Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik 24.11.2025 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja (Lubja 4, Tallinn) kantseleis 2-24-16296 Advokaadibüroo WIDEN OÜ hagi V.Y vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 58 683.39 eurot Hageja: Advokaadibüroo WIDEN OÜ (registrikood: 10992652, asukoht: Rävala pst 4, 10145 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik (e-post: [email protected]) Kostja: V.Y (isikukood: XXX, elukoht: xxx, e-post: xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg 14.10.2025 Tallinnas ja koht Resolutsioon
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 25.07.2019 kliendilepingu, mille kohaselt osutab hageja kostjale õigusabiteenuseid seoses kostja suhtes algatatud kriminaalmenetlusega kuni kohtumenetluse lõpuni. Kostja mõisteti kriminaalasjas nr xxx süüdi ja kostja asus täitma 8-aastast vanglakaristust. Hageja saatis kostjale 07.10.2020 esimese arve nr 2020/09/256 summas 9785.41 eurot. Hageja saatis kostjale 26.11.2020 kordusarve esimese arve nr 2020/09/256 ja teise arve nr 2020/11/002 tasumiseks. Hageja saatis kostjale 30.12.2020 veelkord kordusarve esimese arve nr 2020/09/256 tasumiseks. Teise arve nr 2020/11/002 saatis hagejale kostjale 02.11.2020 summas 8000.00 eurot. Hageja saatis kostjale kordusarve 30.12.2020 teise arve nr 2020/11/002 tasumiseks. Kolmanda arve nr 2020/12/231 saatis hageja kostjale 31.12.2020 summas 1224.84 eurot. Neljanda arve nr 202110038 saatis hageja kostjale 27.10.2021 summas 7680.00 eurot. Viienda arve nr 202202009 saatis hageja kostjale 22.02.2022 summas 2400.00 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja ühtegi hageja saadetud arvet tasunud, mis tähendab, et kostja põhivõlgnevus hageja ees on 29 090.25 eurot (9785.41 + 8000.00 + 1224.84 + 7680.00 + 2400.00). Hageja ja kostja vahelise kliendilepingu punkti 9.6 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt tasumata summalt viivist 0,06% päevas. Hageja arve nr 2020/09/256 summas 9785.41 eurot maksetähtaeg oli 15.10.2020, millelt on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 16.10.202029.10.2024 eest 8665.96 eurot. Hageja arve nr 2020/11/002 summas 8000.00 eurot maksetähtaeg oli 09.11.2020, millelt on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 10.11.202029.10.2024 eest 7113.60 eurot. Hageja arve nr 2020/12/231 summas 1224.84 eurot maksetähtaeg oli 25.01.2021, millelt on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 26.01.2021-29.10.2024 eest 1009.76 eurot. Hageja arve nr 202110038 summas 7680.00 eurot maksetähtaeg oli 03.11.2021, millelt on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 04.11.2021-29.10.2024 eest 5031.94 eurot. Hageja arve nr 202202009 summas 2400.00 eurot maksetähtaeg oli 01.03.2022, millelt on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 02.03.2022-29.10.2024 eest 1401.12 eurot. Hageja nõuab eeltoodust tulenevalt kostjalt viivist kokku summas 23 222.38 eurot. Kostja väide, et hageja ei ole arveid 2021110038 ja 202202009 kostjale esitanud, on paljasõnaline. Hageja selgitab, et kui hageja on arved koostanud, siis pole põhjust arvata, et hageja ei ole arveid kostjale edastanud. Kostja ei vaidle vastu, et vandeadvokaat Üllar Talviste osutas kostjale õigusteenust. Seega