Määrata K. J. põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 863,33 eurot. S. J.-il hüvitatavaid kulusid ei ole tekkinud.
4.Mõista R. A.-lt K. J. kasuks menetluskulude katteks välja 863,33 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).
2-21-16011 Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.R. A. esitas 12. oktoobril 2021 Pärnu Maakohtule hagi K. J. vastu kahju hüvitamiseks. 20. detsembri 2023 määrusega kohus hageja taotlusel kaasas menetlusse kostjana S. J.-i. 10. jaanuaril 2024 täiendatud hagiavalduses hageja palub kohtul 1) mõista kostjalt 1 K. J.-ilt hageja R. A. kasuks välja 3541,14 eurot, 2) alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et müügilepingu pool on kostja 2, siis mõista kostjalt 2 S. J.-ilt hageja R. A. kasuks välja 3541,14 eurot; 3) kolmanda alternatiivina, juhul kui kohus leiab, et müügilepingu poolteks olid kostja 1 ja kostja 2 ühiselt, siis mõista kostjatelt R. A. kasuks välja 3541,14 eurot. 4) mõista kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 113 lg 1 seadusjärgsed viivised tasumata põhisummalt, 3541,14 eurolt, alates esialgse hagiavalduse menetlusse võtmisest 9. veebruaril 2022 kuni võlakohustuse täitmiseni, 5) samuti määrata hageja menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt.
2.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt R. A. (hageja) ja K. J. (kostja) sõlmisid 20. jaanuaril 2021. a müügilepingu, millega kostja 1 müüs 4200 euro eest hagejale mootorratta Kawasaki ZZR 1400 registreerimisnumbriga XXX. Müügikuulutuses oli märgitud, et tegemist on heas korras kiire rattaga. All uued continental rehvid, kN õhufilter, mootor seadistatud Herstuningus. Talvel vahetatud mootori kett, tallad, pinguti, küünlad, klapivahed reguleeritud, vahetatud kõik õlid, jahutusvedelik, veokett ja hammasrattad.
3.Hageja sõlmis kirjaliku müügilepingu K. J.-iga, kes kinnitas müügilepingus, et üleantav sõiduk on müüja ainuomandis, ning et omandiõigus läheb üle pärast ostuhinna tasumist. 14 juuni 2023 kohtuistungil avaldas kostja 2, S. J., et ratas kuulus temale ja tema müüs ratta (Kawasaki ZZR 1400), kuna tal oli raha vaja. Hageja taotlusel kohus kaasas S. J.-i kostjana menetlusse. Vaidlust ei ole selle üle, et ostuhind on tasutud, seega sai hageja asja/ratta omanikuks. Jätkuvalt ei ole selge mootorratta tegelik omanik ehk müügilepingu teine pool. S. J.-i omandiõiguse kohta ei ole muid tõendeid, peale tema tunnistajana antud ütluste. Vallasasja puhul omandiõigust saab eeldada, registrisse kantud vallasasja puhul saab lähtuda selle (ARK) andmete õigsusest, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Hagile lisatud müügilepingu on allkirjastanud kostja 1 ehk K. J.. Leping on kehtiv, sellest ei ole taganetud ega tuvastatud selle tühisust muul moel. Hageja saab lähtuda ja lähtus hagi esitamisel müügilepingu kehtivuse eeldusest ja sellest, et müüja on kostja 1. Hageja taotles teise kostja kaasamist ja esitas alternatiivsed nõuded juhuks, kui edasise menetluse käigus selgub, et müüjaks oli siiski S. J., välistatud ei ole ka võimalus, et müügilepingu ese kuulus mõlemale kostjale.
4.Mootorratta lühiajalise kasutamise järel jooksis rattal mootor kokku, selle tõttu hageja kukkus, ratas ja hageja said vigastusi. Hageja tervis ja elu oli sellega tõsises ohus, hageja sai kergeid vigastusi ega nõua tervisekahju hüvitist kostjatelt. 2
2-21-16011 Peale ratta soetamist ja lühiajalist kasutust, teatud kilomeetrite läbimise järgselt ilmnesid juba märtsis 2021 mootorrattal alljärgnevad ning spetsialisti poolt tuvastatud puudused: Süütepoolid silikooniga tihendatud, Pair süsteem osaliselt eemaldatud. Õlifiltrit ei ole pikemat aega keegi vahetanud, mida näitab selle roostetamine. Mootori lahtivõtmisel tuvastati killud karteri põhjas, tegemist murdunud kepsu ja kepsu alumise silma tükkidega. Tuvastati, et kepsud on nummerdatud, tehase poolt kepsusid markeriga ei nummerdata, mis viitab remondile, kuna ka liuglaagreid vahetatud. Kepsusid lahti keerates tuvastati laagrite pesadest väljakukkumine, ei hoidnud pingega pesas, mis viitab liigsele kuumusele. 4 silindri kepsu laager ohtlikus seisukorras, viidates ekspluatatsiooni korral kinnijooksmise ohule. Kõik kepsud ja laagrid kuuma saanud. Nukkvõlli tallad kulunud ja ei viita asendamisele - vahetamisele. Kokkuvõtteks märgitakse, et mootori remont on teostatud kas müügiks, juba kahjustatud vanade osadega, puuduliku ja/või kontrollimata õlitussüsteemiga.
5.Hageja teavitas kostjaid avastatud probleemidest, pooled suhtlesid sellel teemal interneti vahendusel pikemaajaliselt, kuid tulemusteta. Pidev ja enamus suhtlusest toimus kostjaga 2, kuid ka kostja 1 S. J.-i elukaalasena oli pooltevahelise internetisuhtlusega kursis. Kostja 2 algselt küll uuris kompromissi kohta, kuid otsustas, et ei näe endal vastutust ning midagi kompenseerida ei kavatse, soovitas hagejal kohtusse pöörduda. Kohtuvälise lahenduse leidmise lootuses hageja edastas hiljem ka viiteid ekspertiisist, lõpptulemust see ei muutnud.
6.Hageja leiab, et müüja andis hagejale üle lepingutingimustele mittevastava asja. Pooled ei ole müügilepingut sõlmides ette näinud täpseid tingimusi, millele peab üleantud sõiduk/ratas vastama. Hageja lähtus müügilepingut sõlmides kostja oferdist müügikuulutuses, et tegemist on heas korras kiire rattaga. Lepingueelsetel läbirääkimistel (ehk müügikuulutuses) avaldatut sai hageja pidada müügipakkumiseks ja tõeseks teabeks, mille alusel soovis sõlmida müügitehingu. Kostjad pidid teadma, et müüdud mootorratas peab vastama sõitmiseks/liiklemiseks (mitte ilu pärast seismiseks) vajalikele tingimustele, sh olema kasutusotstarbelt terve ja ka ohutu. Kostja 1 ega kostja 2 ei teavitanud tehingueelselt ega selle raames, et mootorrattal on sedavõrd olulisi puudusi (mootoririke), et ratta tavapärane ja mõistlikule inimesele äratuntav kasutamisotstarve on piiratud või isegi välistatud. Müügikuulutuses on müügiobjekti kirjeldatud heas korras oleva rattana. Müügilepingus ja müügikuulutuses puuduvad igasugused viited ja kokkulepped võimalikele vigadele või puudustele.
7.Hagiavaldusele lisatud spetsialisti arvamuse kontekstis ei saa olla kahtlust selles, et mootorratta ja selle seadmete võimalik eelnev remont on tehtud puudulikult ja ebakvaliteetselt: osad detailid jäetud vahetamata, osad detailid asendatud kulunud osadega, Pair süsteem osaliselt üldse eemaldatud. Seetõttu ei saa ostetud mootorratast kasutada eesmärgipäraselt ega tavapäraselt ohutuks liiklemiseks ilma mootori purunemiseta. Seega ei vasta mootorratas puuduste tõttu ka VÕS § 77 lg-s 1 sätestatud keskmise kvaliteedi nõuetele.
