsas asuv jahutusvedeliku flants lekib kergelt (dtl 11). Hageja leiab, et kuivõrd vastavad puudused olid kõrvaldamata, on kostja müügilepingut rikkunud. Puuduste olemasolust müügilepingu sõlmimisel kostja hagejat ei teavitanud.
17.Kohus nõustub hagejaga ning leiab, et kostja on müügilepingut selles osas rikkunud. Kostja reklaamis sõidukit kui hästi hooldatut ja kõrvaldatud puudustega sõidukit. Kuivõrd 14.12.2023 remondilehel esile toodud puudused olid müügilepingu sõlmise ajaks kõrvaldamata, ei vastanud sõiduk müügikuulutuses avaldatud tingimustele. 14.12.2023 oli kostja sõiduki omanik, seega olid arvel esile toodud puudused talle teada. Kostja ei ole väitnud ega ka tõendanud, et ta 14.12.2023 remondiarvel esile toodud puudusi hagejale oleks selgelt osundanud. Kostja küll väidab, et nende puuduste tõttu ta alandas müügihinda, kuid see väide ei ole tõendatud. Hageja väidete kohaselt alandati hinda selle tõttu, et sõidukil puudus hooldusraamat, panoraamkatus lasi vette läbi ja mitmed keredetailid olid värvitud. Hageja tõi samad hinna alandamise põhjused esile ka 05.08.2024 nõudeavalduse, millega ta pöördus kostja poole. Kostja hagejale ei vastanud ega toonud esile, et ka 14.12.2023 puudused olid hinna alandamise põhjused.
18.Kostja on küll hagimenetluses umbmääraselt väitnud, et müügilepingu sõlmimisel olid kõik puudused üles loetletud, ostjale teostatud hoolde- ja remonttööde teave edastatud (paberil märkmed külastatud remonditöökodade kohta jäetud kindalaekasse, kaasa antud ka dokumendid, mis olid kogunenud kindalaekasse, sh. ilmselt ka xx OÜ varasem arve) kuid need väited on tõendamata. 5

2-24-15201

19.Hageja väidete kohaselt kostja ühtegi arvet või tšekki varasemate remontööde teostamise kohta hagejale kaasa ei andnud. Negatiivset asjaolu hageja tõendada ei saa, seega tulnuks kostjal tõendada, et ta on hagejat sõiduki puudustest kohaselt teavitanud. Hageja on esile toonud, et kostja andis hagejale kaasa vaid märkmepaberi, kus olid märgitud töökojad, kus sõidukit varasemalt sõidukit hooldati või parandati (dtl 53). Kohtu hinnangul ei saa kollasest märkmepaberist, kus peal on märgitud mõned võimalikud remonditöökojad teha järeldust, et kostja on lepingu sõlmimisel hagejale teatanud 14.12.2023 arvel osundatud sõiduki puudustest. Samuti ei saa hageja poolt esitatud 14.12.2023 arvest teha järeldust, et nimetatu andis kostja hagejale kaasa. Arvest on asja materjalide juurde esitatud foto, paberil ei ole näha ühtegi kokkumurdejoont või kortsukest, samas on tegemist tavalise A4 formaadis paberilehega, mis ei mahuks kokku murdmata või deformeerumata ning kortsumata üldjuhul kindalaekasse. Seega puuduvad praegu igasugused tõendid selle kohta, et kostja oleks 14.12.2023 arvel olevatest puudustest hagejat teavitanud. Kostja ei ole ka esile toonud, et tegelikkuses olid need puudused hoopis kõrvaldatud.
