Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

- arve nr 202202009, 22.02.2022, summas 2400,00 eurot ja viivise nõude summas 1393,92 eurot. Hageja ei ole tõendanud nimetatud arvete kostjale varasemat saatmist, mistõttu kostjal ei ole olnud enne võimalik nende põhjendatuse osas seisukohta kujundada, samuti vastuväiteid esitada. Kostjale jääb arusaamatuks, millise kostja poolt tellitud toimingu tegemise eest on esitatud arve nr 202202009, mh mis õigusteenuse sisuks täpsemalt oli. Kostja on seisukohal, et osa nõuetest on aegunud, mistõttu kostja esitab aegumise vastuväite ja taotleb kohtult tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 alusel nõude aegumise arvesse võtmist. Kostja ei ole rikkunud enda kohustusi hageja ees tahtlikult, vastupidist ei ole tõendatud. Hageja ja kostja vahel 25.07.2019 sõlmitud lepingu punkti 4.3 kohaselt esitatakse arved elektrooniliselt lepingu punktis 1 toodud e-posti aadressile XXX. Kui kokku on lepitud arvete esitamine elektrooniliselt, siis hageja kliendile arvet paberkandjal ei saada. Hageja ei ole esitanud märgitud arveid ega viivisenõudeid e-posti aadressile XXX. Kuna kostja viibib kinnipidamisasutuses alates 16.09.2022, ei ole tal võimalik kasutada interneti teenuseid, mistõttu on igasugune teabe leidmine ja maksete sooritamine kahjuks komplitseeritud kuni vabanemiseni 16.09.2026. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu punkti 9.7 kohaselt kui klient ei tasu arvet ja/või ei taasta deposiiti õigeaegselt on hagejal õigus keelduda õigusteenuste osutamisest ja/või nõuda edasise õigusteenuse osutamise eest ettemaksu ja/või täiendavat deposiiti. Hageja ei kasutanud ühtegi eelmärgitud õigustest, mis viitab nendevahelise teistsuguse kokkuleppe olemasolule. Kostja toimis oma kohustuste täitmisel heas usus ja vastavalt keerulises olukorras olnud võimalustele. Hageja on olnud teadlik kostja saatusest, mistõttu tõlgendas kostja hageja käitumist, kui loobumist õigusabi eest tasu nõuda. Viimast eeskätt kriminaalasja lõpptulemuse tõttu, samuti lähtudes varasemast nendevahelisest õigusabi osutamise praktikast, mille puhul on varasemaltki üks arve tühistatud/krediteeritud. Hageja ja kostja vahel sõlmitud leping ega ka ükski muu olemasolev dokument, õigusakt või kokkulepe ei anna hagejale põhjust nõuda ega eeldada, et kostja kohustub õigusabi teenuse osutamise eest esitatud arveid iseseisvalt kuskilt otsima või avastama. Kuna arveid nr 2021110038 ja nr 202202009 varasemalt kostjale esitatud ei ole, on nende kohta esitatud viivisnõuded alusetud. Hageja väide, et kostja oli osutatud õigusteenustega rahul, ei ole pädev. Samuti ei ole pädev hageja väide lepingu lõpetamise eritingimuste kohta, kuna hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu punkt 13.3 toob selgelt välja hageja õiguse loobuda õigusteenuse osutamisest, kui klient ei täida või rikub käesoleva lepingu olulist tingimust, sealhulgas ei tasu õigeaegselt lepingu alusel esitatud arvet. Hageja tegevus on olnud vastuolus nii hea raamatupidamis tava kui ka klienditeeninduse eetikaga. Kostja ei suuda mõista, mis tingis aastate pikkuse ootamise, seejuures ühegi meeldetuletuseta. 14.10.2025 kohtuistungil selgitas kostja, et tal oli vandeadvokaat Üllar Talvistega kokkulepe, et esindamine läheb kokku maksma mõni tuhat eurot, mille kostja on hagejale tasunud. Kostja ei arvanud, et õigusabi osutatakse tasuta. Kokkulepe oli, et kui riik maksab mingisuguseid kohtukulusid tagasi, siis Üllar Talviste saab sellest pool. Kostja selgitas, et läks vanglasse 16.10.2022 ning ei lugenud otsust, sai selle kohta esindajalt teate. Kostja sai digitoimikule juurdepääsu alles 2024. a või 2025. a alguses. Kostja arvas, et arved on krediteeritud. Kostja ei olnud maksejõuetu. Pooltel oli suuline kokkulepe, et esindamine läheb kostjale maksma mõni tuhat eurot, kostja ei oleks saanud endale lubada esindajat, kes küsib 30 000 eurot. Sellisel juhul oleks ta kasutanud riigi õigusabi. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Maakohtu otsus 3.Maakohus rahuldas Advokaadibüroo WIDEN OÜ hagi V.Y vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt, mõistis V.Y Advokaadibürooga WIDEN OÜ kasuks välja 3

