Vastavalt 09.02.2026.a määrusele kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast N.D nõuded kohustamaks kostjat lõpetama hagejat laimavate andmete levitamise, sulgema kostja sotsiaalmeediakontod ning keelama kostjal oma nimega uute sotsiaalmeediakontode avamine.
2.Hagi rahuldada osaliselt.
3.Välja mõista C.V-lt N.D kasuks mittevaraline kahju hüvitis summas 400 eurot. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud 92% ulatuses N.D kanda ja 8% ulatuses C.V kanda.
2.Määrata kindlaks N.D menetluskulud summas 560 eurot, mis on riigilõiv.
3.Välja mõista C.V-lt N.D kasuks menetluskulud summas 44,80 eurot.
4.Välja mõista C.V-lt N.D kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse 1
esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused 1.1.Hagiavalduse ja hagi täpsustuse kohaselt palus 17.12.2024 hageja eksabikaasa N.D abi oma kinnistul xxx, et selgitada välja võimalikud likvideeritavad puud ja nende asukohad. Sellise ülesande oli eksabikaasale edastanud Mustvee Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist 17.12.2024. Hageja läks kinnistule, kus juba toimetas kostja. Kostja ei ole xxxkinnistu omanik. Kostja ja N.D on õed, kelle omavaheline läbisaamine on halb. Nende vanemad on surnud. Kohtu kaudu on 2022.a lõpetatud nende kaasomand/ühisomand ja vara jagatud. 19.12.2024 takistas kostja hagejal xxx kinnistul ülesannet täita. Kostja segas hagejat pidevalt kompromiteerivate ja arusaamatute väidetega. Hageja palus kostjal jääda vait ja lasta hagejal tööd teha. Kostja hagejat ei kuulanud ning asus hagejat hoopis telefoniga filmima. Vaatamata korduvatele märkustele kostja ei lõpetanud filmimist. Kostja jätkas agressiivse jutuga, mistõttu helistas hageja hädaabi numbrile. Häirekeskuse töötajaga vesteldes jõuti arusaamisele, et konstaablit ei ole vaja kutsuda. Töö jätkamine polnud enam võimalik ja hageja lahkus. Järgmisel päeval helistas hagejale üks tuttav ja teavitas hagejat facebook’i postitusest, kus hagejat on nimeliselt mainitud ja laimatud. Kostja oli 20.12.2024 facebook’is avaldanud hagejat laimava, valeandmeid sisaldava ja halvustava postituse. Hageja hinnangul sisaldab postitus hageja kohta ebakohast väärtushinnangut, mis on väljendatud ebasündsal viisil. Kostja kasutas postituses hageja kohta väljendeid nagu petis, ohtlik petis, saripettur, vanakuradi vanaema ning nimetas kostjat kaudselt sarikuriteos osalejaks, psühhopaadiks ja illegaaliks. Samuti väitis, et hageja mõnitas kostja ema (C.V oli hageja ämm). Hageja sõnul on tegemist valedega. Hageja sõnul on solvangud ja valeväited kahjustanud hageja mainet, tekitanud emotsionaalset stressi, hagejat alandanud ja tema au teotanud. Lisaks hingelisele valule on kahju tekitanud hagejale ka füüsilist valu varasema südamerikke taustal. Hageja märkis, et postitusest teavitas hagejat kohe neli inimest. Hagejale ei ole teada kui suurele ringile on postitus näha. Hageja teab, et kostja on varasemalt halvustavate postitustega esinenud sageli ning rünnatavad ulatuvad tavainimestest, riigiametnikest, õiguskantslerist, kohtunikest kuni presidendini välja. Veebruaris 2025 on kostja uuesti hageja kohta postituse teinud. 1.2.Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 5000 eurot, mis arvestab hageja sõnul laimamisest põhjustatud emotsionaalset stressi, alandust ja maine kahjustamist. 1.3.Hageja esitas enda lõppseisukohad pärast asja kirjalikku menetlusse määramist. Hageja taotles: et kostja lõpetaks hagejat laimavate andmete levitamise; et kohus võimalusel sulgeks kostja sotsiaalmeediakontod ning kostjal keelatakse oma nimega uute sotsiaalmeediakontode avamine, nt panna talle aastane keeld. Kostja vastuväited 2.1.Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte. 15.03.2025 keeldus kostja dokumente vastu võtmast ning saatis kohtule koos postiljoniga tagasi lühikese kirja. Kostja selgitas et: - tagastab saadetise, kuna puudub info kelle hagi, kes ja mida menetleb ning esmane dokument on määrus, ilma et kostja oleks saanud infot. - Kostjal puudub e-mail ning palus ühendust võtta telefoni teel, kuid enne kõnet ootab SMS-i teel teavet, kes helistab, sest varasem Jõgeva kohtuvägivald ei ole aktsepteeritav ega vaja jätkumist. 2
- Puudub kohtukutse kohtult, mis ei ole varasemate kohtukuritegudega seotud. Ümbrikule tuleb märkida „kohtukutse“ – kui selle saadab sarikuritegudes osalemata olnud kohus.