ei saanud kostja eeldada, et kostjale osutatakse õigusteenust tasuta. Kostja ei ole tõendanud, et arved nr 2021110038 ja 202202009 ei ole kostjani jõudnud. Õigusteenuse osutamise eest on arved esitatud seoses kostja osas toimunud kriminaalmenetlusega (kriminaalasjas nr xxx). Arve nr 202110038 on 27.10.2021 esitatud ka kriminaalmenetluses kassatsioonkaebuse lisana 4 kui menetluskulu kinnitav arve. Esindaja kooskõlastab tavapäraselt oma tegevuse ehk antud juhul kassatsioonkaebuse ka kliendiga enne selle kohtule edastamist. Lisaks viibis kostja ise kostja suhtes toimunud kriminaalmenetluse istungitel, kus on arutatud poolte menetluskulusid. Lisaks on arve nr 202202009 lisatud 22.02.20022 esitatud vastusele prokuratuuri kassatsioonile lisana 1 kui õigusabi arve. Samuti on kostjal ligipääs e-toimikule, kus vastavad arved nähtuvad. Seega on kostja igal juhul olnud teadlik kostjale tekkinud menetluskuludest ning kostja ei saa väita, et kostja ei olnud teadlik arvete olemasolust. Arvetel on välja toodud ka osutatud õigusteenuse sisu. Kostja tugineb vastuses aegumise vastuväitele ning leiab, et täitmisenõuded arvete nr 2020/09/256; 2020/11/002; 2020/12/231 osas on aegunud. Hageja ei nõustu kostja aegumise vastuväitega. Vandeadvokaat Üllar Talviste selgituste kohaselt oli pooltel tasus osas omavaheline kokkulepe, mille kohaselt pidi kriminaalmenetluse ajaks Harju Maakohtus kostja tasuma vähemalt pool selleks ajaks tekkinud võlast ning ülejäänud võla peale Riigikohtu lahendi tegemist. Seega pidasid pooled kriminaalmenetluse ajal läbirääkimisi, kuidas kostjal oleks võimalik hagejale 2
tekkinud võlgnevusi tasuda, mistõttu peatus nõude aegumine. Hageja määras kostjale täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks. Riigikohus tegi kriminaalasjas nr xxx otsuse 17.03.2022. Aegumine hakkas kulgema peale nõude täitmise tähtaja möödumist ehk 18.03.2022. Seega ei ole hageja nõuded aegunud ning kostjal on kohustus võlgnevused tasuda ehk täita hageja hagiavalduses esitatud nõuded. Hageja märgib, et viimane arve edastati kostjale 22.02.2022, s.o ligikaudu seitse kuud enne kostja kinnipidamisasutuses viibima hakkamise algust. Seega oli kostjal võimalik kontrollida oma e-posti aadressi. Kuna hageja ei keeldunud arvete tasumata jätmise tõttu õigusteenuse osutamisest või nõudnud teenuse osutamise eest ettemaksu/deposiiti, siis saab järeldada, et hageja ja kostja vahel oli arvete tasumise osas teistsugune kokkulepe. Hageja selgitab, et kriminaalmenetluses ei saa lihtsalt kliendilepingut oma suva järgi lõpetada, kliendi huve ei tohi kahjustada ning klienti ei tohi jätta kaitseta. Hageja osutas kostjale õigusabiteenust kohtumenetluse lõpuni, mille eest kohustus kostja maksma hagejale vastavat tasu. Ei esine ühtki asjaolu, mis viitaks hageja loobumisele nõuda õigusteenuse osutamise eest tasu. Samuti ei ole hageja ühtegi vaidlusalust arvet krediteerinud. 