Myntro AB (varasem ärinimi Rediem Capital AB) hagi J. U. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
821,74 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Myntro AB (varasem ärinimi Rediem Capital AB, välismaa kood 559310-4697), lepinguline esindaja S. R.; Kostja: J. U. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
1.Rahuldada Myntro AB hagi J. U. vastu võla nõudes osaliselt.
2.Mõista J. U.lt (U.) Myntro AB kasuks 15.10.2022 järelmaksulepingu nr 7127622403 alusel välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 61,98 eurot.
3.Mõista J. U.lt (U.) Myntro AB kasuks 15.10.2022 järelmaksulepingu nr 7127622403 alusel välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt: Maksetähtpäev Põhiosa 10.05.2026 10.06.2026 10.07.2026 10.08.2026 10.09.2026 10.10.2026 10.11.2026 10.12.2026 10.01.2027 10.02.2027 10.03.2027 10.04.2027 10.05.2027
Mõista J. U.lt (U.) Myntro AB kasuks 15.10.2022 järelmaksulepingu nr 7127622403 alusel välja sissenõutavaks muutunud viivis 1,68 eurot.
5.Mõista J. U.lt (U.) Myntro AB kasuks 15.10.2022 järelmaksulepingu nr 7127622403 alusel välja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla osamaksetelt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Tegemist on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442 lg 10). Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 661 lg 2). TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rediem Capital AB (hageja) esitas 17.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J. U. (U.) vastu (võlgnik, kostja) 754,73 euro saamiseks. Kohus tegi 18.10.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu maakohus lõpetas 16.01.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Harju Maakohtusse.
2.Harju Maakohus jättis 17.01.2025 määrusega hagi käiguta ning kohustas hagejat esitama oma nõude, põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuma täiendavat riigilõivu 14 päeva jooksul. 2/9
3.Hageja esitas 03.02.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes, milles tõi hagi alusena välja järgmised asjaolud:
3.1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235, krediidiandja) ja kostja sõlmisid 15.10.2022 järelmaksulepingu nr 7127622403 (leping), mille alusel sai kostja kauba.
3.2.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, jättes tähtaegselt teostamata osamaksed alates 10.09.2023 osamaksest kuni 10.12.2023 osamakseni.
3.3.Krediidiandja saatis 09.12.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja kuni 23.12.2023 võlgnevuse tasumiseks.
3.4.Kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, mistõttu ütles krediidiandja 24.12.2023 lepingu üles.
3.5.Krediidiandja loovutas 01.09.2024 nõude kostja vastu hagejale.
3.6.Hageja saatis kohtuvälises menetluses kostjale korduvalt tasulisi maksemeeldetuletusi 30 euro ulatuses ja kandis muid makseviivitusega tekkinud kulusid 10 euro ulatuses.
4.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 477,98 eurot, intressi 59,93 eurot, 14.10.2024 seisuga sissenõutavaks muutnud lepingujärgse viivise 139,59 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 128,40 eurot ja viivise alates 04.02.2025 kuni põhinõude 477,98 eurot täitmiseni määraga 24,15% aastas.
5.Kohus võttis hagiavalduse 26.03.2025 määrusega menetlusse ning toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte postkasti panekuga.
6.Kostja hagile ei vastanud.
