ESTO AS hagi L.A Lepa vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3952,90 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: ESTO AS (registrikood: 14180709; lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-post: XXX). esindajad Kostja: L.A (isikukood: XXX, e-post: kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus osas, milles ESTO AS palus L.A välja mõista põhivõlgnevus summas 519,77 eurot, intressid summas 192,07 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 759,67 eurot.
2.Rahuldada ESTO AS hagi L.A vastu osaliselt.
3.Välja mõista L.A ESTO AS kasuks võlgnevus summas 1912,31 eurot.
4.Välja mõista L.A ESTO AS kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlgnevuselt (s.o 1436,90 eurolt) alates 30.04.2026 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
5.Jaotada menetluskulud selliselt, et jätta menetluse lõpetamisega seonduvalt ESTO AS lepingulise esindaja kulud 50% ulatuses ja enamtasutud riigilõiv summas 140 eurot ESTO AS enda kanda. Ülejäänud menetluskulud jätta L.A kanda.
6.Välja mõista L.A ESTO AS kasuks menetluskulud summas 653 eurot.
7.Välja mõista L.A ESTO AS kasuks menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
8.Jätta rahuldamata ESTO AS taotlus riigilõivu tagastamiseks. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 4-13, 97-100; 138-140; 189-192)
1.ESTO AS (hageja) esitas 14.01.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub L.A (kostja) välja mõista põhivõlg 1956,67 eurot, intress 236,27 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 948,82 eurot ning edaspidi viivised 38,9% aastas alates 15.01.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid ESTO AS (krediidiandja) ja kostja 08.12.2021 krediidilepingu nr #5790934067, mille järgi võimaldati kostjale krediiti 2000 eurot. Lepingust tulenevalt on intressimäär 38,9% aastas ja 0,11% päevas, krediidi kulukuse määr 55,67% aastas. Leping sõlmiti määramata ajaks. Laen tuli tagasi maksta igakuiste maksetega iga kuu 15. kuupäeval. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja 29.09.2023 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud ütles hageja lepingu üles 16.10.2023. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tagastamata krediit 1956,67 eurot. Kostja on pärast lepingu lõppemist tasunud hagejale 672,95 eurot.
4.Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid kostja ei ole võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust, Euroopa standardinfo teabelehe p 3 ja teenusetingimuste hinnakirjast. Sissenõudmisega seotud kulud on 50 eurot, mis koosnevad tasuliste kirjade saatmisest ja muudest kuludest.
5.Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõla summalt 1956,67 lepingu ülesütlemise järgnevast päevast alates s.o 17.10.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni s.o 14.01.2025 intressi aastase määraga võrdses määras s.o 38,90% aastas kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 948,82 eurot. Edaspidi nõuab hageja kostjalt viivist lepingujärgses määras kuni kohustuse täitmiseni.
6.Krediidivõimelisuse hindamisel on krediidiandja analüüsinud kostja regulaarset sissetulekut ning finantskohustusi kostja esitatud andmete põhjal. Krediiditaotluse täitmisel on kostja oma sissetulekuks märkinud 1200 eurot, mis on krediidiotsuse tegemisel aluseks võetud. Krediidiotsuse tegemisel on arvesse võetud infot finantskohustuste ning majapidamiskulutuste kohta: finantskohustusteks on kostja märkinud 300 eurot ning majapidamiskohustusteks 200 eurot (krediidiandja on arvestanud min määraks 215,30 eurot). Lisaks teostati päringuid ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse. Arvestades laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane.
7.Hageja esitab VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse ning juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 1436,90 eurot (2109,85-672,95), intressid summas 44,20 eurot, viivis ajavahemiku 21.12.2023-14.01.2025 eest summas 189,15 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja edaspidi viivis alates 15.01.2025 kuni põhinõude summas 1436,90 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. KOSTJA VASTUS HAGILE (dtl 75-80; 130-132; 169-170)
8.Kostja on alguses tunnistanud hagi osaliselt, kuid hiljem on asunud seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja on saanud laenu summas 2128,07 eurot ning tasunud ajavahemikul 01.01.2022-28.07.2023 kokku 731,39 eurot. Seega tunnustab kostja põhinõuet 1396,68 euro ulatuses. Ülejäänud nõudeid kostja ei tunnista.