25.07.2019 sõlmitud kliendilepingust tuleneva põhivõlgnevuse 10 080 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2 268 eurot ja viivise 0,06% päevas põhivõlgnevuselt 10 080 eurot alates 25.11.2025 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni, jättis rahuldamata Advokaadibüroo WIDEN OÜ põhivõlgnevuse nõude 19 010,25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 20 954,38 eurot, jättis menetluskulud 76% ulatuses Advokaadibüroo WIDEN OÜ kanda ja 24% ulatuses V.Y kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 29 090,25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 23 222,38 eurot ning edasiulatuva viivise määras 0,06% päevas põhinõudelt summas 29 090,25 eurot alates 30.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Vaidlus puudub, et hageja esitas kostjale õigusteenust kriminaalasjas nr XXX kuni kohtumenetluse lõpuni. Kostja on esitanud aegumise vastuväite ning leiab, et hageja nõuded arvete nr 2020/09/256; 2020/11/002; 2020/12/231 osas on aegunud. Hageja ei nõustu kostja aegumise vastuväitega. Hageja on seisukohal, et nõude aegumine peatus, kuna pooled pidasid arvete tasumise osas läbirääkimisi. Kohus leiab, et antud juhul ei ole hageja piisavalt tõendanud kostjale arvete nr 2020/09/256; 2020/11/002; 2020/12/231 tasumiseks täiendava tähtaja andmist. TsÜS § 147 lg-st 1 tulenevalt algab nõude aegumistähtaeg sissenõutavaks muutumisega. TsÜS § 146 lg-st 1 tulenev kolmeaastane aegumistähtaeg arve nr 2020/09/256 osas algas alates 16.10.2020 ning lõppes 15.10.2023; aegumistähtaeg arve nr 2020/11/002 osas algas alates 10.11.2020 ning lõppes 09.11.2023; aegumistähtaeg arve nr 2020/12/231 osas algas alates 26.01.2021 ning lõppes 25.01.2024. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 25.10.2024 ehk pärast arvete nr 2020/09/256; 2020/11/002; 2020/12/231 alusel tekkinud nõuete aegumist. Kuna kohus leiab, et hageja arvete nr 2020/09/256; 2020/11/002; 2020/12/231 alusel tekkinud nõuded on aegunud, tuleb hagi nimetatud arvete alusel tekkinud nõuete osas jätta rahuldamata. Eelnevast tulenevalt jätab kohus rahuldamata ka hageja arvete nr 2020/09/256; 2020/11/002; 2020/12/231 alusel tekkinud viivise nõuded. Kostja on esitanud arvete nr 202110038 ja 202202009 osas vastuväite, mille kohaselt ei ole nimetatud arveid kostjale esitatud. Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale teenuse osutamise eest järgmised arved, mis on kostjal jätkuvalt tasumata: - 27.10.2021 arve nr 202110038 summas 7680 eurot, tähtajaga 03.11.2021 (dtl 36-37); - 22.02.2022 arve nr 202202009 summas 2400 eurot, tähtajaga 01.03.2022 (dtl 38-39). Hageja on seisukohal, et kostja väide, et hageja ei ole arveid nr 2021110038 ja 202202009 kostjale esitanud, on paljasõnaline. Kostja on kinnitanud õigusteenuse saamist, seega ei ole hageja hinnangul põhjust arvata, et hageja ei ole arveid kostjale edastanud ning on õigusteenust osutanud tasuta. Hageja on selgitanud, et arve nr 202110038 on 27.10.2021 esitatud ka kriminaalmenetluses kassatsioonkaebuse lisana 4 (dtl 115-134) kui menetluskulu kinnitav arve. Lisaks viibis kostja ise kostja suhtes toimunud kriminaalmenetluse istungitel, kus on arutatud poolte menetluskulusid. Lisaks on arve nr 202202009 lisatud 22.02.20022 esitatud vastusele prokuratuuri kassatsioonile lisana 1 (dtl 135-141) kui õigusabi arve. Samuti on kostjal ligipääs e-toimikule, kus vastavad arved nähtuvad. Seega on kostja igal juhul olnud teadlik kostjale tekkinud menetluskuludest ning kostja ei saa väita, et kostja ei olnud teadlik arvete olemasolust. Hageja leiab, et kostja peab tõendama, et arved nr 2021110038 ja 202202009 ei ole temani jõudnud. Hageja on 14.10.2025 toimunud kohtuistungil teatanud, et tal ei ole võimalik esitada tõenditena e-kirju arvete nr 2021110038 ja 202202009 saatmise kohta.

