Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline esindaja: Keijo Lindeberg Kostja: A. K. (isikukood XXX)
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista A. K.`lt (K.) Bondora AS kasuks tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev ja sissenõutavaks muutunud põhivõlg 6166,23 eurot ning viivis 104,60 eurot.
3.Välja mõista A. K. `lt (K.) Bondora AS kasuks viivis põhinõudelt (6166,23 eurot) VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.12.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 6061,63 eurot ( 6166,23-104,60).
Välja mõista A. K. `lt (K.) Bondora AS kasuks lisateenuste võlgnevus 256,85 eurot.
5.Jätta menetluskulud 57,40% ulatuses A. K. kanda ja 42,60% ulatuses Bondora AS kanda.
6.Mõista A. K. `lt (K.) Bondora AS kasuks välja menetluskulude hüvitis 574,58 eurot.
7.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb A. K. `l kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. 1
2-25-127434
TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded
1.Hageja esitas 13.11.2025 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 6 590,79 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostja esitas nõudele vastuväite ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 09.12.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes.
3.10.12.2025 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks Bondora AS ja kostja vahel 29.06.2024 sõlmitud tarbijakrediidileping nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 8 300 eurot (dtl 61-74, 79). Hageja ja kostja sõlmisid 10.04.2025 lepingu muudatuse, mille kohaselt oli kostja tasumata laenujääk 8212, 93 eurot, mis tuli tasuda 120 osamaksena alates 05.05.2025 kuni 05.04.2035 (dtl 75-78) vastavalt kokkulepitud maksegraafikule (dtl 83- 92). Lepingu muudatused olid poolte poolt allkirjastatud 04.10.2025 (dtl 78). Hageja palub kostjalt välja mõista 9 268,83 eurot (st summa, mille moodustab põhivõlg ning intressi, tasumata arvete ja haldustasu võlgnevus), viivise 296,95 eurot ning viivise põhinõudelt (8 606,35 eurolt) määraga 20,99% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Alternatiivselt palub hageja kostjalt välja mõista 6 166,23 eurot, viivise 104,60 eurot ning viivise 6 166,23 eurolt alates hagiavalduse esitamisest VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Selles osas on hageja esitanud ka nõuete ümberarvestused.
4.Hageja selgitas 10.12.2025 esitatud menetlusdokumendis täiendavalt, et on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning tuvastas, et kostja on krediidivõimeline põhjusel, et kostjal oli hinnataval perioodil igakuine sissetulek töötasu 1080,16 eurot (neto) näol tööandjalt XXX, kostja täitis ka krediidiküsimustiku ja esitas konto väljavõtte (dtl 138-143). Hageja tuvastas, et kostja igakuised elamiskulud on 588 eurot, laenumakse oli 268,11 eurot, seega jäi kostjale vaba raha igal kuul järgi 224, 05 eurot. Kostjal puudusid muud rahalised kohustused teiste krediidiandjate ees.
22.Samuti selgitas hageja kostjaga lepingu sõlmimise protsessi. Antud juhul on hageja ja kostja sõlminud lepingu sidevahendi abil VÕS § 52 tähenduses krediidiandja hallatavas e-teenuse keskkonnas www.bondora.ee, kuhu sisenemisel identifitseeris kostja ennast ID-kaardi, mobiil-ID 2
2-25-127434
või Smart-ID-ga. Samas keskkonnas esitas kostja laenutaotluse, millele hageja edastas pakkumuse. Kostja andis seejärel oma tahteavalduse (avalduse kohustuste võtmiseks), sisestades talle hageja poolt edastatud PIN-koodi, mida kajastab lepingu jaluses olev info, mis sisaldab muuhulgas kostja poolt kasutatud seadme IP-aadressi ning kinnitamistoimingu täpset aega (laenulepingu viimane lehekülg). Seega leiab hageja, et kostjaga lepingu sõlmimisel on järgitud VÕS § 404 lg 1 toodud vorminõudeid. Hageja edastas kostjale kogu VÕS
23.§ 404 ja § 405 sätestatud lepingueelse teabe ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe ning tegi oma veebikeskkonnas viivitamatult kostjale kättesaadavaks kogu lepingu dokumentatsiooni (dtl 106-125). Eraldi tõendab hageja eeltoodud asjaolusid menetlusdokumendile lisatud hageja esindaja kirjalikes vormis ütlustega (dtl 145-150). Hageja selgituste kohaselt krediidi kogukulumäära osas, on kulukuse määr põhilepingu sõlmimisel 29.06.2024 34, 36 % (dtl 61), mis vastab VÕS § 406 ja § 406 2 ja lepingu muudatuse kohaselt 10.04.2025 29, 49% (dtl 75), mis vastab samuti VÕS § 406 ja § 406 2.