7.Hageja täpsustas 03.04.2025 seisukohas hagi aluseks olevaid asjaolusid ning esitas oma nõude ümberarvestuse ja alternatiivse nõude. Hageja tõi esile, et kostja sai lepingu alusel laenu 511,99 eurot ja tegi tagasimakseid 189,83 euro ulatuses. Hageja arvestas kostja tasutu põhinõude katteks vastavalt esialgses maksegraafikus toodud põhiosa tagasimaksete summale ning järeldas, et lepingu ülesütlemise seisuga 24.12.2023 ei olnud võlgnik osamaksetega võlas, ning et kostjal tekib võlgnevus alates 10.10.2025 osamaksest. Hageja tõi esile, et kostja tegi viimase makse 06.09.2023, ei ole vastanud hageja pöördumistele ega otsinud lahendusi võlgnevusele, ei ole kohtuvälises menetluses võlgnevust tasunud ega osalenud varasemas kohtumenetluses sisuliselt. Seetõttu esinevad hageja hinnangul erandlikud asjaolud, mõistmaks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused. Hageja palub kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed tasumise tähtpäevale järgnevast päevast vastavalt esitatud tabelile ning viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla osamaksetelt lepingujärgse viivitusintressi määraga võrdses määras ehk 24,15% aastas või 0,0671% päevas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
8.Kohus selgitas 30.03.2026 kohtunõudes, missugused asjaolud on hagejal ebapiisavalt esile toodud ja tõendatud ning määras menetlusosalistele tähtajad, muu hulgas täiendavate asjaolude, tõendite ja seisukohtade esitamiseks.
9.Hageja täpsustas 08.04.2026 seisukohas lepingu alusel väljamakse tegemise, kauba kättetoimetamise, lepingu ülesütlemise ja nõude loovutamisega seonduvaid asjaolusid.
KOHTU PÕHJENDUSED
3/9
10.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus piirdub kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 2 õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. See tähendab, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16).
11.Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude. Hageja tugineb sellele, et kostja on saanud sõlmitud lepingu alusel laenu, mida ta ei ole tagasi maksnud ning millelt ta ei ole intressi maksnud.
12.Hageja nõue võiks seega rahuldamisele kuuluda VÕS § 108 lg 1, § 396 lg 1 ja § 402 lg 1 alusel koostoimes VÕS § 164 lg-ga 1 eeldusel, et sõlmitud on tarbijakrediidileping, leping on kehtiv (ei ole tervikuna ega osaliselt tühine), krediit on välja makstud, kostjal on tekkinud kohustus krediit tagastada ja tasuda intressi, kostja on vastavaid kohustusi rikkunud ning lepingust tulenevad nõuded on hagejale loovutatud.
13.Hageja on lepingu sõlmimise tõendamiseks esitanud kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali (krediidiandja) vahelise järelmaksulepingu nr 12762240 (leping), mille dokumendid koosnevad järelmaksulepingu eritingimustest, maksegraafikust, TF Bank AB järelmaksu üldtingimustest ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehest (dtl 39-43).
14.Lepingu eritingimuste kohaselt on müüja H OÜ (registrikood XXX), finantseeritav kaup on tarne, Eesti; Eesti 39,99 eurot, riidekapp NORE CLP S90, valge 176,00 eurot ja riidekapp Romana, valge 296,00 eurot, kauba netohind on 511,99 eurot, lepingu periood ja osamaksete arv on 60 kuud, intressimäär algsummalt on 24,63% aastas, esialgne krediidi kulukuse määr on 45,52% aastas, lepingutasu on 0 eurot, maksete kogusumma on 1149,77 eurot, viivitusintressi määr arvestatuna laenujäägilt on 24,15% aastas või 0,0671% päevas, lepingutasu on 0 eurot ja maksetähtaeg on iga kuu 10. kuupäev või sellele eelnev pangapäev.
15.Lepingu üldtingimuste punkti 1.1 kohaselt annab lepingu alusel pank kliendile lepingus sätestatud tingimustel kauba omandamise finantseerimiseks tarbijakrediiti ning klient kohustub selle pangale lepingus sätestatud korras koos intressi ja kõrvalkuludega tagastama. Leping moodustab kauba omandamiseks sõlmitud müügilepinguga seotud lepingu. Lepingu üldtingimuste punkti 3.1 kohaselt kohustub klient tasuma pangale osamakseid kooskõlas maksegraafikus toodud summade ja tähtaegadega. Lepingu üldtingimuste punkti 5.1 kohaselt leping jõustub selle sõlmimisel. Leping loetakse sõlmituks panga ja kliendi vahel kliendi poolt lepingu dokumentide allkirjastamisel panga poolt, mis kannavad panga allkirjajäljendit eeldusel, et lepingu dokumentidel ei ole käsikirjalisi muudatusi. Panga-poolseks tahteavalduseks loetakse positiivse krediidi väljastamise otsuse tegemine ja lepingu dokumentide esitamine kliendile allkirjastamiseks.