4

Kostja on vande all selgitanud, et vandeadvokaat Üllar Talviste ütles kostjale, et kriminaalmenetluses esindamine läheb kostjale maksma mõned tuhanded ning kirjalik kliendileping sõlmiti poolte vahel hiljem. Kostja selgitas, et on osa arvetest tasunud, st see mõni tuhat eurot, mis kokku lepiti, on kostjal õigeaegselt hagejale tasutud. Kostja selgitas, et kriminaalasja menetlus oli väga mahukas ning ta pole siiani kõigi dokumentidega tutvunud. Kostja eeldas, et arved on krediteeritud (dtl 205-207). Tunnistaja vandeadvokaat Üllar Talviste ütluste kohaselt ei meenunud talle vestlus kostjaga selles osas, et ta oleks kostjale öelnud, et esindamine läheb kostjale maksma mõned tuhanded. Tunnistaja selgitas, et eelmise aasta (s.o 2024. a) oktoobri alguses kostja helistas tunnistajale ja palus, et advokaadibüroo teeks kreeditarved ja selgitas, et tal pole raha arvete tasumiseks (dtl 208-210). Kohtu hinnangul ei ole tõendatud arvete nr 2021110038 ja 202202009 kostjale esitamine. Kohus nõustub kostjaga selles, et kostja ei pidanud ise otsima õigusabi teenuse osutamise arveid kriminaalasja materjalidest, vaid hageja kohustus edastama kostjale arved e-posti aadressile. Antud juhul on hageja esitanud kohtule tõenditena arved nr 2021110038 ja 202202009, kuid ei ole tõendanud arvete saatmist kostja e-posti aadressile XXX vastavalt kliendilepingu p-s 4.3 kokkulepitule. Kostja on kinnitanud hagejalt õigusteenuse saamist ega arvanud, et õigusteenust osutatakse tasuta. Kostja arvas, et arved on krediteeritud, kuid antud juhul ei ole tõendatud, et pooltel oleks olnud vastavasisuline kokkulepe. Arvestades, et arvete nr 2021110038 ja 202202009 kostjale kättetoimetamine on tõendamata, tuleb lugeda arved nr 2021110038 ja 202202009 kostjale kättetoimetatuks hagimaterjalide kättetoimetamisega. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 14.11.2024. Kostja ei ole hagejale arvete nr 2021110038 ja 202202009 alusel õigusteenuse osutamise eest tasunud. Seega on põhjendatud hageja arvetest nr 2021110038 ja 202202009 tulenev põhinõue summas 10 080.00 eurot. Kliendilepingu punkti 9.6 kohaselt on hagejal deposiidi puudumisel või selle piisamatusel arve tasumiseks õigus nõuda kostjalt viivist 0,06% päevas tasumata summalt. Kohus on eelnevalt leidnud, et arved nr 2021110038 ja 202202009 on kostjale kätte toimetatud 14.11.2024. Seega on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates kättetoimetamisele järgnevast päevast, s.o alates 15.11.2024 kuni nõude täitmiseni. Viivis põhivõlgnevuselt 10 080.00 eurot perioodi 15.11.202424.11.2025 eest viivise määras 0,06% päevas moodustab 2268.00 eurot. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et Advokaadibüroo WIDEN OÜ hagi V.Y vastu võlgnevuse väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja kuulub osalisele rahuldamisele. Apellatsioonkaebus 4.Apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada osas, milles mõisteti välja viivis 2268 eurot ja edasine viivis enne kohtuotsuse jõustumist, jätta rahuldamata või vähendada põhinõuet arve nr 202202009 (2400 €) osas, hinnata arve nr 2021110038 (7680 €) mõistlikkust ja vähendada nõuet. Tühistada hagi tagamiseks seatud hüpoteek, määrata maksegraafik, jaotada menetluskulud õiglaselt. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole arveid nr 2021110038 (7680 €) ja 202202009 (2400 €) hageja kunagi eelnevalt kostja e-posti aadressile saatnud. Need kaks arvet said apellandile esmakordselt teatavaks 14.11.2024, mil kohus toimetas talle kätte. Arved ei olnud enne 14.11.2024 sissenõutavad. Alternatiivselt: viivise algus saab olla alles kohtuotsuse tegemine või jõustumine. Isegi juhul, kui ringkonnakohus leiab, et arved muutusid sissenõutavaks 14.11.2024 hagimaterjalide kättetoimetamisega, tuleb arvestada, et arved olid vaidlusalused, nende põhjendatus ja maht olid selgusetud, hageja nõuded vajasid sisulist kohtulikku kontrolli. Sellises olukorras on

