Hageja: Rediem Capital AB (registreeritud Rootsi Kuningriigi Äriregistris registreerimisnumber 559310-46, asukoht XXX ), volitatud esindaja OÜ GS Core (registrikood 16183586, seaduslikud esindajad G.M ja P.Y ühiselt, e-post G.M-i.ee) Kostja: M.V (isikukood XXX, kehtiv registrijärgne elukoht puudub)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt M.V (isikukood XXX) hageja Rediem Capital AB (Rootsi Kuningriigi Äriregistri registreerimisnumber 559310-46) kasuks TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja kostja vahel 05.12.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr 18977495 ja 24.12.2024 nõude loovutusest tulenev 27.04.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud võlgnevus 566,88 eurot.
3.Mõista M.V-lt välja Rediem Capital AB kasuks viivis hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 140,61 eurot alates 03.10.2025 kuni 26.04.2026 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ehk summas 8,05 eurot.
Mõista M.V-lt välja Rediem Capital AB kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras peale hagi esitamist sissenõutavaks muutunud põhivõlalt (alates 11.10.2025 kuni 11.04.2026 osamaksed) alates iga osamakse tasumise tähtaja möödumisest kuni 26.04.2026 summas 4,85 eurot.
5.Mõista M.V-lt välja Rediem Capital AB kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras käesolevaks sissenõutavaks muutunud võlgnevuselt 566,88 eurot alates 27.04.2026 kuni kohustuse täitmiseni. 1
6.Mõista M.V-lt välja Rediem Capital AB kasuks TFBank AB (publ.) Eesti filiaali ja kostja vahel 05.12.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr 18977495 ja 24.12.2024 nõude loovutusest tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg järgmise graafiku alusel: osamaakse summa maksetähtaeg (eurodes) 11.05.2026 23,62 11.06.2026 23,62 11.07.2026 23,62 11.08.2026 23,62 11.09.2026 23,62 11.10.2026 23,62 11.11.2026 23,62 11.12.2026 23,62 11.01.2027 23,62 11.02.2027 23,62 11.03.2027 23,62 11.04.2027 23,62 11.05.2027 23,62 11.06.2027 23,62 11.07.2027 23,62 11.08.2027 23,62 11.09.2027 23,62 11.10.2027 23,62 11.11.2027 23,62 11.12.2027 23,62 11.01.2028 23,62 11.02.2028 23,62 11.03.2028 23,62 11.04.2028 23,62 11.05.2028 23,62 11.06.2028 23,62 11.07.2028 23,62 11.08.2028 23,62 11.09.2028 23,62 11.10.2028 23,62 11.11.2028 23,62 11.12.2028 23,89
7.Mõista M.V-lt välja Rediem Capital AB kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla summadelt alates sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulud 2
9.Jätta menetluskulud kostja kanda.
10.Mõista välja M.V-lt Rediem Capital AB kasuks menetluskuludena riigilõiv 280,00 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20,00 ja õigusabi kulud summas 136,40 eurot.
11.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (436,40 eurot) tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
12.Toimetada käesolev kohtuotsus kostjale kätte avalikult ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtuotsuse resolutsioon, s.o punktid 1–11 ning edasikaebamise kord.
13.Kohtuotsus tuleb lugeda kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
14.Vastavalt Riigi Teataja seaduse § 13 lõikele 9 ja Ametlike Teadaannete põhimääruse § 9 lõikele 5 määrata väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamise lõpetamise tähtajaks kolm kuud. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohtu selgitused
1.Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
2.Rediem Capital AB esitas 12.08.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1181,41 euro saamiseks. 15.08.2025 makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada ja Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond 09.09.2025 edastas ja andis asja üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Pärnu Maakohtule. Maakohus 17.09.2025 kohustas hagejat esitama oma nõue kostja
3
vastu ja põhjendama seda hagile ette nähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu. Hagi esitati kohtule 03.10.2025.