16.Kohus tuvastab, et kostja on lepingu dokumendid 15.10.2022 digitaalselt allkirjastanud (dtl 37), et järelmaksulepingu eritingimused kannavad krediidiandja allkirjajäljendit (dtl 38-39), ning et lepingu dokumentidel ei ole käsikirjalisi muudatusi (39-43).
17.Kohtu hinnangul järeldub eeltoodud asjaoludest, et krediidiandja ja kostja on lepingu 15.10.2022 sõlminud.
18.Kohtu hinnangul on lepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuivõrd hageja andis oma majandus- või kutsetegevuses krediiti kostjale kui tarbijale VÕS § 1 lg 4 tähenduses ehk füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
19.Hageja on krediidi väljamaksmise tõendamiseks esitanud kuvatõmmise, millest nähtub 15.10.2022 summa 511,99 eurot kandmine arvelduskontole lõpuga 5441 (dtl 44). 4/9
20.Hageja selgituste kohaselt kuna tegemist oli järelmaksulepinguga, siis toimus väljamakse kauplejale H, mitte kostjale. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ei ole teinud kauplejale kandeid ühekaupa, vaid mingi perioodi lepingute summa summeeritakse ja tehakse üks kanne.
21.Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et krediidiandja on 15.10.2022 maksnud lepingu alusel müüjale 511,99 eurot.
22.Kohtu hinnangul on krediidiandja seeläbi vabastanud kostja müüjale tasumise kohustusest ning on seeläbi krediidi kostja kasutusse andnud.
23.Kostja tahteavaldus lepingu sõlmimiseks on digitaalselt allkirjastatud. Leping sisaldab VÕS § 404 ja § 405 sätestatud andmeid. Krediit on kostja kasutusse antud. Kohtu hinnangul ei esine seega asjaolusid, mis annaks alust pidada krediidilepingut VÕS § 408 lg 1 kohaselt tühiseks.
24.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30% (kohaldus alates 01.07.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,30% = 48,90%.
25.Lepingu kohaselt oli kostjale antud krediidi kulukuse määr 45,52% (dtl 38-39). Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab lähedase tulemuse (45,51%).
26.Kohus tuvastab eelneva põhjal, et kostjale võimaldatud krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära. Kohtu hinnangul ei ole seetõttu alust pidada lepingut tühiseks krediidi kulukuse määra VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära ületamise tõttu.
