Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ hagi A K vastu õigusvastase kahju tekitava tegevuse lõpetamise, kahju hüvitamise ja viivise nõudes 4644 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja: Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ (registrikood 10510015, asukoht Peterburi tee 44, 11415 Tallinn) Hageja esindaja: vandeadvokaat Katrin Paulus (e-post xxx) Kostja: A K (isikukood xxx, elukoht xxx) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Kohustada A Kt kustutama hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates siinses asjas kohtuotsuse jõustumisest Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ kohta Google.ee ́s avaldatud järgnev avaldus: “NB! Sanomar"iga (endise nimega, Kindlusedpuhastus Oü) mitte tegemist teha sest, Sanomar'il on kombeks arved tasumata jätta !!! A A sõlmib kergekäeliselt lepinguid! Milledest kinni ei pea!!! Kutsusid mind kontorisse kokkusaamisele aga...sa jäid peitust mängima ja ei ilmunud välja kuigi auto oli maja ees! Peale seda sa enam ei kontakteerunud ja vältisid kõnesid ja arve on senini tasumata! Hoiatan siinkohal kõiki Sanomar kinnisvarahoolduse praeguseid ja tulevasi partnereid ja töötajaid. Sanomari kombeks arved tasumata jätta!!! Sm. A A on Petis !!! Peitust oskab A A hästi mängida!!!“.
3.Välja mõista A Klt Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ kasuks varalise kahju hüvitis 800 eurot ja viivis kahjuhüvitiselt (800 eurolt) alates 08.08.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta rahuldamata Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ nõue mõista A Klt Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ kasuks välja kahjuhüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ja mõista A Klt Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ kasuks välja viivis kohtu õiglasel äranägemisel määratud kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras.
6.Menetluskulud jätta 93,97% ulatuses A K kanda ja 6,03% ulatuses Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ kanda.
7.Mõista A Klt välja menetluskulu 3495,31 eurot Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ kasuks. A Kle hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb A Kl tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ esitas 08.08.2022 Harju Maakohtule hagi A K vastu õigusvastase kahju tekitava tegevuse lõpetamise, kahju hüvitamise ja viivise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja hageja Facebooki lehel hageja kohta 05.04.2022 kell 22:24 järgneva arvustuse: „Sanomar kinnisvarahooldus on väga ebasõbralik ettevõte! Hoiatan kõiki töölisi, kõiki alltöövõtjaid ja selle ettevõtte partnereid et Sanomar Kinnisvarahooldus on jätnud suuri arveid tasumatta! On kombeks valetada ja vassida ning ei kontakteeru enam et asja sõbralikult lahendada!“
3.Lisaks on kostja kirjutanud hageja erinevate Facebooki postituste alla allolevad hageja õigusi rikkuvad kommentaarid: 1) 02.04.2022. a kell 19:05 „tere K. Soovitan olla ettevaatlik, Sanomaril kombeks arved maksmatta jätta!; 2) 02.04.2022. a kell 19:11 „PST. Olge selle ettevõttega ettevaatlikud! Sellel ettevõttel on kombeks jätta maksmatta!!!!“; 3) 05.04.2022. a kell 22:36 „Ei tea kellele seekord arved maksmatta jäeti et osta selline auto ja seejärel siin uhkustada?“; 4) 06.04.2022. a kell 20:02 „Kui arveid all töövõtjatele ära ei maksa siis võib kaugele jõuda küll. Ole tervitatud A!“; 2
5) 06.04.2022. a kell 00:52 „keegi on jälle üle lastud ja arved on tasumatta jäetud et A saaks end võõraste sulgedega ehtida! Ja uhkust tunda oma haigete tegude üle. Alltöövõtjad/ töötajad soovitan olla selle ettevõttega väga ettevaatlik.“; 6) 09.042022. a kell 23:00 „Õhtu saatejuhid ei tea et Sanomar on oma tehnika soetanud alltöövõtjate rahade eest! Mille on külmalt lihtsalt alltöövõtjatele maksmata jätnud!!“; 7) 09.04.2022. a kell 23:02 „Kas rääkisite õhtu saates et tehnika on ostetud pettuse teel? Jättes alltöövõtjetele arved tasumata“; 8) 09.04.2022. a kell 23:05 „K T sanomar jätab alltöövõtjatele lihtsalt arved maksmata. Ostab uut tehnikat ja kelgib rahva ees oma saavutustega!“; 9) 09.04.2022. a kell 23:10 „Varastatud raha eest soetatud! Petate aiitöövõtjaid jättes arved maksmata.!“; 10) 09.04.2022. a kell 23:12 „On oht et sanomar ei maksa arveid ära! Olge ettevaatlikud selle ettevõttega“; 11) 10.04.2022. a kell 9:46 „Sanomari traktoristid ei saa aru mida lükkavad?! Eriti ohtlikud juhid! Nii nagu Sanomari ettevõttejuht A, kes jätab alltöövõtjatele arved tasumata! Ettevaatust kogu selle ettevõttega!!!“; 12) 15.04.2022 kell 22:11 „Sanomaril kombeks arved tasumata jätta! A eirab kõnesid ja poeb peitu kui asjale selgust saada tahetakse! Võtab juristi kes ähvardavaid nõudmisi saatma hakkab! Tasub olla ettevaatlik antud ettevõttega tegemistel“.