14.10.2025 kohtuistungil selgitas hageja, et kostjat esindanud vandeadvokaat Üllar Talviste ja kostja tegid kokkuleppe, et kriminaalmenetluse kulud tasub kostja pärast Riigikohtu lahendi jõustumist 17.03.2022, seega hakkas aegumine kulgema alates 17.03.2022. Sellega on ümber lükatud osade arvete aegumise vastuväide. Hageja teatas, et ei ole eluliselt usutav, et kostja ei lugenud lahendit, mille alusel ta vanglasse saadeti. Hageja leiab, et esimesele kolmele arvele ei saa kohaldada aegumist, kuna hageja andis kostjale uue tähtaja tasumiseks, mis on tõendatud tunnistaja ütlustega. See kokkulepe ei sisaldanud viivisest loobumist. Ei ole eluliselt usutav, et kogu kostja esindamisele kulunud töömaht ja tasu selle eest piirdunuks vaid mõne tuhande euroga. Hageja peab võimalikuks, et arve 4 ja 5 osas algab viivise arvestus nt hagi esitamisest või Riigikohtu lahendist. Hagejal ei ole võimalik esitada tõenditena e-kirju arvete nr 4 ja nr 5 saatmise kohta. Hageja palub hagi rahuldada. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 29 090.25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 23 222.38 eurot ning edasiulatuv viivis määras 0,06% päevas põhinõudelt summas 29 090.25 eurot alates 30.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 4610.00 eurot (käibemaksuta), millest riigilõiv moodustab 1610.00 eurot ning õigusabikulud 3000.00 eurot (käibemaksuta) ning viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et hageja poolt esitatud nõue on põhjendamatu. Hageja ei ole kostjale kahte arvet varem tasumiseks esitatud. Kostjale varasemalt tasumiseks esitamata arved ja nendest tulenevalt alusetult nõutavad viivised: - arve nr 2021110038, 27.10.2021, summas 7680.00 eurot ja viivise nõude summas 5004.29 eurot; - arve nr 202202009, 22.02.2022, summas 2400.00 eurot ja viivise nõude summas 1393.92 eurot. Hageja ei ole tõendanud nimetatud arvete kostjale varasemat saatmist, mistõttu kostjal ei ole olnud enne võimalik nende põhjendatuse osas seisukohta kujundada, samuti vastuväiteid esitada. Kostjale jääb arusaamatuks, millise kostja poolt tellitud toimingu tegemise eest on esitatud arve nr 202202009, mh mis õigusteenuse sisuks täpsemalt oli. Kostja on seisukohal, et osa nõuetest on aegunud, mistõttu kostja esitab aegumise vastuväite ja taotleb kohtult tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 alusel nõude aegumise arvesse võtmist. Kostja ei ole rikkunud enda kohustusi hageja ees tahtlikult, vastupidist ei ole tõendatud. 3
Kostja on seisukohal, et hageja nõue on järgmiste arvete puhul aegunud, samuti nende osas esitatud viivise nõuded: - arve nr 2020/09/256 esitatud 07.10.2020, tähtaeg 15.10.2020, summa 9785.41 eurot, viivise nõue 8630.73 eurot, kordusarved esitatud 26.11.2020 ja 30.12.2020, nõue aegus 31.12.2023; - arve nr 2020/11/002 esitatud 02.11.2020, tähtaeg 09.11.2020, summa 8000.00 eurot, viivise nõue 6936.00 eurot, kordusarve esitatud 30.12.2020, nõue aegus 31.12.2023; - arve nr 2020/12/231 esitatud 31.12.2020, tähtaeg 25.01.2021, summa 1224.84 eurot, viivise nõue 1005.35 eurot, nõue aegus 26.01.2024. Hageja ja kostja vahel 25.07.2019 sõlmitud lepingu punkti 4.3 kohaselt esitatakse arved elektrooniliselt lepingu punktis 1 toodud e-posti aadressile xxx. Kui kokku on lepitud arvete esitamine elektrooniliselt, siis hageja kliendile arvet paberkandjal ei saada. Hageja ei ole esitanud märgitud arveid ega viivisenõudeid e-posti aadressile xxx. Kuna kostja viibib kinnipidamisasutuses alates 16.09.2022, ei ole tal võimalik kasutada interneti teenuseid, mistõttu on igasugune teabe leidmine ja maksete sooritamine kahjuks komplitseeritud kuni vabanemiseni 16.09.2026. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu punkti 9.7 kohaselt kui klient ei tasu arvet ja/ või ei taasta deposiiti õigeaegselt on hagejal õigus keelduda õigusteenuste osutamisest ja/või nõuda edasise õigusteenuse osutamise eest ettemaksu ja/või täiendavat deposiiti. Hageja ei kasutanud ühtegi eelmärgitud õigustest, mis viitab nendevahelise teistsuguse kokkuleppe olemasolule. Kostja toimis oma kohustuste täitmisel heas usus ja vastavalt keerulises olukorras olnud võimalustele. Hageja on olnud teadlik kostja saatusest, mistõttu tõlgendas kostja hageja käitumist, kui loobumist õigusabi eest tasu nõuda. Viimast eeskätt kriminaalasja lõpptulemuse tõttu, samuti lähtudes varasemast nendevahelisest õigusabi osutamise praktikast, mille puhul on varasemaltki üks arve tühistatud/krediteeritud. Hageja ja kostja vahel sõlmitud leping ega ka ükski muu olemasolev dokument, õigusakt või kokkulepe ei anna hagejale põhjust nõuda ega eeldada, et kostja kohustub õigusabi teenuse osutamise eest esitatud arveid iseseisvalt kuskilt otsima või avastama. Kuna arveid nr 2021110038 ja nr 202202009 varasemalt kostjale esitatud ei ole, on nende kohta esitatud viivisnõuded alusetud. Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe, et hageja tasub õigusabi eest peale Riigikohtu lahendit. Kostja on seisukohal, et sellist kokkulepet ei ole sõlmitud. Kostjale tekitab sellise kokkuleppe puhul küsimusi hageja viivisenõuete arvestus, kuna hageja on arvestanud viivist maksetähtajale järgnevast päevast. Kostjal oli põhjust heauskselt eeldada arvete nr 2020/09/256; 2020/11/002 ja 2020/12/231 krediteerimist ka põhjusel, et vandeadvokaat Üllar Talviste ei esitanud Tallinna Ringkonnakohtule ühtegi õigusabi kulude tekkimist ega kandmist kajastavat dokumenti. Üllar Talviste poolt selgituses tehtud märkus teenuse "pro bono" osutamise kohta, on kohatu, sest kostja poolt on hagejale 2019. aastal tasutud kaks arvet. Hageja väide, et kostja oli osutatud õigusteenustega rahul, ei ole pädev. Samuti ei ole pädev hageja väide lepingu lõpetamise eritingimuste kohta, kuna hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu punkt 13.3 toob selgelt välja hageja õiguse loobuda õigusteenuse osutamisest, kui klient ei täida või rikub käesoleva lepingu olulist tingimust, sealhulgas ei tasu õigeaegselt lepingu alusel esitatud arvet. Hageja tegevus on olnud vastuolus nii hea raamatupidamis tava kui ka klienditeeninduse eetikaga. Kostja ei suuda mõista, mis tingis aastate pikkuse ootamise, seejuures ühegi meeldetuletuseta. 14.10.2025 kohtuistungil selgitas kostja, et tal oli vandeadvokaat Üllar Talvistega kokkulepe, et esindamine läheb kokku maksma mõni tuhat eurot, mille kostja on hagejale tasunud. Kostja ei arvanud, et õigusabi osutatakse tasuta. Kokkulepe oli, et kui riik maksab mingisuguseid kohtukulusid tagasi, siis Üllar Talviste saab sellest pool. Kostja selgitas, et läks vanglasse 16.10.2022 ning ei lugenud otsust, sai selle kohta esindajalt teate. Kostja sai digitoimikule juurdepääsu alles 2024. a või 2025. a alguses. Kostja arvas, et arved on krediteeritud. Kostja ei olnud maksejõuetu. Pooltel oli suuline kokkulepe, et esindamine läheb kostjale maksma mõni 4