27.Kohtu hinnangul ei ole hageja toiminud kostja krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega VÕS § 4034 lg 2 mõttes ega ole kontrollinud kostja esitatud teavet vastavalt VÕS § 4034 lg-le 4 ja krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-tele 3 ja 4 alljärgnevatel põhjustel:
27.1.Hageja selgitustest ja tõenditest ei nähtu, et krediidiandja oleks selgitanud välja, kas kostja avaldatud netosissetulekut 1000 eurot saab pidada regulaarseks sissetulekuks, ja kontrollinud kostja esitatud teavet tema netosissetuleku kohta vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ja KAVS § 49 lg 1 p-le 1 ja lg-le 3 ning § 50 lg-tele 3 ja 4;
27.2.Hageja selgitustest ja tõenditest ei nähtu, et krediidiandja oleks selgitanud välja kostja varaliste kohustuste suuruse ning kontrollinud kostja avaldatud andmeid tema finantskohustuste suuruse kohta vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 2 ning KAVS § 49 lg 1 p-le 2 ja § 50 lg-tele 3 ja 4;
27.3.Hageja selgitustest ja tõenditest ei nähtu, et krediidiandja oleks selgitanud välja kostja regulaarsete majapidamiskulude suuruse ning neid andmeid kontrollinud vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ning KAVS § 49 lg 1 p-le 4 ja § 50 lg-tele 3 ja 4;
27.4.Hageja selgitustest ja tõenditest ei nähtu, et krediidiandja oleks selgitanud välja muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist KAVS § 49 lg 1 p 6 mõttes, näiteks ülalpeetavate olemasolu ja arvu, mis mõjutab otseselt tarbija regulaarsete majapidamiskulude suurust;
27.5.Hageja selgitustest ja tõenditest ei nähtu, millist muud kogutud teavet pidas krediidiandja piisavaks kostja krediidivõimelisuse hindamiseks, mis õigustas kostja sissetulekuid ja kohustusi puudutava teabe kontrollimata jätmist kostja krediidiasutuse konto väljavõtte alusel; 5/9
27.6.Hageja selgitustest ja tõenditest ei nähtu, milliste andmete alusel ja millistel kaalutlustel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on võimeline sõlmitavast lepingust tulenevad kohustused täita kokkulepitud tingimustel.
28.Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
29.Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja ei saanud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusel olla veendunud, et kostja on krediidivõimeline. Seetõttu ei olnud kohtu hinnangul VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud eeldused lepingu sõlmimiseks täidetud.
30.VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
31.Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et lepingus sätestatud intressimäär on seaduse jõul vähenenud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärani ning leping on muude krediidiga seotud tasude osas tühine.
32.VÕS § § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist.
33.Krediidiandja peab seega ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud (TlnRnKm 17.12.2025, 2-25-5764/8, p 12).
34.Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole üksnes juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 24). Praegusel juhul ei ole aga kõigi osamaksete tähtaeg saabunud (dtl 40).
35.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole lepingu tühisus tervikuna, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kui see ületab seadusjärgset intressimäära. Seega kehtib leping ülejäänud osas edasi ja seda tuleb maksete ümber arvestamisel silmas pidada (TlnRnKo 28.03.2025, 2-23-6500/35, p 32).
36.Erialakirjanduses on selgitatud, et tagasimaksed tuleb uuesti määrata lepingu sõlmimise hetke seisuga, st enam tasutud intressi ja muude tarbija poolt makstud tasude võrra tuleb vähendada võlgnetavat põhiosa, arvestades poolte vahel kokku lepitud tingimusi (VÕS II komm (2019), § 4034 lg 7, p 3.3.a.a).
37.Lepingujärgsete maksete uuesti määramine on oluline mh põhjusel, et see võib mõjutada krediidiandja lepingu ülesütlemise tahteavalduse kehtivust, s.t asjaolu, kas tarbijal oli lepingu ülesütlemise õigustamiseks vajalik võlg ajal, kui krediidiandja lepingu üles ütles (vt ka TlnRnKo 18.10.2023, 2-21-129990/25, p 32).
38.Hageja esitas 03.04.2025 nõude ümberarvestuse. Hageja tõi välja, et kostja sai lepingu alusel laenu kokku 511,99 eurot ning tegi tagasimakseid 189,83 euro ulatuses. Hageja arvestas kõik kostja maksed põhinõude katteks vastavalt lepingujärgses maksegraafikus toodud põhiosa tagasimaksetele ning leidis, et kostjal ei olnud lepingu ülesütlemise ajal 24.12.2023 osamaksete võlgnevust ning kostja teostatud maksete arvel on tasutud osamaksed 1-35 (tähtaegadega 6/9
10.11.2022 – 10.09.2025) täielikult ning 36. osamakse (tähtajaga 10.01.2025) osaliselt. Kostjal tekkis seega võlgnevus alates 10.10.2025 osamaksest.