4.Kostja kirjutas 30.04.2022 hageja kohta hageja Facebooki lehele järgneva arvustuse: „A A kuhu kadusid? Kui arve tasumise aeg kätte jõudis??? Kutsusid mind kontorisse kokkusaamisele aga...sind seal ei olnud! Peale seda sa enam ei kontakteerunud ja vältisid mind!!!“
5.Kostja kirjutas hageja kohta Google.ee-sse 15.05.2022 järgneva arvustuse: „Tasub selle ettevõttega mitte tegemist teha sest, Sanomar'il on kombeks arved tasumata jätta !!! A A kuhu kadusid? Kui arve tasumise aeg kätte jõudis??? Kutsusid mind kontorisse kokkusaamisele aga...sind s eal ei olnud! Peale seda sa enam ei kontakteerunud ja vältisid kõnesid ja arve on senini tasumata! Hoiatan siinkohal kõiki Sanomar kinnisvarahoolduse praeguseid ja tulevasi partnereid ja töötajaid. Sanomaril on komme arved tasumata jätta!“
6.Kostja kirjutas juulis 2022 Google.ee-sse uue arvustuse: „NB! Sanomar"iga ( endise nimega, Kindlusedpuhastus Oü) mitte tegemist teha sest, Sanomar'il on kombeks arved tasumata jätta !!! A A sõlmib kergekäeliselt lepinguid! Milledest kinni ei pea!!! Kutsusid mind kontorisse kokkusaamisele aga...sa jäid peitust mängima ja ei ilmunud välja kuigi auto oli maja ees! Peale seda sa enam ei kontakteerunud ja vältisid kõnesid ja arve on senini tasumata! Hoiatan siinkohal kõiki Sanomar kinnisvarahoolduse praeguseid ja tulevasi partnereid ja töötajaid. Sanomari kombeks arved tasumata jätta!!! Sm. A A on Petis !!! Peitust oskab A A hästi mängida!!!“
7.Hageja maine rikkumine seisneb eelkõige ebaõigete faktiväidete avaldamises. Kostja väidab kokkuvõtvalt, et hageja jätab esitatud arved tasumata, valetab ja vassib, tegeleb pettustega. Sellega on kostja avaldanud ebaõige faktiväite, et hageja jätab oma koostööpartneritele arved maksmata ja tegeleb pettustega.
3
8.Hageja pöördus kostja poole nõudekirjadega 13.04.2022 ja 17.05.2022, milles kokkuvõtvalt palus eemaldada laimava postituse ja hüvitada kahju. Nõudekirjad edastati kostja epostiaadressile ja kostja on nõudekirjad kätte saanud. Kostja keeldub hageja nõuete rahuldamisest.
9.Hageja ei ole kostjale võlgu. Negatiivset asjaolu ei saa hageja tõendada. Seega peab kostja tõendama, et hageja on talle võlgu. Sellega seoses on kostja tahtlikult moonutanud fakte ja esitanud ebaõiged faktiväiteid. Kostja väitis, et hageja tehnika on ostetud pettuse teel. Hageja ei tegele pettustega ega kasuta ebaausaid võtteid. Tegemist on ebaõige faktiväitega. Kostja avaldatud õigusvastased väited kogumis loovad hagejast mulje, justkui hageja jätaks arved maksmata ja tegeleks pettustega. Ilmselgelt on see hageja kui tööandja ja teiste isikute koostööpartneri jaoks negatiivse tähendusega, kui ta ei suuda leida töötajaid kostja loodud ebaõige mulje tõttu või kui hageja koostööpartnerid loobuvad koostööst hagejaga või uued potentsiaalsed kliendid vaatavad hagejast mööda.
10.Hageja palub: 1) kohustada kostjat kustutama hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates siinses asjas kohtuotsuse jõustumisest hageja kohta Google.ee ́s avaldatud järgnev avaldus: “NB! Sanomar"iga ( endise nimega, Kindlusedpuhastus Oü) mitte tegemist teha sest, Sanomar'il on kombeks arved tasumata jätta !!! A A sõlmib kergekäeliselt lepinguid! Milledest kinni ei pea!!! Kutsusid mind kontorisse kokkusaamisele aga...sa jäid peitust mängima ja ei ilmunud välja kuigi auto oli maja ees! Peale seda sa enam ei kontakteerunud ja vältisid kõnesid ja arve on senini tasumata! Hoiatan siinkohal kõiki Sanomar kinnisvarahoolduse praeguseid ja tulevasi partnereid ja töötajaid. Sanomari kombeks arved tasumata jätta!!! Sm. A A on Petis !!! Peitust oskab A A hästi mängida!!!“; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis kohtu õiglasel äranägemisel; 3) mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kohtu õiglasel äranägemisel määratud kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras; 4) mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis summas 800 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kohtu rahuldatud põhikohustuse summalt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras. Kostja vastuväited
11.Kostja vastuses hageja nõuet ei tunnistanud ega hagi õigeks ei võtnud.
12.10.11.2007 sõlmis kostja hagejaga lumekoristuslepingu. Selle alusel tegi kostja läbi oma ettevõtte Ae XX OÜ hagejale tööd. Vastavalt lepingule esitas kostja hagejale arveid, mis hageja alguses tasus, kuid jättis viimased arved tasumata. Hageja ei tasunud töö eest 25.02.2008 esitatud A nr 6 summas 35 400 krooni ja 10.03.2008 esitatud A nr 7 summas 23 600 krooni. Ae tasumata jätmise kohta esitas kostja 18.10.2008 hagejale ka võlanõude. Kokku on tasumata arved 59 000 krooni ehk 3770,79 eurot. Kostjal on säilinud arve nr 5 summale 35 400 krooni. Hagejal peaksid olemas olema kõik kostja poolt esitatud arved. Arved on hagejale esitatud õigeaegselt. Kõigi lepinguga seotud tingimuste ja muude oluliste asjaolude osas rääkis kostja läbi hageja töötaja A Aaga. Kostja oli eelnevalt juba paar aastat hagejaga koostööd teinud ja senini oli kõik hästi sujunud. Kuni hetkeni, kui hageja töötaja A 4
Aa hakkas jagama lubadusi, et küll hageja maksab arved, kuid tegelikult ei maksnud. Hageja töötaja A Aa kutsus kostja oma kontorisse, et asja arutada, kuid ei ilmunud ise kohale. Kostja helistas ka A Kle, kes lepingu allkirjastas, kuid tema ütles, et kostja pöörduks A Aa poole.
