2-24-136391 Aktiva Finance Group OÜ hagi P.W vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3458,80 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ, registrikood 10746479, lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja P.W, isikukood XXX, nõustaja Annika Rau
Menetluse liik
kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi P.W vastu krediidikonto lepingust nr KK3439804 tuleneva põhivõlgnevuse 1839,72 euro, intressi 178,12 euro, sissenõudmiskulude 50 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 688 euro ja edasiulatuva viivise väljamõistmiseks.
Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group kindaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.
OÜ
kanda.
Rahaliselt
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse P.Wle 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse P.W menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see
võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 9. oktoobril 2024 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse P.W-lt (kostja) 2510,88 euro saamiseks.
2.Hageja esitas 19. märtsil 2025 P.W Maakohtule hagiavalduse kostja vastu, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 1839,72 eurot, intressi 178,12 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed viivised 688 eurot ning viivised alates 20. märtsist 2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 38,21% aastas.
3.Hagiavalduse järgi sõlmisid Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja 24. juulil 2019 krediidikonto lepingu nr KK3439804, mille alusel võimaldati kostjale krediidilimiit 1600 eurot. 27. jaanuaril 2023 sõlmitud põhitingimuste muutmise kokkuleppega suurendati krediidilimiiti 1900 euroni ning 17. juunil 2023 sõlmitud täiendava kokkuleppega 2000 euroni. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu esialgne võlausaldaja ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 26. märtsil 2024. Esialgne võlausaldaja loovutas 27. märtsil 2024 kostja vastase nõude hagejale. Kostjal on põhivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga 1839,72 eurot. Hageja esitas täiendavalt 1. augustil 2025 ja 25. märtsil 2026 seisukohad, milles täpsustas nõuet ja selgitas esialgse võlausaldaja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist kostjale laenu väljastamisel. Hageja on seisukohal, et esialgne võlausaldaja on järginud kostjale laenu väljastades vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Samuti hageja selgitab, et käesoleval juhul sai kostja lepingu alusel laenu kokku summas 3426 eurot ning on teinud tagasimakseid kogusummas 4064,72 eurot. Seega juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis kostja on tagastanud lepingu alusel saadud summad. Samas jääb hageja esitatud nõude juurde.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja esitatud hagi ei tunnista.
5.Vastuväidete kohaselt algatati 29. mail 2024 kostja suhtes maksejõuetusmenetlus ning 2. augustil 2024 võlgade ümberkujundamise menetlus. Hageja nõuet käsitleti ümberkujundamise menetluses, mille käigus usaldusisik tuvastas krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise. Selle tulemusena teostati nõude ümberarvestus, mille kohaselt kujunes enammakseks 546,82 eurot. Hageja ei esitanud
2
ümberkujundamise kavale vastuväiteid ning loeti kavaga nõustunuks. Hoolimata sellest algatas hageja pärast kava kinnitamist hagis esitatud nõude osas maksekäsu kiirmenetluse. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite, kuna ei nõustu nõude suurusega, leides, et nõue kuulub ümberarvestamisele. Kostja on seisukohal, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid kohustusi. Eelkõige ei kogunud krediidiandja laenutaotluse menetlemisel piisavalt andmeid kostja majandusliku olukorra kohta ega analüüsinud piisava hoolsusega kostja pangakonto väljavõtet.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata.
7.Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses ning piirdub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 alusel kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ning nende tõendite märkimisega, millele kohtu järeldused tuginevad. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 p 5 kohaselt võib lihtmenetluse korral kalduda kõrvale seaduses sätestatud tõendite esitamise ja kogumise vorminõuetest ning tunnustada tõendina ka seaduses otseselt nimetamata tõendusvahendeid, sealhulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Lisaks ei pea maakohus lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu menetlusosalise mõne väitega, ega analüüsima kõiki tõendeid või selgitama, miks mõnda tõendit ei arvestata (RKTKo 04.05.2016, 3-2-123-16, p 16).
8.TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
9.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 19). Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, on kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet tõendada (RKTKo 06.02.2008, 3-2-1137-07, p 13). Poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks (TsMS § 231 lg 2).
10.Kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele (TsMS § 436 lg 2). Kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada (TsMS § 436 lg 3). Kohus hindab otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta (TsMS § 438 lg 1). Kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud (TsMS § 438 lg 2).