2
9.Kostja leiab, et hageja on rikkunud VÕS § 4034 alusel talle pandud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja ei ole kontrollinud krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega, mistõttu puudub alus kõrvalnõuete rahuldamiseks.
10.Kostja hinnangul ei ole üksnes hageja poolt küsitud andmed sissetulekute ja väljaminekute kohta piisav hindamaks kostja krediidivõimelisust. Pelgalt sissetuleku olemasolu ei näita, milline osa sellest on tegelikult laenumakseteks kasutatav. Arvestades, et kostja igakuine sissetulek oli ligikaudu 1200 eurot, mis oli vaid veidi kõrgem miinimumpalgast, oleks hageja pidanud täiendavalt uurima kostja ülalpeetavate arvu ja tegelikke püsikulusid. Nelja ülalpeetava elatusmiinimum koos muude finantskohustustega ületas kostja sissetulekut, mistõttu puudus tal tegelik võime laenu kokkulepitud tingimustel tagasi maksta.
11.Samuti leiab kostja, et rikutud on VÕS § 406 2 lg 1 toodud krediidi kulukuse määra ülempiiri, 08.12.2021 oli see Eesti Panga andmetel 50,85%, lepingus on krediidi kulukuse määr 55,67%.
12.Kostja hinnangul on poolte vahel sõlmitud leping vastuolus heade kommetega, mistõttu on leping algusest peale tühine.
KOHTU SEISUKOHT
13.Hageja 02.04.2025 menetlusdokumendis (dtl 140) loobunud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral osaliselt põhinõudest summas 519,77 eurot, intressinõudest summas 192,07 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudest summas 759,67 eurot.
14.Kohus võtab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt hagist osaliselt loobumise vastu ja lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse põhinõude summas 519,77 eurot, intressinõude summas 192,07 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 759,67 eurot osas.
15.Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on ülejäänud osas põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
16.Asja materjalidest nähtuvalt sõlmis kostja ESTO AS-iga 08.12.2021 krediidilepingu #5790934067 (dtl 17-29), mille alusel võimaldati kostjale krediiti limiidiga 2000 eurot. Kostjale on tehtud ajavahemikul 14.12.2021 kuni 20.12.2022 väljamakseid kokku 2109,85 eurot (dtl 44-55). Lepingu järgi pidi kostja maksma igakuiselt 15. kuupäevaks minimaalse tagasimakse, mis on 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Seega on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt.
17.Riigikohus on selgitanud, et tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 403 4 lg 7) tühiseks ning kohus peab omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust. Kohus peab kontrollima, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. Samuti on kohtul kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).
18.VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
19.Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 08.12.2021 sõlmitud lepingu kohaselt 55,67% aastas. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 08.12.2021 lepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 18,68% ning kolmekordne määr oli seega 56,04%. Seega ei ületanud lepingus märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning leping ei ole VÕS § 4062 lg 3 järgi tühine.
3
20.Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele.
21.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. VÕS § 4034 lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Kuigi kostjal on kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed oma krediidivõimelisuse hindamiseks ning krediidiandja võib neist lähtuda, ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada.
22.Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega tuleb üldjuhul nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.
23.Tõenditest ei nähtu, et hageja oleks analüüsinud sissetulekuid ja finantskohustusi avalikest andmebaasidest kättesaadava informatsiooni põhjal. Hageja esitatud maksehäireregistri päringust nähtub (dtl 35), et see on tehtud alles enne hagi esitamist (14.01.2025), mitte enne laenu andmist, mistõttu ei saa seda käsitada krediidivõimelisuse eelneva hindamise osana.
