4.2.Välja mõista V.G-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks 70 eurot.
4.3.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus V.G kanda.
2-24-130150 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi V.G (kostja) vastu 70 euro väljamõistmiseks.
1.1.Hageja opereeris Kalevi Jahtklubi parklat ning paigutas parkimisala sissesõidule nähtavalt parkimistingimused. Parkimistingimused nägid ette, et parkimise alustamisel tekib parkimisleping ning tingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahv.
1.2.27.04.2011 oli kostja sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik või vastutav kasutaja. Sõiduk pargiti hageja hallatavale parkimisalale ajal, mil sõiduki armatuurlaual ei olnud parkimisõigust tõendavat parkimiskaarti ega parkimisautomaadist ostetud piletit. Samuti ei tuvastanud kontroll mobiilse parkimise alustamist. Hageja fikseeris parkimistingimuste rikkumise kohapeal ning dokumenteeris olukorra fotodega. Fotodel kajastusid sõiduk, parkimise aeg ja koht, mis võimaldas rikkumise siduda konkreetse sõidukiga. Parkimistingimused nägid ette leppetrahvi kohaldamise sellise rikkumise korral.
1.3.21.09.2023 väljastas hageja kostjale leppetrahvinõude 55 eurot maksetähtajaga 05.10.2023. Hageja paigutas leppetrahvinõude samal päeval sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Pärast maksetähtaja möödumist jäi leppetrahv tasumata. Hageja saatis kohtueelselt kostjale nõudekirja rahvastikuregistrijärgsele aadressile XXX-i . Hageja ei saanud sellele kirjale vastust ega laekumist.
1.4.Hageja kandis täiendavaid kulusid, mis olid seotud kostja andmete tuvastamise ja nõudekirja saatmisega. Nende kulude hulka kuulusid päringud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse. Hageja esitas kulude katteks sissenõudmiskulu summas 15 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahv 55 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja teatas 22.10.2024, et on nõus tasuma trahvi summas 55 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot, kokku 70 eurot. Kostja ei olnud teadlik selle trahvi olemasolust kuni kohtust sellekohase teate saamiseni ja seepärast ei pea õigeks täiendavate kulude tasumist hagejale. 2
2-24-130150 Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus oma 12.11.2024 otsusega rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 70 eurot, millest 55 eurot moodustas leppetrahv ja 15 eurot sissenõudmiskulu. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
3.1.Maakohus tuvastas, et kostja oli sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik või vastutav kasutaja alates 27.04.2011. Sõiduk pargiti hageja opereeritavale parkimisalale Kalevi Jahtklubi parklas.
3.2.Parkimisala sissesõidul olid parkimistingimused nähtavalt esitatud. Parkimise alustamisega väljendas kostja nõustumust neis tingimustes sisalduva pakkumusega. Sellega tekkis poolte vahel parkimisleping. Parkimise ajal puudus sõiduki armatuurlaual parkimiskaart või parkimispilet. Samuti ei olnud alustatud mobiilset parkimist. Need asjaolud kujutasid endast parkimistingimuste rikkumist.
3.3.Kohus tuvastas, et hageja saatis pärast rikkumist täiendava nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile. Seega teavitas hageja kostjat nõudest ka kohtueelselt ja mõistliku aja jooksul.
3.4.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 163 lg 2 järgi poolte endi kanda, arvestades kostja varasemat nõusolekut põhivõlg tasuda. Maakohus tugines sellele, et kostja teatas vastuväites maksekäsu kiirmenetluses, et on nõus tasuma põhivõlgnevuse 55 eurot. Kohus tegi pooltele kompromissettepaneku, kuid pooled kompromissini ei jõudnud. 21.10.2024 teatas kostja, et on nõus tasuma trahvi summas 55 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot, kokku 70 eurot. Kohus rahuldas hagi 70 eurot ulatuses. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud TsMS § 163 lg 2 kohaldamine. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 12.11.2024 otsuse menetluskulude jaotuse osas ning teha asjas uus otsus, millega jätta menetluskulud kostja kanda.
4.1.Maakohus jättis otsuse tegemisel menetluskulude jaotuse õiguslikult põhjendamata ning kohaldas ebaõiget menetlusnormi. Otsusega rahuldati hagi täielikult, kuid menetluskulud jäeti poolte endi kanda.
4.2.Maakohus kohaldas ekslikult menetlusnormi, mis reguleerib menetluskulude jaotust hagi osalise rahuldamise korral, kuigi hagi rahuldati täielikult. Sellises olukorras tulnuks lähtuda üldreeglist, mille kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsusest ei nähtu põhjendusi, miks sellest põhimõttest kõrvale kalduti.
4.3.Maakohus ei ole põhjendanud TsMS § 163 lõike 2 kohaldamise eelduste täitmist. Otsuses puudub hinnang sellele, kas menetluses esitati konkreetne kompromissettepanek ning kas hagi rahuldamine vastas kompromissettepaneku sisule. Samuti ei ole tuvastatud, et kompromissist keeldumine oleks põhjustanud menetluse põhjendamatu venimise.
4.4.Maakohus ei ole arvestanud, et kohtupoolne kirjalik pöördumine enne hagi esitamist ei sisaldanud konkreetset rahalist kompromissettepanekut. Maakohus jättis hindamata, et kostja ei võtnud nõuet kohtueelses menetluses täielikult omaks ning vaidles maksekäsu kiirmenetluses osaliselt nõudele vastu. 3
2-24-130150
4.5.22.10.2024 hagivastuses teatas kostja, et ta on nõus tasuma kogu nõude 70 eurot. Seda ei saa pidada kohtu kompromissiga nõustumiseks, vaid nõude tunnustamiseks. Hageja ei pöördunud kohtu poole ennatlikult, sest kostja sai leppetrahvist teada nii kohe pärast rikkumist kui ka maksekäsu kiirmenetluses, kuid ei tasunud leppetrahvi. Kohtupraktikas on sarnastel asjaoludel leitud, et kohtusse pöördumine ei ole ennatlik (TalRnKo 29.03.2022, 221-112844, p 26, 27). Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada menetluskulude jaotuse osas. Kolleegium teeb asjas uue otsuse, millega jätab menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
7.Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohus on menetluskulude jaotamisel kohaldanud TsMS § 163 lõiget 2 ebaõigesti. Nimetatud säte reguleerib menetluskulude jaotust olukorras, kus hagi rahuldatakse osaliselt või kompromissettepanekuga võrreldavas ulatuses, kuid mitte olukorras, kus kohus rahuldab hagi täielikult.
8.Täielikul hagi rahuldamisel saab menetlusulud jaotada kas TsMS § 162 lg 1 järgi või hagi õigeksvõtu korral TsMS § 168 lg 6 järgi. Kolleegium leiab, et praegusel juhul ei saa menetluskulude jaotamisele kohaldada TsMS § 168 lg-t 6, sest maakohus ei ole teinud hagi õigeksvõtul põhinevat otsust. Lisaks ei oleks täidetud ka TsMS § 168 lg 6 nimetatud eeldus, et kostja ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks, kuivõrd maksekäsu kiirmenetluses nõustus kostja hageja nõudeid täitma üksnes osaliselt.
9.Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas tühistada ning teha selles osas uus otsus, millega jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna ringkonnakohus lahendab vaidluse maakohtust erinevalt, siis määrab kulud rahaliselt kindlaks maakohus (RKTKo 02.11.2018, 2-16-14924, p 21).
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.