11.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja 24. juulil 2019 krediidikonto lepingu nr KK3439804, mille järgi sai kostja kasutusse limiiti 1600 eurot (dtl 45). 27. jaanuaril 2023 sõlmitud põhitingimuste muutmise kokkuleppega suurendati krediidilimiiti 1900 euroni (dtl 48) ning 17. juunil 2023 sõlmitud täiendava kokkuleppega 2000 euroni (dtl 52).
12.Kostja esitatud hagi ei tunnista ning vaidleb sellele tervikuna vastu (dtl 164 – 168). Kostja on seisukohal, et krediidiandja on lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise
3
põhimõtet, mistõttu tuleb hageja nõue ümber arvutada. Kostja on seisukohal, et hageja nõude ümberarvestuse tulemusena on tema kohustused hageja ees täidetud. Seega võtab esmalt kohus seisukoha küsimuses, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna sellest sõltub hageja nõude põhjendatus ja ulatus.
13.Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses. VÕS § 403 4 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijaga krediidilepingu sõlmimisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 6 võib krediidiandja tarbijaga lepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
14.Hageja on hagiavalduses ja täiendavates seisukohtades selgitanud krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel tugines laenuandja kostja poolt laenutaotluses esitatud andmetele ning kontrollis kostja pangakonto väljavõtet. Lepingu sõlmimisel ja põhitingimuste kokkulepete muutmisel on kostja sissetulekud tuvastatud ja maksevõimet hinnatud Swedbank pangakonto xxxxxxxxxxxxxxxxxx väljavõtete alusel perioodil 24. jaanuar 2019 - 24. juuli 2019 (dtl 210 – 232), perioodil 31. juuli 2022 - 27. jaanuar 2023 (dtl 232 – 267) ja perioodil 19. detsember 2022-17. juuni 2023 (dtl 268-301).
15.24. juulil 2019 lepingu sõlmimisel on krediidiandja pangakonto väljavõtte alusel tuvastanud, et kostja töötasu oli 1593,80 eurot, kostja ise märkis taotluses 2000 eurot. Finantskohustused on smsraha.ee laen 543,26 eurot, tarbijalaen 39,54 eurot, muud kohustused 93,51 eurot, tarbijalaen 133,13 eurot ja kasiino 50 eurot. Kostja on ise muude kohustustena märkinud 300 eurot ja smsraha.ee kohustuse 543,26 eurot. Pangakontolt kogutud andmete põhjal arvestati kostja väljaminekuteks 859,44 eurot, majapidamiskuludeks 150 eurot. Kostja on ise märkinud enda majapidamiskuludeks 0 eurot. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 76,35 eurot, seega jäi kostjale raha reservi vähemalt 656,58 eurot (dtl 192).
16.27. jaanuari 2023 lepingu põhitingimuste muutmise kokkuleppe sõlmimisel on krediidiandja pangakonto väljavõtte alusel tuvastanud, et kostja töötasu oli 2847,49 eurot, kostja ise märkis taotluses 2500 eurot. Finantskohustused on tarbijalaen 283,28 eurot, tarbijalaen 7,13 eurot ja tarbijalaen 107,96 eurot. Kostja ise ei ole finantskohustusi märkinud. Pangakontolt kogutud andmete põhjal arvestati kostja väljaminekuteks 398,37 eurot, majapidamiskuludeks 300 eurot. Kostja on ise märkinud enda majapidamiskuludeks 0 eurot. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 98,50 eurot, seega jäi kostjale raha reservi vähemalt 2050,62 eurot (dtl 194).
17.17. juuni 2023 lepingu põhitingimuste muutmise kokkuleppe sõlmimisel on krediidiandja pangakonto väljavõtte alusel tuvastanud, et kostja töötasu oli 2829,18 eurot, kostja ise märkis taotluses 2500 eurot. Finantskohustused on tarbijalaen 255,18 eurot, tarbijalaen 7,13 eurot ja tarbijalaen 240 eurot. Kostja ise ei ole finantskohustusi märkinud. Pangakontolt kogutud andmete põhjal arvestati kostja väljaminekuteks 502,31 eurot, majapidamiskuludeks 300 eurot. Kostja on ise märkinud enda majapidamiskuludeks 0
4
eurot. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 103,69 eurot, seega jäi kostjale raha reservi vähemalt 1923,18 eurot (dtl 195).
18.Kõigi krediiditaotluste esitamiste ajal kostjal kehtivaid maksehäireid polnud. Eeltoodust lähtudes võis laenuandja põhjendatult järeldada, et kostja on võimeline täitma laenulepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud osamakse ulatuses. Arvestades laenulepingu kogusummat, igakuise osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Seega oli kostja piisava sissetulekuga ning usaldusväärne laenuvõtja, kes oli võimeline oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitma. Seetõttu leiab hageja, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega.