5.Seega 29.06.2024 sõlmisid hageja ja kostja tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel väljastas hageja kostjale laenu 29.06.2024 summas 8300 eurot (millest 525 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks -lepingu põhitingimused p 1.3 ja laenulepingu üldtingimused p
8.2.dtl 61, 63). Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena (dtl 80-92). Hageja nõuded tulenevad täpsemalt hageja ja kostja vahel 10.04.2025 jõustunud lepingu muudatusest, mida kostja kohustus täitma vastavalt maksegraafikule (dtl 75-78, 83- 92). Kostja kohaselt lepingut ei täitnud.
6.Lisaks tarbijakrediidilepingu sõlmimisele, sõlmisid hageja ja kostja 29.06.2024 lisateenuse lepingu B Secure (dtl 173-175), mille kohaselt oli kostjal kui krediidisaajal õigus muuta tagasimakse graafikut läbi e-keskkonna. Nimetud teenus oli tasuline ja kostjal oli kohustus igakuiselt tasuda teenustasu. Samuti sõlmisid pooled 29.06.2024 lisateenuse lepingu B On Track (dtl 96-97), mille kohaselt krediidiandja saadab teateid seoses laenu tagasimaksetega ja Bondora kontoga. Ka selle teenuse eest oli kostjal kohustus tasuda igakuiselt teenustasu.
8.Lisaks oli kostjal kohustus tasuda hagejale BSecure teenuse eest väljastatud arved summas 07.04.2025, 05.05.2025, 05.06.2025, 07.07.2025, 05.08.2025, 05.09.2025 ja 06.10.2025 ning B On Track teenuse eest arved summas vastavalt hinnakirjale 07.04.2025, 05.05.2025, 05.06.2025, 07.07.2025, 05.08.2025, 05.09.2025 ja 06.10.2025.
9.Nimelt on hageja väljastanud kostjale arved lisateenuste: B Secure ja B On Track kasutamise eest, mis on kostjal perioodil aprill 2025 kuni oktoober 2025 tasumata kogusummas 256, 85 eurot (mis sisaldab meeldetuletustasu 10 eurot ja päringut maksehäire registrisse 14, 99 eurot) (dtl 126) ning mis on kostja poolt tasumata.
10.Hageja edastas kostja võlgnevuse tõttu kostjale 08.09.2025 lepingu ülesütlemise avalduse, mille kohaselt oli kostjal kohustus tasuda võlgnevus 955,04 eurot täiendava tähtaja ehk 30 päeva jooksul hiljemalt 07.10.2025 (dtl 98). Kuna kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, siis ütles hageja 10.10.2025 lepingu erakorraliselt üles (dtl 102) ja nõudis kostjalt lepingu ülesütlemise tõttu sissenõutavaks muutunud maksete tasumist summas 9623,48 eurot (dtl 102). Võlgnevuse mittetasumise tõttu pöördus hageja hagiavaldusega kohtu poole.
11.Hageja tugineb nõude esitamisel asjaoludele, et on sõlminud laenulepingu kehtivalt, samuti 3
2-25-127434
ei ole laenu andmisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on laenu kostja arvelduskontole üle kandnud 29.06.2024 (dtl 79), millest 525 eurot oli hageja arvestanud lepingutasu katteks (dtl 53, 61). Samuti on kostja võlgnevuses kahe lisateenuse eest tasumisega kokku summas 256, 85 eurot (sealhulgas meeldetuletuse tasud summas 10 eurot (2x 5 eurot) ning päringutasu maksehäirete registrisse).