8.Ostja on avastanud kõik hagiavalduses nimetatud puudused pärast müügilepingu sõlmimist ja sõiduki valduse saamist ning esmast kasutamist. Tegemist on puudustega, mida olemuslikult ei saanud avastada ilma mootorit avamata. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole ostjal kohustust kaasata asja ülevaatamise juurde asjatundjaid või eksperte, vaid ta võib piirduda müüja poolt avaldatuga, mida peab lepingu sõlmimise kohaselt piisavaks ja usutavaks. Hagejal puudus igasugune alus kahelda müüja kinnituses, et mootorratas on heas korras.
9.Hageja on müüjat teavitanud mootorratta mootori rikkest ja avariist märtsis 2021, s.o ajal, mil mootor kokku jooksis ning seetõttu eluohtlik õnnetus juhtus. Ka kohtumenetluses ei ole kostjad suutnud selgeks teha, kes kostjatest oli mootorratta tegelik omanik ja kes peaks vastutama.
10.Hageja on seisukohal, et VÕS § 100, § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1 ja § 127 lg1, § 128 lg-te 1-3 ja § 218 lg 1 alusel on tal õigus nõuda kostjalt lepingutingimustele mittevastava asja üleandmisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja kahjuks on vea defekteerimise kulud 171 eurot ja lepingueseme lepingutingimustele vastavusse viimise kulud 3370,14 eurot (samaväärse kasutatud mootori väärtus, lisanduvad vajalike lisade (õlid, 3
2-21-16011 jahutusvedelik jm) kulud). Hageja oli sunnitud kandma kulusid spetsialistile mootorratta defekteerimiseks/vea tuvastamiseks, s.o et teha kindlaks mootorratta varjatud puudused ja rike, mille eest müüja vastutab. Spetsialisti hinnangu kohaselt ei ole mootorrattal olnud mootorit enam võimalik selle normaalse ja tavapärase kasutamise otstarbel taastada ega kasutada, see tuleb asendada samaväärse kasutatud mootoriga 2900 euro väärtuses. Selleks, et mootorratas saada täielikult sõidukõlblikuks, lisanduvad täiendavad kulutused õlile, jahutusvedelikule jne. Hageja soovib nende kulude hüvitamist kostjalt. Viidates Riigikohtu asjakohaselt praktikale, hageja leiab, et tema kahju hüvitamise nõue on põhjendatud ka kulude osas, mida hageja ei ole puuduste kõrvaldamiseks veel kandnud, kuid mida peab asja lepingutingimustele vastavaks viimiseks tegema.
11.Hageja nõuab VÕS § 113 lg 1 alusel kostjalt ka viiviste väljamõistmist alates hagi maakohtus menetlusse võtmisest kuni nõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras, kuna kostja ei ole teinud mitte midagi selleks, et puudusi kõrvalda ja kahju hüvitada.
12.Hageja taotleb jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 325 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2123,20 eurot, kokku 2448,20 eurot.
KOSTJATE VASTUSED
13.Kostjad vaidlevad hagile vastu ja paluvad jätta hagi rahuldamata. Erineval ajal menetlusse astunud kostjate vastavalt 24. veebruaril 2022 ja 26. jaanuaril 2024 esitatud vastused on sisult kattuvad. Kostjad kinnitavad, et mootorratta kirjalik müügileping on sõlmitud 20. jaanuaril 2021. a hageja ja kostja 1 vahel, kuid sisuliselt oli mootorratta omanik kostja 1 elukaaslane S. J.. Kostjal 1 endal polnud teadmisi mootorratta seisukorrast, ta oli vaid registrijärgne omanik.
14.Kostja 2 S. J. on seisukohal, et kostja 1 tuleb menetluses asendada kostjaga 2. Kostja 2 on esindajale veel täiendavalt selgitanud (kattub tema tunnistusega) „Kohtusse on hageja kaevanud üleüldse minu elukaaslase K. J., kellel pole õrna aimugi selle ratta seisukorrast. Ratas oli minu oma ja mina tegelesin selle müügiga. Kuna ratas oli registris K. J. nimel, siis tema allkirjastas e-teeninduses ostu-müügi lepingu. Sellega ka tema osalus müügis piirdus. Ratas oli tema nimel vaid odavama liikluskindlustuse tõttu.“
15.Kostjad kinnitavad, et kõik müügikuulutuses mainitud andmed vastasid tõele. Kostjad ei nõustu hageja paljasõnalise väitega, et hageja kukkus mootoririkke tõttu. Pigem kukkus hageja libeda tee ja talviste teeolude tõttu, mille tagajärjel ta vigastas ratast (sh ilmselt ka mootorit). Teatavasti sõidetakse mootorrattaga kevad-suvisel perioodil, kui tee- ja ilmaolud on vastavad, kindlasti mitte talvel. On ka üldteada, et kui ratta mootor töötab külili, siis tekivad mootoril õlitusprobleemid ja osad võivad puruneda. Seda on kinnitatud ka kostja 1 esitatud spetsialisti arvamuses.
16.Kostjate hinnangul on hageja spetsialisti-eksperdi arvamus ebausaldusväärne ja vaidlustatav, hageja ei ole oma hagis suutnud tõendada, et ilmnenud vead olid olemas asja üleandmisel või siis vahetult pärast seda. Kostja vastusele lisatud tõenditest nähtub, et peale kukkumist hakkas hageja ise mootorit lahti võtma. Näiteks vastusele lisatud FB Messengeri väljavõtetest nähtub, et hageja küsis kostjalt 2, kuidas seda ratast parandada, samuti selgitas, kuidas ta on selle ratta mootori lahti võtnud ja sellega toimetab.
17.Adekvaatset ekspertiisi ei saa enam teha mootorrattale, mille mootor on ise garaažis lahti võetud ja siis jälle kokku pandud. Pärast seda pole võimalik enam tuvastada, millest vead on tekkinud. Kostja on seisukohal, et ratta oleks pidanud viima ekspertiisi koheselt peale kukkumist, mida aga hageja ei teinud. Kostja kahtleb, kas hageja üldse informeeris eksperti sellest, et ta oli varem ise mootori lahti võtnud.
18.Müüja ei saa enam vastutada müüdud asja lepingutingimustele vastavuse eest, kui ostja on ise lepinguobjekti füüsiliselt mõjutanud. Ei saa välistada, et mootori kokkupanekul asendas hageja teatud osad teadlikult vigastega, aga see ei ole isegi enam oluline, kuna eriteadmisteta isik on lepinguobjekti ise remontinud. Kostja 2 toob esile, et ekspertiis tehti alles 01. juuli 2021.a, tekib küsimus, kus ratas niikaua (märts 2021 kuni juuli 2021) oli ja miks hageja ei teostanud ekspertiisi koheselt pärast 4
2-21-16011 kukkumist. Märgitut tõendavad ka hageja enda ütlused FB grupis „Tsiklirahvas“, kus ta kinnitab, et õlitusprobleeme polnud ja eelmine omanik vahetas korralikult õli.
19.Hageja võib nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 127 alusel kostjalt kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: kostja on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1); hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kostjad ei ole kohustust rikkunud, hagejale anti üle müügikuulutusele vastav mootorratas. Hageja tunnistab ka ise oma hagis, et ta sai sellega enne kukkumist sõita. Samuti ei ole hageja tõendanud põhjusliku seose olemasolu ehk tõendamata on asjaolu, et mootorratas oli katkine ja puudustega juba selle müümisel (üleandmisel).
20.Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Oma menetluskulude nimekirja esitas 16. juunil 2025kostja 1, K. J., tema menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 863,33 eurot. Kostja 1 kinnitab, et kulud on kantud seoses selle tsiviilasjaga.
KOHTU PÕHJENDUSED
21.Kohus, põhjalikult tutvunud asjas esitatud kirjalike seisukohtadega, arutanud asja pooltega suuliselt istungitel, kuulanud ära tunnistajad, uurinud objektiivselt kõiki asjas esitatud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. R. A. on esitanud hagi K. J. ja S. J.-i vastu müügilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Hageja väidab, et talle müüdud mootorratas ei vastanud lepingutingimustele, rattal olid varjatud puudused, mille tõttu lühiajalise kasutamise järel mootor purunes ja ratas muutus kasutuskõlbmatuks. Hageja on ratta uuesti töökorda saamiseks pidanud tegema kulutusi purunenud mootori asendamiseks.