13.Kostja on seisukohal, et faktiväide „hageja on jätnud arveid tasumata“ on tõene. Sellest tulenevalt on tõesed ka kõik teised faktiväited ja tegemist ei ole ebaõigete andmetega.
14.Hagejale ei ole kahju tekitatud, mistõttu on kahjuhüvitise ja viivise nõue hageja poolt asjakohatu. Ka kõik muud hageja põhjendused tuleb jätta tähelepanuta, sest need ei ole asjakohased. Pealegi ei saa hagejale tekkida mittevaralise kahju hüvitamise nõuet, sest hagejal kui juriidilisel isikul puuduvad isiklikud õigused (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-21-35-97).
15.Kostja on seisukohal, et põhjendatud ei ole nõue kohtueelse nn kahju hüvitamiseks. Asjaolu, et hageja tegi endale selgeks, mis on faktiväide ja mis väärtushinnang, on hageja (ehk tema seadusliku esindaja isiklik) kulu. Arvestades, et kõnealused arved on jäänud maksmata, siis oleks võinud jätta eelpool nimetatud kohtueelse kulu tegemata ja asuda kostjaga läbirääkimistesse. Hagejapoolne kohtueelne tegevus ei olnud suunatud kohtuvälise lahenduse otsimisele, sest mingeid läbirääkimisi ei toimunud. Hageja esitas ainult nõudeid.
16.Kuna hageja ei tasunud kostjale tehtud töö ja selle alusel esitatud arvte eest, siis rikastus hageja kostja arvelt 3770,79 euro võrra. Hageja rikkus lepingut ja rikastumine toimus pettuse teel. Tegevust, millega antakse lubadusi, kuid neid ei täideta, võib pidada ebaausaks võtteks, nagu hageja on viidanud eesti keele seletavale sõnaraamatule. Seega ei ole ka sõna „petis“ või „pettus“ kasutamine ebaõige faktiväide, vaid vastab tõele niikaua, kuni hageja ei ole tõendanud vastupidist. Kohtuotsuse põhjendused
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
18.Kohtule esitatud tõendite ja poolte esitatud avalduste põhjal kohus tuvastas, et vaidlust ei ole selle üle, et:
18.1.kostja kirjutas hageja Facebooki lehele hageja kohta 05.04.2022 kell 22:24 järgneva arvustuse: „Sanomar kinnisvarahooldus on väga ebasõbralik ettevõte! Hoiatan kõiki töölisi, kõiki alltöövõtjaid ja selle ettevõtte partnereid et Sanomar Kinnisvarahooldus on jätnud suuri arveid tasumatta! On kombeks valetada ja vassida ning ei kontakteeru enam et asja sõbralikult lahendada!“ (dtl 14);
5
18.2.kostja kirjutas hageja erinevate Facebooki postituste alla allolevad hageja õigusi rikkuvad kommentaarid: 1) 02.04.2022. a kell 19:05 „tere Kerttu. Soovitan olla ettevaatlik, Sanomaril kombeks arved maksmatta jätta! (dtl 17, 25); 2) 02.04.2022. a kell 19:11 „PST. Olge selle ettevõttega ettevaatlikud! Sellel ettevõttel on kombeks jätta maksmatta!!!!“ (dtl 16); 3) 05.04.2022. a kell 22:36 „Ei tea kellele seekord arved maksmatta jäeti et osta selline auto ja seejärel siin uhkustada?“ (dtl 15); 4) 06.04.2022. a kell 20:02 „Kui arveid all töövõtjatele ära ei maksa siis võib kaugele jõuda küll. Ole tervitatud A!“ (dtl 18); 5) 06.04.2022. a kell 00:52 „keegi on jälle üle lastud ja arved on tasumatta jäetud et A saaks end võõraste sulgedega ehtida! Ja uhkust tunda oma haigete tegude üle. Alltöövõtjad/töötajad soovitan olla selle ettevõttega väga ettevaatlik.“ (dtl 26); 6) 09.042022. a kell 23:00 „Õhtu saatejuhid ei tea et Sanomar on oma tehnika soetanud alltöövõtjate rahade eest! Mille on külmalt lihtsalt alltöövõtjatele maksmata jätnud!!“ (dtl 19); 7) 09.04.2022. a kell 23:02 „Kas rääkisite õhtu saates et tehnika on ostetud pettuse teel? Jättes alltöövõtjetele arved tasumata“ (dtl 20); 8) 09.04.2022. a kell 23:05 „K T sanomar jätab alltöövõtjatele lihtsalt arved maksmata. Ostab uut tehnikat ja kelgib rahva ees oma saavutustega!“ (dtl 21); 9) 09.04.2022. a kell 23:10 „Varastatud raha eest soetatud! Petate aiitöövõtjaid jättes arved maksmata.!“ (dtl 23); 10) 09.04.2022. a kell 23:12 „On oht et sanomar ei maksa arveid ära! Olge ettevaatlikud selle ettevõttega“ (dtl 24); 11) 10.04.2022. a kell 9:46 „Sanomari traktoristid ei saa aru mida lükkavad?! Eriti ohtlikud juhid! Nii nagu Sanomari ettevõttejuht A, kes jätab alltöövõtjatele arved tasumata! Ettevaatust kogu selle ettevõttega!!!“ (dtl 22); 12) 15.04.2022 kell 22:11 „Sanomaril kombeks arved tasumata jätta! A eirab kõnesid ja poeb peitu kui asjale selgust saada tahetakse! Võtab juristi kes ähvardavaid nõudmisi saatma hakkab! Tasub olla ettevaatlik antud ettevõttega tegemistel.“ (dtl 30).