12.Hageja on seisukohal, et juhul, kui kohus peaks leidma, et vastutustundlik laenamine ei ole tõendatud, siis määrab hageja uuesti maksed kooskõlas VÕS § 403 4 lg 7. Uuesti määratud maksete korral hageja: (i) arvestab kõik kostja poolt tehtud maksed põhikohustuse (s.o väljastatud krediidisumma) katteks, (ii) ei arvesta laenulepingu alusel kostja kasutusse antud rahalt intressi (sh ka isegi mitte seadusjärgset) ning (iii) nõuab alates laenulepingu ülesütlemisest seadusjärgses määras viivist.
13.Alternatiivse nõude korral on hageja põhinõue summas 6166, 23 eurot ja viivisnõue seadusjärgses määras alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni 104, 60 eurot (dtl 154). Tegemist on nõude ulatusega, mida hageja on kostjalt õigustatud nõudma sõltumata sellest, kas kohus peaks leidma, et hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet või mitte. Hageja esitas 10.12.2025 menetlusdokumendi lisana 6 lepingu nr XXX alternatiivselt uuesti määratud maksed (dtl 155-157). Hageja on maksed uuesti määranud kooskõlas VÕS § 403 4 lg 7 selliselt, et samaks on jäänud tagasimaksete koguarv ja maksete tähtpäevad ning iga üksiku uuesti määratud tagasimakse suurus eurodes ei ole suurem, kui vastava maksetähtpäevaga algse maksegraafiku järgse tagasimakse suurus eurodes. Uuesti määratud maksete korral vähendab iga tagasimakse täies ulatuses vaid põhivõlga (see tähendab väljastatud krediidisummat), hageja ei nõua intressi ka VÕS § 94 määras mitte.
14.Hageja on seisukohal, et laenulepingu nr XXX oli ka uuesti määratud maksete korral kehtivalt üles öeldud alates 10.10.2025.
15.Hageja selgitab, et kostja oli jätnud täielikult tasumata 2025 aasta juuli, augusti, septembri ja oktoobrikuu osamaksed. Hageja oli tasunud 10.10.2025 lepingu alusel kokku 2133,77 eurot, samas kui uuesti määratud maksete korral pidi kostja poolt olema selleks ajaks tasutud 3701,02 eurot. Seega ka uuesti määratud maksete korral pidanuks selleks ajaks olema tasutud 3701,02 eurot (dtl 83-92, 155-157). Järelikult ka uuesti määratud maksete korras oli kostja võlgnevuses ülesütlemisele eelneva kolme kuu summaga.
16.Seega ka uuesti määratud maksete korral oli leping kehtivalt üles öeldud 10.10.2025, sest kostja oli jätnud lepingust tulenevate maksete osas enam kui kolme järjestikuse kuu osamaksed. Kostja ei teostanud ühtegi makset alates 2025 juuli kuni 2025 oktoobris. Seega oli ka lepingu nr XXX osas uuesti määratud maksete puhul täidetud VÕS § 416 eeldused.
17.10.12.2025 menetlusdokumendis selgitas täiendavalt hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja jääb hagiavalduses esitatud põhjenduste juurde, et hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning esitas täiendavalt kostja pangakonto väljavõtte, mida kontrolliti enne laenu laenulepingu nr XXX alusel väljastamist (dtl 138-143).
18.Viru Maakohtu 17.12.2025 kohtumäärusega võeti hagi menetlusse.
19.Hageja esitas 22.12.2025 täiendava tõendi hageja ja kostja vahel 29.06.2024 sõlmitud B Secure lisateenuse lepingu (dtl 173-176).
20.Hageja esitas 15.04.2026 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt seisnevad hageja menetluskulud: kuludes õigusteenusele 462,90 eurot ja tasutud riigilõivule 840 eurot (dtl 192193). Kostja seisukoht
21.Kostja esitas hagiavaldusele vastuse (dtl 187-188). Kostja ei esitanud menetluskulude 4
2-25-127434
nimekirja ega seisukohta hageja menetluskulude nimekirjale. Menetluse käik ja poolte menetlusdokumendid
22.Kohtu 06.04.2026 määrusega määrati asja lahendamine kirjalikus menetluses ning määrati menetlusosalistele tähtajad seisukohtade, tõendite, taotluste ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Kohus määras ka kohtuotsuse avalikult kuulutamise aja 07.05.2026. Kohtu põhjendused
23.Kohtu hinnangul on krediidiandja ehk hageja ja kostja vahel 29.06.2024.a sõlmitud võlasuhe nr XXX kvalifitseeritav tarbijakrediidilepinguna VÕS § 402 lg 1 mõttes.