22.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 217 lg 1 näeb ette, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi lepingutingimustele (st lepingut on rikutud), kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 77 lg 1 teise lause kohaselt peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga, kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest. VÕS § 218 lg 1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.
23.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et 20. jaanuaril 2021 sõlmisid K. J. müüjana ja R. A. ostjana kirjaliku müügilepingu, millega müüja kohustus ostjale üle andma sõiduki KAWASAKI ZZR 1400, registreerimismärgiga XXX, ostja kohustus sõiduki vastu võtma ja tasuma ostuhinna 4200 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et mootorratas on hagejale üle antud ning hageja on kokkulepitud ostuhinna tasunud. Pooled vaidlevad selle üle, kas ratas vastas üleandmise ajal müügilepingu tingimustele: kas rattal oli selle üleandmise ajal varjatud puudusi, millega hageja ratast ostes ei saanud ega pidanud arvestama, ning kas lühiajalise kasutamise järel tekkinud mootori purunemine ja mootorratta kasutuskõlbmatuks muutumine oli põhjuslikus seoses nende puudustega.
24.Samuti on poolte vahel vaidlus selle üle, kumb kostjatest tegelikult oli ratta müüja, kes vastutab puudustega asja üleandmisega ostjal tekkiva kahju eest. Hageja märkis, et esitab nõuded kostjate vastu alternatiivselt: esimeses järjekorras taotleb hageja kahjuhüvitise välja mõista kirjaliku müügilepingu sõlminud kostjalt 1, K. J.-ilt, järgmise alternatiivina kostjalt 2, S. J.-ilt, ning kolmanda alternatiivse 5
2-21-16011 nõude esitas hageja mõlema kostja vastu solidaarselt juhuks, kui kohus leiab, et müügilepingu pooleks olid kostjad ühiselt.
25.Kohus leiab, et hageja esitatud nõuded ei ole alternatiivsed, vaid sama nõue samadel asjaoludel on esitatud alternatiivsete kostjate vastu. Hagi lahendamiseks tuleb kindlaks teha, kes tegelikult on müügilepingus müüjaks ja kannab vastutust lepingutingimustele mittevastava asja müümisega hagejale tekitatud võimaliku kahju eest. Seejärel tuleb kahju hüvitamise eelduste kontrollimiseks kindlaks teha, millistele tingimustele pidi vaidlusalune mootorratas poolte kokkuleppe kohaselt vastama, kas mootorratas vastas müügilepingu tingimustele, kui ei vastanud, siis kas müüja teadis või pidi puudusest teadma, aga ostjale neid ei avaldanud ehk kas müüja on oma lepingulisi kohustusi rikkunud, kas hagejal on tekkinud kahju, kas kahju ärahoidmine oli hõlmatud rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga ning kas hagejal tekkinud kahju on põhjuslikus seoses müüja rikkumisega ja müüja vastutab tekkinud kahju eest.
26.Asjas ei ole vaidlust, et kirjaliku müügilepingu sõlmisid hageja ja kostja 1, samas enne lepingu sõlmimist ratta müümisega seotud küsimustes ja hiljem puuduste ilmnemisel suhtles hageja kostjaga 2. Mõlemad kostjad kinnitavad, et faktiliselt kuulus ratas S. J.-ile, kuid liiklusregistris oli ratta omanikuks K. J., mistõttu tema allkirjastas ka kirjaliku müügilepingu. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011 määrusega nr 75 kehtestatud „Liiklusregistri pidamise põhimääruse“ § 9 kohaselt registriandmetel ei ole õiguslikku tähendust, kui seadusest ei tulene teisiti. AÕS § 90 lg 1 kohaselt loetakse vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Riigikohus on AÕS § 90 lg 1 kohta leidnud, et arvestades vallasasjade tavaliselt suhteliselt väikest väärtust ja kolmandate isikute piiratud võimalusi tegelikku omandikuuluvust välja selgitada, kaitseb AÕS § 90 lg 1 eeldus nii valdaja kui ka valdajaga tehingu teinud isikute huve. Seega on just valdussuhe see, millele vallasasjade tsiviilkäibes omistatakse eriline õiguslik tähendus (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-02, p 22). Kostjad on elukaaslased, S. J.-i väidetavalt oli talle kuulunud mootorratta omanikuks liiklusregistris registreeritud K. J., sest see tagas soodsama liikluskindlustuse. Kostjad kinnitasid, et ratast kasutas S. J. ehk ratas oli S. J.-i valduses, mis AÕS § 90 lg 1 kohaselt annab alust pidada teda ratta omanikuks. K. J. kohtumenetluses kinnitas ratta kuulumist S. J.-ile . Samas K. J. lepingu sõlmimisel ei avaldanud hagejale, et ta ei ole mootorratta omanik. AÕS § 70 lg 1 kohaselt võib asi olla mitme isiku samaaegses omandis.
27.Vallasasja müüja ei pea olema asja omanik. VÕS § 208 lg 1 kohaselt müüja võib müüa asja, mille ta omandab alles tulevikus. Müüja põhikohustus on asi ostjale üle anda ja teha võimalikuks omandiõiguse ostjale üleminek. AÕS § 92 lg 1 kohaselt vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. AÕS § 95 sätestatud alustel on heauskne omandamine võimalik ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Siin asjas ei ole vaidlust selle üle, et mootorratta omandiõigus on kehtivalt hagejale üle läinud. Küsimus on selles, kumb kostjatest vastutab müüjana müügilepingu nõuetekohase täitmise eest. Kohus leiab, et siin asjas müügilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kontekstis tuleb mootorratta müüjateks lugeda mõlemat kostjat ühiselt. Kirjaliku müügilepingu on hagejaga sõlminud ja müüjana allkirjastanud K. J.. K. J. selgitas, et vormistas müügilepingu elektrooniliselt arvutis, ise ta hagejaga ratta müümiseks läbirääkimisi ei pidanud. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et K. J. oleks lepingu vormistamisel ja allkirjastamisel hagejale teatanud, et ta ei ole ratta tegelik omanik ega müüja. Vastupidi – müügilepingus K. J. müüjana kinnitab, et ratas on tema ainuomandis ja kolmandatel isikutel ei ole müüdavale sõidukile mingeid õigusi. Samas on kostjad kinnitanud, et ratas kuulus S. J.-ile. Ka hageja on nii lepingueelselt rattaga proovisõitu tehes, kui hiljem probleemide tekkimisel suhelnud S. J.-iga, millest saab järeldada, et hageja ise pidas ratta müüjaks S. J.-i. Mõlema kostja tegevusest (K. J. poolt kirjaliku lepingu allkirjastamine ning S. J.-i rattamüügiga faktiliselt tegelemine) võis keskmisel mõistlikul isikul tekkida arusaam, et kostjad müüsid ratast ühiselt. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et mõlemat kostjat 6
2-21-16011 tuleb selles asjas käsitada müüjana, kes VÕS § 65 lg 2 kohaselt vastutavad müügilepingu võimaliku rikkumise korral ostja ees solidaarselt.
28.Asjas ei olnud küsimust, et pooled sõlmisid müügilepingu väljaspool oma majandus-ja kutsetegevust, kumbki pool ei ole lepingulises suhtes käsitatav tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Seega VÕS 11. paetükis müügilepingu sätetes tarbijalepingutele ette nähtud müüja vastutuse erisused ja välistused siin asjas ei kohaldu. Müüja vastutuse tekkimise eeldusena peavad olema täidetud järgmised tingimused: -
müüdud asi ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 2);
-
puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1);
-
puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3);
-
ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4);
-
sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2).
