U. A. hagi R. S. (S.) vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes hagi hind 3000 eurot Hageja: U. A. (isikukood XXX, XXX, e-post: XXX);
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Kostja: R. S. (isikukood XXX, e-post: XXX); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Taivo (Advokaadibüroo Ruus & Veso, e-post: XXX).
Ruus
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt R. S.lt (isikukood XXX) hageja U. A.i (isikukood XXX) kasuks mittevaralise kahju nõudena välja 300 (kolmsada) eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista kostjalt R. S.lt (isikukood XXX) hageja U. A.i (isikukood XXX) kasuks menetluskuluna välja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 385 (kolmsada kaheksakümmend viis) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise 3000 eurot või alternatiivselt summa kohtu õiglasel äranägemisel. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 19.08.2024 Facebooki grupis „Harku valla elanikud“ postituse koos hageja näopildiga, milles teatas suures kirjas:
„PROKURATUUR ALUSTAS
U. A.
(XXX)
SUHTES
KRIMINAALASJA.“ Postituse sisu kohaselt oli prokuratuurile esitatud kuriteokaebus, prokuratuur võttis avalduse menetlusse ja algatas hageja suhtes kriminaalasja. Postitus (https://XXX) oli hagi esitamise ajaks grupi administraatori poolt eemaldatud.
2.Prokuratuuri avalike suhete nõunik A. R. on algatatud kriminaalmenetluse teemal 19.08.2024 edastanud Majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuri prokuröri Kristel Pihlaka kommentaari, mille kohaselt alustas ringkonnaprokuratuur 14. augustil kriminaalmenetlust, et kontrollida varasemalt kuriteoteatega saabunud informatsiooni võimaliku toimingupiirangu rikkumise kohta Harku vallas. Seega alustati menetlust, et kontrollida kuriteoteates esitatud teavet. Kriminaalmenetluse raames ei ole ühelegi inimesele, asutusele ega ettevõttele esitatud kahtlustust, mistõttu väide, et kriminaalmenetlust teostati kindla isiku suhtes, oli ebaõige. Samale seisukohale jäi Majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuri prokurör Kristel Pihlaka 23.08.2024 vastuses hagejale. Ühtlasi tõi prokurör välja, et prokuratuur on selgitanud erinevatele meediaväljaannetele ja Harku valla elanike Facebooki grupi administraatorile, et postituse väide, nagu oleks menetlust alustatud kindla isiku suhtes, ei vasta tõele.
3.Kohe pärast postituse ilmumist võttis hagejaga ühendust XXX reporter A. M., kes soovis teha hagejaga kriminaalsüüdistuse teemal intervjuu. Hageja intervjuud ei andnud, sest tal puudus informatsioon, mida kommenteerida. Asjaolu, et A. M. oli teemast juba paar päeva enne postituse avaldamist hästi informeeritud näitab seda, et postituse sisu üleriigiline kajastamine oli kostjal varasemalt kokku lepitud.
4.Samal teemal võttis 19.08.2024 ühendust ajalehe „Postimees“ ajakirjanik U. G., kes samuti oli algselt seisukohal, et hageja osas on „mingi kriminaalasi“. Hiljem ta täpsustas, et eksis. Samal teemal pöördus hageja poole A. P. Delfist, kes tundis huvi, kas ta soovib postituse teemal kommentaari anda. Asjaolu, et erinevate meediaväljaannete ajakirjanikud olid hästi informeeritud ja soovisid koheselt teemat kajastada, näitab, et kostja või keegi teine tegutses juba varasemalt eesmärgiga saada kostja postitusele laia, üleriigilist meediakajastust, mis õnnestus.
5.Kostja oli postituse tegemise ajal Harku Vallavolikogu liige ja valitud volikokku EKRE nimekirjast. Hageja on samuti Harku Vallavolikogu liige, valitud volikokku 2
Reformierakonna nimekirjast. OÜ Strantum on 100% Harku vallale kuuluv ettevõte, mis asutati 02.03.2001. Hageja oli postituse tegemise ajal OÜ Strantumi nõukogu esimeheks. OÜ Strantum omanik (Harku Vallavalitsus) soovis 2024. aastal läbi viima finants-ja juhtimisauditid, suurendada ettevõtte läbipaistvust ja tulemuslikkust (mh. tuvastada, kas avaliku raha kasutamine on säästlik, mõjus, tulemuslik) ning tagada kliendikeskne kvaliteedijuhtimine. Vastavalt OÜ Strantum nõukogu otsusele viidi alates 03.2024 läbi audit, mille teostas AS PricewaterhouseCoopers.
6.Lähtudes OÜ-s Strantum läbiviidud auditi tulemustest ja juhatuse liikme M. H. tegevusest, tegi Harku Vallavalitsus 02.08.2024 OÜ Strantum nõukogule ettepaneku kaaluda juhatuse liikme erakorralist tagasikutsumist. Nõukogu otsustas 05.08.2024, et M. H. kutsutakse juhatuse liikme kohalt tagasi.
7.Hageja eeldab, et teate, mille alusel alustati kriminaalmenetlust, saatis M. H. või tema esindaja prokuratuurile peale 05.08.2024 toimunud juhatuse liikme tagasikutsumist. Siis oli selge, et M. H. enam juhatuse liikmena ei jätka ning ainus võimalus takistada OÜ-s Strantum toimuva avalikuks tulemist oli koalitsiooni lõhkumine ja uue võimuliidu moodustamine.
8.09.08.2024 saabus volikogu kantselei teade erakorralise istung kokkukutsumiseks 14.08.2024. Istungi käigus andis kostja üle umbusaldusavalduse volikogu aseesimehele (XXX) ja vallavanemale (XXX). Umbusalduse avaldamiseks oli vaja volikogu koosseisu häälteenamust (11 häält). Varasemalt koalitsiooni kuulunud Isamaal oli 4 häält, opositsioonis oleval EKRE-l 3 häält, Keskerakonnal 1 hääl ning võimupöörde kaalukeeleks olid Harku Liidu 4 häält. Harku Vallavolikogu 14.08.2024 erakorralisel istungil tõstatasid Harku Liit liikmed mitmel korral küsimusi, mis olid seotud Strantumis läbiviidud auditi ja M. H. tagasikutsumisega juhatuse liikme kohalt
9.19.08.2024 Harku valla elanike grupis kostja avaldatud postituse tegelik eesmärk oli külvata Harku Liidu liikmete hulgas segadust ja näidata OÜ-s Strantum toimunud auditi läbiviimist kui midagi äärmiselt taunimisväärset ning mõjutada Harku Vallavolikokku valitud isikuid hääletama uue koalitsiooni moodustamise ja hageja poolt, abivallavanemaks kandideerimisel. Kogu postituse eesmärgiks oli mõjutada Harku Liit volikogu liikmete valikuid, et viia lõpule võimupööre Harku valla juhtimises. 21.08.2024 toimus järgmine volikogu erakorraline istung, mille käigus avaldati umbusaldust volikogu aseesimehele ja vallavanemale ning valiti uus vallavanem. Kostjast sai Harku abivallavanem. Sellega oli kostja viinud täide oma plaani, mille õnnestumises oli oluline roll kostja 19.08.2024.a. Facebooki grupis „Harku valla elanikud“ avaldatud postitusel.
10.Hageja leidis, et kostja on avaldanud õigusvastaselt ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid hinnanguid. Facebook postituse kommentaarides on kostja püüdnud jätta mulje, et hageja puhul on tegemist isikuga, kes on pannud toime kriminaalkorras karistatava teo ja prokuratuur on hageja suhtes algatanud kriminaalasja. Kostja avaldas postituses järgmised ebaõiged faktiväited.
11.Kostja avaldas: „Prokuratuur alustas U. A.i (XXX) suhtes kriminaalasja“, „... kes korraldas seadust jämedalt rikkudes nn „Strantumi auditi“ hanke (koos etteantud tulemustega) oma erakonnakaaslase huvides“ ja „...võttis prokuratuur 14. augustil selle avalduse aluse menetlusse sedastades, et kuriteokahtlus on põhjendatud ning algatas U. A.i suhtes kriminaalasja“. Hageja leidis, et kõik eelviidatud väited on faktiväited. 3
12.Kostja avaldatule oli lisatud foto hagejast, mille kasutamiseks hageja kostjale luba ei andnud. Hageja oli nimeliselt avaldatuga seostatav ning kostja postitustes kujutati teda isikuna, kes oma tegevuses on vastuollu läinud karistusseadustiku sätetega, sisuliselt kurjategija. Ebaõiged väited teotavad hageja head nime ja au. Facebook „Harku valla elanike grupp“ koondab Harku valla elanikke ja seal on grupi administraatori A. S. 01.09.2024 avaldatud postituse kohaselt 15483 liiget ning 14228 aktiivselt liiget (ehk 91,89% liikmetest on aktiivsed).