39.Kohus on seisukohal, et hageja ümberarvestus on kooskõlas VÕS § 403 4 lg-s 7 sätestatuga ning kohus saab selle asja lahendamisel aluseks võtta.
40.Kohus tuvastab, et kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid 189,83 euro ulatuses, ning et viimase tagasimakse tegi kostja 06.09.2023 (dtl 97-98).
41.Kohus tuvastab, et krediidiandja saatis kostjale 09.12.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja 14 päeva arvates kirja kättesaamisest võlgnevuse 97,23 eurot tasumiseks (dtl 44-45).
42.Kohus tuvastab, et krediidiandja saatis kostjale 24.12.2023 lepingu erakorralise ülesütlemise teatise, milles avaldas, et ütleb lepingu üles, ning et lepingu lõpetamise tähtajaks loetakse 24.12.2023 (dtl 46).
43.Kohus tuvastab, et krediidiandja loovutas 01.09.2024 lepingust tuleneva nõude kostja vastu hagejale (dtl 47, 236-237).
44.Arvestades kostja tagasimaksed laenu põhiosa katteks vastavalt hageja esitatud ümberarvestusele, on kostja teostatud tagasimaksete arvel tasutud ümberarvestatud osamaksed 1-35 (tähtpäevadega 10.11.2022 – 10.09.2025) täielikult ja 36. osamakse (tähtpäevaga 10.10.2025) 5,73 euro ulatuses.
45.Kohtu hinnangul ei olnud kostja seega lepingu ülesütlemise ajal 24.12.2023 lepingu alusel täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega oli lepingu ülesütlemine 24.12.2023 avaldusega tagajärjetu, leping kehtib ning kostjal tuleb teha (põhi)osamakseid vastavalt ümberarvestatud maksegraafikule.
46.Hageja palus 03.04.2025 menetlusdokumendis kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed tasumise tähtpäevale järgnevast päevast vastavalt esitatud tabelile ning viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla osamaksetelt lepingujärgse viivitusintressi määraga võrdses määras ehk 24,15% aastas või 0,0671% päevas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
47.Üldjuhul on põhjendatud eeldada, et isikud täidavad võetud kohustusi ning toimivad kohustuste täitmisel heas usus, mistõttu haginõue esitatakse reeglina kohtusse isiku õiguste kaitseks, mida juba on rikutud, s.o alles siis, kui nõue on muutunud sissenõutavaks (st kui kostja peaks olema juba kohustuse täitnud, kuid ei ole seda teinud). Erandina on seadusandja lubanud TsMS § 369 alusel esitada hagi tulevase nõude täitmiseks või nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kuid seda vaid juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida.
48.Hageja tõi esile, et kostja tegi viimase makse 06.09.2023, ei ole vastanud hageja pöördumistele ega otsinud lahendusi võlgnevusele, ei ole kohtuvälises menetluses võlgnevust tasunud ega osalenud varasemas kohtumenetluses. Seetõttu esinevad hageja hinnangul erandlikud asjaolud, mõistmaks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.
49.Kohtu hinnangul esineb hageja esile toodud asjaoludel alus eeldada, et kostja oma kohustusi õigel ajal ei täida.
50.Kohtuotsuse tegemise seisuga on kostjal tähtaegselt tasumata ümberarvestatud maksegraafiku järgne 36. osamakse (tähtpäevaga 10.10.2025) 3,06 euro ulatuses ning osamaksed 37-42 tervikuna. Kokku on kohtuotsuse tegemise seisuga kostja seega tähtaegselt tasumata 61,98 eurot (3,06+9,07+9,36+9,65+9,96+10,28+10,6=61,98).
7/9
Ülejäänud osas ei ole ümberarvestatud graafiku järgsed osamaksed sissenõutavaks muutunud.
51.Lähtuvalt eeltoodust mõistab kohus VÕS § 108 lg 1, § 396 lg 1, § 402 lg 1, TsMS § 369, lepingu ja hageja 03.04.2025 avalduse alusel kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõla 61,98 eurot ning alates 10.05.2026 – 10.10.2027 sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed vastavalt hageja 03.04.2025 uuesti määratud tagasimaksetele (dtl 94).