19.Kohus leiab, et krediidiandja ei ole krediidikonto lepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ega täitnud oma hoolsuskohustust krediidivõimelisuse hindamisel. Hageja esitatud selgitustest nähtub, et kostja krediidivõimelisuse hindamine on piirdunud peamiselt formaalse matemaatilise arvutusega, mille käigus on kostja igakuisest sissetulekust lahutatud teatud väljaminekud, majapidamiskulud ning taotletava laenu osamakse, mille tulemusena on leitud nn kliendireserv. Samas ei nähtu, et hageja oleks teostanud kostja pangakonto väljavõtte sisulist ja terviklikku analüüsi. Eelkõige ei ole hageja hinnanud kostja tegelikku maksekäitumist ega analüüsinud konto väljavõttest ilmnevaid korduvaid ja iseloomulikke tehingumustreid. Seejuures on hageja ise viidanud, et kostjal esinesid regulaarsed kulutused kasiinos ja mängudele ning ei ole hinnanud sellise käitumise mõju kostja finantsseisundile ja maksevõimele tervikuna.
20.Kostja sõlmis krediidikonto lepingu 24. juulil 2019. Kostja pangakonto väljavõttest (dtl 96–118) nähtub, et ajavahemikul 24. jaanuarist 2019 kuni 24. juulini 2019 oli kostja keskmine igakuine töötasu 1277,76 eurot. Samas on hageja märkinud kostja sissetulekuks krediidivõimelisuse hindamisel 1593,80 eurot. Konto väljavõttest ilmneb, et kostja sai regulaarselt erinevatelt isikutelt rahalisi ülekandeid summades ligikaudu 100–300 eurot kuus, mille selgituseks on märgitud „laen“ või „võlg“, viidates täiendavate rahaliste kohustuste olemasolule. Kohtule ei nähtu hageja esitatud selgitustest, et krediidiandja oleks sellise asjaoluga kostja maksekäitumise hindamisel arvestanud. Lisaks nähtub, et kostja sai samal perioodil korduvalt laenuülekandeid krediidiandjalt Placet Group OÜ-lt endalt. Kostja on saanud järgmiseid laenuülekandeid: 19. veebruaril 2019 summas 600 eurot, 27. veebruaril 2019 summas 200 eurot, 15. märtsil 2019 summas 500 eurot, 21. juunil 2019 summas 950 eurot ning 12. juulil 2019 summas 350 eurot. Seega võttis kostja lühikese ajavahemiku jooksul samalt krediidiandjalt korduvalt täiendavaid laenukohustusi. Nimetatud laenukohustuste teenindamisega seotud makseid ei ole krediidiandja kostja krediidivõimekuse hindamisel arvesse võtnud. Näiteks tasus kostja 2019. aasta juulis krediidiandjale viie erineva arve alusel laenumakseid kogusummas 506,52 eurot. Samuti nähtub, et kostjal olid täiendavad laenukohustused teiste krediidiandjate ees, sealhulgas ESTO AS-i ja Inbank AS-i ees, mille igakuine makse suurus oli 133,13 eurot.
5
21.Eeltoodust tulenevalt ilmneb, et kostjal oli juba enne vaidlusaluse krediidikonto lepingu sõlmimist mitmeid samaaegseid finantskohustusi, mida krediidiandja ei ole krediidivõimekuse hindamisel nõuetekohaselt arvestanud. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole krediidivõimekuse hindamisel lähtunud kostja tegelikest sissetulekutest ega tema tegelikust finantskohustuste mahust, vaid on jätnud olulised kohustused arvesse võtmata. Üksnes aritmeetilise valemi kasutamine (sissetulek miinus väljaminekud, majapidamiskulud ja laenumakse) ei ole piisav krediidivõimelisuse nõuetekohaseks hindamiseks. Professionaalselt krediidiandjalt eeldatakse, et ta analüüsib lisaks arvandmetele ka krediidisaaja finantskäitumise mustreid ning vajadusel küsib täiendavaid selgitusi ja andmeid. Seetõttu on kohus seisukohal, et hageja ei ole täitnud oma kohustust hinnata kostja krediidivõimet piisava hoolsusega ning on piirdunud pealiskaudse arvutusliku lähenemisega, mis ei vasta vastutustundliku laenamise põhimõttele. Kohus nõustub kostja esitatud seisukohtade ja tähelepanekutega, et kostja pangakonto väljavõttest nähtusid asjaolud, mis viitasid võimalikele makseraskustele ning eeldasid krediidiandjalt põhjalikumat analüüsi ja täiendavate selgituste küsimist. Nimetatud asjaoludele vaatamata jättis hageja need piisavalt arvesse võtmata. Kohtupraktikas on selgitatud, et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (TlnRnKm 12.07.2023, 2-22-147995, p 12.1). Kohus leiab, et sellise puuduliku ja valikulise andmekäsitluse tulemusel on krediidiandja moonutanud lõppjäreldust kostja maksevõime kohta ning hinnanud seda põhjendamatult paremaks, kui see tegelikkuses oli. Sellise tegevuse tulemusena asetas krediidiandja kostja olukorda, kus võetud kohustuste nõuetekohane täitmine ei olnud realistlikult võimalik, mis on vastuolus vastutustundliku laenamise põhimõttega ning krediidiandja hoolsuskohustusega.