13.Kostja postitus jõudis väga suure auditooriumini. Harku valla veebilehe andmetel elab Harku vallas 01.09.2024 seisuga 18336 elanikku, seega on suurem osas valla elanikest Facebook grupi „Harku valla elanikud“ liikmeteks. Hagejale teadaolevalt piiras Facebooki grupi „Harku valla elanikud“ administraator alates 19.08.2024 avaldatud postitust kostja võimalusi grupis teha postitusi või midagi kommenteerida. Kostja tegevus postituse avaldamisel oli vastuolus grupi reeglitega.
14.Kostja soovis 19.08.2024 postituse tegemisel näidata hagejat isikuna, kelle tegevus on vastuolus seadustega ning kes tegutseb madalatel omakasu eesmärkidel. Kostja postitust mõistavad mõistlikud lugejad selliselt, et kostjal on kindlaid andmeid, et hageja osas on algatatud kriminaalmenetlus. Sisuliselt jätab kostja oma väidetega hagejast mulje kui kurjategijast. Sellised väited teotavad hageja au ja kahjustavad hageja mainet valla elanike ja avalikkuse ees. Hageja on seisukohal, et faktiväidete ebakohasuse hindamisel tuleb muuhulgas lähtuda sellest, kuidas mõistlik inimene kostja avaldatust aru saab.
15.Kostja on olnud mitme viimase Harku Vallavolikogu koosseisu liikmeks, hetkel on kostja Harku Vallavalitsuse liikmeks (abivallavanem). Paljude isikute jaoks võib kostja näol olla tegemist arvamusliidriga, kelle öeldut saab käsitleda tõena. Kuivõrd kostja avaldatu sisaldab tõele mittevastavaid faktiväiteid, mis kahjustavad hageja mainet, lasub nende väidete õigsuse tõendamise koormus kostjal.
16.Kostja Facebook postituses jäi hagejast ekslik ja halvustav mulje kui hälbivalt, ebaeetiliselt ja kuritegelikult käituvast inimesest. Kostja omistas hagejale sisuliselt kuritegude toimepaneku, millega kahtlemata kaasneb isiku ja tema tegude hukkamõistmine. Kostja avaldatu eesmärgiks oli seada hageja usaldusväärsus kahtluse alla. Kostja tegevus postituse avaldamisel oli kantud madalast poliitilisest motiivist mõjutada Harku Liidu nimekirjas volikokku valitud isikute valikuid. Postitus oli suunatud hageja vastu, oli negatiivse alatooniga ja hageja au riivav. Postituse tegemise järel ei ole kostja hageja ees vabandanud või muul viisil oma tegevust kommenteerinud.
17.Kuigi hagejat võiks pidada avaliku elu tegelaseks, ei anna see kostjale õigust levitada tegelikkusele mittevastavatele andmetele põhinevat negatiivse sisuga informatsiooni hageja au ja head nime teotamiseks. Kostja tekitas ebaõigete faktiväidete avaldamisega hagejale hingelisi üleelamisi, ärevust ja stressi, kuna hageja on pidanud taluma süüdistusi ja ebaviisakaid kommentaare kõrvalistelt isikutelt ning on pidanud tegelema enda kaitsmisega. Küsimusi on küsitud ka hageja lähedastelt, kes on pidanud asjaolusid selgitama, mis on samuti põhjustanud hagejale ärevust ja stressi. 19.08.2024 soovis hageja tegeleda oma 25. pulma aastapäeva tähistamise viimaste ettevalmistustega, mis pidi toimuma pere, sugulaste ja sõpradega 20.08.2024. Kostja postituse avaldamise järgselt pidi hageja tegelema prokuratuuri poole pöördumise ja meedia esitatud päringute ja intervjuude palvetele vastamisega. Pulma aastapäeva tähistamine küll toimus, kuid hageja pidi vastama pereliikmete ja sõprade päringutele seoses eelneval päeval meedias avaldatud uudistega, mis 4
oli emotsionaalselt kurnav. Sarnaselt hagejale pidid lähedastele ja tuttavatele selgitusi jagama hageja pereliikmed.
18.Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise. Kostja ei ole hageja ees vabandanud ega püüdnud tehtut heastada. Kostja on oma tegevusega hagejale põhjustanud mittevaralise kahju. Paljud kostja postitust ja meediakajastust näinud isikud on jätkuvalt arvamusel, et hageja suhtes toimub kriminaalmenetlus. Sellisel seisukohal oli näiteks hiljuti hageja perekonnaliikme töökaaslane. Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise summas 3000 eurot või alternatiivse summa kohtu õiglasel äranägemisel, kuid see ei tohiks olla sümboolse suurusega.
19.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja on ette heitnud, et hageja ei ole tõendanud postituse avaldamise aega ega ulatust. Kostja avaldas postituse 19.08.2024 ning see levis ulatuslikult Facebooki grupi Harku valla elanikud (https://XXX) ligi 15000 liikme seas. Prokuratuuri avalike suhete talituse nõunik A. R. avaldas 19.08.2024 e-kirjas Postimees ajakirjaniku U. G. päringule: „Siiski on äärmiselt kahetsusväärne, et täna ennelõunal hakkas Harku valla elanikke koondavas Facebooki grupis levima vääriti mõistetav teave kriminaalmenetluse alustamise kohta. Veelgi kahetsusväärsem on, et postituses väidetakse nagu menetlust oleks alustatud kindla isiku suhtes, mis ei vasta kuidagi tõele.“
20.Hageja leidis, et prokuratuuri vastuse alusel saab tuvastada, millises Facebook grupis ja mis kuupäeval kostja oma postituse tegi. Postituse avaldamise aeg 19.08.2024 on tuvastatav mitmete tõendite alusel (Postimees.ee veebilehel avaldatud artikkel, veebilehel Delfi.ee avaldatud artikkel, prokuratuuri esindaja e-kiri). Kostja postituse osas on olemas hageja 19.08.2024 suhtlus grupi administraator A. S.ga. Kui kohus peab vajalikuks, saab hageja vastava suhtluse toimumist 19.08.2024 tõendada. Grupi administraator A. S. pöördus samuti prokuratuuri poole ning suhtluse toimumist on kinnitanud majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristel Pihlakas 23.08.2024 nr PRP-10-1/24/935 vastuses hageja järelepärimisele.
21.Kostja on seisukohal, et hageja väited kostja ja ajakirjaniku A. M.i isikliku tutvuse kohta on oletuslikud ja tõendamata. A. M. on televisioonis kajastanud uudislõike, mille osas on olulist sisendit andnud kostja. A. M. Facebook profiilil on kostja (R. S.) märgitud tema sõbraks. Sotsiaalmeedias on mitmeid postitusi, kus fotodel poseerivad koos kostja ja A. M.. Muuhulgas nimetab kostja ühes oma postitustes A. M.i oma sõbraks. 13.10.2021 on kostja avaldanud Facebookis postituse, milles ta kutsub inimesi üles kohaliku omavalitsuste valimistel hääletama A. M.i poolt. Hageja väited kostja ja A. M.i tutvuse kohta ei ole oletuslikud ja tõendamata.
22.Meedia huvi kostja postituses avaldatu kohta sai alguse kostja postitusest. Ajakirjanik A. M. võis erandina olla eelnevalt informeeritud postituse sisust ja tegemise kavatsusest. Kostja leidis, et ei ole tõendatud, kas meediaväljaannete esindajad olid kostja postitust näinud. Hageja on välja toonud, et temaga võtsid ühendust ajakirjanikud U. G. ja A. P.. Mõlemad isikud on Facebook grupi Harku valla elanikud liikmeteks, U. G. 3 aastat ja A. P. alates 18.09.2016. A. P. küsis hagejalt kommentaari, tuginedes Facebook grupis tehtud kostja postitusele.