24.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).
25.Üksnes asjaolu, et krediidiandja on infosüsteemis teatud andmeid automatiseeritult töödeldud, ei tõenda, et enne krediidi andmist on tarbija krediidivõimet hinnatud individuaalselt, tegelikule majanduslikule olukorrale vastavalt ja seaduses nõutud hoolsusega. Pelgalt tarbija poolt avaldatud andmete alusel ei ole võimalik saada usaldusväärset teavet tarbija regulaarsete sissetulekute, igakuiste püsivate väljaminekute ega olemasolevate finantskohustuste kohta ega hinnata tarbija maksevõimet krediidilepingus kokkulepitud tingimustel.
26.Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Hageja ei ole piisaval määral kontrollinud kostja esitatud teavet tema 4
sissetulekute (mis allikatest need pärinevad) ja kohustuste ning majandamiskulude kohta. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes kostja sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik jooksva sissetuleku arvelt kanda ka enda igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Samuti ei ole hageja uurinud ega arvesse võtnud kostja ülalpeetavaid.
27.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
28.Hageja on esitanud kohtule VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks leidma, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Ümberarvestuse kohaselt on kostja teinud hagejale tagasimakseid kokku 672,95 eurot. Kuigi kostja väitel on ta tasunud kokku 731,39 eurot, ei ole kostja oma väiteid tõendanud. Seega saab kohus lähtuda hageja esitatust ja tagasimaksed summas 672,95 eurot tuleb lugeda tasutuks põhiosa katteks.
29.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Kuivõrd kostjal oli tasumata vähemalt kolme kuu osamaksed, saatis hageja kostjale 29.09.2023 teate lepingu ülesütlemise kohta (dtl 31), milles anti kostjale täiendav tähtaeg s.o hiljemalt 13.10.2023 osamaksete tasumiseks. Teates hoiatati kostjat, et juhul kui ta võlgnevust ülalnimetatud kuupäevaks ei tasu, loeb võlausaldaja lepingu lõppenuks ning nõuab kogu võlgnevuse kohest tasumist täies ulatuses. 16.10.2023 saatis hageja teate lepingu ülesütlemisest (dtl 33).Vastavalt lepingu tingimusele oli minimaalne igakuine kasutusse võetud krediidi tagasimakse 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Tõenditest nähtuvalt on kostja teinud tagasimakseid perioodil 28.01.2022–28.07.2023 summas 672,95 eurot. Seega ei ole kohtu hinnangul kostja viivituses osamaksete tagasimaksmisega, mistõttu ei olnud leping kehtivalt üles öeldud.
30.Lepingule kohalduvate teenusetingimuste XIII osa p 11 (dtl 23) kohaselt võib hageja krediidilepingu igal ajal vähemalt kahekuise etteteatamisega korraliselt üles öelda. Kuna hageja saatis kostjale 16.10.2023 teate lepingu ülesütlemise kohta (dtl 33) saab lugeda lepingu kooskõlas p 11 ja VÕS § 4141 lg-ga 3 korraliselt lõppenuks 16.12.2023.
31.Kohtule esitatud maksekorraldustest nähtuvalt on hageja teinud kostja kontole lepingu alusel kuus ülekannet, 14.12.2021 summas 484,50 eurot, 19.10.2022 summas 698,60 eurot, 20.11.2022 summas 230 eurot, 25.10.2022 summas 159,68 eurot, 13.10.2022 summas 499 eurot ja 20.12.2022 summas 38,07 eurot (dtl 45-55), kokku 2109,85 eurot. Hagist nähtuvalt on kostja tagasimakseid teinud summas 672,95 eurot, mille hageja on arvestanud põhiosa katteks. Seega on kostjal kohustus tagastada hagejale krediidi põhiosana 1436,90 eurot (2109,85-672,95).