22.Kohus on seisukohal, et krediidiandja on krediidi andmisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmiseks enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediiti lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandja peab toimima krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Hindamisel tuleb arvestada kõiki krediidiandjale teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija suutlikkust krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta, sealhulgas tarbija varalist seisundit, regulaarset sissetulekut, muid finantskohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Hindamistoimingute ulatus peab olema proportsionaalne tarbija kohta olemasolevate andmete, tarbijakrediidilepingu tingimuste ja võetava rahalise kohustuse suurusega ning krediidiandja peab järgima krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 sätteid (VÕS § 4034 lg 2). Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks pidi krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 kohaselt küsima vajalikku teavet tarbijalt, kasutama asjakohaseid andmeallikaid ning kontrollima mõistlikul viisil tarbija esitatud andmete õigsust (VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg 3–4). Kohtupraktika rõhutab, et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete alusel, vaid krediidiandja peab tõendama, et kogutud teave võimaldab tarbija krediidivõimelisust adekvaatselt hinnata (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Arvestades eeltoodut, ei saanud krediidiandja VÕS § 4034 lg 6 kohaselt veenduda, et kostja on krediidivõimeline. Sellest tulenevalt rikkus krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet tarbijaga krediidilepingu sõlmimisel.
6
23.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, kohaldatakse VÕS § 4034 lg 7 ning VÕS § 94 intressimäära, vähendades vajadusel muid tasusid ning jättes tarbijal tasumata krediidiandjale kuuluvad lisakulud. Krediidiandja peab seejärel tagasimaksed ümber arvutama, arvestades intressimäära ja muudest kuludest tulenevat vähendust.
24.Hageja on oma 25. märtsi 2026 seisukohas täpsustanud enda nõuet, märkides, et kostja sai lepingu alusel laenu kokku summas 3426 eurot, ning teinud laenu tagasimakseid kogusummas 4064,72 eurot. Hageja on märkinud, et juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis on kostja tagastanud lepingu alusel saadud summa. VÕS § 4034 lg-s 7 nõutud täpset ümberarvestust hageja kohtule esitanud ei ole.
25.Kohus selgitab, et hageja seisukoht, et kostja on tagastanud lepingu alusel saadud summa ehk nõue on tasutud kostja poolt, ei asenda kohustust esitada oma nõude õiguslikku põhjendust ja tõendeid. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja tõendamiskohustus TsMS § 230 lg 1 kohaselt tähendab, et hageja peab esitama selge ja arusaadava ümberarvutuse, millest ilmneb, millised maksed on pärast VÕS § 4034 lg 7 kohast korrigeerimist sissenõutavaks muutunud. Ilma sellise korrektse ümberarvutuseta, mis arvestaks vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevaid piiranguid, ei saa kohus hinnata, millised summad on tegelikult sissenõutavad. Seega on hagi sellisel kujul ebaselge ja tõendamata ning kohtul ei ole võimalik seda isegi osaliselt rahuldada (TlnRnKm, 12.07.2023, 2-22-147995, p 12.2).
26.Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja esitatud andmete alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud ja hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele (19. märtsi 2026 kirjaliku menetluse määrus) esitanud VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, on kohus seisukohal, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Kohtul ei ole võimalik hagiavalduses esitatud andmete põhjal hageja nõudeid ka osaliselt rahuldada. Sel põhjusel jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
27.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
28.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kuivõrd kostja ei ole enda menetluskulusid esitanud, vaid on üksnes esitanud 10. aprillil 2026
7
seisukoha hageja menetluskulude osas, milles on taotlenud jätta menetluskulud poolte endi kanda, puuduvad kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Niinemets kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.