24.Hagiavaldusest ja selle täpsustusest ning kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja kandis 29.06.2024 kostjale üle laenu summas 8300 eurot ning seega on hageja faktiliselt laenu kätte saanud (dtl 79).
25.Hageja ja kostja vahel 29.06.2024 laenulepingu nr XXX alusel oli kasutusse antav krediidisumma 8300 eurot, lepingutasu 525 eurot ning kostjal oli kohustus teha tagasimaksed 60 kuu jooksul alates 05.07.2024 kuni 05.06.2029 vastavalt maksegraafikule (dtl 61, 80-82). Lepingujärgne intressimäär oli 20,99% ja krediidi kogukulu 15939,36 eurot ning krediidi kulukuse määr 34, 46 eurot. 10.04.2025 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu muudatuse kehtivusega alates 10.04.2025, mille kohaselt oli tasumata laenujääk 8212,93 eurot, kostjal oli kohustus teha tagasimakseid 120 kuu jooksul alates 05.05.2025 kuni 05.04.2035 intressimääraga 20,99%, krediidi kulukuse määraga 29,49% vastavalt maksegraafikule (dtl 74-75,83-92).
26.Lisaks tarbijakrediidilepingu sõlmimisele, sõlmisid hageja ja kostja 29.06.2024 lisateenuse lepingu B Secure, mille kohaselt oli kostjal kui krediidisaajal õigus muuta tagasimakse graafikut läbi e-keskkonna. Nimetud teenus oli tasuline ja kostjal oli kohustus igakuiselt tasuda teenustasu. Samuti sõlmisid hageja ja kostja 29.06.2024 lisateenuse lepingu B On Track, mille alusel saadab krediidiandja teateid seoses laenu tagasimaksetega ja Bondora kontoga. Nimetud teenus oli tasuline ja kostjal oli kohustus tasuda igakuiselt teenustasu.
27.Hageja ütles laenulepingu nr XXX üles 08.09.2025 ülesütlemise avaldusega (dtl 98), mille kohaselt oli kostjal kohustus tasuda võlgnevus 955,04 eurot täiendava tähtaja ehk 30 päeva jooksul hiljemalt 07.10.2025 (dtl 98). Kuna kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, siis ütles hageja alates 10.10.2025 lepingu erakorraliselt üles (dtl 102) ja nõudis kostjalt lepingu ülesütlemise tõttu sissenõutavaks muutunud maksete tasumist summas 9623,48 eurot (dtl 102).
28.Kostjaga sõlmitud tarbijakrediidileping on sõlmitud sidevahendi abil VÕS § 52 tähenduses hageja kui krediidiandja hallatavas e-teenuse keskkonnas – www.bondora .ee, kuhu sisenemisel identifitseeris kostja ennast ID-kaardi, mobiili-ID või Smart-ID-ga. Keskkonnas edastas kostja igakordselt laenutaotluse, millele hageja edastas vastupakkumuse. Kostja andis seejärel oma tahteavalduse, sisestades talle hageja poolt edastatud PIN-koodi. Tahteavalduse andmist (PINkoodi sisestamist) kajastab lepingu jaluses olev info, mis sisaldab muuhulgas kostja poolt kasutatud seadma IP-aadressi ning kinnitamistoimingu täpset aega ehk 29.06.2024. Seega on leping sõlmitud VÕS § 404 lg 1 toodud vorminõudeid järgides.
29.Hageja on edastanud kostjale kogu VÕS § 404 ja § 405 ette nähtud lepingueelse teabe, mille on hageja kohtule hagi lisadena esitanud ja ühtlasi tegi hageja oma veebikeskkonnas viivitamatult kostjale kätte saadavaks kogu lepingu dokumentatsiooni (dtl 106-125).
30.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse 5
2-25-127434
määra enam kui kolm korda.
31.Hageja ja kostja vahel 29.06.2024 sõlmitud laenulepingu p. 1.3. kohaselt oli krediidi kulukuse määr 34,46% (dtl 61). Lepingu sõlmimise ajal oli eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,65%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 4062 lg 1 esimene lause). 10.04.2025 sõlmitud laenulepingu muudatuse kohaselt oli krediidi kulukuse määr 29, 49% (dtl 76). Lepingu muudatuse sõlmimise ajal oli eraisikutele antud tarbimislaenud krediidi kulukuse määr 15,47% ning seega ei ületanud laenu kulukuse määr seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 4062 lg 1 esimene lause).