23.Hageja ei nõustunud, et kostja postitus ei sisaldanud ebaõigeid faktiväiteid. Kostja on avaldanud, et hageja suhtes on algatatud kriminaalmenetlus. Kostja oli kuni 12.06.2024 Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) liikmeks ning kuulus enne Harku abivallavanemaks 5
saamist Harku vallavolikogu EKRE fraktsiooni koos J. H.. EKRE meediakanal „Uued uudised“ on 22.08.2024 avaldanud J. H. lisatud uudise „EKRE lõpetas Reformierakonna valitsusaja Harku vallas“. Uudises on toodud: „OÜ Strantumi nõukogu esimehe U. A.i (XXX) vastu on nüüdseks esitatud ka kuriteokahtlus. Kas tõesti näeme varsti vanglaid täitumas XXXlastest?“ Isegi pärast seda, kui prokuratuuri esindaja oli 19.08.2024 kinnitanud, et hageja suhtes ei ole kriminaalmenetlust algatatud, on kostja postitusest ajendatuna tema erakonnakaaslased jätkanud hageja kohta negatiivse teabe avaldamist. Samasisulise postituse avaldas kostja oma isiklikul Facebooki kontol ja kostja eemaldas selle alles pärast hagi kättetoimetamist.
24.Kostja väidab, et postituse sisu kohaselt algatas prokuratuur kriminaalmenetluse kuriteoteate alusel, milles on esitatud teavet hageja tegevuse kohta. Postituse sisu on teistsugune ja selles on hagejat nimeliselt mainitud kolm korda. Kostja soovis avaldada, et kriminaalmenetlus alustati just hageja suhtes. Postitusele oli lisatud hageja foto.
25.Kostja väited mittevaralise kahju puudumise kohta ei ole õiged. Mittevaraline kahju seisneb hageja maine kahjustamises, mis mõjutas ka hageja lähedasi. Pärast kostja postituse avaldamist kirjutas selle alla kommentaari hageja abikaasa T. A.. Kommentaar oli suunatud kostjale ning seal oli välja toodud, millist mõju see postitus avaldas hageja lähedastele, sh. lapsele. Lisaks mõjusid hingeliselt raskelt kolleegide ja tuttavate küsimused ning kommentaarid, kes olid postituse alusel ekslikul arusaamal, et hageja suhtes on algatatud kriminaalmenetlus. Kostja ebaõigete faktiväidete avaldamine tõi kaasa muudatusi hageja sotsiaalses käitumises ja suhtlemises. Lisaks rikkus kostja postitus hageja jaoks väga olulise sündmuse, 25. pulma aastapäeva tähistamise, mida hageja oli pikalt planeerinud ja mis toimus järgmisel päeval pärast kostja poolt postituse avaldamist.
26.Kostja väidab ekslikult, et mõistlik inimene ei tõlgendaks postitust hagejat halvustavana. Kostja avaldas selgesõnaliselt, et hageja suhtes on algatatud kriminaalmenetlus. Mõistlik isik ei eeldaks, et kostja on sellise informatsiooni välja mõelnud. Seetõttu võeti kostja avaldatud postitust tõesena. Kõik isikud, kes hageja poole postituse tõttu pöördusid, pidasid postituses toodud infot esialgu tõeseks.
27.Hageja ei nõustunud, et seos meediakajastuse ja postituse vahel on juhuslik. Ajakirjanike, sealhulgas A. M.i, kiire reaktsioon tõendab, et kostjal oli sihipärane soov saada teemale meediakajastus ja kahjustada maksimaalselt hageja mainet. Kostja postitus omas mõju poliitiliste otsuste kujunemisele, sealhulgas uue koalitsiooni moodustumisele.
28.Kostja ei ole tõendanud avaldatud faktiväidete õigsust ja kostja postitus põhjustas hagejale mittevaralise kahju. Kostja on kahjustanud hageja mainet, tutvusringkonna, vallaelanike ja laiemalt Eesti avalikkuse silmis ning on põhjustanud hagejale raskeid emotsionaalseid läbielamisi. Hageja hinnangul oleks kostjalt väljamõistetav summa 3000 eurot või alternatiivselt summa kohtu õiglasel äranägemisel proportsionaalne kostja tegevuse raskuse ja kostja tekitatud mittevaralise kahjuga.
29.17.11.2025 seisukohas tõi hageja välja, et talle teadaolevalt avaldas kostja postituse 19.08.2024 kella 11 ajal. Facebook grupi Harku valla elanikud administraator A. S. sõnul eemaldati postitus 21.08.2024. Kuivõrd postitus on eemaldatud, ei saa administraator esitada täpseid andmeid selle avaldamise aja või postitusega tutvunud isikute arvu osas. Vastavad andmed saab avaldada Facebook omanik Meta, kui kohus teeks vastava päringu. 6
30.Postituse avaldamise kellaaega tõendab asjaolu, et 19.08.2024 kell 11:24 võttis hagejaga Messenger rakenduses ühendust Delfi ajakirjanik A. P., kes tulenevalt Facebook grupis Harku valla elanikud avaldatud kostja postitusest soovis saada alustatud kriminaalmenetluse osas kommentaari. Ajakirjanik oli lisanud oma kirjale ekraanitõmmise Facebook lehel Harku valla elanikud kostja avaldatud postitusest. Ekraanitõmmisel on postituse tegija nimi (R. S.) ja kiri „13 min tagasi“.
31.Hageja saatis seejärel 19.08.2024 kell 11:36 Põhja ringkonnaprokuratuurile taotluse, et saada infot postituses toodud asjaolude kohta. Taotlus on digitaalselt allkirjastatud 19.08.2024 kell 11:32. 19.08.2024 kell 14:11 võttis hageja postituse osas ühendust veebipolitseinik A.-L. K.. Politseinik soovitas pöörduda postitaja ja grupi administraatori poole, sest PPA ei ole menetlusõigusega asutus. Täiendavalt soovitati pöörduda kohtusse.
32.19.08.2024 kell 14:16 võttis hagejaga e-posti teel ühendust „Postimees“ ajakirjanik U. G., kes eelnevalt helistas ja soovis saada kommentaari kostja postitusega seonduvalt. Grupi administraator A. S. kirjutas hagejale Messenger rakenduses, et postitus eemaldati 21.08.2024.
33.Tõele ei vasta kostja väited, et tema sai teavet meediaväljaannetest, sest enne kostja postituse avaldamist sellist teavet meedias avaldatud ei olnud. 19.08.2024 kell 14:49 avaldati Delfi veebilehel A. P. artikkel „Prokuratuur asus uurima võimalikku korruptsiooni Harku vallas“. 19.08.2024 kell 17:32 avaldati „Postimees“ veebilehel U. G. artikkel „Prokuratuur algatas Harku vallaettevõttes toimuva uurimiseks kriminaalasja“. 22.08.2024 on EKRE meediakanal „Uued uudised“ avaldanud J. H. lisatud uudise „EKRE lõpetas Reformierakonna valitsusaja Harku vallas“. Seega ei ole eluliselt usutav väide, et kostja sai oma info meediaväljaannetest.
34.Ajakirjanik U. G. on 19.08.2024 avaldatud artiklis muuhulgas välja toonud: „Kuriteokaebuse esitas hiljuti vallaettevõtte Strantum juhatuse liikme kohalt tagasi kutsutud M. H. advokaat Taivo Ruus.“ Vandeadvokaat Taivo Ruus oli ühtlasi osaühing Strantum esindajaks, OÜ Strantum juhatuse liikme kohalt tagasi kutsutud M. H. esindajaks ning on käesolevas kohtuasjas kostja esindajaks. Ajakirjanik U. G.i 19.08.2024 avaldatud artiklis toodud info põhjal esitas kuriteokaebuse Taivo Ruus.
35.Kriminaalmenetluse alustamisest pidi prokuratuur teavitama vandeadvokaat Taivo Ruusi. Vandeadvokaat Taivo Ruus pidi olema teadlik, et kriminaalasja algatamise osas on vastava teabe valdaja prokuratuur ning kriminaalmenetluse seadustiku § 214 kohaselt on kohtueelse menetluse andmete avaldamine lubatud ainult prokuratuuri loal. Hageja on seisukohal, et Taivo Ruus ei hoidnud saladuses talle õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid või ei taganud, et vastavad andmed ei satuks kolmandate isikute kätte. Abiprokurör Kristel Pihlakas on 21.08.2024 vastuses Facebook grupp Harku valla elanikud administraator A. S.le välja toonud, et teksti avaldaja ehk kostja kohtueelse menetluse andmete avaldamiseks prokuratuurilt nõusolekut küsinud ei ole ning teksti sisu ei vasta olulises osas tegelikkusele.