29.Hageja istungil antud selgituste kohaselt seisnes mootorratta lepingutingimustele mittevastavus selles, et 2021. a märtsi algul mootor jooksis kokku ja hageja kukkus rattaga, hageja oli selleks ajaks saanud rattaga sõita u 300 km. Pooled vaidlevad selle üle, kas ratas kukkus seetõttu, et mootor purunes varjatud puuduste tõttu, mis olid olemas juba ratta hagejale üleandmise ajal, või tingis mootori purunemise ratta kukkumine. Hageja märgib, et mootorrattal ilmnesid pärast selle hagejale üleandmist ja hageja poolt kasutama hakkamist puudused, mille tuvastas spetsialist. Spetsialisti poole pöördus hageja pärast kukkumist. Spetsialisti arvamusele tuginedes hageja leiab hagiavalduses, et mootorratta ja selle seadmete võimalik eelnev remont on puudulikult teostatud - sh viidud läbi ebakvaliteetselt, osad detailid jäetud vahetamata, osad detailid asendatud kulunud osadega, Pair süsteem osaliselt üldse eemaldatud - siis ei saa ostetud mootorratast kasutada eesmärgipäraselt ega tavapäraselt ohutuks liiklemiseks ilma mootori purunemiseta ning mootorratas ei vasta puuduste tõttu ka VÕS § 77 lg-s 1 sätestatud keskmise kvaliteedi nõuetele.
30.Pooltevahelises lepingus ei ole üleantava ratta kvaliteedi tingimustes täpselt kokku lepitud. Kohus nõustub hagejaga, et VÕS § 217 lg 1 ja § 77 lg 1 järgi pidi mootorratas igal juhul olema keskmise kvaliteediga ehk vastama kasutatud mootorrataste tavapärastele omadustele, eelkõige võimaldama kasutada ratast sihtotstarbeliselt ja turvaliselt tänavaliikluses.
31.Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma praktikas selgitanud, et kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei ole veel lepingutingimustele mittevastavusteks. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Kasutatud asjade puhul võib asja puudus olla tekkinud ka mittenõuetekohase hoolduse tagajärjel (Riigikohtu 7. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-23-10, p 12). Tsiviilasjas nr 2-21-1758 on Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitanud, et kasutatud sõidukite võõrandamise puhul ei ole sarnaselt muudele vanadele esemetele õige VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 kohaldamisel lepingutingimustele vastavuse hindamisel lähtuda samalaadsete uute sõidukite omadustest (vt RKTKo 31.03.2023, 2-19-19586/85, p 14). Lepingutingimustele vastavaks osutuda ka asi, millel on tuvastatud selle vanusele tavapärane kulumine või vananemine. Seega tuleb müügilepingu eseme lepingutingimustele vastavuse hindamiseks asja omadusi puudutava kokkuleppe puudumisel hinnata, mida võis ostja eseme vanust, kasutusotstarvet ja senist tegelikku kasutust arvestades müügilepingu eseme seisukorra kohta mõistlikult oodata. Kui müügilepingu eseme seisukord on halvem sellest, mida võis ostja eseme vanust, kasutusotstarvet ja senist tegelikku kasutust arvestades müügilepingu eseme seisukorra kohta mõistlikult oodata, võib tegemist olla müügilepingu 7
2-21-16011 eseme lepingutingimustele mittevastavusega VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 tähenduses (vt RKTKo 14.02.2024, 2-21-1758, p 10.2). Viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt kasutatud asjade puhul tuleks nende lepingutingimustele mittevastavust VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 järgi hinnata nii, nagu tegemist oleks uue asjaga, kui müüja on müügilepingu eset reklaamides jätnud mulje, et tegemist on uue asjaga. Sõnadest „heas korras, sõidab hästi“ ei saa aga kolleegiumi hinnangul järeldada, et kostja on sõidukit reklaaminud uue sõidukina (p 11).
32.Riigikohtu seisukohad on kohaldatavad ka siin asjas. Kohtule esitatud tõendite ja hagiavalduses esitatud asjaolude kogumist selgub, et hagejale müüdi kasutatud, kuid töökorras mootorratast, millega oli võimalik kohe liiklusesse minna. Kohtule on esitatud 18. augustil 2021. a tehtud väljatrükk arhiveeritud müügikuulutusest, milles müüja avaldas, et tegemist 2008.a mootorrattaga, läbisõit 38 000 km. Kuulutuses iseloomustatakse ratast järgmiselt: „Heas korras, kiire ratas. All uued continental rehvid. KN õhufilter, mootor seadistatud Herstuningus. 299 piiraja eemaldatud ja madalalt jõulisem kui originaal. Talvel vahetatud mootori kett, tallad, küünlad, klapivahed regullitud (tööd teostas NBR Service) vahetatud kõik õlid (motul), jahutusvedelik, veokett ja hammakad. Ratas on lastud madalamaks 4-5 cm, saab originaalkõrgusesse tagasi panna kui vaja. Kaasa saab Delcivic sport summutid, mis häirivad naabreid tunduvalt vähem kui praegused ja Givi kohvri. Alles kõik 3 võtit.“ Kuulutusest ei jää kahtlust, et müüakse ratast, mida on remonditud ja ümber ehitatud, kuid ratas oli läbinud tehnoülevaatuse ja on töökorras.
33.VÕS § 214 lg 2 kohaselt läheb asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ostjale üle asja üleandmisega. VÕS § 76 lg 4 sätestab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega seda, et hageja väidetud lepingutingimustele mittevastavus oli mootorrattal juba selle hagejale üleandmisel, peab TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendama hageja.
34.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ratas ei vastanud kasutatud mootorratta tavapärasele keskmisele kvaliteedile. Hageja esitas tõenditena veebilehel https://www.okidoki.ee/ 18. augustil 2021 tehtud väljatrüki mootorratta Kawazaki ZZR 1400 müügikuulutusest ((pabertoimikus I kd, lk 9; dtl 12), M. P. poolt Tallinnas 1. juuli 2021 kuupäevaga vormistatud, kuid allkirjastamata dokumendi pealkirjaga „Ekspertiis“ mootorratta KawasakiZZR1400 defekteerimise kohta (I kd, lk 10 – 18; dtl 13 – 21), väljavõtted pooltevahelisest FB Messengeri sõnumivahetusest (I kd, lk 23-27; dtl 25-29); M&M Motorcycles OÜ arve ja hinnapakkumise (I kd, lk 28 – 30, dtl 30-32).
35.Müügileping sõlmiti 20. jaanuaril 2021. K. J. kirjeldas 19. augustil 2022 kohtuistungil (ajakood 00:10:43; I kd, lk 108; dtl 120), et enne müügilepingu sõlmimist hageja käis proovisõidul, arvas, et II käiguga on mingi probleem, aga siis ikkagi tahtis seda ratast osta, hageja kogus mõnda aega raha ja siis tuli uuesti. Hageja K. J. väidetele vastu ei vaielnud, kohtueelses suhtluses kostjaga 2 on ka hageja ise viidanud proovisõidul ilmnenud tõrkele.
36.Kohus leiab, et tõendite kogumiga on tõendatud, et hagejale üleantud ratas vastas sellistele kvaliteedinõuetele, mida hageja sai müügikuulutuses avaldatud info põhjal ja vastavalt proovisõidul vahetult kogetule eeldada. Müügilepingus oli info ratta remontimise ja osaliselt ümberehitamise kohta, ratast ei reklaamitud uueväärsena ega ka kapitaalselt remondituna. Hageja ostis ratta proovisõidul kogetud tehnilisele tõrkele vaatamata.
37.Seda, et mootorratas oli hagejale üleandmise ajal sõidukorras (eesmärgipäraselt kasutatav), tõendab see, et hageja sai rattaga 300 km sõita (hageja 03. märtsi 2021 postitus FB grupis „Tsiklirahvas“, dtl 68). Hagiavaldusele lisatud, M. P. poolt 01. juulil 2021 koostatud ekspertiisi aktis on esimesel lehel (I kd, lk 10; dtl 13) müügikuulutuses olnud foto mootorratta armatuurlauast (näidikute paneelist), ilmselt selle põhjal on ekspert tuvastanud, et „Odo näit kuulutuses 38 352 km“ (kuulutuses endas on läbisõiduks märgitud 38 000). Kohtule esitatud kuulutuses seda fotot ei ole, kuulutuse juures olnud 8
2-21-16011 fotogaleriid ei ole eraldi tõenditena kohtule esitatud. Ekspertiisiakti kopeeritud must-valge foto järgi ei ole odomeetri näit tuvastatav. M. P. ekspertiisiaktis on foto pealkirjaga: „Läbisõit mootori purunemise hetkel“ ja selle all lähifoto odomeetri näidust 38 884 km (I kd, lk 11; dtl 14). Kuigi ei ole tuvastatav, kas tegemist on vaidlusaluse ratta odomeetriga, ei olnud asjas vaidlust, et pärast 2020. a talvel tehtud remonti/hooldust ja enne ratta 2021.a jaanuaris hagejale müümist oli S. J. ise 2020. a suvel ratast kasutanud ning ostmise järel võis hageja ise olla rattaga sõitnud umbes 300 km.