18.3.Kostja kirjutas 30.04.2022 hageja kohta hageja Facebooki lehele järgneva arvustuse: „A A kuhu kadusid? Kui arve tasumise aeg kätte jõudis??? Kutsusid mind kontorisse kokkusaamisele aga...sind seal ei olnud! Peale seda sa enam ei kontakteerunud ja vältisid mind!!!“ (dtl 29);
18.4.Kostja kirjutas hageja kohta Google.ee-sse 15.05.2022 järgneva arvustuse: „Tasub selle ettevõttega mitte tegemist teha sest, Sanomar'il on kombeks arved tasumata jätta !!! A A kuhu kadusid? Kui arve tasumise aeg kätte jõudis??? Kutsusid mind kontorisse kokkusaamisele aga...sind s eal ei olnud! Peale seda sa enam ei kontakteerunud ja vältisid kõnesid ja arve on senini tasumata! Hoiatan siinkohal kõiki Sanomar kinnisvarahoolduse praeguseid ja tulevasi partnereid ja töötajaid. Sanomaril on komme arved tasumata jätta!“ (dtl 27-28);
18.5.Kostja kirjutas juulis 2022 Google.ee-sse uue arvustuse: „NB! Sanomar"iga ( endise nimega, Kindlusedpuhastus Oü) mitte tegemist teha sest, Sanomar'il on kombeks arved tasumata jätta !!! A A sõlmib kergekäeliselt lepinguid! Milledest kinni ei pea!!! (dtl 3132); 6
18.6.Hageja saatis 13.04.2022 kostjale nõudekirja (lk 34-39, 47-69), milles nõudis laimavate kommentaaride eemaldamist ja varalise kahju hüvitamist summas 576 eurot;
18.7.Hageja saatis 17.05.2022 kostjale nõudekirja (lk 41-46, 70-83), milles nõudis laimavate kommentaaride eemaldamist ja varalise kahju hüvitamist summas 288 eurot.
19.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on postituste ja kommentaaridega avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja sellega hagejale tekitatud kahju ning kui suur on õiglase hüvitise suurus. Hageja nõue on suunatud kostja poolt hagejale väidetavalt tekitatud mainekahju ja varalise kahju hüvitamisele ning hageja õigusi kahjustava tegevuse lõpetamisele.
20.Hageja leiab, et kostja avaldas hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid, mille kohaselt on hageja puhul tegemist petisega ja äriühinguga, kes jätab arved tasumata. Seega peab kohus esmalt tuvastama, kas ja millise väite (sealhulgas, kas tegemist on väärtushinnangu või faktiväitega) kostja avaldas.
21.Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja ülaltoodud väited hageja kohta avaldas. Kohtupraktika järgi peab kohus vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Tuleb hinnata väite avaldamise viisi ja konteksti ning sellest tuletada mõistliku isiku arusaama vastava faktiväite suhtes (Riigikohtu 21.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 21). Avaldatud väiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on. See, mida avaldaja ise silmas pidas ei ole asjakohane (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, pd 10-11). Isiku kohta võidakse avaldada ka kaudset faktiväidet. Kohtupraktikas tuuakse välja, et kaudne faktiväide on väide, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järeldub (Riigikohtu 15.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2415, p-d 1314). Isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis tema kohta käivad (Riigikohtu 23.03.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-5449, p 11 ja selles viidatud kohtupraktika).
22.Hinnates kostja poolt kirjutatud arvustusi ja kommentaare, avaldas kostja mõistliku inimese arusaama järgi, et hageja puhul on tegemist äriühinguga, mis jätab arved tasumata. Samuti väidab kostja, et hageja on petis ja tegeleb pettusega. Vaidlusalused väited on hinnatavad faktiväidetena, sest võimalik on objektiivselt kontrollida, kas hagejal on kostjale arved tasumata ja kas hageja on Ae tasumise osas alusetute lubaduste andmisega kostjat petnud.
23.Hageja väitel on vaidlusalused faktiväited ebaõiged ja nende avaldamisega sekkus kostja hageja majandustegevusse. Oma käitumisega tekitas kostja hageja hinnangul talle õigusvastaselt kahju.
24.Hageja nõue võib kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 alusel koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-ga 6 ja VÕS § 1047 lg-ga 1.
25.VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 6 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega. VÕS § 1045 7
lg 1 p 6 tuleb kohaldada koos § 1047 (Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne, § 1045 komm., p 3.7). VÕS § 1047 lg 1 järgi isiklike õiguste rikkumine või isiku majandusvõi kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele (TsMS § 1047 lg 2). Andmete või asjaolu avaldamist ei peeta õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3). Andmete all mõistetakse kohtupraktikas faktiväiteid, st väiteid, mille tõeväärtus on kontrollitav. Teo õigusvastasuse tõendamiseks peab kannatanu tõendama, et tema kohta avaldatud andmed on ebaõiged (Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne, § 1047 komm, p 3.1). VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral selle eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.
26.Avaldamisena käsitletakse andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemist ja avaldajana isikut, kes teeb andmed kolmandatele isikutele teatavaks (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 16 jt). Postituste tegemist sotsiaalmeedia keskkonnas saab pidada avaldamiseks ning kostjat postituste avaldajaks. Riigikohus on selgitanud, et VÕS §-s 1047 kasutatavad terminid ,,andmed" ja ,,faktilist laadi andmed" on samatähenduslikud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10; 13.04.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 26). Sellest tulenevalt nimetatakse kohtupraktikas andmete avaldamist VÕS § 1047 tähenduses ka faktiväite avaldamiseks (vt Riigikohtu 15.04.2015.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-24-15). Faktiväite puhul sõltub selle avaldamise õigusvastasus vastava väite tõele vastavusest ning asjaolust kas avaldaja andmete tõele vastavust piisavalt kontrollis (VÕS § 1047 lg 1 ja 3). Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050 lg 1).