3.Kohus võttis hagi 29.10.2025 menetlusse ning kohustas kostjat esitama kirjalik vastus hagile 14 päeva jooksul alates hagi kättesaamisest. 03.10.2025 hagi koos lisadega ja 29.10.2025 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud avalikult 26.11.2025 avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu määratud tähtajaks (10.12.2025) kostja hagile ei vastanud ega ole seda teinud käesolevani. Seega loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
4.Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu (laenuandja) ja Kostja (laenusaaja) 05.12.2023 Kostja poolt kauba (iPhone 15 Pro) ostu eest tasumiseks kirjalikus vormis järelmaksulepingu nr 18977495. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kohaldatakse vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tarbijakrediidilepingule VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära ning muid kõrvalnõudeid tarbija ei võlgne. Kuivõrd hagejal ei ole esitada piisavalt veenvaid tõendeid vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiste kohta krediidiandja poolt, esitab hageja otstarbekuse kaalutlusel hagis nõude arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjena selliselt, et lepingust ei tekkinud kõrvalkohustusi (kõrvalnõudeid hageja ei nõua) ning nõudes ainult väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja viivist sissenõutavaks muutunud summalt seaduslikus määras. Algne kokkulepe nägi ette esmalt neli kuud maksepuhkust ja alates 10.05.2024 igakuiseid 60,18-euroseid võrdseid kuumakseid. Nõude ümberarvestuse tulemusena pidi kostja alates 10.05.2024 iga kuu 10.-ks kuupäevaks tegema igakuiseid 23,62-euroseid põhiosamakseid (viimane 23,89 €). Kostja on lepingu täitmiseks tasunud kokku 260,93 eurot, mille hageja arvestab võla põhiosa katteks. Tehtud maksed katavad täielikult ära 11 kuu maksekohustuse (10.05.2024 – 10.03.2025) ja osaliselt, 1,11 euro ulatuses ka 10.04.2025 makse kohustuse. 10.04.2025 maksest on tasumata põhiosa 22,51 eurot. Tasumata on ka kõik järgnevad maksed alates 10.05.2025 maksest. Algse lepingulise kohustuse suurust ja võlga silmas pidades ütles laenuandja kostjaga sõlmitud lepingu üles 24.12.2024. Kuivõrd nõude ümberarvestuse tulemusel ei olnud kostjal ülesütlemise seisuga ülesütlemist õigustavat võlga vähemalt kolme kuu maksete ulatuses, ei olnud täidetud VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud ülesütlemise materiaalsed eeldused ning ülesütlemisel ei ole õiguslikku tagajärge. Leping ei ole lõppenud. Seega hagi esitamise seisuga võlgneb kostja sissenõutavaks muutunud summadena 10.04.2025 – 10.09.2025 maksete tasumata põhiosa kokku 140,61 eurot (22,51 + 5 x 23,62). Kõik järgnevad maksed alates 10.10.2025 maksest (39 makset), kogusummas 921,45 eurot (38 x 23,62 + 23,89), muutuvad sissenõutavaks tulevikus, seejuures vähemalt osaliselt kohtumenetluse ajal, uues maksegraafikus ridadel 22-60 märgitud summades ja tähtpäevadel. Hageja palub need summad välja mõista alates maksetähtpäeva möödumisest või sissenõutavaks muutumisest. Kostjal on käesoleval hetkel sissenõutavaks muutunud summadest osaliselt või täielikult tasumata 6 kuu maksed kogusummas 140,61 eurot (vt eelmist punkti). Hagejal on õigus VÕS § 416 sätestatud korras leping üles öelda ja hageja võib seda teha kohtumenetluse ajal. Kuivõrd hagiavaldus koos ülesütlemisavaldusega toimetatakse kostjale kohtumenetluses kätte, saab kostja kätte ka ülesütlemishoiatuse ja ülesütlemise teate. Sellest tulenevalt on kohtule teada täiendava tähtaja algus ja lõpp ning ülesütlemise jõustumise aeg. Kostja võlgneb 05.12.2023 järelmaksulepingu nr 18977495 alusel hagejale sissenõutavaks muutunud 6 kuu maksete põhiosa summana 140,61 eurot. Hageja annab käesolevaga kostjale täiendava 14-päevase tähtaja alates hagiavalduse kostjale kättetoimetamisest 4
