Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Põhivõlga 1941,58 eurot; Intressi 40,9% aastas põhivõlgnevuselt perioodi eest 16.12.2021-17.04.2022 kokku 271,83 eurot; Viivist põhivõlgnevuselt perioodi eest 18.04.2022-23.09.2022 kokku 343,75 eurot; Viivist põhivõlgnevuselt alates 24.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni 40,9% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses; Sissenõudekulusid 25 eurot; Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2

-

Mõista kostjalt hageja kasuks välja XXX AS ja kostja vahel 18.07.2020 sõlmitud krediidikonto lepingust nr XXX tulenev võlgnevus 550,05 eurot, viivised 37,93 eurot, sissenõudekulud 35 eurot;

-

Mõista kostjalt välja hageja kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 550,05 eurolt alates 21.04.2026 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses;

-

Mõista kostjalt hageja kasuks välja tsiviilasja menetluskulud;

-

Mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

XXX AS (kreeditor, laenuandja, esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 18.07.2020 krediidikonto lepingu nr. XXX (edaspidi leping), mille kohaselt võimaldas kreeditor kostjale arvelduskrediidi limiidi 2000 euro kasutamist. Kostja kohustus tagastama igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ja tasuma igakuist intressi 15-ks kuupäevaks. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 40,9% aastas. Leping sõlmiti krediidikulukuse määraga 59,28% aastas, mis ei ületanud lubatavat määra.

-

Kostja võttis krediidi kasutusele nii, et krediit kanti kostja pangakontole, sellele lisandus väljavõtutasu. Väljavõtutasu on arvutatud põhitingimuste II osa kohaselt: 3,5 eurot + 3,1% ülekande summast. Kostja võttis krediiti kasutusele 23.07.2020 kuni 07.02.2021 summas 3250 eurot, millele lisandus väljavõtutasu 195,25 eurot. Kostja kasutas ka kiire väljamakse teenust 195 euro eest. Kostja teostas põhiosa tagasimakseid perioodil 03.08.2020 kuni 31.12.2021 summas 1299,86 eurot ja intressi tagasimakseid perioodil 03.08.2020 kuni 31.12.2021 summas 958,39 eurot. Lisaks arvestas võlausaldaja kaardimakse tasu perioodil 03.08.2020 kuni 23.04.2021 summas 16,07 eurot ning muid tasusid perioodil 09.08.2020 kuni 31.12.2021 summas 39,76 eurot. Lähtuvalt eeltoodust moodustub kostja tagastamata põhiosaks 1950,14 eurot (3250 - 1299,86). Hageja palub kostjalt välja mõista 1941,58 eurot. 3

-

Kostja rikkus lepingut ning ei teostanud krediidi tagasimakseid ega tasunud intressi vastavalt lepingule. Kostja ei tasunud igakuist intressi alates 15.12.2021. Hageja nõuab intressi alates 16.01.2022 lepingu ülesütlemiseni summas 200,16 eurot.

-

Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas kreeditor lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud ütles kreeditor lepingu üles 15.04.2022. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal kasutusel krediidisumma 1941,58 eurot.

-

Hagejal on õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulusid 25 eurot: 1. tasulise kirja saatmine 25 eurot. Kostja vastas saadetud meeldetuletuskirjale, seega on see kostjani jõudnud. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud või asunud täitma pärast nõude loovutaja poolt temale selleks täiendava tähtaja andmist. Seega on olemas põhjuslik seos kostjapoolse lepingulise kohustuse rikkumise ja kahju (sissenõudmiskulu) vahel. Hageja leiab, et eelnevast lähtuvalt on sissenõudmiskulu suurus 25 eurot mõistlik ja põhjendatud.

-

17.05.2022 loovutas kreeditor oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.

-

Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõlalt (1941,58 eurot) alates 18.04.2022, kuni hagiavalduse esitamiseni 18.07.2020 lepingus kokku lepitud viivisemääras, s.o 40,9% aastas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue 343,75 eurot. Hageja arvestab viivist kostjale soodsamalt alates 18.04.2022, mitte lepingu ülesütlemisest.

-

Kostja kohustused on täitmata, lisaks ei ole kostja täitnud oma kohustusi esialgsele võlausaldajale, s.o XXX AS-ile alates 31.12.2021.