20.VÕS § 218 lg 1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Kuivõrd puudused olid olemas juba müügilepingu sõlmimise ajal, kostja ei ole tõendanud, et ta on neist hagejat müügilepingu sõlmimisel teavitanud, on kotja müügilepingut rikkunud.
21.Kohus leiab, et kostja vastutust ei välista ega piira ka asjaolu, et hageja vaatas sõiduki üle enne müügitehingus kokkuleppele jõudmist ja tegi sellega proovisõitu. Kui müügiese vaadatakse üle enne müügilepingu sõlmimist ja müügilepingus märgitakse, et ostja on asja enne üle vaadanud, tuleb üksnes eeldada, et ostja nõustus eset ostma koos ülevaatamisel avastatud puudustega, ilma et neid puudusi oleks müügilepingus märgitud (RKTKo 26.09.2007.a tsiviilasi nr 3-2-1-71-07, p 13). Äratuntavad puudused on seega sõiduki kokkuleppelised omadused ja nende esinemine ei too kaasa müügilepingu eseme lepingutingimustele mittevastavust. See ei piira aga müüja vastutust müügieseme varjatud puuduste eest. Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Nende vigade tuvastamine eeldab põhjalikku läbivaatust ja ainult proovisõiduga ei tuvastaks selliseid puuduseid, välja arvatud juhul kui just proovisõidu ajal sõiduk olemasoleva rikke tõttu juhuslikult seiskub.
22.Kohtule arusaadavalt klapikambrikaane vahelist õlileket, väntvõlli otsaflantsi õlileket ja jahutusvedeliku flantsi leket ei ole alati võimalik avastada pelgalt välise visuaalse vaatluse käigus, vaid oleks vaja UV-värvainega lekkeotsingut, jahutussüsteemi survetesti või mootori töötamise ajal vaatlust tõstukil. Seega on need puudused varjatud ning nende olemasolust tulnud kostjal hagejat teavitada.
23.Riigikohus on ka selgitanud, et ostja ei pea puudusi otsima ning nende avastamiseks kontrollima asja või selle osade töökorda, kõrvaldama asja seisundi tuvastamiseks takistusi või otsima puudusi, mida ei ole võimalik tajuda pelga asja välise, visuaalse vaatluse käigus. Müüja teadmatus puudustest vabastab teda VÕS § 218 lg 4 järgi vastutusest üksnes juhul, kui ostja puudustest teadis. Vaidlusalusel sõidukil tuvastatud vead on selline varjatud puudus, mida hageja ei teadnud ega pidanud sõidukit ostes teadma. Seetõttu ei vabane kostja vastutusest. Hagejal ei olnud ka kohustust puudusi enne lepingu sõlmimist otsida või nende avastamiseks kaasata sõiduki ülevaatusele spetsialist vm asjatundja tuvastamaks võimalikke sõidukil olevaid vigu.