sissenõutavana võlgnetava summa 140,61 eurot tasumiseks hagejale. Hageja palub kostjal võla tasuda hageja esindaja OÜ GS Core kontole nr EE562200221087931968 Swedbank. Nõutud summa tähtaegselt tasumata jätmisel ütleb hageja kostjaga 05.12.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr 18977495 üles. Ülesütlemisavaldus jõustub täiendava teavituseta kostjale määratud täiendava tähtaja möödumisel. Kostjale on tasumata maksete tõttu saadetud korduvalt meeldetuletusi ja tasumise nõudeid. Kostja on meeldetuletusi ja oma lepingulisi kohustust täielikult ignoreerinud. Kostja ei ole enam kui 14 kuu jooksul makseid teinud ega tasumata jätmist kuidagi põhjendanud. Seetõttu eeldab hageja, et kostja ei täida oma kohustust ka ülesütlemishoiatusest tulenevalt ja leping muutub kohtumenetluse ajal üles öelduks. Sellest tulenevalt esitab hageja hagis esmase nõude kogu võla sissenõutavana väljamõistmiseks ning alternatiivse nõude hagi esitamise ajal sissenõutavaks muutunud summade ja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate summade väljamõistmiseks kostjalt. Kuivõrd kostja tegi viimase makse 26.07.2024 ja järgnenud aja sees ei ole midagi tasunud ega tasumata jätmist põhjendanud, on selge, et kostja ei maksa vabatahtlikult ja tähtaegselt ka tulevikus. Sellega on täidetud TsMS § 369 eeldus tulevase nõude täitmiseks esitatava hagi lubatavuseks. Hageja võib nõuda ja kostjalt tuleb välja mõista ka tulevikus (sh osaliselt ka kohtumenetluse ajal) sissenõutavaks muutuvad summad. Samuti on hageja nõude rahuldamine käesolevas menetluses otstarbekas menetlusökonoomia ja menetluskulude kokkuhoiu seisukohast. Hagejale ja ka kohtule tähendaks käesolevas asjas võla osaliselt välja mõistmata jätmine seda, et võla jääki tuleks mõne aja pärast uues kohtumenetluses algusest peale uuesti menetlema hakata, põhjustades sellega ka täiendavaid kulusid. Seetõttu on mõistlik ja otstarbekas käesolev hagis esitatud võlaküsimus selles menetluses lõpuni menetleda ja hagi kogu võlanõude osas rahuldada. 24.12.2024 loovutas algne võlausaldaja nõude hagejale, mida kinnitab laenuandja 19.09.2025 digitempliga nõude loovutamise kinnituskiri.
5.VÕS § 1 lg 5 ütleb, et tarbija on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. VÕS § 402 lg 1 defineerib tarbijakrediidilepingut kui krediidilepingut, millega majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hagi kohaselt on hageja nõude aluseks oleva lepinguga võimaldatud kostjal kauba eest ositi tasumine. Kahtlust ei ole sellest, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu on kostjaga lepingu sõlminud enda majandustegevuse raames. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja tegi esialgse võlausaldajaga lepingut sõlmides tehingu, mis seostus kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Seega tuleb asuda seisukohale, et hageja nõude aluseks olev leping on tarbijakrediidileping.
6.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 170 ütleb, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Hageja kinnitusel on kostjale edastatud teavitus nõude loovutamise kohta. Kostja ei ole vastuväidet nõude loovutamise osas esitanud. Riigikohus on 06.06.2007 lahendi 3-2-1-62-07 p 12 leidnud, et hagi rahuldamist ei välista see, kui nõude loovutamisest teatatakse pärast hagi esitamist või kui kostja saab loovutusest teada hagist. Kohus leiab, et kostja sai nõude loovutamisest teada vähemalt 5
käesolevas kohtumenetluses ning esialgse võlausaldaja nõue on kehtivalt hagejale loovutatud.