2.2.Kohus edastas kostjale 09.02.2026.a kirjalikku menetlusse määramise määruse, kus olid määratud ka lõppseisukohtade esitamise tähtaeg. Määrust polnud kostjale võimalik kätte toimetada, kuna kostjal puudub postkast ja kostja ei kasuta e-posti. 17.03.2026.a kirjaga määras kohus kostjale uue tähtaja lõppseisukohtade esitamiseks ning määras kohtuotsuse teatavaks tegemise ajaks 08.05.2026. Kohus edastas kirja ja 09.02.2026.a määruse kostjale, kuid see tagastati postiasutuse poolt hoiutähtaja möödumisel. Kostja saatis kohtule kirja, milles ei esitanud sisulisi seisukohti, vaid kritiseeris kostjat, tema abikaasat, kohtutöötajaid, politseiuurijat, Mustvee valla sotsiaaltöötajat ning kirjutas pikalt erinevatest sarikuritegudest ja sarivägivallast jms. Kostja teatas ka, et temaga saab ühendust vaid telefoni teel saates eelnevalt SMS-i. 2.3.Kohus saatis 20.04.2026 kostjale SMS-i ning teatas selles lõppseisukohtade esitamise tähtaja ja otsuse kuulutamise aja. Kostja ei esitanud lõppseisukohti. Kohtu põhjendused
3.Hageja taotles lõppseisukohtades, et kostja lõpetaks hagejat laimavate andmete levitamise; et kohus võimalusel sulgeks kostja sotsiaalmeediakontod ning kostjal keelatakse oma nimega uute sotsiaalmeediakontode avamine. Kohtule arusaadavalt on hageja esitanud lõppseisukohtades uued nõuded, mida hageja enne esitanud polnud. Nende nõuete esitamise ajaks oli kohus lõpetanud eelmenetluse (TsMS § 330 lg 1). Nõuete menetlemine on võimalik vaid juhul, kui nende menetlusse võtmine ei põhjusta menetluse lahendamise viibimist või kui menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus (TsMS § 331 lg 1). Kohus leiab, et hageja on uued nõuded esitanud hilinenult, puudustega (nt tasumata riigilõiv) ning ei esine ühtegi mõjuvat põhjust, miks hageja ei oleks saanud nõuded õigel ajal esitada. Lisaks on tsiviilasi lõppstaadiumis ning nõuete menetlusse võtmine põhjustab igal juhul menetluse lahendamise viibimise. Sellest tulenevalt keeldub kohus menetlemast hageja esitatud uusi nõudeid. Täiendavalt selgitab kohus, et nõuded sulgeda kostja sotsiaalmeediakontod ning keelata kostjal oma nimega uute sotsiaalmeediakontode avamine, on perspektiivitud nõuded ning nende osas tehtav lahend ei ole täidetav. Kohus ei saa sulgeda kellegi sotsiaalmeediakontosid ega keelata neil kontode tegemist. Esiteks ei ole kohti ligipääsu sotsiaalmeediaplatvormidele, kus neid kontosid peetakse, teieks piiraks see isiku üht põhiõigust- sõnavabandust- ebaproprotsionaalselt.