27.Seega nõude rahuldamise eeldused on järgmised: 1) kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid või faktilist laadi andmeid (tegu); 2) kahju tekitamine on õigusvastane; 3) hagejale on tekkinud kahju (tagajärg); 4) kostja teo ja hagejal kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos; 5) kostja on kahju tekitamises süüdi.
28.Riigikohus on selgitanud, et avaldamine VÕS § 1046 ja § 1047 tähenduses on isiku kohta andmete või väärtushinnangu kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks (nt Riigikohtu 10.06.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 14 ja seal viidatud kohtupraktika). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on pannud toime teo, millega hageja seostab talle mittevaralise kahju tekkimise: kõnealuste arvustuste ja kommentaaride kirjutamine hageja Facebooki lehele ja Google.ee-sse, kus see muutus kättesaadavaks paljudele inimestele. Selline tegevus on postitustest sisalduvate faktiväidete avaldamine VÕS §-ide 1046 ja 1047 tähenduses. Ka Riigikohus on selgitanud, et isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse
8
kohtupraktikas faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav (Riigikohtu 11.02.2004 otsus tsiviilasjas 3-2-1-11-04, p 10).
29.Hageja leiab, et kostja on kahjustanud hageja mainet, jättes kirjutatud arvustuste ja kommentaaridega hagejast mulje, justkui hageja jätaks arved maksmata ja tegeleks pettusega.
30.Hageja väidab, et kostja väited, et hageja on jätnud arved tasumata, on ebaõige faktiväide. Kostja on seisukohal, et tegemist ei ole ebaõige faktiväitega. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et avaldatud väited vastavad tõele. Kostja on vastuses hagile märkinud, et 10.11.2007 aastal sõlmis kostja hagejaga lumekoristuslepingu (dtl 302-304). Selle alusel tegi kostja läbi oma ettevõtte Ae XX OÜ hagejale tööd. Vastavalt lepingule esitas kostja hagejale arveid, millised hageja alguses tasus, kuid jättis viimased arved tasumata. Hageja on väidetavalt jätnud tasumata 25.02.2008 esitatud arve nr 6 summas 35 400 krooni ja 10.03.2008 esitatud arve nr 7 summas 23 600 krooni. Kostja on kohtule esitanud võlanõude (dtl 305-206), kuid ei ole kohtule esitanud arveid 6 ja 7, mis tõendaksid võlgnevuse olemasolu. Ainuüksi hagejale võlanõude esitamine ei tõenda, et hagejale on arved nr 6 ja 7 esitatud ning et hageja on jätnud need tasumata. Seega, kostja tugineb küll Aele, mis on väidetavalt jäänud kunagi hageja poolt tasumata, kuid samas ei ole kostja tõendanud nõude olemasolu ja selle hageja poolt tasumata jätmist. Seega kohus tuvastab, et kostja ei ole tõendanud, et avaldatud väited hageja poolt arvete tasumata jätmise kohta vastaks tõele.
31.Kostja kirjutas 09.04.2022. a kell 23:02 hageja Facebooki lehele kommentaari: „Kas rääkisite õhtu saates et tehnika on ostetud pettuse teel? Jättes alltöövõtjetele arved tasumata“ (dtl 20) ja 09.04.2022. a kell 23:10 kommentaari: „Varastatud raha eest soetatud! Petate alltöövõtjaid jättes arved maksmata.!“ (dtl 23). Seega väidab kostja, et hageja puhul on tegemist petturi ja petisega. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt on pettur petis, pettev isik, petja (dtl 90) ning petis on ebaausaid võtteid kasutav, teisi pettev isik, kelm, suli ning ebaaus, pettev, kelm (dtl 92). Samuti on eesti keele seletavas sõnaraamatus selgitatud, et pettuse puhul on tegemist tahtlikult ebaausa teoga. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja puhul oleks tegemist petturi või petisega või et hageja oleks läbi viinud pettuse. Seega tuvastab kohus, et nimetatud kommentaarid sisaldavad ebaõigeid faktiväiteid.
32.Kostja kirjutas 09. aprillil 2022. a kell 23:10 kommentaari; „Varastatud raha eest soetatud! Petate alltöövõtjaid jättes arved maksmata.!“ Hageja leiab, et nimetatud kommentaari puhul on ebaõige ka faktiväide „varastatud raha eest ostetud“. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, millisel alusel ta väidab, et hageja on midagi soetanud varastatud raha eest. Seega on tegemist ebaõige faktiväitega.
33.Kuna kostja ei ole tõendanud avaldatud väidete õigsust, tuvastab kohus, et kostja on hageja kohta avaldanud ebaõigeid faktiväiteid arvete tasumata jätmise ning petmise ja varastamise kohta.
34.Järgnevalt tuvastab kohus kahju tekitamise õigusvastasuse. Selle osas on VÕS § 1045 lg 1 p 6 üksnes taustanorm ning õigusvastasust tuleb hinnata täiendavalt VÕS § 1047 järgi. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on hageja kohta avaldanud ebaõigeid faktiväiteid. VÕS § 1047 lg 1 järgi isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava 9
avaldamisega on õigusvastane. Teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele (TsMS § 1047 lg 2). Andmete või asjaolu avaldamist ei peeta õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3). Andmete all mõistetakse kohtupraktikas faktiväiteid, st väiteid, mille tõeväärtus on kontrollitav. Teo õigusvastasuse tõendamiseks peab kannatanu tõendama, et tema kohta avaldatud andmed on ebaõiged.