-

Hageja ei nõustu kostja väitega, et laenuandja rikkus laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. 18.07.2020 laenutaotlusel märkis kostja enda netosissetulekuks 2000 eurot ning igakuisteks kohustusteks 600 eurot (igakuised kohustused 500 eurot + igakuised elamiskulud 100 eurot). Lepingupoolel on nii üldine kohustus mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist valeinfoga ning esitatavad andmed peavad lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus olema tõesed. Seega kui kostja esitas laenuandjale ebaõigeid andmeid, ei saa laenuandjale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist, õigete andmete mitteavaldamisest tulenevat riski kannab kostja ise. Arvestades kostja esitatud andmeid enda sissetuleku ja kohustuste suuruse kohta ei saa hageja hinnangul teha järeldust, et laenuandja oleks pidanud arvelduskrediidilepingu sõlmimise ajal leidma, et kostja ei suuda enda sissetulekust tasuda 2000 euro suurust krediiti 60 igakuise osamaksega. Ainus koht, kust XXX AS sai lisaks kostja esitatud andmetele kostja maksekäitumist kontrollida, oli pensioniameti andmesüsteemist. Kostja esitatud andmeid kontrolliti Creditinfo maksehäireregistrist, samuti kontrolliti kostja Pensionikeskuse andmeid ning need ei välistanud kostjale krediidi andmist. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa krediidisaaja (kostja) vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest. XXX AS analüüsis kostja pangakonto väljavõtet ja sai vastuseks, et kostjal oli regulaarne sissetulek ja tema maksimaalne netosissetulek oli 1804,06 eurot. Olemasolevad igakuised finantskohustused XXX AS ees olid kokku summas 500 eurot. XXX AS on kontrollinud kostja igakuiste sissetulekute ja finantskohustuste suurust. XXX AS on kontrollinud võlgniku taotluse esitamisele eelnevat 4

maksekäitumist nii välistest registritest kui ka oma sisemistest andmebaasidest. Kostjal puudusid taotluse esitamisel maksehäired. Kostja taotluse analüüsis on XXX AS võtnud maksimaalse võimaliku kuumakse arvutamisel alusel korrigeeritud sissetuleku summas 1804,06 eurot, igakuised finantskohustused summas 500 eurot ning saanud võimalikuks maksimaalseks täiendava finantskohustuse tulemuseks kuumakse summas 33,33 eurot (2000/60). Seega pärast olemasolevate ja täiendava finantskohustuse täitmist pidi jääma laenusaajale vaba raha summas 1770,73 eurot XXX AS poolt kontrollitud/ korrigeeritud sissetuleku alusel (1804,06 - 33,33). -

XXX AS on kehtestanud seadustest tulenevatele nõuetele vastavad sise-eeskirjad juhatuse otsusega. XXX AS täidab seadusest tulenevaid kohustusi, kehtestab ning ajakohastab oma sise-eeskirju ning rakendab nendest tulenevaid krediidivõimelisuse hindamise metoodikaid. Esitatud andmete, teostatavate päringute ning nende tulemuse töötlemine toimub vastavalt krediidiandja poolt kehtestatud sise-eeskirjadele. Kui saadud andmete töötlemise tulemusena, kas automaatanalüüsi või manuaalse analüüsi käigus, jõuab krediidiandja tulemuseni, et klient on krediidivõimeline, siis teeb ta taotluse osas positiivse krediidiotsuse. XXX AS selgitab, et laenusaaja krediidivõimelisuse hindamiseks saadakse andmeid laenusaajalt endalt, sisemistest ja välistest andmebaasidest. Kõiki andmeid, mida saadakse, võetakse arvesse laenusaaja krediidivõimelisuse hindamisel kogumis. XXX AS-il on võimalik teha krediidiotsus teatud juhtudel ka konto väljavõtet küsimata, kuid seda ainult erandlikel asjaoludel. See ei ole vastuolus vastutustundliku laenamise nõuetega. Isegi juhul kui XXX AS peaks kontrollima igakordselt konto väljavõtet, siis tal ei ole võimalik konto väljavõttel nähtuvate kulukirjete najal tuvastada, kas tegemist on näiteks vältimatu majapidamiskuluga või kuluga, mis on asendatav. Ka laenusaaja peab finantsotsust tehes kaaluma, kas võetav kohustus on tema vajadustele vastav. Krediidi andmisel ja võtmisel on riskid olemuslikud ja teatud ulatuses vältimatud. Tarbija hilisem makseraskustesse sattumine ei kvalifitseeru vaikimisi krediidiandja või -vahendaja hooletuseks.