52.Kohus tuvastas ülal vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, mille tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et lepingus sätestatud intressimäär on seaduse jõul vähenenud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärani ning leping on muude krediidiga seotud tasude osas tühine.
53.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista iseenesest võlgniku vastu viivisenõude tekkimist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
54.Samas sätestab VÕS § 415 lg 1, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist.
55.Ühtlasi sätestab VÕS § 421, et käesolevas jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.
56.Eeltoodust johtuvalt olukorras, kus lepingujärgne intressimäär on seaduse jõul vähenenud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärani, ei ole kohtu hinnangul kehtiv ka lepingutingimus, mis näeb ette viivitusintressi määra 24,15% aastas või 0,0671% päevas.
57.Ka ringkonnakohtu praktikast johtub, et kooskõlas VÕS § 4034 lg-ga 7 ja § 415 lg-ga 1 ei saa viivisemäär vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel jääda kehtima suuremas ulatuses kui seaduses sätestatud määras (TlnRnKo 28.02.2025, 2-23-147731/30, p 40).
58.Eeltoodust johtuvalt on hageja viivisenõue põhjendatud üksnes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra alusel arvestatud viivise ulatuses.
59.Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud osamaksetelt sissenõutavaks muutunud viivis 1,68 eurot vastavalt alljärgnevale arvestusele: summa
muutus lõppkuupäev viivisemäär päevas/ sissenõutavaks aastas 11.10.2025 30.04.2026 10,15% aastas 11.11.2025 30.04.2026 10,15% aastas 11.12.2025 30.04.2026 10,15% aastas 13.01.2026 30.04.2026 10,15% aastas 11.02.2026 30.04.2026 10,15% aastas 11.03.2026 30.04.2026 10,15% aastas 11.04.2026 30.04.2026 10,15% aastas
60.Lähtuvalt eeltoodust mõistab kohus lepingu, TsMS § 369 ja hageja 03.04.2025 avalduse alusel kostjalt hageja kasus välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1,68 eurot ja viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla osamaksetelt 8/9
alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
61.Hageja ei palunud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral kostjalt välja mõista sissenõudmiskulusid. Kohus tuvastas ülal, et kostja jäi lepingu täitmisega viivitusse alles 10.10.2025. Hageja tõi esile, et saatis kostjale tasulised meeldetuletuskirjad 23.01.2024, 15.02.2024 ja 23.02.2024 ning kandis muid makseviivitusega seonduvaid kulusid perioodil 23.01.2024 – 03.04.2024 (dtl 64, 67, 70, 95-96), mil kostja ei olnud lepingu täitmisega viivituses. Seetõttu ei esinenud sissenõudmiskulude tekkimise ajal VÕS § 1132 lg-s 2 sätestatud aluseid sissenõudmiskulude nõudmiseks kostjalt. Seetõttu jääb hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
62.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
63.Arvestades nii seda, et suur osa menetluskuludest tekkis seetõttu, et hageja esile toodud ja tõendatud asjaoludel ei oleks hageja VÕS § 403 4 lg 6 alusel tohtinud kostjaga lepingut sõlmida ning lepingu ülesütlemine ei ole VÕS § 403 4 lg 7 alusel uuesti määratud tagasimaksete korral kehtiv, aga ka seda, et nende rikkumiste tõttu ei olnud avalduse/hagi esitamise ajal ega ole ka käesoleva otsuse tegemise ajal hageja nõue suuremas osas sissenõutavaks muutunud, on siinses asjas õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda (analoogsele seisukohale analoogsetel asjaoludel on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus, vt TlnRnKo 30.09.2024, 2-23-126294/34, p 14.2.2-14.2.3).
64.Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse korral ei määra kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
9/9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.