5

kooskõlas VÕS § 113 ja TsÜS § 138 (hea usu põhimõte) seisukoht, et viivist saab arvestada mitte enne kohtuotsuse tegemist või jõustumist. Arve nr 202202009 on käesolevas asjas eriti problemaatiline, kuna selle nõude puhul ei ole hageja täitnud käsunduslepingu ja seaduse alusel lasuvat selgitamis- ega tõendamiskohustust. Nimetatud arve sisu oli apellandile täielikult teadmata. Kohtumenetluse käigus on hageja selgitanud, et arve nr 202202009 esitati prokuröri kassatsioonile vastamise eest. Apellant peab siiski vajalikuks rõhutada, et apellandile ei antud eelnevalt teavet, et selline vastus prokuröri kassatsioonile kavatsetakse esitada, apellandile ei selgitatud vastuse sisu, mahtu ega vajalikkust, apellandilt ei küsitud nõusolekut nimetatud toimingu tegemiseks ega sellega kaasnevate kulude tekkimiseks, arvet ennast ei esitatud kliendilepingus punktis 4.3 kokkulepitud viisil, vaid see sai apellandile teatavaks alles 14.11.2024 koos kohtumäärusega. Seetõttu palub apellant jätta arve nr 202202009 alusel esitatud nõue rahuldamata. Hageja on väitnud, et arve nr 2021110038 esitati kassatsioonkaebuse koostamise eest, eeldades, et apellant oleks pidanud arve sisust ja mahust aru saama kassatsioonkaebuse tekstist. Apellant leiab, et selline lähenemine ei ole põhjendatud. Kliendile ei saa panna kohustust ise tuletada õigusteenuse maksumust menetlusdokumentide sisust, hinnata töö mahtu ja keerukust ilma eelneva selgituseta ega eeldada, et teenuse osutamine toimub piiramatute kuludega. Lisaks viibis apellant nimetatud perioodil äärmiselt raskes isiklikus olukorras ning ei olnud võimeline süvenema mahukatesse menetlusdokumentidesse. Sellest hoolimata ei vabasta ka kliendi paremad või halvemad isiklikud asjaolud professionaalset teenuseosutajat kohustusest selgitada tehtavaid toiminguid, hoiatada kulude suurenemise eest ja saada kliendilt teadlik nõusolek. Riigikohtu praktika kohaselt ei või professionaalne teenuseosutaja ületada kliendi mõistlikku hinnaprognoosi ilma selge ja arusaadava teavituseta. Käesolevas asjas ei ole hageja tõendanud, et apellant oleks olnud teadlik kassatsioonimenetlusega kaasnevate kulude tegelikust ulatusest. Sellest tulenevalt palub apellant hinnata arve nr 2021110038 mõistlikkust ning vähendada nõuet ulatuses, milles see ületab mõistliku ja pooltevahelise arusaamaga kooskõlas oleva tasu. Hagi tagamiseks seatud hüpoteek koormab kinnistut, mis on apellandi tütre perekonna kodu. Apellant on valmis tasuma Harju Maakohtu poolt välja mõistetud põhivõla summas 10 080 eurot, lähtudes alljärgnevast maksegraafikust: 

esimene makse: 200 eurot ühe kuu jooksul pärast Ringkonnakohtu otsuse jõustumist;



järgnevad maksed: 200 eurot kuus kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

Apellant palub, et maksegraafiku kehtimise ajaks ei arvestataks täiendavat viivist või loetaks viivis maksegraafikuga kaetuks arvestades, et viivise nõue on käesolevas apellatsioonis vaidlustatud. Maksegraafiku määramise korral palub apellant tühistada hagi tagamiseks seatud hüpoteegi või lugeda see asendatuks maksegraafikuga, kuna sellisel juhul puudub oht nõude täitmata jäämiseks ning hagi tagamise abinõu edasine kohaldamine ei oleks proportsionaalne. Käesolev maksegraafiku ettepanek on esitatud alternatiivsena ega tähenda apellatsiooninõuetest loobumist. Apellant rõhutab selgesõnaliselt, et käesolevas apellatsioonis esitatud maksegraafiku taotlus on tingimuslik ja alternatiivne ning esitatud üksnes juhuks, kui ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu otsus jääb vaidlustatud osas jõusse. Maksegraafiku 6