4.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 5000 eurot, seoses kostja poolt facebook’is avaldatud postitusega, mis sisaldasid hageja kohta käivaid ebakohaseid ja ebasündsaid väärtushinnanguid. Hageja sõnu nimetas kostja teda petiseks, ohtlikuks petiseks, saripetturiks, vanakuradi vanaemaks ning nimetas kostjat kaudselt sarikuriteos osalejaks, psühhopaadiks ja illegaaliks.
3
6.Puudub vaidlus, et kostja on teinud facebook’is 20.12.2024 kell 19:59 järgmise postituse: „NB! Petis aktiviseerus. Salvestasin enesekaitseks taas brutaalse vägivalla episoodi 19.12.24 ning valmis avaldus politseile ohtliku petise N.D kohta – raske maniakaalne vägivald mu kalli ema au ja respekti asjus ning üliemotsionaalne manipulaatorlus, tema exi N.D kalkuleeritud krimikuritegudele kaasaelamine, hoogustamine. Nägin saripetturite omakasu ja madalaimate ihade kaootilist voogu, nägin viha keemist. See mees mõnitas ebainimlikult mu ema parimat hooldust, nuuskides ringi mu isade maadel (varem ka mu akna all), rõvetses ema ja minu au ja väärikuse kallal. Seda meest ma mõtlesingi, kui ta mu ema-isa haual ja maadel tallus, ilmus raha lõhna peale välja nagu vanakuradi vanaema. No aga SEDA tema silmad ei näe, et sarikohtuvägivald saab kunagi Eestis legaalseks ja et ta mu ema-isa au sel teel manipulatsioonidega rappida saab. Põrutas järsku minema, kartis aegumatu sarikuriteo fakte ja osaluse fikseerimist. Mis toob mulle tugevust – see on psühhoterroristide ja nartsissistide tundmine ning aegumatute sarikuritegude „käenduse“ ja agentidega vastavusse viimine. Sellest andsin ka FB-le teada, et oleksin juba ette säästetud minu labasest ruineerimisest. /.../“
7.Kohtul tuleb hinnata, kas tegemist on postitusega, millega on rikutud hageja isiklikke õigusi ning mis vääriks hüvitise väljamõistmist. Hageja hinnangul on kostja postitus laimav ning hageja au ja väärikust teotav. Hageja kahjunõude aluseks saab olla VÕS § 1043, mille kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. 8.1 Kahjunõude esmaseks eelduseks on kostja õigusvastane käitumine, mis käesolevas kontekstis saab olla hageja kohta kas faktiväite avaldamine või väärtushinnangu avaldamine, millega on rikutud hageja isiklikke õigusi. Riigikohus on (nt lahendites 3-2-1-159-14 p 10, 3-2-1-53-07 p 18, 3-2-1-99-97) avaldanud seisukohta, et isiku au on võimalik teotada tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamisega ja/või väärtusotsustusega. Isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on Eesti kultuuriruumis halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust, ja kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid.