tuhat eurot, kostja ei oleks saanud endale lubada esindajat, kes küsib 30 000.00 eurot. Sellisel juhul oleks ta kasutanud riigi õigusabi. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused I Tsiviilseadustiku üldosa seaduse(TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6, § 108 lg-s 1 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 29 090.25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 23 222.38 eurot ning edasiulatuv viivis määras 0,06% päevas põhinõudelt summas 29 090.25 eurot alates 30.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 25.07.2019 kliendilepingu, mille kohaselt kohustus hageja osutama kostjale õigusteenusena kaitset Harju Maakohtus süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 118 lg 1-13 lg 1 järgi, kriminaalasjas nr 18230100373 kuni kohtumenetluse lõpuni. Õigusteenust osutavaks advokaadiks oli partner Üllar Talviste. Kostja kohustus kliendilepingu alusel tasuma õigusteenuse eest hagejale tunnitasu 200.00 eurot tunni eest, millele lisandub käibemaks. Kliendilepingu p-s 4.3 leppisid pooled kokku, et arvete tasumise tähtaeg on 7 päeva arve kuupäevast ning hagejal on õigus esitada arveid elektrooniliselt e-kirjaga. Arvete elektroonilise esitamise e-posti aadress on xxx. Kliendilepingu kohaselt ei saada hageja kostjale arvet paberkandjal, kui kliendilepingu p-s 4.3 on kokku lepitud arvete esitamine elektrooniliselt (dtl 66-75). Vaidlus puudub, et hageja esitas kostjale õigusteenust kuni kriminaalasjas nr 18230100373 kuni kohtumenetluse lõpuni. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded ja vastuväited. II Kostja on esitanud aegumise vastuväite ning leiab, et hageja nõuded arvete nr 2020/09/256; 2020/11/002; 2020/12/231 osas on aegunud. TsÜS § 146 lg 1 alusel on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab nõude aegumistähtaeg sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 147 5
lg-st 3 tulenevalt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS § 167 lg 1 kohaselt peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. TsÜS § 167 lg 2 alusel on õigustatud isiku poolt kohustatud isikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramise korral aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni või kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni. Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale teenuse osutamise eest järgmised arved, mis on kostjal jätkuvalt tasumata: - 07.10.2020 arve nr 2020/09/256 summas 9785.41 eurot, tähtajaga 15.10.2020 (dtl 19-28); - 02.11.2020 arve nr 2020/11/002 summas 8000.00 eurot, tähtajaga 09.11.2020 (dtl 29-33); 31.12.2020 arve nr 2020/12/231 summas 1224.84 eurot, tähtajaga 25.01.2021 (dtl 34-35). Kostja on seisukohal, et hageja nõue arve nr 2020/09/256 (tähtaeg 15.10.2020) osas aegus 31.12.2023, nõue arve nr 2020/11/002 (tähtaeg 09.11.2020) osas aegus 31.12.2023 ning nõue arve nr 2020/12/231 (tähtaeg 25.01.2021) osas aegus 26.01.2024. Kostja leiab, et kuna nimetatud arvete osas on hageja nõuded aegunud, siis on aegunud ka samade arvete alusel esitatud viivise nõuded. Hageja ei nõustu kostja aegumise vastuväitega. Hageja on seisukohal, et nõude aegumine peatus, kuna pooled pidasid arvete tasumise osas läbirääkimisi. Kostja kohustus kriminaalmenetluse ajaks Harju Maakohtus tasuma vähemalt pool selleks ajaks tekkinud