32.Edasi analüüsib kohus, kas hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
33.Eesti Vabariigi seadusandlusest tuleneb krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld ning seega on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbijast krediidisaaja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13), selle rikkumise tõttu on tühine üksnes intressikokkulepe. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 403 4 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga (v.a VÕS § 403 4 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral). Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Sel põhjusel kohustas kohus hagejat esitama ümberarvestuse, mida hagiavaldus ei sisaldanud (dtl 46).
34.Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-22-147995 28.07.2023 määruse p. 12.1 leidnud, et kuigi krediidiandjal on õigus kehtestada sisekord krediidivõimelisuse hindamiseks, ei tähenda see seda, et vastavat korda järgides on krediidiandja alati järginud ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Riigikohtu lahendis nr 2-21-13098 p. 18 on sedastatud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Sama lahendi p. 21 kohaselt nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab 6
2-25-127434
pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 214-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.
35.Kohus kohustas 26.11.2025 kohtumääruse resolutsiooni p. 1.2 alusel hagejat hagis esile tooma tarbijakrediidilepingu kehtivuse ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise kontrollimiseks vajalikud asjaolud ning esitada tõendid. Hageja esitas 10.12.2025 seisukoha koos lisadega (dtl 130 jj).
36.Hageja esitas 10.12.2025 seisukohas ümberarvestuse kostjaga sõlmitud tarbijakrediidilepingu osas. Eeltoodust hoolimata esitas hageja samas menetlusdokumendis seisukoha, mille kohaselt on ta järginud tarbijakrediidilepingu puhul vastutustundliku laenamise põhimõtet. 10.12.2025 menetlusdokumendi lisaks 1 oleva kostja pangakonto väljavõttest enne laenulepingu sõlmimist nähtub, et kostjal on lepingu sõlmimise eelsel perioodil sissetulekuks töötasu 04.02.2024 summas 2000, 47 eurot, 05.03.2024 summas 500 eurot ja 04.06.2024 summas 500 eurot. Lisaks on kostja saanud 08.05.2024 peretoetust summas 80 eurot (dtl 138143). Muud sissetulekud kostjal puudusid. Hageja ei ole esitanud selgitusi ega põhjendusi selle kohta, kas ta täpsustas või kogus ise tõendeid selle kohta, mis asjaoludel vähenes kostja töine sissetulek neljakordselt enne laenu summas 8300 eurot taotlemist. Samuti ei ilmne hageja selgitustest, mis asjaoludel ja tõendite alusel tuvastas ta, et hoolimata töötasust summas 500 eurot, on kostja võimeline krediiti tagasi maksma.
37.Hageja on hagiavalduse ja hagiavalduse täpsustuse kohaselt seisukohal, et on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuid hageja selgitused on üldsõnalised. Hageja on kohtule esitanud vastutustundliku laenemise põhimõtte järgmise kohta kostja pangakonto väljavõtte, millest kohus järeldab, et hageja krediidi andmise otsuse aluseks on vaid kostjalt saadud pangakonto väljavõte, mille alusel leidis hageja, et kostja on krediidivõimeline.
38.Kohus leiab, et hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mille tulemusena on hageja andnud laenu krediidivõimetule tarbijale ehk kostjale laenu.