36.Valdkonda tundva asjatundjana pidi vandeadvokaat Taivo Ruus tajuma, et kriminaalmenetluse alustamine asjaolude kontrollimiseks ei tähenda kriminaalmenetluse alustamist hageja suhtes. Seega oli Taivo Ruusi klientidel võimalik saada oma esindajalt detailset infot, mille osas kriminaalmenetlust alustati, kuid sellele vaatamata oli kostja oma postituse sõnastanud viisil, mis ei ühtinud prokuratuuri edastatud infoga.
7
37.Hageja on välja toonud ja selle üle ei ole vaidlust, et Facebook grupil Harku valla elanikud on üle 15000 liikme. Eluliselt on usutav ja hageja kinnitab, et kostja avaldatu sai teatavaks hageja lähedastele ja paljudele tuttavatele, kes elavad Harku vallas. Kuigi tegemist on eelkõige Harku valla elanikke koondava grupiga, siis arvestades asjaoluga, et Harku valla elanike arv 2024. aastal oli veidi üle 18000 isiku, on hageja seisukohal, et valdav Facebook rakendust kasutavatest vallaelanikest on grupiga liitunud. Seega on kostja poolt avaldatud väited jõudnud suure hulga inimesteni ja hageja maine oli kahjustatud suure hulga inimeste ees, kes elavad temaga samas omavalitsuses.
38.Hagejale on tema hea nimi ja maine äärmiselt oluline ning kostja postitus põhjustas hagejas pikaajalist, sügavat piinlikkuse tunnet. Lisaks on hageja pidanud postituse tõttu tundma häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Kostja lõi oma postitusega hagejast perekonnaliikmete, lähedaste ja tuttavate silmis ebaõige kuvandi. Kostja pidi olema teadlik, et tal puudub õigus hagejast tehtud foto kasutamiseks ja postituse juures avaldamiseks.
39.Kostja ei ole hageja ees vabandanud ega mingil viisil oma teguviisi selgitanud. Hageja ei ole pöördunud kostja poole vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks. Hageja pöördus 19.08.2024 palvega Facebook grupi Harku valla elanikud administraatori poole, et administraator kustutaks vastava postituse. Administraator seda palvet ei täitnud, küll aga pöördus ta täiendava teabe saamiseks prokuratuuri poole. Lähtudes veebipolitseinik A.-L. K. soovitusest pöördus hageja platvormi haldava ettevõtte Facebook (Meta) poole. Facebook saatis 19.08.2024 kell 14:32 automaatse vastuse, mille kohaselt on Facebooki meeskond saanud hagejalt teate ja nad uurivad seda asja. 19.08.2024 oli hagejale tööpäev, mil ta pidi täitma oma töökohustusi. 20.08.2024 oli hageja 25. pulma aastapäev ja esimene võimalus koostada nõudekiri andmete kustutamiseks oli 21.08.2024. Enne vastava kirja esitamist postitus kustutati.
40.Ilma Harku vallavalitsuse liikmeks saamata ei oleks kostja saanud Harku vallavalitsuselt tasu. Seega võis postituse üheks motiiviks ja eesmärgiks olla positsiooni saamine Harku vallavalitsuses ja sellega kaasnev tasu. Kostja tegevus postituse tegemisel ei olnud juhuslik, see oli teadlikult suunatu kindla eesmärgi saavutamiseks.
41.Lõplikes seisukohtades jäi hageja oma nõude juurde. Hageja palus menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu.
KOSTJA VASTUVÄITED
42.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud nõude aluseks olevaid asjaolusid. Hagile lisatud tõenditest ei ole võimalik järeldada, kus, millal ja kui kauaks kostja vaidlusalune postitus avaldatud oli, kes seda postitust selle aja jooksul faktiliselt märkasid ja sellega tutvusid ega seda, et kostja avaldus põhjustas hagejale hingelisi üleelamisi ja mittevaralist kahju. Hageja on püüdnud luua kostja postitusest tegelikkusele mittevastavat muljet.
43.Hageja väited kostja ja ajakirjaniku A. M.i isikliku tutvuse ja viimase tegevuse suunamise kohta on oletuslikud ja tõendamata. Ühtegi tõendit meediaväljaannete kostja suunatud huvi kohta hageja esitanud ei ole. Kostja postituse ja meediaväljaannete huvi väidetav kokkulangevus on juhuslik. Hageja väidetel võttis A. M. temaga ühendust koheselt peale kostja postituse ilmumist, kuid samas väitis ajakirjanik, et talle oli juba paar päeva tagasi 8
mingi dokument saadetud. Sama dokument võis ka kostjal olla enne postituse tegemist ning see võis olla teistel hagejaga ühendust võtnud isikutel.
44.Seos oli vastupidine, sest kostja sai teavet meediaväljaannetest. Hageja ei saa väidetavate seoste tõttu kostjalt nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Kuna sotsiaalmeedia grupp, kus kostja oma postituse avaldas, on kinnine kogukonnagrupp, ei ole grupi liikmeks mitteolevatel isikutel võimalik sinna siseneda ega sealt postitusi otsida. Kas meediaväljaannete esindajad postitust ka tegelikult märkasid ja sellega tutvusid, ei ole tõendatud ega kontrollitav.
45.Hagiavaldusest nähtub, et tegelikult ei tekitanud hagejale mittevaralist kahju mitte kostja, vaid meediaväljaanded, kes teema kajastamisel isiklikuks ei läinud. Kui hagejale seoses prokuratuuri poolt kriminaalmenetluse alustamisega üldse miski negatiivseid emotsioone ja eraelulisi ebamugavusi tekitas, oli see kuriteoteates esitatud teabe ja väidete kontrollimine, mitte menetluse alustamise teatele viitamine.
46.Kuna ajaliselt pärast kostja postitust hageja pettumuseks moodustatud võimuliidus ei olnud hageja enam ühegi liitu moodustanud erakonna liikmeks, kuid alustatud kriminaalmenetluses kontrolliti just varasema võimuliidu ajal aset leidnud asjaolusid, on hageja ärritus kostja postituses viidatud kriminaalmenetluse alustamise peale inimlikult arusaadav. Siiski ei saa kohalikus omavalitsuses toimunud “võimupööre” ega OÜ 4 Strantum nõukogu esimehe positsiooni minetamine olla õiguslikult etteheidetav kostjale.
47.Kostja pidas arusaamatuks, kas hageja heidab talle ette ebakohase väärtushinnangu või tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastast avaldamist. Kostja ei ole avaldanud ebakohaseid väärtushinnanguid ega ebaõigeid faktiväiteid. Sotsiaalmeediapostitus ei sisalda selliseid väiteid, mida saaks mõistliku inimese vaatest ja arusaamise järgi käsitleda ebaõigete faktiväidetena. Hageja on heitnud kostjale ette tema nimetamist kurjategijaks, kuid kostja ei ole hagejat postituses kurjategijaks nimetanud. Ükski mõistlik inimene ei saa järeldada kriminaalmenetluse alustamise väitest kellegi jõustunud kohtulahendiga süüdimõistmist.
48.Kostja postituse kohaselt on prokuratuur algatanud kriminaalmenetluse sellise kuriteoteate alusel, milles on esitatud mh teavet hageja tegevuse kohta. Sellise kuriteoteate esitamine on kostjale teadaolevalt aset leidnud ja sellise kuriteoteate esitamist ja sellise teate alusel kriminaalmenetluse alustamist hageja ega prokuratuur eitanud ei ole. Just nii tuleb kostja postitust mõista. Hageja tegevuse kontrollimiseks esitatud kuriteoteate alusel kriminaalmenetluse alustamine on mõistliku inimese jaoks mõistetav kui kriminaalmenetluse alustamine U. A.i suhtes. Kas kriminaalmenetluse käigus kontrollitakse ka teiste isikutega seotud teavet ja väiteid või mitte ja milline on algatatud menetluse lõpptulemus, ei mõjuta mõistliku inimese jaoks menetluse alustamist. Samuti ei mõista mõistlik inimene kriminaalmenetluse alustamist millegi muuna kui vaid uurimise alustamist mingi kirjeldatud käitumise õiguspärasuse kontrollimiseks.
49.Mõistlik inimene võib saada aru, et kriminaalmenetlus on alustatud konkreetse isiku suhtes ka juhul kui prokuratuur selle inimese nime kriminaalmenetluse alustamisel ei nimeta, kuid teadaolevalt just selle inimese tegevusega seoses kuriteoteade esitatud ongi. Keskmise inimese arusaama kriminaalmenetluse alustamisest tuleb eristada prokuröri, advokaadi ja kohtuniku ning kuriteoteates nimetatud inimeste arusaamast ja teadmisest.