7.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Hagi kohaselt on esialgne võlausaldaja täitnud enda lepingulised kohustused kostja ees. Kostja aga on rikkunud kohustust teha lepingu kehtivuse ajal igakuiseid osamakseid vastavalt kokku lepitud maksegraafikule.
8.VÕS § 4034 lg 1tuleneb krediidiandja kohustus järgida seoses tarbijakrediidiga vastutustundliku laenamise põhimõtet ning selleks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Kui krediidiandja rikub VÕS 403 4 lg 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
9.Hagi kohaselt ei ole hagejal esitada piisavalt veenvaid tõendeid vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiste kohta krediidiandja poolt ja hageja esitas otstarbekuse kaalutlusel hagis nõude arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjena selliselt, et lepingust ei tekkinud kõrvalkohustusi (kõrvalnõudeid hageja ei nõua) ning nõudes ainult väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja viivist sissenõutavaks muutunud summalt seaduslikus määras. Arvestades, et VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise kohustus krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal ja hageja sõnul ei ole hagejal esitada piisavalt veenvaid tõendeid vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiste kohta krediidiandja poolt, tuleb asuda seisukohale, et hageja nõude aluseks oleva tarbijakrediidilepingu sõlmimisel ei ole täidetud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagejal on õigus nõuda kostjalt võlgnevust vastavalt VÕS § 4034 lg 7 alusel tehtud ümberarvestusele.
10.Algse lepingulise kohustuse suurust ja võlga silmas pidades ütles laenuandja kostjaga sõlmitud lepingu üles 24.12.2024. Kuivõrd nõude ümberarvestuse tulemusel ei olnud kostjal ülesütlemise seisuga ülesütlemist õigustavat võlga vähemalt kolme kuu maksete ulatuses, ei olnud täidetud VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud ülesütlemise materiaalsed eeldused ning ülesütlemisel ei ole õiguslikku tagajärge mistõttu andis hageja hagis kostjale täiendava 14-päevase tähtaja alates hagiavalduse kostjale kättetoimetamisest sissenõutavana võlgnetava summa 140,61 euro (hagi esitamiseks sissenõutavaks muutunud kuue kuu sissemaksete kogusumma) tasumiseks hagejale. Nõutud summa tähtaegselt tasumata jätmisel ütleb hageja kostjaga 05.12.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr 18977495 üles. Ülesütlemisavaldus jõustub täiendava teavituseta kostjale määratud täiendava tähtaja möödumisel. Ühtlasi pakkus hageja kostjale võimalust läbirääkimisteks.
11.Kohtumenetluses on jaatatud võimalus toimetada tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avaldus kostjale kätte ka kohtumenetluses, peavad ka sellisel juhul täidetud olema kõik materiaalõigusest tulenevad eeldused lepingu ülesütlemiseks. Ülesütlemisega 6
kaasnevad õiguslikud tagajärjed vaid siis, kui ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 1 esimese lause kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseks peavad olema seega täidetud järgmised eeldused: 1) tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, 2) krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja võla tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab võla tasumist, 3) tarbija on krediidiandja avalduse kätte saanud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 119.12.2025 otsus nr 2-24-114384 p 28).
12.Käesolevas asjas on kohus 03.10.2025 hagi koos lisadega ehk hagis sisalduva hageja nõude aluseks oleva lepingu ülesütlemise teate kostjale kätte toimetanud avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 3 ütleb, et lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.