-

Hageja jääb hagiavalduses esitatud tingimuste juurde, sest need kehtisid enne lepingu sõlmimist alates 14.02.2019 ja leping sõlmiti 18.07.2020.

-

Isegi kui lugeda, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist, siis tuleb kostjal krediit tagastada alusetu rikastumise sätete alusel, sest kostja on krediidi palunud kanda kostja enda pangakontole nr XXX. Seega on hagejal alternatiivne nõue kostja vastu XXX AS-ilt alusetult saadu tagastamiseks.

Hageja ei ole tõendanud nõude loovutamist.

-

Ebaselged on hagis esitatud põhivõlgnevuse kujunemise alused ja metoodika, kuna ei ole aru saada, milliste kohustuste katteks on kostja tehtud maksed arvestatud. Hageja on nõuet arvestades rikkunud võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg 2 tulenevat kohustust 5

arvestada tarbija poolt tehtud ebapiisavate maksete tegemisel kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmisel seaduses sätestatud järjekorda. Kostja on teinud laenuandjale makseid kokku vähemalt summas 3364,88 eurot. Hageja esitatud tabelist ei selgu, kuidas arvestas hageja kostja tehtud makseid kohustuse katteks. Kuna põhivõlg on ebaselge ja hagis nõutud põhivõla summa vale, ei saa kostja aktsepteerida ka viivise ja intressi nõuet. Viivise nõue saab õige olla vaid juhul, kui see on arvestatud õigelt põhivõla summalt. Lisaks sellele on kostja maksetest nähtav, et kostja tegi viimase ülekande summas 464,89 eurot 31.12.2021 seega ei ole arusaadav, mis põhjusel hageja esitas intressi arvestuse alates 16.12.2021. -

Hageja pole esitanud kostja ja kolmanda isiku vahelist lepingut, mis võiks olla aluseks sissenõudmiskulude hüvitamisele. Kostja ei nõustu sissenõudmiskuludega.

-

Laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenulepingu sõlmimise ajaks (18.07.2020) oli kostjal arvukalt võetud laene, tal puudusid vahendid, mille arvelt laenukohustusi täita, ta võttis uusi laenu varasemate laenude likvideerimiseks. Laenukohustusi täitis kostja uute laenude võtmisega, ta ei olnud võimeline tagastama laenu oma sissetulekute arvelt, mille tulemusena tekkisid tal arvukad maksehäired. Laenuandja ei kontrollinud kostja majanduslikku olukorda laenu taotlemisel. Kostja leiab, et laenuandja oleks pidanud hindama ja analüüsima kostja majanduslikku olukorda, ning poleks tohtinud talle laenu anda. Kostjal oli laenu taotlemise hetkel erinevaid igakuiseid kohustusi kokku 3764,46 eurot. Krediidiandja ei või krediidivõimelisuse hindamisel piirduda vaid laenuvõtja väidetega oma sissetulekute ja väljaminekute kohta, vaid teavet tuleb koguda kõigist mõistlikult võimalikest allikatest, saadud teavet analüüsida ning esitada tarbijale asjakohaseid, õigeid ja usaldusväärseid hinnanguid ja soovitusi igakordsel finantskohustuse võtmisel. Laenuandja seda ei teinud. Käesoleval juhul ei ole laenuandja teinud mistahes pingutusi, et taotleja krediidivõimekust krediidiandjate- ja vahendajate seaduse ning VÕS-i kohaselt hinnata. Hageja ei ole intressimäära vähenemist arvestavat uut maksegraafikut koostanud ega kostjale teatavaks teinud.

-

Isegi juhul, kui leiaks tõendamist, et kostja on laenulepingu järgi jäänud mõne osamakse tasumisega viivitusse, arvestades sealjuures seadusjärgset intressimäära, ei ole laenuandjal õigust võlgnetavas osas osamakseid nõuda enne kui laenulepingujärgne maksegraafik, arvestades tuvastatud intressimäära, on kostjale teatavaks tehtud. Kostja keeldub laenulepingust tuleneva nõude täitmisest enne, kui talle on esitanud intressimäära ja muude kohustuste vähenemist arvestav uus maksegraafik.