8.2.Hageja hinnangul on postituses teda laimavad järgmised väljendid: petis, ohtlik petis, saripettur ja vanakuradi vanaema. Samuti kaudne väljend: sarikuriteos osaleja, psühhopaat ja illegaali. Samuti väitis kostja, et hageja mõnitas kostja ema. Kohus leiab, arvestades mh kostja postituse sisu üldisemalt ja tervikuna, et kõik hageja poolt esiletoodud väljendid on väärtushinnangud, st tegemist on kostja arvamusega hagejast. Sisuliselt on kostja avaldanud arvamust, et hageja on vaimselt ebastabiilne ja ebaaus ohtlik isik. Kostja ei ole oma postituses avaldanud, mida hageja on täpsemalt teinud, et kostjal on tekkinud selline arvamus hagejast. Kohtu hinnangul ei ole postituses esitatud väljendite sisu kuidagi kontrollitav, st selle tõesust ega väärust ei ole võimalik tõendada. Hageja on selgitanud, mis 19.12.2024 toimus- st et ta läks oma abikaasale kuuluvale kinnistule tööd tegema ja kostja kõnetas teda ebakohaselt, samuti filmis ning ei lõpetanud ka keelamisel seda tegevust. Kohtul puudub alus kahelda 19.12.2024 toimunud
4
sündmustes. Kostja ei ole esitanud enda seisukohta toimunud sündmuste osas. Hageja kirjeldatu ei oleks mõistliku inimese vaatest pidanud tingima reaktsiooni, mida kostja väljendas oma postituses. 8.3 VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Kostja käitumise õigusvastasuse tuvastamiseks tuleb kindlaks teha, kas kostja postitus oli ebakohane või mitte. Võlaõigusseaduse kommentaarides1 on selgitatud, et väärtushinnangu avaldamise õiguspärasuse hindamisel tuleb kontrollida, kas sellel on vastava hinnangu konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus ning seejärel hinnata väärtushinnangu põhjendatust. Väärtushinnang on põhjendatud kui avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees negatiivselt kajastada või kui kannatanu on andnud põhjust selliseks hinnanguks. Riigikohus on leidnud, et väärtushinnangu ebakohasus võib ilmneda hinnangu põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Lisaks on hinnangud ebakohased tulenevalt ka ebasündsast väljendusviisist. Ebakohased on ka väärtushinnangud, mis on vulgaarsed, inimväärikust alandavad ja inimest mõnitavad ning selline tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (3-2-1-159-14 p 17, 3-2-1-67-10 p 20, 3-2-1-43-09 p 16). Väärtushinnangute ebakohasust tuleb seega hinnata lähtuvalt nö mõistliku kolmanda isiku vaatepunktist, st kuidas erapooletu ja pooltega mitteseonduv isik mõistab kostja poolt väljaöeldud väärtushinnangut. Kohus leiab, et kostja postituses sisalduvad väljendid ja postitus tervikuna on hagejat, aga ka teisi isikuid, mõnitav ja solvav ning selline kostja hinnang hageja suhtes on mõistlikule postituse lugejale ka ilmne. Kostja postituses on hagejat negatiivselt kajastatud. Kohtule ei ole teada ka asjaolusid, et hageja oleks kuidagi oma käitumisega andnud põhjuse negatiivse hinnangu esitamiseks. Kostja ise ei ole esitanud selgitusi enda postituse sisu kohta. Kostja postitus on kohtu hinnangul tervikuna ebakohane, sh on ebakohased hageja kohta esitatud väärtushinnangud. Kostja on käitunud postitust tehes õigusvastaselt.
9.Hageja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude ning palunud välja mõista kahjuhüvitise 5000 eurot. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Isiklike õiguste rikkumiseks on ka ebakohaste väärtushinnangute avaldamine. Kuna kohus tuvastas, et kostja avaldas hageja suhtes ebakohaseid väärtushinnanguid ja selline tegu on õigusvastane, siis saavad need olla aluseks mittevaralise kahju hüvitamise nõudele. 1
Võlaõigusseadus IV, 2020.a, lk 781-782 p 3.4
5
Riigikohus on avaldanud seisukohta, et mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks piisab sellest, kui on kindlaks tehtud, et kostja vastutab hageja isiklike õiguste rikkumise eest, st mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama. Kuna mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus rahalise hüvitise suuruse diskretsiooniotsusega asjaolude alusel, arvestades mh rikkumise intensiivsust, kestust jms asjaolusid. Samuti on Riigikohus leidnud, et kui kostja ei ole hageja nõuet vabatahtlikult täitnud, kahjustab see hagejat mittevaraliselt veelgi rohkem. Ka vabandamine ei ole piisav kompenseerimaks hagejale tema au ja väärikust riivava kommentaari avaldamise tagajärgi. Vabandamine võib tähendust omada hüvitise suuruse määramisel (2-21-5449 p 15, 3-2-1153-16 p 30).
10.VÕS § 1050 eeldatakse kahju tekitaja süüd. Kostja ei ole tõendanud, et ta pole kahju tekitamises süüdi. Kostja vastutab hagejale hageja isiklike õiguste rikkumisega tekitatud kahju eest.