35.Kohus leiab, et vaidlusalused faktiväited on seotud hageja majandustegevusega. Väide, et hageja puhul on tegemist äriühinguga, kes jätab arved tasumata, puudutab kahtlemata hageja majandustegevust. Vaidlusalused väited jätavad hagejast mulje kui äriühingust, kes ei täida oma lepingupartnerite ees kohustusi. Väide kahjustab hageja majanduslikku mainet. Ka õiguskirjanduses (Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne, § 1047 komm., p 3.2) on selgitatud, et majanduslikult kahjulikuks asjaoluks on mistahes ettevõtja, tema ettevõtte või muu majandus- või kutsetegevust omava isiku või tema tegevuse kohta käiv faktiväide, mis kutsub tavapäraselt esile vastava isiku maine või usaldusväärsuse languse olemasolevate või potentsiaalsete äripartnerite või klientide hulgas (nt väide, et isikul on tekkinud makseraskusi, et tema ettevõtte majandustulemused on halvad või oodatust halvemad, et isik on kaotanud olulise tellimuse või äripartneri jne).
36.Seega on kostja poolt hageja kohta ebaõigete andmete avaldamine õigusvastane. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Seega kohus tuvastab, et ebaõigete andmete avaldamine kui kostja tegu on õigusvastane.
37.Lisaks ei ole põhjendatud ega õigustatud väidete avaldamine varasematele väidetavalt tasumata Aele tuginedes olukorras, kus: 1) pooltel on vaidlus väidetava võla üle (hageja ei aktsepteeri A väidetava nõude alusena); 2) väidetavalt on maksmata 25.02.2008 arve nr 6 ja 10.03.2008 arve nr 7 (dtl 299, 305-306), st 2022. a väidete avaldamisest ca 14 aastat varem väidetavalt esitatud arved; 3) kostja ei ole tõendanud nõude olemasolu ja selle põhjendamatut täitmata jätmist hageja poolt, mis võiks õigustada väidete avaldamist kui väidetavat nõuet täitma mõjutavat tegevust; 4) väidete esitamise ajaks olid väidetavad nõuded aegunud ja pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest (TsÜS § 142 lg 1); 5) väidete avaldamise ajaks oli toonane nõude omanik xxx OÜ (endise ärinimega Ae xx OÜ) äriregistrist kustutatud.
38.Eeltoodust tulenevalt on kohus eelnevalt tuvastanud, et kostja on avaldanud ebaõigeid faktiväiteid, kuna kostja ei ole tõendanud avaldatud väidete õigsust. Kostja on toime pannud õigusvastase teo. Lisaks tuvastab kohus, et kostjal ei olnud (vanadele Aele tuginedes) väidete avaldamise suhtes õigustatud huvi. Samuti ei ole kostja välja toonud süüd välistavaid asjaolusid.
10
39.Hageja on esitanud kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõude, paludes kohustada kostjat eemaldama vaidlusaluseid väiteid sisaldavad arvustused ja kommentaarid. Hageja nõude aluseks on VÕS § 1055 lg 1, mille kohaldamiseks peab õigusvastase kahju tekitamine olema kestev või peab esinema õigusvastase kahju tekitamise ähvardus. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on avaldanud ebaõigeid faktiväiteid hageja majandustegevuse kohta. Sellega on kostja õigusvastaselt sekkunud hageja majandustegevusse (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 6, § 1047 lg 1). Käesolevas asjas 10.08.2022 määrusega (dtl 101-104) kohaldatud hagi tagamise abinõudega kohustas kohus kostjat kustutama Google.ee ́s avaldatud järgnev avaldus: „NB! Sanomar"iga (endise nimega, Kindlusedpuhastus Oü) mitte tegemist teha sest, Sanomar'il on kombeks arved tasumata jätta !!! A A sõlmib kergekäeliselt lepinguid! Milledest kinni ei pea!!! Kutsusid mind kontorisse kokkusaamisele aga...sa jäid peitust mängima ja ei ilmunud välja kuigi auto oli maja ees! Peale seda sa enam ei kontakteerunud ja vältisid kõnesid ja arve on senini tasumata! Hoiatan siinkohal kõiki Sanomar kinnisvarahoolduse praeguseid ja tulevasi partnereid ja töötajaid. Sanomari kombeks arved tasumata jätta!!! Sm. A A on Petis !!! Peitust oskab A A hästi mängida!!!“ ja keelas käesolevas asjas tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni esitada üleskutseid hageja vältimiseks ja avaldada hageja kohta väiteid, et hageja ei täida oma kohustusi ning väiteid, et hageja töötaja A A on petis ja/või hoidub põhjendamatult kõrvale seaduslike kohustuste täitmisest. Hagi tagamise tõttu ei ole kostja arvustus Google.ees enam avalikult kättesaadav ja inimestel ei ole sellele vaba ligipääsu. Kuigi arvustus ei ole hagi tagamise tõttu enam avalikult kättesaadav, tuleb hageja vastav haginõue kohustada kostjat kustutama Google.ee’s avaldatud ülaltoodud postitus viie tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest siiski rahuldada – haginõude rahuldamata jätmise korral kuuluks tühistamisele ka hagi tagamise abinõu, mille alusel kostja oli kohustatud arvustuse kustutama kohtumenetluse ajaks ja kohtumenetluse lõppemisel saaks kostja uuesti vaidlusaluse arvutuse avalikkusele nähtavaks teha ja selliselt kestvalt jätkata hageja majandustegevusse sekkuva õigusvastase tegevusega. Kohus leiab, et VÕS § 1055 lg 1 kohaldamise eeldused on täidetud. Kohus rahuldab hageja nõude kohustada kostjat kustutama hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates siinses asjas kohtuotsuse jõustumisest hageja kohta Google.ee ́s avaldatud järgnev avaldus: “NB! Sanomar"iga (endise nimega, Kindlusedpuhastus Oü) mitte tegemist teha sest, Sanomar'il on kombeks arved tasumata jätta !!! A A sõlmib kergekäeliselt lepinguid! Milledest kinni ei pea!!! Kutsusid mind kontorisse kokkusaamisele aga...sa jäid peitust mängima ja ei ilmunud välja kuigi auto oli maja ees! Peale seda sa enam ei kontakteerunud ja vältisid kõnesid ja arve on senini tasumata! Hoiatan siinkohal kõiki Sanomar kinnisvarahoolduse praeguseid ja tulevasi partnereid ja töötajaid. Sanomari kombeks arved tasumata jätta!!! Sm. A A on Petis !!! Peitust oskab A A hästi mängida!!!“. Kohus leiab, et kohtuotsuse täitmise viis, mis näeb ette avaldatud avalduse kustutamise viie tööpäeva jooksul on mõistlik ja täidetav.