38.Kohus märgib, et kostjate esitatud eksperdi R. P. ekspertiisiaktile lisatud Transpordiameti sõiduki taustakontrolli infost (dtl 282 – 285, tehnoülevaatus andmed dtl 282) nähtub, et enne hagejale müümist oli ratas 25. augustil 2020 läbinud korralise tehnoülevaatuse. Odomeetri näiduks selle tehnoülevaatuse ajal märgitud 282 851 on ilmselt ekslik. Eelneval korralisel ülevaatusel 19. septembril 2018 oli odomeetri näit 28 123. Alates ratta Eestis registreerimisest 2014. a kolme esimese ülevaatuste andmete kohaselt oli ratta tavapärane läbisõit u 5000 km kahe aasta jooksul. Ei ole eluliselt usutav, et 19. septembrist 2018 kuni 25. augustini 2020 sõideti rattaga rohkem kui 250 000 km (ehk kahe aasta jooksul aastaringselt iga päev u 350 km). Tõenäoline on, et 25. augusti 2020 tehnoülevaatuse ajal on odomeetri näidu märkimisel näidu lõppu lisatud number 1 ekslikult ning tegelik näit oli 28 285. Võrreldes ratta odomeetri näitusid müügieelsel viimasel tehnoülevaatusel 25. augustil 2020 (lugedes õigeks näiduks 28 285) ja müügikuulutuses, on pärast 2020. a talvel tehtud remonti ja enne 2021.a jaanuaris hagejale müümist rattaga sõidetud u 10 000 km ehk ratast kasutati varasemaga võrreldes oluliselt intensiivsemalt. Odomeetri näitusid ja ratta läbisõitu oli hagejal aga võimalik enne müügilepingu sõlmimist Transpordiameti veebilehelt kontrollida ning teha sellest järeldusi ratta võimaliku seisukorra kohta.
39.Asjas esitatud tõendite kogum ei tõenda, et rattal olid hagejale üleandmise ajal varjatud puudused, mille tõttu mootor 300 km järel purunes. Kohus nõustub kostjatega, et hageja väited ratta väidetava purunemise kohta on olnud vastuolulised, sealhulgas hageja poolt vahetult pärast kukkumist sotsiaalmeedias avaldatu on vastuolus hagiavalduses märgituga ja kohtule hagiavalduse lisana esitatud dokumentaalsete tõenditega. Kostja I esitatud väljavõttest hageja postitusest FB grupis „Tsiklirahvas“ (dtl 67-68) nähtub, et kukkumise järel on hageja 3. märtsil 2021 esmalt postitanud teate, et ostis uue ratta ja „sai vast 300 km sõita, kui keps külje pealt välja lendas. /../ Nii palju on teada, et ilmselt esimese kepsu polt murdus ära ja tänu sellele see kõik juhtus.“ (kohus tsitaatides ilmseid trükivigu ei korda). Seejärel on hageja samal päeval teises postituses märkinud: „Sain teada suheldes mootori remondi töökojaga, et tegemist oli õlitusprobleemiga. Imelik on see, et minu käes õlitusprobleeme ei olnud, õlituld ei pannud kordagi põlema ega polnud ilmagi, et õli mootoris keema lasta. Vaatame õhtul edasi, mis õlipumbas toimub.“ „Vana omanik oli ka õli regulaarselt vahetanud ja välja lastud õli oli ilus punane.“
40.FB Messengeri vestlustest R. A. ja S. J.-i vahel (mille hageja oli esitanud osaliselt) selgub, et pärast kukkumist hakkas R. A. ise ratast lahti võtma. Lisaks 03. märtsi 2021 postitustes märgitule teatas R. A.
09.märtsil 2021 FB messenger’i vestluses (dtl 49 – 50) S. J.-ile, et „Pole saanud töö kõrvalt rohkem aega lammutada.“ Kostja on vestluses saatnud S. J.-ile videolõigu, lisades selgituse: „viimane video, mis tegime on selline. Siit on ühte kaela näha isegi,“ ning küsis: „Ja kuidas ma selle õlipumba muidu lahti peaks võtma, et diagnoosida. Kas seal peab ka midagi tähele panema? Pidi vist paremalt poolt siduri korvi all olema? Mõtlesin ise, et pesen õli vanni põhja sisu läbi värvi filtri ära. Sealt saab enamus infot juba teada. Loodan, et saan homme õhtu poole garaaži minna.“ Seejärel 17. märtsil 2021 kell 11:15 saadetud sõnumis hageja teatab, et „õlipump oli korras. See on ilmselt lihtsalt piinamise tagajärg. Ma arvan et me peame natuke rahast rääkima.“
17.märtsil 2021 kell 11:53 saadetud sõnumites R. A. märgib (dtl 52): „ma ei tunne, et oleksin 300 maanteel kilomeetriga sellisel kujul ratast piinanud, et keps külje pealt välja lendaks. See pidi olema 9
2-21-16011 enne haiget saanud.“ 22. märtsi 2021 kell 22:19 saadetud sõnumis (dtl 54) R. A. kinnitab, et „30 pealt kukkusin.“
41.Hilisemates FB vestlustes kostjaga 2 hageja teatab, et müüja vastutab, sest tsiklile on tehtud modifikatsioone, mis ületavad tehase võimsust. Kostja 2 omakorda vastab, et hageja ostis teadlikult tuunitud ratta, ratast tuunis eelmine omanik, nii eelmine omanik kui kostja 2 sõitsid rattaga kumbki kaks aastat ilma probleemideta (dtl 56 – 57). Kohus nõustub, et info ratta ümberehitamise kohta oli kirjas juba müügikuulutuses ning need muudatused ei saa olla müüjale etteheidetavaks varjatud puuduseks.
42.Üleantud rattal varjatud puuduste olemasolu tõendamiseks tugineb hageja M. P. poolt hageja tellimusel 01. juulil 2021 tehtud ekspertiisile (I kd, lk 10 – 19). Kohtu hinnangul see hageja väidetut ei tõenda. M. P. vormistatud dokument pealkirjaga „Ekspertiis“ koosneb müügikuulutuse tekstist, kuulutuses avaldatud fotodest ning eeldatavalt M. P. poolt tehtud fotodest talle uurimiseks toodud mootorist ja selle osadest. Fotode juures on pildi allkirjadena ühe-kahe lausega märgitud tuvastatud asjaolud, kuid on ka põhjendusteta hinnanguid ja oletusi ning ilmselgelt hagejalt kuuldud faktiväiteid. Akt ei sisalda uuringute kirjeldust, eksperdi arvamuse kujunemine ei ole jälgitav. Aktist endast ei selgu sedagi, kas M. P. uuris kogu ratast või toodi talle defekteerimiseks ainult mootor. Kohtus tunnistajana ülekuulamisel M. P. kinnitas, et talle toodi ainult mootor.
43.M. P. , oma seisukohti erialaselt põhjendamata, annab aktis hinnangud ratta ümberehitamise põhjendatuse, remondi kvaliteedi ja remondist ostja teavitamata jätmise kohta. Hageja oli aga enne ostmist teadlik, et ratast on ümber ehitatud ja selle mootori osi on vahetatud, müügikuulutuses on loetletud konkreetsed detailid, mida on vahetatud. Hageja ei saanud eeldada, et mootor on tehasekoostes. Samuti ei olnud poolte vahel kokkulepet et müüjapoolset lubadust, et mootor on kapitaalselt remonditud või et ratast ei ole pärast remonti kasutatud. Hageja võis ja pidi müügikuulutuse põhjal aru saama, et ostab kasutatud ja ümberehitatud ratta. Ekspert R. P. on M. P. ekspertiisiaktis toodud fotoülesvõtete põhjal tuvastanud (II kd, lk 26 pöördel; dtl 279), et „mootor on kaetud sinna kasutamise käigus ladestunud tolmukorraga, seega on mootoriremont toimunud pikemat aega tagasi (hinnanguliselt vähemalt aasta) peale mida on mootorratast intensiivselt kasutatud.“ Kohtule esitatud andmetel oli 2020.a talvel tehtud remondi järel ja enne hagejale müümist rattaga sõidetud 10 000 km.