võlast ning ülejäänud võla peale Riigikohtu lahendi tegemist. Riigikohus tegi kriminaalasjas nr xxx otsuse 17.03.2022. Aegumine hakkas kulgema peale nõude täitmise tähtaja möödumist ehk 18.03.2022. Kuna hageja ei keeldunud arvete tasumata jätmise tõttu õigusteenuse osutamisest või nõudnud teenuse osutamise eest ettemaksu/deposiiti, siis saab järeldada, et hageja ja kostja vahel oli arvete tasumise osas teistsugune kokkulepe. Samuti ei ole hageja ühtegi vaidlusalust arvet krediteerinud. Hageja selgitas, et poolte suuline kokkulepe täiendava tähtaja andmiseks ei sisaldanud viivisest loobumist. Hageja tõendab tunnistaja ütlustega nõude aegumise peatumist täiendava tähtaja andmise tõttu. Tunnistaja vandeadvokaat Üllar Talviste ütluste kohaselt oli pooltel tasu osas omavaheline kokkulepe. Tunnistaja ja kostja leppisid Maakohtu viimasel istungil, kus toimus poolte vaidlus ja esitati menetluskulude nimekirjad, suuliselt kokku, et kostja tasub vähemalt pool menetluskuludest ära ning kui kriminaalmenetlus lõppeb, siis tuleb kostjal tasuda kõik tasumata arved. Kokkulepe sõlmiti Harju Maakohtu avalikus alas suuliselt, kokkuleppe sõlmimise kuupäevi tunnistaja ei mäletanud. Tunnistaja selgitas, et esitas menetluskulude nimekirja maakohtule. Tunnistaja ei mäletanud, kas ta esitas ringkonnakohtus menetluskulude nimekirja, kuid möönis, et võib-olla ei esitanud, kuna arved olid juba eelnevalt tasumata. Tunnistaja ei esitanud Ringkonnakohtule arveid, kuna see oleks suurendanud debitoorse võlgnevuse jääki advokaadibüroos. Tunnistaja selgitas, et eelmise aasta (s.o 2024. a) oktoobri alguses kostja helistas tunnistajale ja palus, et advokaadibüroo teeks kreeditarved ja selgitas, et tal pole raha arvete tasumiseks (dtl 208-210). Kostja on vande all antud ütlustega kinnitanud, et advokaat Üllar Talviste ütles talle, et esindamine läheb kostjale maksma mõned tuhanded eurod, mille kostja tasus. Kostja jäi vastuse võlgu selles osas, kas pooltel oli hiljem, pärast kirjaliku lepingu sõlmimist suulisi kokkuleppeid, kuid teatas, et maakohtus toimunud kohtuvaidluste ajal ei toimunud poolte vahel Harju Maakohtu maja avalikus alas arutelu selles osas, et kostja peab maksma pool menetluskuludest (dtl 205-207). Kohtu hinnangul on tunnistaja ütlused üldsõnalised ega sisalda konkreetseid faktiväiteid suulise kokkuleppe sõlmimise kohta. Tunnistaja ei tea konkreetset kuupäeva, millal sõlmiti hageja ja kostja vahel suuline kokkulepe arvete tasumiseks täiendava tähtaja andmiseks. Samuti ei ole üheselt selge, milliste arvete tasumiseks anti kostjale täiendav tähtaeg ning milliseks kuupäevaks 6
kohustus kostja arved tasuma. Kostja vande all antud seletuste kohaselt ei ole pooled sõlminud suulist kokkulepet täiendava tähtaja andmiseks. Seega on kohtu hinnangul tegemist sõnasõnavastu olukorraga. Seejuures on hageja hagiavalduse kohaselt arvete nr 2020/09/256; 2020/11/002; 2020/12/231 alusel arvestanud viivist alates maksetähtpäevale järgnevast päevast, kuigi hageja väitel kohustus kostja tasuma arved pooles osas alles pärast kriminaalasjas nr xxx lõpplahendi tegemist, s.o pärast Riigikohtu 17.03.2022 otsust. Kohus leiab, et antud juhul ei ole hageja piisavalt tõendanud kostjale arvete nr 2020/09/256; 2020/11/002; 2020/12/231 tasumiseks täiendava tähtaja andmist. TsÜS § 147 lg-st 1 tulenevalt algab nõude aegumistähtaeg sissenõutavaks muutumisega. TsÜS § 146 lg-st 1 tulenev kolmeaastane aegumistähtaeg arve nr 2020/09/256 osas algas alates 16.10.2020 ning lõppes 15.10.2023; aegumistähtaeg arve nr 2020/11/002 osas algas alates 10.11.2020 ning lõppes 09.11.2023; aegumistähtaeg arve nr 2020/12/231 osas algas alates 26.01.2021 ning lõppes 25.01.2024. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 25.10.2024 ehk pärast arvete nr 2020/09/256; 2020/11/002; 2020/12/231 alusel tekkinud nõuete aegumist. Kuna kohus leiab, et hageja arvete nr 2020/09/256; 2020/11/002; 2020/12/231 alusel tekkinud nõuded on aegunud, tuleb hagi nimetatud arvete alusel tekkinud nõuete osas jätta rahuldamata. Eelnevast tulenevalt jätab kohus rahuldamata ka hageja arvete nr 2020/09/256; 2020/11/002; 2020/12/231 alusel tekkinud viivise nõuded. III Kostja on esitanud arvete nr 202110038 ja 202202009 osas vastuväite, mille kohaselt ei ole nimetatud arveid kostjale esitatud. Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale teenuse osutamise eest järgmised arved, mis on kostjal jätkuvalt tasumata: - 27.10.2021 arve nr 202110038 summas 7680.00 eurot, tähtajaga 03.11.2021 (dtl 36-37); 22.02.2022 arve nr 202202009 summas 2400.00 eurot, tähtajaga 01.03.2022 (dtl 38-39). Hageja on seisukohal, et kostja väide, et hageja ei ole arveid nr 2021110038 ja 202202009 kostjale esitanud, on paljasõnaline. Kostja on kinnitanud õigusteenuse saamist, seega ei ole hageja hinnangul põhjust arvata, et hageja ei ole arveid kostjale edastanud ning on õigusteenust osutanud tasuta. Hageja on selgitanud, et arve nr 202110038 on 27.10.2021 esitatud ka kriminaalmenetluses kassatsioonkaebuse lisana 4 (dtl 115-134) kui menetluskulu kinnitav arve. Lisaks viibis kostja ise kostja suhtes toimunud kriminaalmenetluse istungitel, kus on arutatud poolte menetluskulusid. Lisaks on arve nr 202202009 lisatud 22.02.20022 esitatud vastusele prokuratuuri kassatsioonile lisana 1 (dtl 135-141) kui õigusabi arve. Samuti on kostjal ligipääs e-toimikule, kus vastavad arved nähtuvad. Seega on kostja igal juhul olnud teadlik kostjale tekkinud menetluskuludest ning kostja ei saa väita, et kostja ei olnud teadlik arvete olemasolust. Hageja leiab, et kostja peab tõendama, et arved nr 2021110038 ja 202202009 ei ole temani jõudnud. Hageja on 14.10.2025 toimunud kohtuistungil teatanud, et tal ei ole võimalik esitada tõenditena e-kirju arvete nr 2021110038 ja 202202009 saatmise kohta. Kostja leiab, et hageja oli kohustatud saatma arved kostja e-posti aadressile, mida kostja ei teinud. Kostja ei pea ise õigusabi teenuse osutamise eest esitatud arveid iseseisvalt kuskilt otsima või avastama. Kostja leiab, et kuna arveid nr 2021110038 ja 202202009 varasemalt kostjale esitatud ei ole, on nende alusel esitatud viivisnõuded samuti alusetud. Poolte vahel sõlmitud kliendilepingu p-s 4.3 leppisid pooled kokku, et arvete tasumise tähtaeg on 7 päeva arve kuupäevast ning hagejal on õigus esitada arveid elektrooniliselt e-kirjaga. Arvete elektroonilise esitamise e-posti aadress on xxx. Kliendilepingu kohaselt ei saada hageja kostjale arvet paberkandjal, kui kliendilepingu p-s 4.3 on kokku lepitud arvete esitamine elektrooniliselt (dtl 66-75).