40.Järgnevalt analüüsib kohus hageja kahju hüvitamise nõudeid. Kahju tuvastamiseks kontrollitakse, kas esineb kahju, mille hüvitamist kannatanu nõuab. Kahju tekkimine tuleb kindlaks määrata üldiste kahju hüvitamist reguleerivate sätete alusel. Isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse 11
rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). Isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit (VÕS § 134 lg 6).
41.Mittevaralise kahju hüvitamist saab enamasti nõuda üksnes füüsiline isik. Vaieldav on, kas mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahalise kompensatsiooni maksmise näol võiks kuuluda ka juriidilisele isikule. Ühelt poolt võiks väita, et juriidilisele isikule ei saa tema olemusest tulenevalt kuuluda mittevaralise kahju hüvitamise nõuet, kuna juriidiline isik ei saa kogeda füüsilist valu ja hingelisi kannatusi. Analoogsel seisukohal on enne VÕS-i jõustumist olnud Riigikohus, tõdedes, et kuna juriidilisele isikule ei ole omane moraal, ei saa ta ka nõuda moraalse kahju hüvitamist. Vähemalt äriühingute puhul ei ole mittevaralise kahju rahalise hüvitatavuse küsimus siiski üldjuhul oluline, kuna äriühingute puhul saab eriti intensiivse maine kahjustamise korral eeldada, et selline kahjustamine põhjustas ka varalise kahju. Ehkki sellise varalise kahju tegelikku ulatust ei ole sageli võimalik kindlaks määrata, peab kohus § 127 lg 6 kohaselt hüvitise suuruse ise kindlaks määrama ja välja mõistma. Seetõttu pole vähemalt äriühingute puhul praktilist vajadust mittevaralise kahju tekkimise tunnustamise järele. Ka Riigikohus pole senini juriidiliste isikute mittevaralise kahju hüvitamise nõuet tunnustanud (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. § 134 komm., p 3; Riigikohtu 27.03.1997 otsus tsiviilasjas 3-2-1-35-97).
42.Hageja on hagiavalduses välja toonud, et talle on tekkinud mainekahju ning et kohane kahjuhüvitis hagejale kostja avaldustega tekitatud mainelanguse kompenseerimiseks vajalike tegevuste tegemiseks on vähemalt 5000 eurot. Riigikohus on selgitanud, et hageja peab tõendama, milles seisnes kostja avaldatud faktiväidetest hagejale väidetavalt tekkinud kahju. Näiteks võib selline kahju seisneda käibekaotuses, klientide lahkumises, raskustes uute lepingute sõlmimisel (sh töötajate värbamisel). Kui hageja leidis, et talle tekkinud mainelanguse tõttu oli vajalik korraldada kampaania oma maine parandamiseks, pidi ta näitama, milles maine kahjustamisega tekitatud varaline kahju seisnes (Riigikohtu 09.08.2023 otsus tsiviilasjas 2-20-5869, p 21).
43.Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost avaldatud väidete ja just nendest väidetest tuleneva, hagejale tekkinud väidetava mainekahju vahel. Hageja ei ole tõendanud, et talle oleks kostja poolt arvustuste ja kommentaaride kirjutamise tõttu mainekahju üldse tekkinud, sh et ta on kaotanud kliente, käive on langenud või tal on olnud raskusi uute lepingute sõlmimisel just kostja kommentaaride ja postituste tõttu. Hageja ei ole tõendanud, et postitused oleks avaldanud mingit mõju hageja äritegevusele. Seega, kuna hageja ei ole tõendanud, et talle oleks tekkinud mainekahju summas 5000 eurot, jätab kohus rahuldamata hageja kahjunõude mõista kostjalt välja kahjuhüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Kuna kohus ei rahulda kahjunõuet mõista kostjalt välja kahjuhüvitis kohtu õiglasel äranägemisel, jätab kohus rahuldamata hageja ka nõude mõista välja viivis kohtu õiglasel äranägemisel väljamõistetavalt kahjuhüvitiselt.
12
44.Hageja on esitanud kostja vastu varalise kahju nõude 800 eurot, mis seisneb kulutuses kohtueelsele õigusabiteenusele. Riigikohus on jaatanud kohtueelselt kantud õigusabikulude kahjuna hüvitatavust ning leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (Riigikohtu 09.02.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13810). Advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (Riigikohtu 09.02.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 29). Seega on kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks esitatud kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks VÕS § 115 lg 1. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju (VÕS § 115 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahju oleks kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline (VÕS § 128 lg 1). Otsene varaline kahju hõlmab kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3).
45.Riigikohus on märkinud, et kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul, kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Juhul, kui kostja ei ole nõus hageja esitatud tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja taotlema VÕS § 139 lg 1 kohaldamist, kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja suurendab hageja enda kahju. Kostja peab esitama tõendid, millest nähtub, et hageja oleks saanud sama teenust odavamalt (vt Riigikohtu 03.04.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 11).