9
50.Isegi kui kostja käitumist saaks käsitleda ebaõige faktiväite avaldamisena, ei saa olla põhjendatud hagejale mistahes määras hüvitise väljamõistmine kostja postituse avaldamise eest. Kostja postitus on kustutatud ja hageja on ise märkinud, et postituse avaldamise grupi administraator peatas juba postituse päeval kostja võimaluse grupis postitusi teha või midagi kommenteerida. Samal ajal oli hagejal võimalus avaldada samas grupis endale meelepärases sõnastuses teade kostja postituse ja/või alustatud kriminaalmenetluse kohta.
51.13.10.2025 seisukohas leidis kostja jätkuvalt, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue on alusetu. Hageja ei ole selgitanud, kuidas postitus tema au teotas. Hageja väited, et kostja kahjustas tema mainet tuttavate, valla elanike ning Eesti avalikkuse ees on põhjendamata. Kinnises kogukonnagrupis lühiajaliselt nähtav olnud sotsiaalmeediapostitusega maine kahjustumine nii tutvusringkonna, vallaelanike kui laiemalt Eesti avalikkuse silmis ei ole eluliselt usutav ega mõistlikult eeldatav.
52.Kostja postitus ei sisalda andmeid, mis oleksid käsitletavad au teotavate ebaõigete andmetena. Kostjale oli vaidluse põhjustanud postituse tegemise ajaks teada, et esitatud oli kuriteokaebus selleks, et tuvastada, kas hageja võis OÜ-s Strantum hanke läbiviijana panna toime KarS § 300 lg 1 ja 3 sätestatud süüteo. Kuna hageja ei ole sellise kuriteokaebuse esitamise fakti eitanud, saab selle kostja väite lugeda TsMS § 231 lg 4 alusel omaks võetuks. Samuti oli kostjale postituse tegemise ajaks teada, et menetlust selle kuriteokaebuse alusel oli alustatud, mida tõendab hageja esitatud prokuratuuri kiri. Seega ei ole vaidluse all, et prokuratuurile esitati kuriteoteade, milles paluti kontrollida, kas hageja on pannud toime KarS § 300 sätestatud kuriteo ja ringkonnaprokuratuur alustas 14. augustil 2024 selle avalduse alusel kriminaalmenetlust.
53.Grammatiliselt ja loogiliselt ei ole võimalik, et kriminaalmenetlus toimub, aga see ei toimu mitte kellegi suhtes. Seda, millise täpse sõnastusega uurimisasutus oli menetluse alustamise sõnastanud, kostja ei teadnud ega pidanudki teadma, kuna tema kriminaalmenetluses ei osalenud ja menetluse alustamise teadet ei saanud. Olukorras, kus kuriteokaebus esitati konkreetse isiku käitumise kontrollimiseks ja selle kuriteokaebuse alusel kriminaalmenetlust ka alustati, ei saa kostjale olla etteheidetav.
54.Kostja arusaam menetluse alustamisest vastab mõistliku isiku arusaamale, kellelt ei saa eeldada õigusalaseid eriteadmisi. Kostja ei ole avaldanud au teotavaid ja ebaõigeid andmeid. Kostja vaidleb vastu hüvitise väljamõistmisele. Väite esitamine, et kriminaalmenetlus on alustatud isiku suhtes, mitte isikust lähtunud asjaolude suhtes, ei ole avaldatud teate konteksti arvestades selliseks rikkumiseks, mis peaks andma õiguse nõuda mittevaralise kahju hüvitamist.
55.16.12.2025 seisukohtades osundas kostja, et ta nõustub küll postituse avaldamise faktiga, kuid ülejäänud hageja esile toodud asjaolud on kas ebaõiged või asjakohatud. Hageja väited, et postituse eesmärgiks oli võimupöörde läbiviimine, on ebaõiged ja tõendamata. Ebaselge on, milline on hagejat kahjustav tegevus. Hageja on suures osas viidanud pärast postituse avaldamist toimunud meediakajastustele, kus kostja postitust ei mainitud. Hageja viidatud meediakajastus on neutraalne. Hageja on Harku vallas poliitiliselt aktiivne isik, kellelt tuli eeldada meediakajastuste talumist ning seda ka kuriteokaebuse puhul.
56.Hageja ei ole tõendanud kostja postituse nähtavuse aega ega selle seost hilisema meediakajastusega. Sellel, millal kostja täpselt postituse avaldas ja kui kaua see avaldatud oli, on asjas oluline tähtsus, mille üle pooled ei vaidle. Seega tulnuks hagejal postituse 10
avaldamise ja kustutamise aega tõendada. Hageja väited selle kohta, millal temale teadaolevalt postitus avaldati, ei tõenda avaldamise algusaega ega kestvust. Tõendamata on väide, et grupi administraator eemaldas postituse 21.08.2024. Kohus ei pea omal algatusel hageja viite alusel tõendeid koguma.
57.Hageja on teadlikult hoidunud postituse avaldamise aja tõendamisest, et luua endast ohvri kuvandit. Postituse avaldamise täpne aeg oma tähtsust. Samasuguseid postitusi tehti tegelikult juba varem. Hageja ei ole põhistanud, et kõige enam riivast teda just kostja postitus. Hageja on nõustunud, et A. M. avaldas talle kostja postitusega samasisulise teabe juba varem. Selline hageja väide tõendab, et ajakirjandusele oli kuriteokaebuse kohta teave tegelikult kättesaadav sõltumata kostja tegevusest. Hageja maine väidetaval muutumisel ja kostja tegevusel puudub loogiline ning tõendatav seos.
58.Juba enne kostja postitust 19.08.2024 oli sisuliselt identne postitus avaldatud Facebooki avalikus grupis EKRE Harku (kell 11:04). Selle sotsiaalmeediagrupi kontaktisikuks on J. H., kes on omakorda tuttav ajakirjanik A. M.iga, keda hageja on püüdnud kohut eksitavalt siduda kategooriliselt just kostjaga. Ainus väheoluline erinevus neil kahel postitusel on kostja lisatud täiendus kriminaalmenetluse alustamise kohta hageja suhtes. Kuivõrd ajakirjanik A. M.il oli ka hageja enda väitel kuriteokaebuse kohta teave olemas enne kostja postitust, võis nii tema kui kõik teised saada inspiratsiooni ajaliselt varasemast Facebooki postitusest teises grupis. Kostja ja EKRE Harku postituste teksti erinevus ei oma tähtsust, kuivõrd selliseid kostja postitusele järgnevaid muid artikleid, millest nähtuks just kostja postituse sõnastus, hageja esitanud ei ole.
59.Hageja on esitanud ebaõigeid väiteid advokaadi tegevuse kohta. Hageja on omistanud kostjale, OÜ-le Strantum, tema varasemale juhatuse liikmele M. H.le ja vandeadvokaat Taivo Ruusile tegevusi, mis ei vasta objektiivsele tegelikkusele. Ei OÜ Strantum tegevus, M. H. tegevus OÜ Strantum endise juhatuse liikmena ega vandeadvokaat Taivo Ruusi tegevus käesolevas asjas vaidluse esemeks ei ole ja sellesse ei puutu. Hageja ei ole huvitatud mitte kostja poolt tehtud sotsiaalmeediapostitusega seotud õigusvaidluse lahendamisest, vaid järgmise poliitilise skandaali võimaluse otsimisest. See ei ole aga niigi ülekoormatud kohtusüsteemi koormamiseks heauskne ega lubatav.
60.Kostja sõlmis esindajaga allkirjastatud kliendilepingu 30.10.2024, s.o 5 päeva pärast hagi menetlusse võtmise määruse tegemist. Enne seda puudus kostja ja vandeadvokaat Taivo Ruusi vahel mistahes infovahetus. Seega ei saanud kostja teavet OÜ-s Strantum toimunu suhtes esitatud kuriteokaebuse kohta vandeadvokaat Taivo Ruusilt väljaspool kliendisuhet. Samuti ei ole kostja esindaja avaldanud kostjale mingit teavet, mida käesoleva kohtuasja esindus ei tingi. Kogu oma teabe OÜ-s Strantum toimunud tegevuse, sh hageja tegevuse suhtes, on kostja saanud OÜ Strantum endiselt juhatuse liikmelt, kes hoidis kostjat kui endist OÜ Strantum nõukogu esimeest kuriteokaebuse koostamisega ja menetluse alustamisega faktiga kursis. Lisaks oli kostja OÜ Strantum juhatuse liige 02.12.2025 kuni 09.12.2025.