taotlemine ei tähenda nõude, arvete põhjendatuse ega viivisenõuete õiguspärasuse tunnistamist, samuti ei kujuta see endast hageja nõuete omaksvõttu ega loobumist käesolevas apellatsioonis esitatud vastuväidetest. Vastus apellatsioonkaebusele 5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht 6.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 7.Asja materjalidest nähtuvalt puudub apellatsioonimenetluses vaidlus selles, et: -Hageja ja kostja sõlmisid 25.07.2019 kliendilepingu, mille kohaselt osutas hageja kostjale õigusabiteenuseid seoses kostja suhtes algatatud kriminaalmenetlusega kuni kohtumenetluse lõpuni. -Kostja mõisteti kriminaalasjas nr 1-XX-XXX/62 süüdi ja kostja asus täitma 8-aastast vanglakaristust. -Esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse summas 29 090,25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 23 222,38 eurot ning edasiulatuva viivise määras 0,06% päevas põhinõudelt summas 29 090,25 eurot alates 30.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni. -Põhivõlgnevuse suurus kujunes kostjale osutatud õigusteenuse eest esitatud arvetest nr 2020/09/256 summas 9785,41 eurot maksetähtaeg oli 15.10.2020; nr 2020/11/002 summas 8000 eurot maksetähtaeg oli 09.11.2020; nr 2020/12/231 summas 1224,84 eurot maksetähtaeg oli 25.01.2021; nr 202110038 summas 7680 eurot maksetähtaeg oli 03.11.2021; nr 202202009 summas 2400.00 eurot maksetähtaeg oli 01.03.2022. -Maakohus asus seisukohale, et arvetest nr 2020/09/256, nr 2020/11/002 ja nr 2020/12/231 tulenev nõue on aegunud. -Maakohus asus seisukohale, et 27.10.2021 arve nr 202110038 summas 7680 eurot, tähtajaga 03.11.2021 (dtl 36-37) ja 22.02.2022 arve nr 202202009 summas 2400 eurot, tähtajaga 01.03.2022 (dtl 38-39) aegunud ei ole, kuid kuna tõendamata jäi hageja poolt kostjale nende arvete saatmine lepingus kokkulepitu kohaselt, siis muutusid arved sissenõutavaks nende kättetoimetamisel koos hagimaterjalidega ehk 14.11.2024. -Hageja on selgitanud, et arve nr 202110038 on 27.10.2021 esitatud ka kriminaalmenetluses kassatsioonkaebuse lisana 4 (dtl 115-134) kui menetluskulu kinnitav arve. Arve nr 202202009 lisatud 22.02.20022 esitatud vastusele prokuratuuri kassatsioonile lisana 1 (dtl 135-141) kui õigusabi arve. 8.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, apellatsioonkaebuse esitas kostja. Apellatsioonkaebuse ulatust arvestades on apellatsioonimenetluses vaidluse all eelkõige see, kas maakohtu otsus, millega tuvastati, et kostjal on kohustus tasuda 27.10.2021 arve nr 202110038 summas 7680 eurot ja 22.02.2022 arve nr 202202009 summas 2400 eurot ning nimetatud summadelt viivis alates 15.11.2024 on põhjendatud. 9.Maakohtu menetluses esitas kostja ka väite, et õigusteenus, mis temale osutati, arvestades kriminaalasja lõpptulemust, ei õigusta hageja esitatud tasunõuet. Apellatsioonkaebuses palub kostja kontrollida hageja tasunõude põhjendatust ja mõistlikkust. VÕS § 620 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist 7