44.Hageja ei vaielnud vastu kostjate väidetele, et enne ratta ostmist hageja tegi proovisõitu ning tema sõidu ajal oli rattal mingi probleem II käiguga, mida S. J. kontrollsõidul enam ei tuvastanud. Veelgi enam, hageja on sõnumivahetuses S. J.-iga (dtl 58-59) ise märkinud, et „Ma tegelikult koha peal juba ütlesin, et üks pütt ei tööta korralikult. Ü. võib seda tunnistada. Ja et teine käik ei lähe õigesti sisse.“ Võimalikule rikkele vaatamata hageja ostis ratta ehk hageja oli puudusest ratta ostmise ajal teadlik.
45.M. P. ekspertiisiaktis esitatud oletuslik ja tõele mittevastavate väidetega kokkuvõte: „Uut omanikku ei teavitatud mootori remondist ega selle remondi tegemise põhjustest. Mootoriremont on teostatud kas müügiks, juba kahjustatud vanade osadega, puuduliku ja/või kontrollimata õlitussüsteemiga ning uut omanikku ei teavitatud ka sissesõidu vajadusest“ ei tõenda varjatud puuduse olemasolu. M. P. koostatud dokumendist ei selgu, mille põhjal M. P. nendele järeldustele jõudis ja kas sissesõitmine oleks välistanud 300 km sõidu järel ratta purunemise. Kostja II kohtuistungil antud selgituste kohaselt remonditi ratast 2020. a talvel ning pärast seda suvehooajal kostja II kasutas ratast ise, seega oli hagejale müüdud ratta mootor remondijärgselt ja enne hagejale üleandmist „sisse sõidetud.“
46.M. P. ekspertiisiaktis märgitakse, et „Helistas probleemiga 4. märtsil 2021“ (I kd, lk 11; dtl 14), selle all on pilt mootorist (mootor väljast). Kuigi ekspertiisiaktist ei selgu, kes või millise probleemiga helistas, võib järeldada, et helistajaks oli aktis ekspertiisi tellijaks märgitud hageja. Foto „mootor väljast“ ei anna mingit informatsiooni selle kohta, milliselt rattalt see mootor pärineb, ekspertiisiakti fotodel olev mootor ei ole üheselt seostatav hagejale müüdud rattaga. M. P. tunnistajana antud ütluste 10
2-21-16011 kohaselt koostati akt ligi neli kuud pärast ratta väidetavat purunemist ja kukkumist, eksperdile viidi uurimiseks ainult mootor, sellel olnud kahjustused ei võimaldanud M. P.-l purunemise põhjust kindlaks teha. M. P. 22. mail 2025 istungil tunnistajana ülekuulamisel antud ütluste kohaselt (dtl 336 – 340) koostas ta ekspertiisi vahetult peale mootori lahti võtmist. Hageja soovis, et M. P. võtaks mootori lahti ja annaks hinnangu, miks see võis kokku joosta. M. P. kinnitas, et mootori võttis tema lahti, mootor toodi ilma rattata, ta ei näinud vajadust tervet ratast vaadata, lähtus eeldusest, et mootor oli kokku jooksnud ja selle tulemusel kukkumine. Labori analüüsi polnud põhjust viia läbi. M. P. sõnul nad dokumenteerisid juhtunut ja proovisid leida põhjust juhtumisel, aga selliste vigastuste puhul on raske leida põhjust, miks nii võis juhtuda. Mootoris oli purunenud esimese silindri keps ja mootori kinni kiilunud sellega, vigastusi oli teistel väntvõlli kaeladel ja liuglaagritel, mootoris sees oli kindlasti midagi juhtunud, sest polnud sõidetud äärekivisse ega kuskile otsa. Õli oli mootoris, mis veel sisse oli jäänud. Ei olnud mujalt katki kui vaid kepsu purunemisel auk mootoris. Kohus leiab, et eeltoodu põhjal ei saa välistada, et mootori kokkujooksmise võis põhjustada silindri kepsu poldi purunemine, nagu hageja ise vahetult pärast rattaga kukkumist sotsiaalmeedia postituses märkis.
47.M. P. ütlustest järeldub üheselt, et tema mootori purunemise tegelikku põhjust ei ole tuvastanud. Hageja poolt M. P.-le antud ekspertiisi ülesanne ei olnud tuvastada, milline oli ratta tehniline seisund hagejale üleandmise ajal. Pelgalt sellest, et kasutatuna ostetud rattal mootori mingi komponent 300 km läbimise järel purunes, põhjustades mootori kokkujooksmise, ei saa järeldada, et rattal oli hagejale üleandmisel varjatud puudusi, millest hageja ei teadnud ega pidanud teadma. Hageja tõlgendus, et spetsialist tuvastas hagiavalduses loetletud varjatud puudused, on M. P. ekspertiisiakti meelevaldne tõlgendus. M. P. ekspertiisiaktis ja ka tunnistajana ülekuulamisel viitas hagejalt endalt kuuldud faktiväidetele juhtunu kohta, samas andis ütlusi, et mootori põhjal ei olnud võimalik kindlaks teha, mis täpselt või miks juhtus. Ka ekspertiisiaktis märgitust ei saa teha mingeid järeldusi mootori purunemise põhjuste kohta. Ekspert märgib näiteks: „4. silindri kepsu laager kõige hullemas seisus, oleks järgmisena kinni jooksnud“, aga sellest ei ole võimalik aru saada, mida „kõige hullem seis“ tehniliselt tähendab. Samuti ei nähtu M. P. ekspertiisiaktist, kas ja millist tähtsust omab mootori purunemise põhjuste väljaselgitamise seisukohalt see, et „pair süsteem osaliselt eemaldatud, filtritega asendamine tarbetu ... Süütepoolid silikooniga tihendatud,“ „õlifiltrit ei ole pikemat aega keegi vahetanud, roostetab juba... kas õlivahetus oli tehtud nagu kuulutus väidab“ või „killud karteri põhjas.“ Pildi allkiri „Kõik kepsud ja-laagrid on kuuma saanud“ ei välista, et „kuuma“ andis hageja ise (eeldades, et M. P.-le viidud mootor oli sama, millega mootorratas hagejale müüdi).
48.M. P. ekspertiisiaktis on suurendatud fotod ratta tuuleklaasil olevatest kiirendusvõistluse tehnilise kontrolli kleepsudest. Kuna M. P. ratast ei näinud, saavad need fotod pärineda müügikuulutusest või hagejalt endalt. See tähendab, et ratta müümise ajal ei varjatud hageja eest kiirendusvõistlustel osalemise fakti, hagejal oli võimalik ratta visuaalselt vaatlusel sellest teada saada ja ta pidi olema sellest teadlik. Keskmisele mõistlikule inimesele on arusaadav, et kiirendusvõistlus koormab ja kulutab ratta mootorit ja veermikku tavalise tänava- või maanteesõiduga võrreldes oluliselt rohkem. Seega võis ja pidi hageja arvestama ka võimalusega, et ratas võib olla „kuuma saanud.“
49.Tunnistajana ütlusi andes M. P. selgitas mootorratta tööpõhimõtteid: suurtel kiirustel mootori koormus tõuseb, õli kuumeneb ja muutub vedelamaks ega kaitse mootori detaile hõõrdumise eest, seetõttu kasutatakse kiirendusvõistlustel eriõlisid. Samuti võib õlitusprobleem tekkida sellest, kui sõita tagarattal, sest õli valgub õlitusvannis taha, õlipump ei saa õli kätte ja mootoridetailid jäävad kuivale, selle vältimiseks trikiratastel on õlivannis vahesein, mida M. P. uuritud mootoril ei olnud. Eeltoodust järelduvalt võis mootori kokkujooksmine olla seotud ka hageja enda sõidumaneeriga.