32.Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. 2022. ja 2023. aastal oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimääraks 0% perioodil 01.07.2022–31.12.2022 5
ja 2,5% perioodil 01.01.2023–30.06.2023 ning perioodil 01.07.2023–31.12.2023 4%. Hageja esitas intressinõude osas ümberarvestuse ja palub kostjalt välja mõista intressi perioodi 20.12.2022–20.12.2023 eest 44,20 eurot. Arvestades, et lepingut saab kehtivalt üles öelduks lugeda 16.12.2023, siis on hageja intressinõue perioodi 20.12.2022–16.12.2023 eest 41,89 eurot. Seega on intressinõue põhjendatud summas 41,89 eurot.
33.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
34.Hageja nõuab viivist alates 21.12.2023 kuni 14.01.2025 eest summas 189,15 eurot ja edaspidi alates 15.01.2025 seadusejärgses määras kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on põhjendatud ning ajavahemiku 21.12.2023 kuni otsuse tegemiseni s.o 29.04.2026 on viivis summas 383,52 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 1436,90 eurot kuni sellekohase tasumiseni, mis on põhjendatud.
35.Hageja on esitanud sissenõudekulude hüvitamise nõude VÕS § 113 2 lg 2 alusel summas 50 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt (dtl 57-62) on hageja kostja e-postile saatnud 05.09.2024 tasulise kirja; 27.09.2024 tasulise kirja, 15.10.2024 tasulise kirja ning muud makseviivitusega tekkinud kulu. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Kohtu hinnangul oli meeldetuletuskirjade saatmine põhjendatud ning sissenõudmiskulu 50 eurot põhjendatud.
36.Tulenevalt eeltoodust kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 1436,90 eurot, intress 41,89 eurot, viivis seisuga 29.04.2026 summas 383,52 eurot ning edaspidi viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlgnevuse jäägilt alates 30.04.2026 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
MENETLUSKULUD
37.Hageja loobus osaliselt nõuetest vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu, mitte kostja poolt nõuete tasumise tõttu, mistõttu on põhjendatud jaotada menetluskulud selliselt, et loobutud nõude tõttu jäävad hageja lepingulise esindaja kulud 50% ulatuses ning enamtasutud riigilõiv TsMS § 168 lg 4 alusel hageja enda kanda ning ülejäänud osas jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
38.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
39.Hageja menetluskulud on kokku 2004,14 eurot, millest riigilõiv on 455 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1549,14 eurot (ilma käibemaksuta).
40.TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 3952,90 eurot tasuda riigilõivu 455 eurot. Arvestades hagi osalist vähenemist nõude osalise loobumise tõttu, tuleb hagilt tasuda riigilõiv 315 eurot.
41.Kuivõrd hageja arvestas oma nõude sisuliselt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ümber, mitte põhjusel, et kostja oleks nõude osaliselt rahuldanud, tuleb enamtasutud riigilõiv jätta hageja enda kanda.
42.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline
6
esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
43.Hageja esindaja vastab TsMS § 218 lg-s 1 sätestatud nõuetele ning on osutanud kohtumenetluses õigusabi 9 tunni 10 minuti ulatuses tunnihinnaga 169 eurot (ilma käibemaksuta).
44.Arvestades nõude sisu ning menetlustoimingute hulka ja mahtu ning hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja sisu võrrelduna nimekirjas märgitud ajakuluga, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja ajakulu asja materjalidega tutvumiseks ja hagi koostamiseks, kostja vastusega tutvumiseks ja sellele seisukoha esitamiseks, lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamiseks ning ümberarvestuse esitamiseks on ülepaisutatud. Kohtu hinnangul saab praeguses asjas pidada põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 4 tunni ulatuses s.o summas 676 eurot (4 x 169). Hageja taotleb kulude hüvitamist ilma käibemaksuta, seega kuuluvad kulud hüvitamisele ilma käibemaksuta.
45.Arvestades menetluskulude jaotust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 653 eurot (riigilõiv 315 eurot ja lepingulise esindaja kulu 338 eurot).
46.Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.