7
Kostja on vande all selgitanud, et vandeadvokaat Üllar Talviste ütles kostjale, et kriminaalmenetluses esindamine läheb kostjale maksma mõned tuhanded ning kirjalik kliendileping sõlmiti poolte vahel hiljem. Kostja selgitas, et on osa arvetest tasunud, st see mõni tuhat eurot, mis kokku lepiti, on kostjal õigeaegselt hagejale tasutud. Kostja selgitas, et kriminaalasja menetlus oli väga mahukas ning ta pole siiani kõigi dokumentidega tutvunud. Kostja eeldas, et arved on krediteeritud (dtl 205-207). Tunnistaja vandeadvokaat Üllar Talviste ütluste kohaselt ei meenunud talle vestlus kostjaga selles osas, et ta oleks kostjale öelnud, et esindamine läheb kostjale maksma mõned tuhanded. Tunnistaja selgitas, et eelmise aasta (s.o 2024. a) oktoobri alguses kostja helistas tunnistajale ja palus, et advokaadibüroo teeks kreeditarved ja selgitas, et tal pole raha arvete tasumiseks (dtl 208-210). Kohtu hinnangul ei ole tõendatud arvete nr 2021110038 ja 202202009 kostjale esitamine. Kohus nõustub kostjaga selles, et kostja ei pidanud ise otsima õigusabi teenuse osutamise arveid kriminaalasja materjalidest, vaid hageja kohustus edastama kostjale arved e-posti aadressile. Antud juhul on hageja esitanud kohtule tõenditena arved nr 2021110038 ja 202202009, kuid ei ole tõendanud arvete saatmist kostja e-posti aadressile xxx vastavalt kliendilepingu p-s 4.3 kokkulepitule. Kostja on kinnitanud hagejalt õigusteenuse saamist ega arvanud, et õigusteenust osutatakse tasuta. Kostja arvas, et arved on krediteeritud, kuid antud juhul ei ole tõendatud, et pooltel oleks olnud vastavasisuline kokkulepe. Arvestades, et arvete nr 2021110038 ja 202202009 kostjale kättetoimetamine on tõendamata, tuleb lugeda arved nr 2021110038 ja 202202009 kostjale kättetoimetatuks hagimaterjalide kättetoimetamisega. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 14.11.2024. Kostja ei ole hagejale arvete nr 2021110038 ja 202202009 alusel õigusteenuse osutamise eest tasunud. Seega on põhjendatud hageja arvetest nr 2021110038 ja 202202009 tulenev põhinõue summas 10 080.00 eurot. Kliendilepingu punkti 9.6 kohaselt on hagejal deposiidi puudumisel või selle piisamatusel arve tasumiseks õigus nõuda kostjalt viivist 0,06% päevas tasumata summalt. Kohus on eelnevalt leidnud, et arved nr 2021110038 ja 202202009 on kostjale kätte toimetatud 14.11.2024. Seega on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates kättetoimetamisele järgnevast päevast, s.o alates 15.11.2024 kuni nõude täitmiseni. Viivis põhivõlgnevuselt 10 080.00 eurot perioodi 15.11.2024-24.11.2025 eest viivise määras 0,06% päevas moodustab 2268.00 eurot. IV Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et Advokaadibüroo WIDEN OÜ hagi V.Y vastu võlgnevuse väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 10 080.00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 2268.00 eurot ning edasiulatuva viivise määras 0,06% päevas põhinõudelt summas 10 080.00 eurot alates 25.11.2025 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõlgnevuse nõude summas 19 010.25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 20 954.38 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
8
TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuivõrd hageja nõudis kostjalt kokku 52 312.63 euro maksmist, millest kohus rahuldab 24% (12 348.00 eurot / 52 312.63 eurot), siis on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 76% ulatuses hageja kanda ja 24% ulatuses kostja kanda. TsMS § 177 lg 2 alusel määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.