61.M. H. ja kostja olid mõlemad huvitatud tõe väljaselgitamisest OÜ-s Strantum toimunud nn auditi läbiviimisega seotud asjaoludest. Kuivõrd auditi maksumus ületas lihthanke piirmäära 30 000 eurot, kuid lihthanget läbi ei viidud, oli hanke toimumise ja selle tegelikult kujunenud maksumusega kursis olevatel isikutel alus arvata, et nõuetekohase hanke läbi viimata jätmisega oli toime pandud süütegu ühte pakkujat eelistades. Sellistel asjaoludel oli kostjal põhjendatud huvi ja õigustus mh kuriteokaebusest teada saamiseks. 11
62.Kostja ei ole avaldanud 19.08.2025 postituses kohtueelse menetluse andmeid, mille avaldamiseks oleks ta vajanud prokuratuuri nõusolekut. Vaidluse all ei ole, et kuriteokaebuse OÜ-s Strantum toimunud tegevuse uurimiseks oli esitanud ettevõtte varasem juhatuse liige M. H. füüsilise isikuna, kes oli kostjat sellise avalduse esitamisest teavitanud ning teinud ise ajaliselt varem postituse kuriteokaebuse esitamise ja selle alusel menetluse alustamise kohta. Kostja sisuliselt üksnes kopeeris juba varasemat teavitust. Hageja on kinnitanud, et samal ajal oli kuriteokaebuse esitamine teada ajakirjanikele. Selliselt ei avaldanud kostja täiendavalt mingeid andmeid, mida ei oleks juba varem avaldatud.
63.Kostja esitas Facebooki grupi Harku valla elanikud kohta gruppi mittekuuluvatele isikutele kuvatava teabe, mis kinnitab, et tegemist on privaatse grupiga. Privaatse sotsiaalmeediagrupi liikmed ja sisu on nähtavad üksnes liikmetele. Liikmesuse saavutamiseks on ette nähtud vastamine kindlatele tingimustele ning liitumistaotluse heakskiit grupi administraatorite poolt. Kostja postitus ei olnud gruppi kuuluvatele liikmetele vabalt ega sihtotsinguga leitav ega sealt mitteliikmetele välja jagatav. Seega oli grupis avaldatud postitus piiratud sihtgrupile ehk üksnes selle grupi liikmetele.
64.Hageja väide, et kostja tegi grupis postituse sihitatult just Harku Liit volikogu nelja liikmetega suhtlemiseks, ei ole tõsiseltvõetav. Enam kui 16 tuhande inimesega sotsiaalmeediagruppi postituse tegemine neist vaid mõne üksiku isiku mõjutamise eesmärgil ei ole ratsionaalne. See ei oleks objektiivselt mõistlik viis tulemusliku kommunikatsiooni ja käitumismuutuse saavutamiseks. Kostja oleks teinud samasuguse postituse igal teisel ajahetkel ja iga teise vallavara (sh valla äriühingu vara) väärkasutust puudutava kahtluse korral.
65.Kostja ei ole avaldanud hageja kohta au teotavaid ebaõigeid faktiväiteid. Hageja püüab luua postituses temaga seostatud sõna „kriminaalmenetlus“ toimest muljet, et kui mõne isiku tegevusega seoses on alustatud kriminaalmenetlust, tekitab see temast automaatselt kuritegelikult käitunud isiku kuvandi. Arvestades asjaolu, et hageja on ise jurist, ei ole hageja selline selgelt vale järeldus aga millegagi seletatav. Hagejal on oma erialastest teadmistest tulenevalt teadmine, et kriminaalmenetluse alustamine ei ole samastatav kurjategijaks olemisena, mistõttu puudub kostja postitusel hageja au teotav iseloom.
66.Ehkki kostja eitab ebaõigete faktiväidete esitamist, ei ole iga ebaõige faktiväide automaatselt isiku au teotav. Näiteks oleks selgelt ebaõiged faktiväide „hageja on kohtunik“, ometigi puuduks sellisel väitel hageja au teotav iseloom. Täpselt sama kehtib väite „isiku suhtes on algatatud kriminaalmenetlus“ kohta. Ehkki tegemist võib olla juriidiliselt ebaõige konstruktsiooniga, ei saa ainuüksi tõe väljaselgitamisele suunatud menetluse algust iseenesest pidada kellegi au teotavaks. Analoogiliselt ei saa tsiviilkohtumenetluses väita, et isiku vastu hagi esitamine on tema au teotav fakt.
67.Olles seisuga 19.08.2024 teadlik prokuratuuri esitatud kuriteokaebusest ja selle sisust ning selle alusel kriminaalmenetluse alustamise faktist, mistõttu oli kostjal piisavalt alus väita kriminaalmenetluse alustamist hageja suhtes, kelle konkreetne käitumine kuriteokaebuse esitamise ajendanud oligi. Kostja oli hageja kohta esitatud faktiväiteid kontrollinud objektiivse võimalikkuse piires ja ta ei saanud andmete avaldamisel reaalselt teada, et kriminaalmenetlejad neid andmeid menetluses erinevalt käsitlevad.
68.Hagejal ei olnud kuriteokaebuses kirjeldatud tegevustes episoodilist ega väheolulist rolli, kogu kuriteokaebus tugines hageja toime pandud tegudele. Sellises olukorras ei saa selle 12
isiku suhtes kriminaalmenetluse alustamise väitmine olla käsitletav ebaõige faktina ja see väide tuleb lugeda tõeseks. Seda ka juhul, kui kriminaalmenetlus alustati formaalselt üksnes sündmuse suhtes ja mitte konkreetse isiku suhtes. Olukorras, kus kostja on hageja kohta esitatud faktiväiteid reaalselt kontrollinud, ei saa olla õigusvastase käitumisega tegemist üksnes seetõttu, et kriminaalmenetluslikus terminikasutuses saaks neid andmeid siiski ebaõigeks kvalifitseerida.
69.Kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) expressis verbis kriminaalmenetluse alustamist sündmuse ja isiku suhtes ei erista. Selline vahetegu tuleneb üksnes kriminaalmenetluse sätete süsteemist ja on teada karistusõiguse valdkonna praktikutele-spetsialistidele. Tegemist ei ole lihtsalt eristatavate olukordadega, mis peaks olema väljaspool süütegude menetlemist tegutsevate juriidilise hariduseta inimestele äratuntav ja arusaadav.
70.Üldise hinnanguna oli kostja postituses sisalduv kriminaalmenetluse alustamise kohta piisavalt kontrollitud ja tavapärase arusaamise kohaselt õige. Kostja postituse sõnastus vastab ühiskonnas tavapärasele arusaamale süütegude menetlemisest ja sellest teavitamisest, Õigussüsteemi välistele isikutele ei ole isiku suhtes kriminaalmenetluse alustamise fakt eristatav kriminaalmenetluse alustamise faktist ilma konkreetsele isikule kahtlustust esitamata.
71.Läbi viidud hanke maksumus ületas 30 000 eurot, mis on RHS § 14 lg 1 p 1 sätestatud lihthanke piirmäär, kuid leping sõlmiti kõige kallima pakkumuse esitanud AS-ga PricewaterhouseCoopers Advisors ja lepingu maksumus oli 30 360 eurot ilma käibemaksuta. Hindamise käigus toimus algsetele hindamiskriteeriumidele täiendavate kriteeriumide lisamine. Kõige kaalukama osa moodustas töö teostamise ajaline maht tundides, mida pakkumise kutses üldse ei sisaldanudki. Hindamistabelit ei allkirjastatud ja täiendavaid pakkumusi kostja valduses ei ole. Kokkuvõttes tagas pakkumuste kohendamise võimaldamine PWC-le võrreldes algselt pakutuga täiendavad 15.1 punkti ja selliselt napi võidu kõige rohkem tööaega pakkunud KPMG ees.
72.Kostja järeldas, et hageja eelistas hankemenetluses erakonnakaaslast. Hageja on XXX. Samuti on Eesti XXX hanke läbiviimise ajal ja lepingu sõlmimisel PWC juhatuse liiget abistanud E. R., kes oli nn Strantumi auditi teostamisel kõige aktiivsemalt osalenud ja tõenäoliselt kõige rohkem majanduslikult motiveeritud isik. Kostja ei ole avaldanud ebaõigeid faktiväited, avaldatud väited ei ole au teotanud ja hagejal ei ole tekkinud rahalist hüvitamist väärivat kahju.