-

Täiendavalt jääb arusaamatuks, et vastavalt esitatud lepingule oli kostjale lubatud limiit summas 2000 eurot ning vastavalt hageja esitatud tabelile väljastati laenu summas 3250 eurot. On ilmselge, et hageja ise määras limiidi, kuid vaatamata sellele eiras määratud limiidi suurust ja väljastas laenu 1250 euro võrra rohkem. Ehk praktiliselt topelt summas limiidist.

-

Hageja ei ole tõendanud, et ta andis kostjale raha kasutamiseks.

-

Juhul, kui vastab tõele, et hageja laenas kostjale 3250 eurot ning kostja tagastas hagejale 3364,88 eurot siis ei võlgne kostja hagejale mitte ühtegi eurot.

-

Hageja alternatiivne nõue ei ole põhjendatud ning kostja palub jätta nõude tähelepanuta. Hageja ei tõendanud kohtule, et ta andis kostjale raha. Kostja on samuti seisukohal, et kuna hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis ei võlgne kostja hagejale mitte ühtegi eurot.

6

-

Hageja 20.01.2023 seisukoha lisa 2 on võõrkeelne ning see tuleb hagejal tõlkida eesti keelde, vastasel juhul palub kostja jätta tõendi menetlusse võtmata või tähelepanuta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

kostja väitel on ta võla tagasi maksnud ning hageja nõude kujunemine ei ole talle arusaadav ning

-

hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid (VLP).

7

39,76 eurot). Eeltoodust järeldab hageja, et kostjal on tasumata 545,67 eurot (20.04.2026 menetlusdokumendi p 3.2 (dtl 337).

8

61,56%

60,27%

01.07.2021 01.01.2022 31.12.2021 30.06.2022 56,04% 50,85%

01.07.2022 01.01.2023 31.12.2022 30.06.2023 48,90% 45,93%

01.07.2023 31.12.2023 50,16%

9

võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib. VÕS § 406 lg 6 alusel 13.10.2010 kehtestatud rahandusministri määruse nr 51 „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ lisas on välja toodud valem, mille järgi tuleb krediidi kulukuse määra arvutada. Krediidi kulukuse määra kontrollimisel tuleb arvesse võtta kõik tasud, mida tarbija peab krediidi kasutamise eest krediidiandjale tasuma.

viimase kasutusele võetud krediidi järjekorranumber ehk kasutusse võetud krediidimaksete arv kokku; kasutusele võetud krediidi järjekorranumber. Krediidi järjekorranumber näitab mitmenda kasutusse võetud krediidimaksega on tegu; järjekorranumbriga kasutusele võetud krediidi suurus; täis- või osa-aastates väljendatud ajavahemik esimese kasutusele võetud krediidi kuupäeva ja iga järgmise kasutusse võetud krediidi kuupäeva vahel; viimase tagasimakse või krediidiga seotud kulu järjekorranumber ehk tagasimaksete arv kokku; krediidi tagasimakse või krediidiga seotud kulu järjekorranumber. Krediidiga seotud kulu järjekorranumber näitab mitmenda tagasimaksega on tegu; järjekorranumbriga tagasimakse suurus; aastates või aasta osades väljendatud ajavahemik esimese kasutusele võetud krediidi kuupäeva ja iga tagasimakse või kulu maksmise kuupäeva vahel.

10

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastest Euroopa Kohtu ja Riigikohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b) tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4). Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) juhendi „Suunised laenude väljastamise ja jälgimise kohta“ (mille kohaldamise on Finantsinspektsioon otsustanud 22.03.2021.a otsusega) punkti 85 f järgi tuleb arvestada tarbija regulaarsete kuludega, st mitte nt ainult eluasemekuludega; c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Riigikohus on 24.11.2023 lahendis märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti (st tõendist nähtub, mis ajal ja kelle kohta tehtud 11

toimingut see tõendab ning mis oli toimingu tulemus), sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.

12

leping lõppes 18.04.2022 ülesütlemisega ja hageja on rikkunud VTP-d, siis arvestab kohus intressi kuni lepingu lõppemiseni seadusjärgses määras. Kohus arvestab, et kostja võttis kogu laenu korraga kasutusse lepingu sõlmimise päeval (vt ka VÕS § 406 1 lg 2). Seega arvestab kohus intressi alates 18.07.2020 – 18.04.2022 seadusjärgses määras, milleks on 280,35 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik

13

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.