50.M. P. tunnistajana antud ütlused ei välista, et mootor jooksis kokku kukkumise järel. M. P. ütluste kohaselt mootori kokkujooksmine võib toimuda, kui ta on kaua töötanud ilma õlituseta külili sendis ja detailid on vigastada saanud, aga kohe seda viga ei ilmne. Korraks külili jäämine ei põhjusta seda. M. 11
2-21-16011 P. arvates mootor ei oleks saanud puruneda, kui esmalt oleks toimunud kukkumine, sest sissepritsega mootorratastel on kukkumisandur, mis ratta kukkumisel mootori seiskab. Kukkumisel mootori purunemist võib juhtuda karburaatormootoriga ratastel, millel ei ole väljalülitamise süsteemi peal. Samas M. P. ütluste kohaselt kaldeandur (kukkumisandur) ei pruugi kukkudes alati rakenduda, on olukordi, kus andur ei lülita mootorit välja, seda ei saa teada enne kui ratast füüsiliselt ei testi ratta külili keeramisega.
51.Kostjate asjatundja R. P. 1. veebruaril 2025 koostatud arvamus nr 2926/2025 (II kd, lk 20-29, koos lisadena esitatud tsiviilasja menetlusdokumentidega kuni lk 45); dtl 266 – 285 (dtl 309) jõudis samuti järeldusele, et esitatud ja kogutud materjalide põhjal on mootorratta Kawasaki ZZR1400 mootoririke tekkinud õlivaeguse tagajärjel, kuid R. P. märgib samas, et tagantjärgi pole üheselt võimalik tuvastada, millest õlivaegus tekkinud on.
52.R. P. ekspertiisiaktist nähtub, et talle oli esitatud kaks küsimust: 1) tuvastada mootorratta Kawasaki ZZR1400 reg märgk XXX mootori purunemise põhjus ning 2) kas karteri põhja eemaldamist saab lugeda mootori lahti võtmiseks? Kokkuvõtteks ja vastuseks talle esitatud küsimustele andis R. P. järgmise arvamuse: „Lähtudes esitatud ja kogutud andmetest on mootorratta Kawasaki ZZR1400 reg märk XXX mootoririke tekkinud väntvõlli liugelaagrite puudulikul õlitusel. Tagantjärgi pole üheselt võimalik tuvastada, mis asjaoludel õlivaegus mootori tööpindadel tekkinud on, sest vaatluseks pole esitatud mootoririkke tekkimise ajal mootoril paiknenud õlifiltrit ning mootorratas on praeguseks hetkeks remonditud. Kogutud informatsiooni alusel saab välistada mootori purunemise põhjusena varasemalt hooletult teostatud mootoriremondi või pikalt vahetamata mootoriõli. Välistada ei saa võimalust, et õlivaegus mootoris tekkis mootorratta kukkumisel kui mootorit koheselt välja ei suretatud. Sellisel juhul mootoriõli valgub karteri serva, õlivõttur õlini ei ulatu ja rõhk õlitussüsteemis langeb. Olenevalt liugelaagritel tekkinud kahjustuse suurusest ei pruugi mootoririke koheselt avalduda, mootorrattaga on enne mootori lõplikku purunemist võimalik liikuda kuni 100 km. Tähelepanuta on seni jäänud asjaolu, et mootorratas vajus kukkumisel külili lumme – seega teostati sõit talveperioodil. Kuna mootorrattal paiknenud rehvide haardumine madalate temperatuuride ja lumiste oludel tõttu on väga halb, on mootorrattaga kukkumine talvistes oludes sõites enam kui tõenäoline. Kehtiva seadusandluse korral pole suverehvidega talvistes oludes liiklemine ka lubatud. Arvestades tavapärast praktikat mootorite purunemise põhjuste uurimisel saab nii mootori mootorrattalt kui mootori küljest karteri eemaldamist lugeda mootori lahti võtmiseks. Nimelt pole peale mootorrattalt mootori maha võtmist ja mootorilt karteri põhja eemaldamist hinnata kõiki mootoririkke tekkimise asjaolusid. Antud juhul jääb selgusetuks, mis asjaoludel ja kuidas tekkis õlifiltri deformatsioon, kas LISA 2.4 fotoülesvõtetel nähtav filter pärineb vaadeldavalt mootorrattalt, milline oli õlitase karteris mootori purunemise hetkel ja millised oli kukkunud mootorratta vigastused.“
53.R. P. toob esile (II kd, lk 21 pöördel, dtl 269), et temale vaatluseks esitatud mootoridetailide hulgas puudus M. P. aktis fotoülesvõttel, (millele R. P. viitab kui oma akti lisale 2.4; kohtutoimikus I kd, lk 12 alumine foto, dtl 15) nähtav õlifilter. Andmete ja materjalide analüüsis (II kd, lk 26, dtl 278) R. P. märgib, et fotoülesvõttel nähtav õlifilter on kaetud pindmise korrosiooniga; samas esinevad õlifiltril lahti keeramisest tekkinud deformatsioonid; deformatsioonide ulatust ja mootorratta vaatluse tulemusi arvestades ei ole alloleval fotoülesvõttel nähtavad õlifiltri deformatsioonid tekkinud avariiliste vigastuste tõttu. Väide, et mootoriõli oli pikalt vahetamata, ei leidnud materjalide kogumise käigus kinnitust, sest nii LISA 2.4 toodud fotoülesvõtetel kui ka 31.01.2025.a. läbi viidud vaatlusel polnud mootori sisemistel õnarustel näha spetsiifilisi ladestusi, mis tekivad pikalt vahetamata mootoriõli korral. R. P. järeldus on kooskõlas hageja enda poolt vahetult pärast rattaga kukkumist FB grupi postituses (I kd, lk 67; dtl 67) edastatud väidetega, et eelmine omanik oli õli regulaarselt vahetanud ning et väljalastud õli oli ilus punane. 12
2-21-16011
54.R. P. talle vaatluseks antud mootori detaile kirjeldades märgib vastavate detailide fotode (II kd, lk 24 pöördel – lk 25 pöördel; dtl 275 – 277) juures, et „Väntvõlli ja mootoriploki vaatluse alusel on mootori purunemise tinginud õlivaegus, sest õlituse suhtes kriitilisi väntvõlli liugelaagreid pole piisaval hulgal määritud. Õlikelme katkemisel on liugelaagrid sattunud kontakti väntvõlli pinnaga, kuumenenud ja kinni kiilunud. Liugelaagrite kuivhõõrdumise tõttu on mootori karteri põhja ladestunud metallipuru. Metallipuru leidub ka õlipumba ees oleval õlivõtturi sõelal. Seega oli vahetult enne purunemist mootoril olemas õliringlus, vastasel korral poleks õlipump karterist õli koos metallipuruga õlivõtturisse imenud. Enim on kahjustunud õlikanali kaugeimas otsas olnud liugelaager, mis väntvõlli peale kinni sulas ja kepsu purustas. Kepsu purunemisel tekkis ka mootoriplokkki läbiv avaus.“ M. P. tunnistajana antud ütlustest järelduvalt võivad õlikanali kaugeima otsa liugelaagrid kuivale jääda lisaks siis, kui sõita tagumisel rattal. M. P. kinnitas, et vaidlusalusel mootorrattal ei olnud õlitusvannil vaheseina, seega tagarattal sõites liigub õli inertsist vanni tagumisse ossa. Sellisel juhul võib õlivõttur jääda õlist välja, õlisüsteemis rõhk langeb ja kõigepealt saavad kannatada õlikanali lõpus asuvad detailid, kuhu õli jõuab viimasena ja kus on rõhuvaru väiksem.