73.Lõplikes seisukohtades jäi kostja oma vastuväidete juurde. Hageja ei ole tõendanud mittevaralise kahju nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kahju hüvitise suurus ei ole põhjendatud. Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile 4732,15 eurot. Õigusabi osutati 17,75 h hinnaga 215 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kostja palus kulud välja mõista koos käibemaksuga.
KOHTU PÕHJENDUSED
74.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.
75.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 13
1) kostja avaldas 19.08.2024 kinnises Facebooki grupis „Harku valla elanikud“ postituse koos hageja näopildiga; 2) kohtumenetluse toimumise ajaks on postitus kustutatud; 3) ringkonnaprokuratuur alustas 14.08.2024 kriminaalmenetlust, et kontrollida Harku vallas võimaliku toimingupiirantu rikkumise toimumist; 4) hageja oli postituse avaldamise ajal XXX ja Harku Vallavolikogu liige; 5) hageja oli postituse avaldamise ajal Harku vallale kuuluva ettevõtte OÜ Strantum nõukogu esimees; 6) kostja oli postituse avaldamise ajal samuti Harku Vallavolikogu liige; 7) OÜ-s Strantum viidi läbi audit, mille teostas AS PricewaterhouseCoopers; 8) 21.08.2024 toimus Harku Vallavolikogu erakorraline istung, mille käigus avaldati senisele vallavanemale umbusaldust, valiti uus vallavanem ning kostja valiti Harku abivallavanemaks.
76.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja avaldas hageja kohta 19.08.2024 postituses au teotavaid ebaõigeid faktiväiteid, milliste avaldamise tõttu tuleb kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 3000 eurot või alternatiivselt hüvitis mõnes muus summas kohtu õiglasel äranägemisel.
77.Hageja leidis, et kriminaalmenetluses ei ole talle kahtlustust esitatud, mistõttu avaldas kostja ebaõigeid faktiväiteid. Pärast postituse avaldamist võtsid hagejaga ühendust meediaväljaannete esindajad. Postituse tegelikuks eesmärgiks oli külvata segadust Harku Liidu liikmete hulgas ja mõjutada volikogu liikmeid hääletama uue koalitsiooni moodustamise poolt. Kostja jättis mulje, et hageja on kuriteo toime pannud. Kostja kasutas hageja nõusolekuta viimase fotot. Kostja avaldatu tõi hagejale kaasa stressi ja kannatusi, sest see rikkus hageja 25. pulma aastapäeva tähistamise ja hageja pidi juhtunut selgitama lähedastele ja tuttavatele. Kostja rikkus hageja au ja mainet.
78.Kostja leidis, et ta ei ole hagejat kurjategijaks nimetanud. Mõistlik inimene ei oleks postitusest teinud järeldusi, et hageja on kuriteos süüdi mõistetud. Kriminaalmenetlust ei saa alustada abstraktselt ja kuriteoteade esitati hageja tegevuse suhtes. Hageja ei ole seda eitanud. Kostja postituse ja meediaväljaannete huvi kokku langemine oli juhuslik ning enne kostja postitust oli ilmunud teine samasisuline postitus. Hankemenetluses eelistas hageja oma erakonnakaaslast.
79.VÕS § 1047 lg 1 näeb ette, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.
80.VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 6 näeb ette, et isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks § 134 lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. 14
81.Kohus selgitas pooltele 16.10.2025 saadetud pöördumises (dtl 53-56) hagejale vajadust tõendada väiteid, et kostja postitusest said alguse hilisemad meediakajastused. Samuti selgitas kohus hagejale vajadust esile tuua ja tõendada asjaolusid, mis õigustaksid hüvitise väljamõistmist nimelt 3000 euro suuruses summas. Kostjale selgitas kohus omakorda vajadust vastuväiteid tõendada.
82.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja avaldas 19.08.2024 Harku valla elanike grupis Facebookis postituse (dtl 11), milles olid toodud hageja ette heidetud laused. Kostja avaldas oma postituses: „Prokuratuur alustas U. A.i (XXX) suhtes kriminaalasjas“. Antud lause näol on kohtu hinnangul kolmanda mõistliku inimese seisukohalt avaldatud faktiväitena, et kriminaalmenetlust on alustatud nimelt hageja suhtes. Kohus nõustub hageja väitega, et Eesti kulutuuriruumis on sellise faktiväite avaldamine vaieldamatult tugeva negatiivse tähendusega ning olukorras, kus hageja suhtes kriminaalmenetlust tegelikult alustatud ei ole, on tegu hageja au teotava faktiväitega. Kostjal tuli tõendada, et avaldatud väide vastab tõele, kuid asjas esitatud tõendite pinnalt kohus sellist järeldust teha ei saa.
83.Samas postituses avaldas kostja lause „Tulenevalt prokuratuuri esitatud kuriteokaebusest Harku vallavolikogu liikme ja Strantumi nõukogu esimehe U. A.'i (XXX) vastu, kes korraldas seadust jämedalt rikkudes nn “Strantumi auditi” hanke (koos etteantud tulemustega) oma erakonnakaaslase huvides, võttis prokuratuur 14. augustil selle avalduse menetlusse sedastades, et kuriteokahtlus on põhjendatud ning algatas U. A.i suhtes kriminaalasja“.
84.Viidatud lauses on kostja kolmanda mõistliku isiku vaatenurgast lähtudes avaldanud, et hageja on rikkunud oluliselt seadust, kui ta korraldas auditi hanke, mille tulemus oli ette antud. Tegu on kaudse faktiväitega, milles kostja on jätnud mulje, et talle on teada faktilised asjaolud, mis võimaldavad sellise järelduse tegemist. Samuti on kostja avaldanud, et prokuratuur pidas kuriteokahtlust põhjendatuks ning algatas kriminaalasja nimelt hageja suhtes. Kohus leiab, et iseenesest on ka väited oluliste seaduse rikkumise toimepaneku suhtes hageja au teotavad, mistõttu tuli kostjal tõendada nende väidete õigsust.
85.Asjas esitatud tõendite pinnalt leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud avaldatu õigsust. Kostja ei ole tõendanud, et hageja isiklikult rikkus oluliselt õigusakte hanke korraldamisel, mistõttu alustati kriminaalmenetlust nimelt hageja suhtes. Kostja ei ole tõendanud, et prokuratuur pidas kuriteokaebuse alusel põhjendatuks kriminaalmenetluse alustamist nimelt hageja suhtes. Kuigi kostja ei ole hagejat otsesõnu kurjategijaks nimetanud, jääb mõistlikule kolmandale isikule avaldatu pinnalt mulje, et hageja on toime pannud sedavõrd olulised seaduserikkumised, et prokuratuur uurib nimelt tema tegevust ning hageja süüdimõistmine kuriteo toimepanekus tulevikus võib olla tõenäoline. Kostja väited, et menetluse alustamist nimelt hageja suhtes sai kriminaalmenetluse alustamisest laiemalt automaatselt järeldada, ei ole põhjendatud ning neid ei toeta asjas esitatud tõendid.
86.Asjas esitatud tõenditest nähtub, et prokuratuuris edastati Postimehe ajakirjanikule 19.08.2024 kell 10:22 e-kirja (dtl 39) ringkonnaprokuratuuri prokuröri Kristel Pihlaka kommentaar, milles selgitati, et menetlust alustati selleks, et kontrollida kuriteoteates esitatud teavet ja segaseks jäänud hinnangulisi väiteid. Selgituse kohaselt ei ole antud kriminaalmenetluse raames ühelegi inimesele esitatud kahtlustust, mistõttu väide, et kriminaalmenetlust teostatakse kindla isiku suhtes, oli selgituse saatmise ajal ebaõige. Prokurör ka rõhutas, et puudub alus tõsikindlalt väita, et keegi üldse on toimingupiiranuid rikkunud. Prokurör pidas kahetsusväärseks, et samal päeval oli Harku valla elanike Facebooki grupis 15
hakanud levima vääriti mõistetav teave menetluse alustamise kohta ja selle kohta, et menetlust alustati kindla isiku suhtes. Seega ei ole kostja tõendanud, et postituse avaldamise ajal oleks hageja suhtes alustatud kriminaalmenetlust põhjusel, et ta rikkus oluliselt seadusi. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hageja suhtes oleks kriminaalmenetlust alustatud hiljem või et talle oleks hiljem esitatud kriminaalmenetluse raames kahtlustus.
87.Järeldusi selle kohta, et kriminaalmenetlust alustati nimelt hageja suhtes, ei saa teha 14.08.2024 saadetud prokuratuuri kirjast (dtl 113), millega edastati materjalid kohtueelsete menetlustoimingute läbiviimiseks. Kostja ise ei ole kohtumenetluses selgitanud, milles seisnesid täpselt hagejale ette heidetavad olulised seaduserikkumised ning kostja ei ole selliste seaduserikkumise toimepanekut tõendanud.