13.Menetlusdokumentide menetlusosalisele Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetamine on fiktsioon. Menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamise eristaatust väljendab TsMS § 415 lg 1 p 1 sätestatud kostja õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kohtu hinnangul ei saa sellist menetlusdokumentide kättetoimetamise viisi võrdsustada tahteavalduse toimetamisega tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta või, alternatiivselt, lugeda, et tahteavaldus on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta. Kohus on seisukohal, et hageja 03.10.2025 hagis esitatud hageja nõude aluseks oleva lepingu ülesütlemise hoiatus on kehtetu ja 05.12.2023 järelmaksuleping nr 18977495 on endiselt kehtiv.
14.Hagist nähtuvalt oli hagi esitamise ajaks kostjal nõude ümberarvestuse tingimustes tasumata kuus osamakset kogusummas 140,61 eurot. Kuivõrd kostja tegi viimase makse 26.07.2024 ja järgnenud aja sees ei ole midagi tasunud ega tasumata jätmist põhjendanud, peab kohus nõustuma hageja järeldusega, et on selge, et kostja ei maksa vabatahtlikult ja tähtaegselt ka tulevikus. TsMS § 369 kohaselt võib, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida, esitada tulevase nõude täitmise hagi. Kostja ei ole pikka aega täitnud 05.12.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr 18977495 tulenevaid kohustusi ning kohustuste täitmata jätmise aeg, ca 1 aasta ja 10 kuud, annavad alust eeldada, et kostja ei asu oma kohustusi täitma ka tulevikus.
15.Kohus eeltoodust tulenevalt rahuldab hageja alternatiivse nõude mõista kostjalt välja 05.12.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr 18977495 tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlg 140,61 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 921,45 eurot, mõistes tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla välja alates maksetähtpäevadele järgnevast päevast (graafik on toodud kohtuotsuse resolutsioonis). 7
16.Ka tuleb eeltoodust tulenevalt rahuldada hageja nõue mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud põhivõlalt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla summadelt alates sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt.
17.Arvestades, et peale hagi esitamist on saabunud ja möödunud 11.10.2025 kuni 11.04.2026 osamaksete tasumise tähtpäevad ilma, et kostja oleks nimetatud osamakseid tasunud, tuleb kostjalt välja mõista viivis alates iga osamakse tasumise tähtaja möödumisest kuni 26.04.2026 summas 4,85 eurot. Arvestuse on kohus teinud tuginedes järgmistele alusandmetele: makseviivituses maksetähtpäev summa alates kuni päevade arv viivisemäär viivis 11.10.2025 23,62 € 12.10.2025 26.04.2026 197 10,15 1,29 € 11.11.2025 23,62 € 12.11.2025 26.04.2026 166 10,15 1,09 € 11.12.2025 23,62 € 12.12.2025 26.04.2026 136 10,15 0,89 € 11.01.2026 23,62 € 12.01.2026 26.04.2026 105 10,15 0,69 € 11.02.2026 23,62 € 12.02.2026 26.04.2026 74 10,15 0,49 € 11.03.2026 23,62 € 12.03.2026 26.04.2026 46 10,15 0,30 € 11.04.2026 23,62 € 12.04.2026 26.04.2026 15 10,15 0,10 €
18.Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
19.Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 punktides 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
20.TsMS § 162 lõige 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Viidatud sätte alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse 8
kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
21.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv 280,00 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist vajalike menetluskuludega TsMS § 138 lg 2 ja § 139 ning § 484 2 alusel ning nende väljamõistmine kostjalt on põhjendatud.
22.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjalt välja hageja õigusabikulud summas 110,00 eurot, millele lisandub käibemaks 24% ehk kokku 136,40 eurot ja hageja esindaja on osutanud õigusabi (hagi koostamine) 2,5 tundi. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja poolt välja toodud hagi koostamise ajakulu vastab asja keerukusele ja mahule ning taotletav tunnitasu (44 eurot + KM) ei ole põhjendamatult suur.
23.Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 436,40 eurot, millest 280,00 eurot on riigilõiv, 20,00 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu ja 136,40 eurot lepingulise esindaja õigusabikulud (koos käibemaksuga). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.
24.Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
25.Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
26.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. 9