55.R. P. arvamusest järelduvalt võis kepsu purunemiseni viinud õlitusprobleem olla seotud ka varasema kukkumisega. M. P., kelle asjatundja arvamusele hageja oma nõudes tugineb, möönis tunnistajana ülekuulamisel samuti, et õlitusprobleem võib tekkida, kui pikali kukkunud mootorrattal mootor välja ei lülitu või seda välja ei lülitata või ratast piisavalt kiiresti püsti ei tõsteta, samuti sõidumaneerist tingitult (näiteks tagarattal sõitmine). Asjas ei ole vaidlust, et ratta ostmise järel hageja sõitis 300 km talvistes oludes (ostis ratta 20.01.2021, ratas purunes hiljemalt 03.03.2021) ning ei saa välistada, et hageja oli rattaga ka varem kukkunud.
56.Hageja on ise põhjustanud olukorra, kus asjatundjatel ei ole olnud võimalik vahetult mootori purunemise järel selle seisukorda hinnata, ega kindlaks teha mootori purunemise põhjust. Mootori purunemise järel hageja hakkas seda ise lahti võtma, M. P.-le viidi purunemise põhjuste hindamiseks juba rattalt maha võetud mootor. Postituses on hageja kostjale ratta ekspertiisi viimisest teatanud 05.04.2021 (I kd, lk 60; dtl 60) ehk rohkem kui kuu aega pärast kukkumist. Need asjaolud annavad kostjatele alust kahtlustada, et hageja võis ise olla enne ka mootori detaile vahetanud. M. P. tegi ekspertiisi alles 01.07.2021.
57.R. P. aktist nähtuvalt temale esitati 31.01.2025 vaatluseks remonditud ja sõidukorras mootorratas, sellelt eemaldatud mootori detailid ja lisaks veel mitme erineva mootori detaile, mida kasutati mootorrattal oleva mootori komplekteerimiseks; detailid olid tähistamata ning M. Põdersalul polnud üheselt võimalik tuvastada, milline detail pärines sellelt mootorilt, mis paiknes vaadeldaval mootorrattal 2021. a jaanuaris toimunud omanikuvahetuse ajal; detailide hulgas puudus õlifilter; mootorratta kõik gondlid olid üle värvitud, mistõttu polnud võimalik vaadelda kukkumisel tekkinud vigastusi. Esipiduri heeblil ja parempoolse peegli kattel olevate nühkejälgede põhjal R. P. järeldas, et kukkumine ei toimunud suurel kiirusel; vaatluse juures viibinud hageja mainis, et vigastused tekkisid lume peale vajumisest. M. P. nägi ainult ratta pealt juba maha võetud mootorit, ratta ülevaatust vajalikuks ei pidanud ning lähtus hageja esitatud asjaoludest, et mootor purunes ja seejärel toimus kukkumine. R. P. ekspertarvamuses märgib, et mootorrattal paiknenud rehvide haardumine madalate temperatuuride ja lumiste oludel tõttu on väga halb, on mootorrattaga kukkumine talvistes oludes sõites enam kui tõenäoline. Seega ei ole välistatud, et hageja oli rattaga ka varem kukkunud, mootorit piisavalt kiiresti välja ei suretatud ning külili töötades tekkinud õlitamisvaegus tekitas liugelaagritel kahjustused, mis kohe ei avaldunud, kuid mille tõttu hiljem mootor kokku jooksis. R. P. on aktis märkinud, et selliste kahjustuste korral on enne mootori lõplikku purunemist võimalik rattaga liikuda kuni 100 km. Hageja ise on kukkumise asjaolusid kirjeldanud erineval ajal mõnevõrra vastuoluliselt. Nii on hageja kostjale II tehtud postitustes (I kd, lk 54; dtl 54) väitnud, et kukkus kiiruse pealt 30 km/h. Hageja enda sõnul sõitis ilusa ilmaga ja kuiva teega, lumistes oludes sõitmist eitab. Seega, kui ratas vajus lumele, nagu hageja R. P. le väitis, ei saanud see toimuda libedaga teel kukkudes, vaid ratas pidanuks vajuma 13
2-21-16011 tee ääres olnud lumele. Samas hageja 22.05.2025 kohtuistungil selgitas (ajakood 01:11:35, II kd, lk 61; dtl 340), et mootori purunemine ja rattaga kukkumine toimus pärast seda, kui hageja sai aru, et üks süütepool on rikkis, aga mootoris oli veel jõudu; hageja kiirendas, et maanteelt ära saada ja siis viskas korra õlitule põlema; kui hageja siduri alla vajutas, käis pauk ja hageja kukkus; vigastusi hagejal ei olnud, mõned kriimustused ainult. Hageja kirjeldatud asjaoludel kukkumist ei saa võrrelda mootorratta lume peale vajumisega.
58.VÕS § 218 lg 1 kohaselt müüja vastutab üksnes asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis oli olemas asja ostjale üleandmise ajal. Poolte poolt menetlusse kaasatud kahel asjatundjal ei ole olnud võimalik kindlaks teha mootori purunemise tegelikku põhjust (mis põhjusel tekkis õlivaegus) ega ka ratta kukkumise ja mootori purunemise omavahelist aegjärgnevust. Pelgalt mootori purunemise fakt ei tõenda, et juba ratta hagejale üleandmise ajal olid rattal varjatud puudused, mille tõttu mootor purunes. Hageja teadis, et ostab ümberehitatud ja kasutatud mootorratta, millel oli proovisõidu käigus lisaks ilmnenud tõrge mootori töös. Hagejale oli võimalik teada saada ja ta pidi olema teadlik, et viimasel kahel aastal on ratast intensiivselt kasutatud ja sellega on käidud kiirendusvõitlustel. Ostmise järel sõitis hageja rattaga kevadtalvel vähemalt 300 km, mis kinnitab, et ratas oli töökorras ja vastas kasutatud ratta keskmisele kvaliteedile. Hageja väited, et ootamatu rike ja mootori purunemine seadis ohtu hageja elu ja tervise, ei põhista ratta lepingutingimustele mittevastavust. Väidetav oht hageja elule ja tervisele tekkis hageja enda tegevuse tõttu: tuntavale mootoririkkele ja süttinud õlitulele vaatamata hageja ei peatunud olukorra kontrollimiseks, vaid hoopis kiirendas, teepervele sõitmiseks ja peatumiseks kiirendada vaja ei olnud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et asjas ei ole leidnud tõendamist, et mootorratas oli hagejale üleandmise ajal varjatud puudustega, millest hageja ei teadnud ega pidanudki teadma ning mille tõttu mootorratas ei vastanud keskmisele kvaliteedile. Seega kostjad ei ole lepingut rikkunud ning hagejal ei saa olla kostjate vastu lepingurikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet. Kohus jätab hagi kahjuhüvitise väljamõistmiseks rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu ei ole hagejal alust nõuda kostjatelt ka viivist. Seega kohus jätab hageja hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus
59.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
60.TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamis kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälisteks kuludeks on muuhulgas menetlusosaliste esindajate kulud (TsMS § 144 p 1).
61.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on 06. mai 2015 lahendis asjas 3-2-14-15 selgitanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kolleegium on varasemas praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.
62.Menetluskulude nimekirja esitas kostjatest K. J., kes oli kostjaks menetluse algusest peale. Lisatud arvetel kajastatud spetsifikatsiooni kohaselt on arveid esitatud K. J.-ile osutatud õigusabi eest, kuigi A. Post esindas S. J.-i menetlusse kaasamise järel mõlemat kostjat. Hageja ei ole K. J. menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud.
14
2-21-16011 Kostja lepingulise esindaja kulud on 863,33 eurot, kokku 10 tunni eest. Kostjale on õigusabi osutatud kuni 2024.a lõpuni 6,667 tunni ulatuses tunnihinnaga 80 eurot ning 2025.a 3,333 tunni ulatuses tunnihinnaga 99 eurot. Arvestades asja sisu, asjas peetud kohtuistungeid ning kostja esindaja poolt menetluses koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on kohtu hinnangul K. J. esindamise ajakulu 10 tundi põhjendatud ja vajalik töömaht. Kostjate lepingulise esindaja tunnitasumäär on mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud tasumääradega.
63.Eeltoodu alusel kohus määrab kostjate põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 863,33 eurot ja mõistab selle hagejalt K. J. kasuks välja. (Allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
15
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.