tuleneva vajaliku hoolsusega. Samas paragrahvi teise lõike kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Kuivõrd kostjale õigusteenust osutas vandeadvokaat, st õigusteenust majandus- ja kutsetegevuse raames osutav jurist, siis tuleb kostja hoolsuskohustuse sisustamisel lähtuda nii VÕS § 620 lg 2 esimesest kui ka teisest lausest. 10.Ringkonnakohtu arvates ei nähtu asjast, et käsundisaaja ei tegutsenud käsundi täitmisel käsundiandjale lojaalselt ja/või käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Hagejal tuli TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada, et ta tegi toimingud, mille eest ta on kostjale arved esitanud, ja et need toimingud tehti kostja huvides. Kuigi kostja väidab, et ta ei teadnud vajadusest esitada prokuröri kassatsioonkaebusele vastus, on see veenvalt tõendamata. Kuna vaidlus puudub selles, et prokuröri kassatsioonkaebuse eesmärgiks oli kostjale rangema karistuse määramine, siis on ebatõenäoline, et hageja ei täitnud käsundit kostja juhiste järgi. Kostja ei ole asjas väitnud, et kassatsioonkaebuse esitamine ringkonnakohtu otsusele ja prokuröri kassatsioonkaebusele vastuse esitamine ei olnud kostja huvides. Asjaolud, et Riigikohus ei võtnud kostja kassatsioonkaebust menetlusse, võttis menetlusse prokuröri kassatsioonkaebuse ning tegi otsuse, millega määras võrreldes ringkonnakohtu otsusega kostjale raskema karistuse ei tähenda seda, et käsundisaaja ei täitnud käsundit nõuetekohaselt. Kostja pole asjas esile toonud selliseid asjaolusid, mille pinnalt saaks ringkonnakohus jõuda järeldusele, et käsundisaaja poolt teistsuguse menetlustaktika valimisel olnuks kostja jaoks kriminaalmenetluse lõpptulemus teistsugune. 11.Käsunduslepinguga kohustub VÕS § 619 järgi üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Arve nr 202110038 on 27.10.2021 sisaldab teenuste osutamise eest nii apellatsiooni kui ka kassatsioonimenetluses sh, kostja kassatsioonkaebuse vormistamise eest ning asjas puudub vaidlus, et arve esitati kriminaalmenetluses kassatsioonkaebuse lisana 4 (dtl 115-134) kui menetluskulu kinnitav arve. Arve nr 202202009 lisatud 22.02.20022 esitatud vastusele prokuratuuri kassatsioonile lisana 1 (dtl 135-141) kui õigusabi arve ning selle arve aluseks on teenuse osutamine vastuse koostamiseks prokuröri kassatsioonkaebusele. 12.Poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 9 ja selle alapunktid sätestasid tasu ja kulude hüvitamise kokkuleppeid. Lepingu p 9.1 järgi klient mõistab, et kliendi asjade lõpuni ajamiseks nõutavat tasu ning kulusid ei ole võimalik ette määrata p 9.2 kohaselt, kui lepingu punktis 4.1 ei ole kokku lepitud vaid kindla (fikseeritud) tasu või vaid edukustasu maksmises, kohustub klient õigusteenuse eest maksma LEXTALile kogu aja eest, mis on kulunud kliendi asjas töötamisele, vastavalt teenust osutanud advokaatide ja neid abistanud juristide kehtivale tunnitasu määrale. Poolte vahel sõlmitud tasukokkulepe ei sätesta piiranguid tasu suurusele, seega ei ole põhjendatud kostja väide, et hageja lubas teenuse osutada paari tuhande euro eest. 13.Käesolevas asjas soovib kostja, et ringkonnakohus kontrolliks, kas hageja arvetel olev teenuse eest tasumisele kuuluv summa on mõistlik. Ringkonnakohtu arvates ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et õigusteenuse eest esitatud 27.10.2021 arve nr 202110038 summas 7680 eurot on ebamõistliku suurusega. Arve juurde esitatud selgituse kohaselt moodustub arvel olev summa erinevate osutatud teenuste eest: apellatsioonkaebuse täiendus, ringkonnakohtu otsusega tutvumine ja kassatsiooni koostamine. Ringkonnakohus nõustub, et käsitletava arve summa osutatud õigusteenuse eest on 8