39.Kohus märgib, et hageja on esitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta vaid kostja pangakonto väljavõtte. Muud kostja krediidivõimelisuse tuvastamist võimaldavat teavet ja dokumente hageja kohtule ei ole esitanud. Kohtunõude korras esitas hageja 10.12.2025 ainsa tõendina kostja pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et kostja sissetulekuks töötasud (2000.47, 500 ja 500) ja peretoetus 80 eurot. Väljavõttest on keeruline tuvastada hageja poolt hagiavalduse p. 2.1.10 (dtl 569) välja toodud erinevate arvnäitajate õigsust sh kostja väidetavate erinevate kohustuste puudumist summas „0“ eurot kui ka seda, et kostjal jääb kuus vaba raha 224, 05 eurot üle, kui võetud laenu kuumakse 268,11 eurot igakuiselt tasuda. Kohtu hinnangul ei ole see usutav, kui kostja töötasu piirdub kuus 500 euroga, mis jäi isegi 2024 aastal Eestis täistööajaga töötamise korral alla alampalka ehk alla 820 eurot kuus. Võttes arvesse, et 2024 konto väljavõttest nähtub, et kostjale on tasutud 80 eurot peretoetust, siis toetuse eesmärgist lähtuvalt on see toetus suunatud vanemale, kes kasvatab alla 19-aastast last, mistõttu võib eeldada, et kostjal oli seisuga 2024 juuni ülalpidamisel ka laps. Alates 01.04.2024 oli miinimumelatis Eestis 287,72 eurot kuus. Seega pidi hageja kui krediidiandja eeldama, et kostjal on igakuine ülalpidamiskohustus lapse ees vähemalt miinummääras ehk 287, 72 eurot 7
2-25-127434
kuus. Lisaks eeltoodule, lisandusid kostjal kuus kulutused eluasemele, toidule, rõivastele ja muud hädavajalikud kulud, mistõttu järeldab kohus, et kuupalgaga 500 eurot ei olnud kostjal võimalik laenu kuumaksega 268,11 eurot tasuda. Kohus ei loe seaduspäraseks hageja katset jagada ühte suuremat palgasummat järgnevatele kalendrikuudele igakuiselt summas 1080,16 eurot (dtl 55, p. 2.1.8) ning kunstlikult näidata, et kostja sissetulek oli suurem kui 500 eurot kuus ning seega kostja justkui oleks olnud krediidivõimeline.
40.Krediidiandjate ja -vahendajate seadus (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks võtma arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, teised varalised kohustused (sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus), varasem maksekohustuste täitmine, muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist, sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. KAVS § 49 lg 3 järgi tuleb krediidiandjal käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: 1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel.
41.Eeltoodust johtuvalt ei ole krediidiandja veendunud kostjaga sõlmitud lepingu puhul, et tarbijast krediidisaaja ehk kostja suudab laenu tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Selles osas on tõendamiskoormis hagejal.
42.Seega jõudis kohus järeldusele, et laenu andmise otsustamise käigus ei viidud läbi kostja krediidivõime kontrolli ning samuti ei ole hageja ise asjakohaste ja lubatavate tõenditega tõendanud, et kostja oli laenu võtmise hetkel krediidivõimeline (KAVS § 50 lg 3, lg 4). Hageja ei ole üles näidanud vajalikku hoolsust kostja krediidivõimelisuse tuvastamisel iga lepingu sõlmimise eelselt. Järelikult on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet kohtule esitatud laenulepingu osas. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Hageja on 10.12.2025 menetlusdokumendis avaldanud, et esitab laenulepingust tulenevad nõuded ümberarvestustes saadud summade alusel ning ei nõua kostjalt intressi tasumist sh VÕS §-3 94 toodud määras. Seega on hageja menetluse käigus intressi nõuetest kostja vastu täielikult loobunud.
43.Kohus nõustub hagejaga selles, et ka lepingust tuleneva ümberarvestuse osas, oli kostja tasunud 10.10.2025 (s.o ülesütlemise seisuga) lepingu nr XXX alusel 2133,77 eurot, samas kui uuesti määratud maksete korral pidanuks selleks ajaks olema tasutud 3701,02 eurot, seega sama lepingu alusel oli seisuga 10.10.2025 võlgnevus laenu põhiosas 1567,25 eurot. Seega ka uuesti määratud maksete korral oli leping kehtivalt üles öeldud 10.10.2025, mistõttu muutusid lepingust nr XXX tulenevad nõuded ülesütlemise tõttu sissenõutavaks. Järelikult ka uuesti määratud maksete korras oli kostja võlgnevuses ülesütlemisele eelneva kolme kuu laenu põhiosa 8
2-25-127434
maksete summaga (dtl 83-92, 155-157).