6

2-24-15201

24.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja on selles osas müügilepingut rikkunud, kuivõrd müüs hagejale varjatud puudustega sõiduki. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kostjat puudustest ka õigeaegselt teavitanud, kuivõrd pöördus 05.08.2024 nõudekirjaga kostja poole.
25.Kuid kohus ei nõustu hagejaga selles, et kostja rikkus müügilepingut ka augustis 2024 avastatud uute puuduste osas: külmkäivituse järgselt on kuulda kõrvalist vilinat lamerihma liinist. Kohapealt minnes on tunda jõnksatusi/vibratsiooni. Antud sümptom viitab siduri kulumisele - sidur vajab vahetust. Mehhatroonika ploki seisukord selgub käigukasti adaptsiooni käigus. Mootori alumine osa on õline, mootori tagumine osa on õline. Väntvõlli esimene flants lekib õli. Nagu kohus eelpool selgitas, võib lepingutingimustele vastavaks osutuda ka asi, millel on tuvastatud selle vanusele tavapärane kulumine või vananemine. Seega tuleb müügilepingu eseme lepingutingimustele vastavuse hindamiseks asja omadusi puudutava kokkuleppe puudumisel hinnata, mida võis ostja eseme vanust, kasutusotstarvet ja senist tegelikku kasutust arvestades müügilepingu eseme seisukorra kohta mõistlikult oodata.
26.Kohus osundas hagejale 10.09.2025 selgituskirjas, et kohtule ei ole teada, kas avaldunud puudused on sellise vanuse ja läbisõiduga sõiduki puhul tavapärased või mitte. Samuti ei ole kohtule teada, kas nimetatud puuduste ilmnemisel läbiks sõiduk tehnilise ülevaatuse kuivõrd kohtul puuduvad vastavad eriteadmised. Kohus palus hagejal oma hagiavaldust täiendada ja selgitada ning ka tõendada, et puudused, millele hageja tugineb hagiavalduse p-s 1.9, ei ole sellise vanusega sõiduki puhul tavalised või oleks selliste puudustega sõiduk teeliikluses ohtlik ega läbiks tehnilist ülevaatust.
27.Hageja selgitas, et pöördus Xx OÜ poole ning palus selgitada, kas hagivastuse punktis 1.9 loetletud puudused võivad esineda korrapäraselt hooldatud sõidukil (kus on kõik väidetavalt vastavalt vajadusele vahetatud). Xx OÜ vastusest nähtub, et tõenäoline ei ole, et 2,5 kuu jooksul tekivad taolised puudused kõik korraga (dtl 103). Samas ei ole hageja esile toonud, millised hooldused on kostja jätnud tegemata ja millised korrapärasel hooldusel vahetatavad detailid on jäänud antud sõiduki puhul vahetamata ning kas tekkinud puudused on põhjustatud sellest, et kostja ei käinud korrapärases hoolduses. Samas sõiduki hooldusraamatut kostja hagejale lepingu sõlmimisel ei esitanud, hageja enda väidete kohaselt alandasid pooled sõiduki müügihinda muuhulgas ka sellel põhjusel. Seega võttis hageja endale müügilepingut sõlmides teadliku riski, et tegelikkuses soetab ta endale sõiduki, mida ei ole korrapäraselt hooldatud, vaatamata müügikuulutuses märgitule.
28.Lisaks ei ole hageja päris korrektselt Xx OÜ kirja tsiteerinud. Nimelt Xx OÜ selgitas, et tootjatehase ettenähtud hooldusvälbad on 15 000 km / 1 aasta või LongLife hooldus — 30 000 km / 2 aastat. Puudused ei teki üldjuhul korraga, kuid hoolduste vahelise perioodi (nt 15 000 km) jooksul on nende ilmnemine täiesti võimalik. Kui jutt käib 2,5 kuu pikkusest perioodist, mille jooksul sõideti vähe, siis on tõenäoline, et vead olid tegelikult juba varem olemas, kuid omanik või hoolduspartner ei märganud, ei tahtnud märgata või ei pidanud neid piisavalt oluliseks (dtl 104). Hageja ei ole esile toonud, et sõiduk käis hoolduses vahetult enne müügilepingu sõlmimist. Juba eelnevalt viidatud 14.12.2023 arvelt (mil kostja vahetas sõidukil õlifiltri korpust ja sõidukile tehti jahutussüsteemi läbipesu, mis kohtule arusaadavalt ei ole korraline hooldus vaid remont, kulunud detaili vahetus, või lekke/rikke kõrvaldamine) nähtub, et sõiduki läbisõit oli sel ajahetkel 138 655 km. 05.08.2024 nõudekirjas osundas hageja, et müügi hetkel oli läbisõit 145 000 km, seega oli kostja sõidukiga läbinud pärast remonti kuni müügilepingu sõlmimiseni ca 6 300 km. Xx OÜ kalkulatsioonidelt ei nähtu, mis oli sõiduki läbisõit selleks ajaks, kui need täiendavad puudused fikseeriti. Kohtu ette ei ole toodud, millise läbisõidu juures käis kostja sõidukiga viimati hoolduses. Seega ei ole praegu 7

2-24-15201 õige väita, et puudused tekkisid 2,5 jooksul. 2,5 kuud oli puuduste avastamiseks möödunud müügilepingu sõlmimisest, mitte viimasest hooldusest. Seega võibki olla realiseerunud Xx OÜ poolt osundatud risk, et puudused ei teki üldjuhul korraga, kuid hoolduste vahelise perioodi (nt 15 000 km) jooksul on nende ilmnemine täiesti võimalik.