46.Kohus on seisukohal, et hageja varaline kahjunõue summas 800 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Täidetud on kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 alusel. Hageja on välja toonud, et hagejale osutati õigusteenust nii tõendite kogumiseks, kliendiga suhtlemiseks ja nõudekirja koostamiseks (dtl 419-422). Tõendite kogumine, kliendiga suhtlus ja nõudekirjade koostamine oli vajalik põhjusel, et kostja avaldas postitustes ebaõigeid faktiväiteid ja sekkus selliselt õigusvastaselt hageja majandustegevusse. Hageja kandis tõendite kogumiseks, kliendiga suhtlemiseks ja nõudekirja koostamiseks kohtueelselt õigusabikulu kokku 896 eurot (arved nr 22040199 ja 22050182).
47.Kohtule esitatud nõudekirjadega on tõendamist leidnud, et hageja saatis kostjale 13.04.2022 nõudekirja (dtl 47-56) ja 17.05.2022 nõudekirja (dtl 41-46). Õigusabitoimingud hõlmasid nõudekirja koostamist (sh tõendite kogumist ja kliendiga suhtlemist). Kohus leiab, et nõudekirjade koostamisega seotud õigusabikulud on põhjendatud, kuna hagejale on seoses nõudekirjade esitamisega seoses kulu, s.o kahju tekkinud. Kuivõrd hageja palub kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis üksnes summas 800 eurot, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 800 eurot.
48.Hageja on palunud mõista kostjalt välja viivise põhinõudelt hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib 13
võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kooskõlas VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
49.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (800 eurolt) VÕS § 113 sätestatud määras alates 08.08.2022, so alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
50.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Hagi tagamise abinõu jõusse jätmine
51.TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.
52.Kohus määras 10.08.2022 määrusega rakendada järgmised hagi tagamise abinõud: 1) kohustada A Kt kustutama Google.ee ́s avaldatud järgnev avaldus: „NB! Sanomar"iga (endise nimega, Kindlusedpuhastus Oü) mitte tegemist teha sest, Sanomar'il on kombeks arved tasumata jätta !!! A A sõlmib kergekäeliselt lepinguid! Milledest kinni ei pea!!! Kutsusid mind kontorisse kokkusaamisele aga...sa jäid peitust mängima ja ei ilmunud välja kuigi auto oli maja ees! Peale seda sa enam ei kontakteerunud ja vältisid kõnesid ja arve on senini tasumata! Hoiatan siinkohal kõiki Sanomar kinnisvarahoolduse praeguseid ja tulevasi partnereid ja töötajaid. Sanomari kombeks arved tasumata jätta!!! Sm. A A on Petis !!! Peitust oskab A A hästi mängida!!!“; 2) keelata A Kl käesolevas asjas tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni esitada üleskutseid Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ vältimiseks ja avaldada Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ kohta väiteid, et Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ ei täida oma kohustusi ning väiteid, et Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ töötaja A A on petis ja/või hoidub põhjendamatult kõrvale seaduslike kohustuste täitmisest.
53.TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on
14
lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist.
54.Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus 10.08.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud jõusse, kuna TsMS § 386 lg 4 lubab hagi tagamise tühistada üksnes hagi rahuldamata jätmisel. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
55.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
56.Käesoleva hagihind on 4644 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hageja poolt esitatud nõuded osaliselt summas 4364 eurot ehk hageja nõudest rahuldatakse 93,97%, siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta 93,97% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 6,03% ulatuses hageja kanda.
57.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
58.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tal tekkinud menetluskulu 4616,67 eurot, s.o riigilõiv 630 eurot ja õigusabikulu 3986,67 eurot.
59.TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagi hind on 4644 eurot. Nimetatud hinnaga hagi esitamiselt tuleb RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 560 eurot riigilõivu. RLS § 59 lg 17 kohaselt tasutakse hagi tagamiselt 70 eurot riigilõivu. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja 05.08.2022 tasunud hagi esitamiselt 630 eurot riigilõivu.
60.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
61.Kohus kontrollib järgnevalt hageja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust. Hageja esindaja poolt menetluses tehtud toimingud ning nendele kulunud aeg olid menetluskulude nimekirjade kohaselt järgmised: Kuupäev 02.05.2022 03.05.2022 27.07.2022 28.07.2022
62.Kohus leiab, et hageja poolt välja toodud toimingute ajakulu on põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et 04.03.2024 menetluse kiirendamise taotluse koostamisele võis põhjendatult kuluda 0,5 tundi. Võttes arvesse asja keskmist keerukust ja et hageja 28.05.2024 sisaldab hageja lõppseisukohti, on selle koostamise põhjendatud ajakuluks kohtu hinnangul 2,5 tundi. 09.03.2026 seisukoha ja tõendite esitamise põhjendatud ajakuluks on kohtu hinnangul 1,5 tundi. Ülejäänus osas olid hageja poolt väljatoodud toimingud menetluskulude nimekirjas menetluses vajalikud, kooskõlas menetluse käiguga, toimingutele märgitud aeg ei ole ülemäärane ja on vastavuses asja keerukusega. Seega on põhjendatud ajakulu 19,31 tundi.
63.Hageja on märkinud, et õigusteenust osutati tunnihinnaga 160 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusteenus tunnihinnaga 160 (käibemaksuta) eurot ei ületa keskmise sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu tuleb seda pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Hageja põhjendatud õigusabikulu on seega 3089,60 eurot (käibemaksuta) (19,31 x 160).
64.Eeltoodust tulenevalt on hagejale hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku 3719,60 eurot (630+3089,60). 16
65.Kuna kohus jättis menetluskulud 93,97% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 3495,31 eurot.
66.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
67.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale tekkinud menetluskulu 1479 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole kostjat käesolevas menetluses esindanud lepinguline esindaja. TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt kuuluvad hüvitamisele üksnes menetlusosalise lepingulise esindaja kulud. Seega, kuna kostjat ei esitanud menetluses lepinguline esindaja, ei saanud kostjale käesolevas menetluses lepingulise esindaja kulusid tekkida. Eeltoodust tulenevalt märgib kohus, et kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
68.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik
17
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.