44.Võttes arvesse, et hageja on rikkunud lepingu osas vastutustundliku laenamise põhimõtet, mille tulemusena on antud krediidivõimetule kostjale laenu, siis kuulub hageja nõuded lepingust nr XXX rahuldamisele ümberarvestatud põhinõude osas summas 6166,23 eurot ja seisuga 09.12.2025 sissenõutavaks muutunud viivisnõude summas 104,60 eurot osas ja mõistab need kostjalt hageja kasuks välja. Kohus on viivisnõude suuruse arvestamisel lähtunud hageja poolt seadusjärgses viivisemäära alusel arvestatud viivise nõuetest, kuivõrd hageja on sellele viivisnõuete esitamisel tuginenud (VÕS § 113 lg 1 teine lause).
46.Kohus selgitab kostjale, et vastustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral, säilib hagejal kui laenuandjal õigus nõuda võlgnetavalt põhinõudelt viivist. Kohus on eelnevalt selgitanud, et vastutustundliku laenemise põhimõtte rikkumisel on laenulepingus tühine üksnes intressi kokkulepe. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist seadusjärgses määras ja seda ka TsMS § 367 alusel viivisnõuete esitamisel alates hagi esitamisest (see on 10.12.2025) kuni lepingu alusel välja mõistetud põhinõude tasumiseni. Kohus rahuldab hageja taotluse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmiseks, kuid piirab seda põhivõla suurusega. Seda seetõttu, et kohtupraktika kohaselt peab hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul, kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66-05 p.19). Hageja seda tõendanud ei ole. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
47.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
48.Kostjal menetluskulud puuduvad.
49.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
50.Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 840 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasust 462,90 eurot. Kohus leiab, et tasutud riigilõiv 770 eurot põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).
51.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusteenuse osutamise tunnihind ja seda erinevate menetlustoimingute osas kindlaks määratud erinev tunnihind on arvestades asja olemust mõistlik ja kooskõlas vaidluse keerukusega. Alljärgnevalt hindab kohus hageja menetlustoiminguid:
51.1.Hagiavalduse koostamine (04.12.2025) – ajakuluga 1 h, hinnaga 100 eurot –kohus loeb hagiavalduse ajakulu põhjendatuks ning seega on põhjendatud ka tasu 100 eurot;
51.2.Kohtu kirjaga tutvumine, toimingud kliendikaustas (08.12.2025)– ajakuluga 10 minutit, hinnaga 15 eurot – kohus loeb menetlustoimingu ajakulu põhjendatuks ning seega on põhjendatud ka tasu 15 eurot;
51.3.Vastuse koostamine kohtunõudele (09.12.2025) – kohus leiab, et kuivõrd hageja kui krediidiandja on rikkunud antud asjas vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis ei loe kohus põhjendatuks menetlustoiminguga seotud kulu 250,50 eurot.
51.4.Menetluskulude nimekirja koostamine- ajakuluga 20 minutit, summas 30 eurot-kohus loeb toimingu põhjendatuks ning seega on põhjendatud ka tasu 30 eurot; 9
2-25-127434
51.5.Kohtumäärusega tutvumine (17.12.2025) - kohus leiab, et tegemist ei ole kohtumenetlusega seotud toiminguga ning seega ei ole kulu 15 eurot põhjendatud; 51.6.Toimikuga tutvumine, tõendi esitamine (22.12.2025)- tegemist on hageja menetlusdokumendiga, mida hagejal oli võimalik esitada koos hagiavaldusega 09.12.2025 ning seega ei ole põhjendatud nimetatud kulu 30 eurot kostjalt välja mõista.
51.7.Kohtumäärusega tutvumine (06.04.2026)- kohus leiab, et tegemist ei ole kohtumenetlusega seotud toiminguga ning seega ei ole kulu 6,40 eurot põhjendatud;
51.8.Menetluskulude nimekirja koostamine (15.04.2026)- kohus loeb toimingu põhjendatuks ning seega on tasu 16 eurot põhjendatud.
52.Seega on hageja põhjendatud menetluskulude suurus summas 1001 eurot (840+100+15+30+16). Arvestades hagihinda 11 372,25 eurot ja hagi rahuldamise ulatust (57,40%), kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis summas 574,58 eurot. Kostja ei ole vastuväiteid hageja menetluskuludele esitanud.
53.Hageja on esitanud kohtule taotluse kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nimetatud taotlus on kooskõlas TsMS § 177 lg 4 ja kuulub rahuldamisele.
54.Tulenevalt TsMS § 178 lg 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Mari-Ann Veiermann Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.