märkimisväärselt suur. Samas on hageja asjas esile toonud, et kostja kassatsioonkaebuse pikkus oli 20 lehekülge. Asjas tunnistajana ülekuulatud Ü.Talviste ütluste kohaselt konsulteeris ta kostjale õigusteenuse osutamisel erinevate oma ala spetsialistidega, kogus tõendeid välisriigist. Ü.Talviste ütluste kohaselt oli tegemist keerulise kaasusega. 14.VÕS § 624 lg 2 kohaselt peab käsundisaaja andma käsundi andjale teavet käsundi täitmisega seotud kulude kohta. Kostja avaldas maakohtu istungil, et õigusabiteenuse eest esitatud 27.10.2021 arvest nr 202110038 summas 7680 eurot oli ta kriminaalmenetluse toimumise ajal teadlik (dlk 199). Hageja väidete järgi kajastas ka Riigikohtu lahend kriminaalasjas kostja õigusabikulusid, sh 22.02.2022 arvet nr 202202009 summas 2400 eurot, kostja sellele vastu ei vaielnud. Kostja avaldas tema vande all ärakuulamisel käesolevas asjas maakohtus, et ta ei ole kriminaalasja materjalidega täies ulatuses tutvunud. Asjaolud, et kostja ei tutvunud kriminaalasja menetluse kõikide dokumentidega, kuna need olid liialt mahukad, mistõttu ta väidetavalt ei teadnud õigusabi arvete suurusest ja/või, et ta lootis õigusabikulude riigi kanda jätmist ja/või lootis, et kriminaalasja lõpptulemuse tõttu (kostja arvates tema suhtes ebasoodsa lahendi tõttu) hageja õigusabiarved krediteerib, ei ole piisavad, mis annaksid aluse hageja teenuse hinda alandada. Ringkonnakohtu arvates on kostja maakohtu ja apellatsioonkaebuses esitatud vastuväiteid arvete tasumise kohta sedavõrd üldised, et nendele põhjal ei ole võimalik asjas teha maakohtu otsusest erinevat lahendit. Kostja ei ole toonud esile, milline peaks olema kostja hinnangul teenuse õige hind või milles seisneb tema arvates arvetel nähtuva teenuse hinna arvestuse ebaõigsus. 15.Kostja leiab, et viivise väljamõistmine temalt on ebaõiglane. Maakohus mõistis kostjalt viivise välja alates hagimaterjalide kostjale üleandmisest, hagimaterjalide hulgas olid ka vaidlusalused arved. Maakohus leidis, et käsitletavatest arvetest tulenevad summad muutusid sissenõutavaks hagimaterjalide üleandmisega. Kostja on maakohtu istungil seejuures avaldanud, et arvest nr 202110038 oli ta teadlik juba kriminaalmenetluse ajal, kostja vaidles asjas arvest tuleneva summa tasumisele ja viivisele vastu põhjendusega, et tõendamata on hageja poolt arve saatmine lepingus märgitud kostja e-posti aadressile. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus viivise vähendamiseks, kostja esiletoodud väited, et viivise vähendamist või selle välja mõistmata jätmist õigustab arvete vaidlustamine, põhjendatud ei ole. 16.Kostja palus asjas määrata maksegraafik võla tasumiseks, kuid hageja vaidles sellele vastu. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja taotlus käsitletav TsMS § 445 lg-s 1 nimetatud taotlusena. Ringkonnakohus osutab, et Riigikohus on kohtuotsuse täitmise ajatamine kontekstis avaldanud, et see saab olla erandlik (RKTKm 12.06.2012, 3-2-1-79-12, p 11) ning otsuse täitmise ajatamine võib erandlikel asjaoludel olla võimalik määrata kuudepikkuseks. Ringkonnakohtu arvates tuleb neist juhistest lähtuda ka käesolevas asjas kostja taotluse lahendamisel. Kostja soovib võla maksmise ajatada aastateks, seejuures viivist arvestamata. Kuna hagejal on nõude tasumisega viivitamisel õigus saada viivist, siis kujuneks võla tasumine veelgi pikemaks kui kostja osutatud 4-5 aastat. Seega jääb kostja taotlus rahuldamata. Menetluskulude jaotus 17.Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, puudub alus ka maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. TsMS § 171 lg 1 järgi jäävad ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise otsustab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 järgi. 9

18.09.02.2026 määrusega rahuldas ringkonnakohtus V.Y menetlusabi taotluse ja andis apellandile menetlusabi ning luges ta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 181 lg 1 alusel vabastatuks riigilõivu summas 840 euro tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Ringkonnakohus selgitas viidatud määruses, et kuigi ringkonnakohus peab võimalikuks apellandile menetlusabi andmist, ei välista menetlusabi andmine apellandi kohustust kohtukulud kohtulahendi alusel hiljem siiski kanda ning apellandil tuleb arvestada võimalusega, et apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral mõistetakse temalt menetluskulud riigituludesse välja TsMS § 190 alusel täies ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/

10

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.