11.VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 134 lg 6 sätestab, et isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. 11.1 Riigikohtu avaldatud kohtupraktika analüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2020.–2022. aastal“ nähtub, et kohtute poolt isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud hüvitised jäid vahemikku 100 – 20 000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1502 eurot, mediaan 500 eurot. Kohus märgib, et suuremaid hüvitisi mõistetakse välja harva, pigem intensiivsemate või korduvate rikkumiste korral ja siis kui isiklikke õigusi on rikutud mitmete väidete ja/või väärtushinnangute avaldamisega. 11.2 Kohus leiab, et kostja postitus internetis ei ole mõistliku isiku jaoks erakordselt suure kaaluga ega riiva sedavõrd intensiivselt hageja au. Samas arvestab kohus, et kostja avaldas postituse oma lehel facebook’is avalikult (postituse aja juures olev maakera märk tähendab, et postitus on avalik ja kõigile loetav/kättesaadav), mis võis jõuda suure arvu lugejateni. Tõendatud on, et inimesed tajusid kommentaari negatiivselt ning osad inimesed hakkasid selle kohta ka hagejat teavitama. Pole teada, et postitus oleks maha võetud või et kostja oleks vabandust palunud/oma teo osas kahetsust avaldanud. Vastupidi, ta on jätkanud sarnaste postituste tegemist ka erinevate teiste isikute, sh hageja, suhtes (dtl 2226). Postituse tegemisest on praeguseks möödas pea kaks aastat. Lisaks arvestab kohus seda, et ühes postituses suutis kostja hageja kohta avaldada vähemalt 5 ebakohast väärtushinnangut. Hüvitise suuruse määramisel peaks kohus arvestama mh kostja majandusliku seisundiga. Seda pole aga võimalik teha, kuna kostja ei ole menetluses mingeid seisukohti esitanud. Kostja majanduslik seisund on kohtule teadmata, sest kostja ei soovinud menetluses osaleda. Hüvitise suuruse peab kohus kindlaks määrama olenemata sellest, kas on olemas
6
andmed kostja majandusliku seisundi kohta või mitte. Kostja on otsuse tegemise ajal xaastane ja eelduslikult mitte pensionär. Võimalik, et ta saab veel töist sissetulekut. Kui mitte, siis peaks kostja saama sissetulekut, mis vastab nt tavapärasele pensioni suurusele 700-800 eurot kuus. Arvestades seda, aga ka üldist elatustaset praegu (suurenenud maksud, elamiskulud), ei saa hüvitis olla väga suur. Hageja on palunud välja mõista hüvitise 5000 eurot. Kohus märgib, arvestades kostja isikut ja tema avalikult tehtavaid postitusi, et tõenäoliselt mitte üheski summas väljamõistetav hüvitis (olgu see 5000 eurot või 100 000 eurot) ei paneks kostjat hoiduma edasiste sarnaste kahjude tekitamisest. Seega ei saa praegu hüvitise suurusel olla määravaks asjaolu, et hüvitis paneks kostjat hoiduma negatiivsete postituste tegemisest. Hüvitise suuruse määramisel arvestab kohus eeskätt kostja rikkumise astet ning leiab, et 5000 eurone hüvitis ei ole kooskõlas rikkumise intensiivsusega. Kohtu hinnangul on mõistlikuks hüvitise suuruseks 400 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 400 eurot. Menetluskulude jaotus
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust (kahjuhüvitise 5000 euro asemel 400 eurot), jätab kohus menetluskulud 8% ulatuses kostja kanda ja 92% ulatuses hageja kanda.
13.Pooled ei esitanud menetluskulude nimekirja. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalide alusel on hageja ainsaks menetluskuluks tasutud riigilõiv 560 eurot. Riigilõivu on tasutud vastavalt seadusele ning selline kulu on põhjendatud. Kostjal puuduvad menetluskulud.
14.Kohus jättis menetluskulud 92% ulatuses hageja kanda ja 8% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskuludest (560 eurot) jääb hageja kanda seega 515,20 eurot ja kostja kanda 44,80 eurot. Kostja menetluskulusid ei kandnud, mistõttu ei ole käesolevalt vajalik poolte menetluskulusid tasaarvestada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 44,80 eurot.
15.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets
7
kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.