88.Kuriteo teadet kostja kohtule ei esitanud ning kohus ei saa üksnes esitatud tõendite pinnalt järeldada, millisel viisil hageja seadust rikkus. Ainuüksi tulenevalt sellest, et Strantum OÜ sõlmis lepingu PWC-ga (dtl 118-150), eelnevalt viidi läbi hange (dtl 152-227) ning lepingu alusel koostati audit (dtl 230-231), kohus hageja poolt mõne kuriteo toimepanekut järeldada ei saa. Sama ei saa järeldada asjaolust, et hageja ning E. R. olid Reformierakonna liikmed (dtl 228229). Kostja ei ole isegi üldisemalt selgitanud, millise kuriteo on hageja toime pannud ja millest tulenevalt võis kostjale teadaolevate faktiliste asjaolude pinnalt avalikult väita, et hageja rikkus oluliselt seadust. Kostja väited on jäänud tõendamata. Seega on kostja avaldanud hageja suhtes ebaõigeid ja au teotavaid faktiväiteid. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele selle kotja, et ta kasutas hageja fotod oma postituse juures ilma hageja loata.
89.Kuna hageja ei taotlenud ebaõigete andmete ümberlükkamist ning vaidlusalune postitus on kustutatud, tuleb järgnevalt kohtul hinnata, milline on õiglane mittevaralise kahju hüvitis, sest au teotavate andmete avaldamine on iseenesest aluseks mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisele. Varasema kohtupraktika kohaselt tuleks hüvitise suuruse hindamisel arvestada muuhulgas rikkumise ulatust ja raskust. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud seda, millise aja jooksul täpselt oli vaidlusalune postitus kättesaadav ega seda, kui palju isikuid sellega tegelikult tutvus. Asjakohane ei ole seejuures hageja viide, et kohus võib ise vajadusel korral andmeid koguda. Hagimenetluses ei kogu kohus omal algatusel tõendeid ning tõendite väljanõudmise taotlust hageja ei esitanud.
90.Kostja esitas tõendi, et Harku valla elanike grupp ei ole avalik grupp (dtl 114). Grupi administraator A. S. on avaldanud (dtl 12), et 2024 aastal oli grupis 15 483 liiget, kellest aktiivseid liikmeid oli 14 228. Arvestades liikmete arvu, võib eeldada, et kostja postitus võis olla nähtav suurele hulgale inimestele, kuid kohtul puuduvad tõendid selle kohta, millise aja jooksul ja kui paljud isikud postitust reaalselt nägid.
91.Hageja väited selle kohta, et kostja postituse eesmärgiks oli saavutada Harku Vallavolikogu valimistel võimupöörde, on kohtu hinnangul jäänud spekulatiivseteks. Tõendeid postituse sellise mõju kohta hageja esitanud ei ole ning samuti on tõendamata, millised volikogu liikmed gruppi kuulusid, kuidas nad hääletasid ning millistel põhjustel nad seda tegid.
92.Hageja väited selle kohta, et nimelt kostja postituse tõttu ilmusid hilisemad meediakajastused, on kohtu hinnangul tõendatud vaid osaliselt. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et Delfi ajakirjanik A. P. pöördus hageja poole 19.08.2024 kell 11:24 ja küsis, kas hageja soovib anda kommentaari kriminaalmenetluse alustamise suhtes (dtl 65-66). Pöördumisele oli lisatud kostja postitus. Nimelt seejärel pöördus hageja ise prokuratuuri poole teabe saamiseks (dtl 67). Postimehe ajakirjanikule on aga 19.08.2024 prokuratuur ise saatnud teate samal päeval 16
kellaajaliselt varem ehk kell 10:22, mistõttu ei saa eeltoodust järeldada, et kõigi ajakirjandusväljaannete huvi oli tingitud nimelt kostja postitusest.
93.Kostja on tõendanud, et samal päeval 19.08.2024 kell 11:04 avaldas avaliku FB postituse J. H. (dtl 95), kes avaldas sama moodi, et kuriteokaebus on esitatud hageja tegevuse suhtes, hageja on oluliselt rikkunud seadust ja prokuratuur võttis avalduse menetlusse, pidades seda põhjendatuks. EKRE avaldas samasisulise postituse samal päeval (dtl 96) koos hageja fotoga.
94.Hageja esitas kohtule tõendid selle kohta, et kostjal on ilmselt head suhted ajakirjanik A. M. (dtl 40-43), kuid samuti olid nimetatud isikuga head suhted J. H.l (dtl 97), kes ise avaldas portaalis „Uued uudised“ 22.08.2024 uudise hageja suhtes kuriteokahtluse esitamise kohta (dtl 78-81). Seega ei saa asjas esitatud tõenditest järeldada, et kõik meedias ilmunud kajastused said alguse nimelt kostja postitusest ning kostja eesmärgiks oli hagejat laiemalt laimata, püüdes postitusele saada ajakirjanike tähelepanu. Ühtlasi ei ole ajakirjandusväljaannetes 19.08.2024 ilmunud artiklites (Delfi artikkel dt. 68-71 ning Postimehe artikkel, dtl 72-77) avaldatud, et kriminaalmenetlust alustati nimelt hageja suhtes ning hageja on oluliselt seadust rikkunud. Seega eeltoodut kogumis hinnates võib järeldada, et kuigi kostja postitusega võis tutvuda suur hulk Harku valla elanikke, ei saanud kostja postitusest alguse hageja au teotamine üleriigilises meedias ning sellisel eesmärgil postituse avaldamist ei ole hageja tõendanud.
95.Kohus iseenesest nõustub, et au teotava postituse avaldamine sai hagejale kaasa tuua stressi ja ebameeldivusi. Hageja esitatud tõenditest (dtl 46) nähtub, et avaldatu mõjutas negatiivselt tema perekonnaliikmeid. Samas ei ole hageja peale avaldamise fakti enda esile toonud ega tõendanud muid asjaolusid, mis käesoleval juhul õigustaksid võrreldavatel asjaoludel välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitistest oluliselt suurema hüvitise väljamõistmist.
96.Mittevaralise kahju hüvitamise nõuete analüüsist tsiviilasjades aastatel 2020 kuni 2022 nähtub, et Facebooki grupis avaldatud ebakohaste väärtushinnangute või au teotavate faktiväidete puhul on välja mõistetavate hüvitiste suurused jäänud vahemikku 100 kuni 600 eurot. Kostja näol ei ole tegu meediaväljaandega, millisel juhul on välja mõistetud hüvitiste summad olnud suuremad.
97.Hageja on esimese nõudena palunud kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise 3000 eurot, kuid hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis varasemat kohtupraktikat arvestades õigustaksid sellises summas hüvitise väljamõistmist. Kostja ei ole meediaväljaanne ning hageja ei ole tõendanud, et kostja avaldatu oleks jõudnud kõigi Harku valla kinnise grupi liikmeteni. Varasem kohtupraktika ei toeta sellises summas hüvitise väljamõistmist üksnes olukorras, kus on au teotavaid faktiväiteid avaldatud kinnises FB grupis, kuid postitus on avaldatud olnud üksnes lühiajaliselt. Seega puudub alus hageja esmase nõude rahuldamiseks ehk kostjalt hüvitisena 3000 euro väljamõistmiseks.
98.Alternatiivselt palus hageja kohtul välja mõista hüvitise kohtu enda õiglasel äranägemisel, viidates samas, et hüvitis ei peaks olema sümboolne. Hageja samas ei selgitanud, milline hüvitis peaks tema hinnangul olema mittesümboolne. Kohus leiab, et arvestades kostja postituse sisu ja selle avaldamise asjaolusid (postitus avaldati kinnises FB grupis ning see ei olnud ilmselgelt pikaajaliselt kättesaadav), on mõistlik mittevaralise kahju hüvitis 300 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 300 eurot.
99.Vastates poolte väidetele leiab kohus täiendavalt, et hageja viited sellele, kas või millised asjaolud pidid olema teada kostja esindajale, ei ole asjakohased. Kostja advokaadist lepingulist 17
esindajat ei ole põhjust samastada tema kliendiga. Kostja ise on esitanud seletuse selle kohta, kuidas ta kriminaalmenetlusest teadlikuks sai (dtl 111).
100.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja palus kostjalt menetluskuluna välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 385 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 385 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
18
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.