29.Kohus märgib ka seda, et sõiduki esmaregistreerimise ajaks on 15.03.2016, seega oli sõiduk müügilepingu sõlmimise ajaks ca 8 aasta vana. Nagu hageja ise 05.08.2024 nõudekirjas osundas, on sõiduki odomeetri järgset läbisõitu vähendatud 14.11.2018 (algne läbisõit oli 240 000 km ning müügi hetkel 145 000 km, kuid sellel puudusele hageja tuginenud ei ole). Seega ei ole kohtul võimalik tuvastada, kas 2,5 kuud pärast müügilepingu sõlmimist sõidukil avaldunud puudused olid olemas juba müügilepingu sõlmimise ajal, kas need olid tekkinud põhjusel, et kostja ei käinud väidetavalt korrapäraselt hoolduses või olid need puudused selle konkreetse sõiduki jaoks tavapärane kulumine, arvestades sõiduki vanust ja tegelikku läbisõitu. Seega nende puuduste osas ei saa kohus asuda seiskohale, et kostja on müügilepingut rikkunud.
30.Järgnevalt hindab kohus seda, kas ja millises summas tuleb kostjal hagejale kahju hüvitada. VÕS § 127 lg 1 järgi, kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
31.Kohus märgib, et ostja saab nõuda müüjalt VÕS § 115 lg 1 alusel sõiduki puuduste kõrvaldamiseks tulevikus tehtavate kulutuste hüvitamist. Selline kahju on hõlmatud lepingu nõuetekohase täitmise kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 tähenduses ning sellist kahju saab tõendada asjatundja koostatud puuduste kõrvaldamise maksumuse kalkulatsiooniga (RKTKo nr 3-2-1-5-12, p 33).
32.Xx OÜ Tähesaju on koostanud remonditööde kulukalkulatsiooni, mille kohaselt kulub 14.12.2023 arvel osundatud puuduste kõrvaldamiseks 1 175,94 eurot. Kostja seda summat kahtluse alla seadnud ei ole. Kohus leiab, et nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohtul ei ole alust eeldada, et kalkulatsioonis toodud arvestus ei vasta tõele või tegelikkuses saaks puudused kõrvaldada odavamalt.
33.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kohtueelsed õigusabi kulud summas 363 eurot. Riigikohus on selgitanud, et „kostja kohustuse rikkumisega seotud kohtueelsed õigusabikulud võivad olla osaks lepingu rikkumise tõttu põhjustatud kahjust (kulutustest) VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi ning nende hüvitamist võib hageda, kuivõrd nende hüvitamiseks ei tule TsMS § 174 lg 7 järgi kohaldada menetluskulude kindlaksmääramise korda (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p-d 26–30). Need on hõlmatud ka VÕS § 127 lg-tega 2 ja 3 (RKTKo nr 3-2-1513).
34.Kohtuväliste õigusabikulude hindamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaselt kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Riigikohus on lahendis nr 3-21138-10 p 29 asunud seisukohale, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, 8

2-24-15201 aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke võib vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelse vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Kohus tuvastas, et hageja lepingulise esindaja 05.08.2024 kostjale edastatud lepingust taganemise avaldus on seotud käesoleva kohtuvaidlusega. Kohtu hinnangul on kohtueelsele suhtlusele kulunud ajakulu põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vältimatult vajalik. Kohus nõustub ka õigusabiteenuse tunnihinnaga. Seega tuleb kostjalt välja mõista ka kohtueelse õigusabiteenuse osutamisega tekkinud kahju summas 363 eurot.

35.Kostja on oma kohustuse täitmisega viivituses. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
36.Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise rahuldatud nõude summalt VÕS § 113 lg 1 II teises lauses sätestatud kehtivas määras alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kostja on kohustusi rikkunud ja hagejale on kahju tekkinud, tuleb kostjalt lisaks kahjuhüvitisele ka viivis välja mõista. Viivisekalkulaatori kohaselt on viivise suuruseks summalt 1 538,94 eurot kohtuotsuse tegemise seisuga 262,39 eurot. Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 08.05.2026 summas 262,39 eurot tuleb kostjalt välja mõista, samuti tuleb välja mõista lisanduv viivis alates 09.05.2026 kuni põhinõude täitmiseni.
37.Kostja palus nõude osas kohaldada aegumist. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt on aegumine isiku õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Pärast aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole aegunud. Käesolev nõue tuleneb eelkõige pooltevahelisest müügilepingust. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Vaidlust ei ole, et tehing sõlmiti juunis 2024, hagi esitati kohtule 07.10.2024, seega ei ole hageja nõue aegunud.
38.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 1 538,94 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 262,39 eurot, VÕS § 113 teises lauses sätestatud määras viivise põhinõudelt, s.o 1 538,94 eurolt alates 09.05.2026 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
39.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
40.TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
41.Arvestades haginõude rahuldamise ulatust, leiab kohus, et õiglane on jätta hageja menetluskulud 44% ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtub menetluskulude jaotuse 9

2-24-15201 proportsiooni arvutamisel sellest, et kohus rahuldas hageja nõude summas 1 538,94 eurot, mis hagetud summast 3 524,20 eurot moodustab ca 44%.

42.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
43.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik

10

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja