KÜ Jaaniku 6 hagi A O vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
1013,88 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: KÜ Jaaniku 6 (XXX Hageja esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Roman Golovenko (xxx Kostja: A O (IK xxxx
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada KÜ Jaaniku 6 hagi A Oi vastu võlgnevuse ja viivise nõudes.
2.Välja mõista A Oilt KÜ Jaaniku 6 kasuks võlgnevus 01.02.2015 seisuga 807 (kaheksasada seitse) eurot 55 senti.
3.Välja mõista A Oilt KÜ Jaaniku 6 kasuks kuni kohtuotsuse tegemiseni viivis summas 44 (nelikümmend neli) eurot 66 senti.
4.Välja mõista A Oilt KÜ Jaaniku 6 kasuks viivis 0,07% päevas võlgnevuse summalt alates 16.05.2015 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
6.Välja mõista kostjalt, A Oilt KÜ Jaaniku kasuks menetluskulud 431 (nelisada kolmkümmend üks) eurot sh. hagi esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot ja õigusabikulu 228 eurot.
7.Välja mõista kostjalt, A Oilt KÜ Jaaniku kasuks viivis menetluskuludelt (431 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
I HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi (registrikood 1126607) asukohaga Jaaniku 6-10, Kohtla-Järve omanik ja korteriühistu Jaaniku 6 liige. Korteriühistu Jaaniku 6 põhikirja p. 3.2.1., 3.2.6.-3.2.9. kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma KÜ põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid, sh tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid (ka makseid elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest) ning maksetega viivitamisel tasuma viivist. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste, prügiveo ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest.
2.Hageja on igakuiselt esitanud kostjale põhjendatud arveid, kuid kostja ei täida oma kohustusi. Kostja võlgnevus on 01.02.2015 seisuga 807,55 eurot. Kompromissi sõlmimine kostjaga ei õnnestu. Kostja teatas, et tal ei ole võimalik maksta maksegraafiku järgi. Hageja oli nõus loobuma viivise nõudest, kuid järgnevatele pakkumistele kostja ei vastanud. Kostja ei ole alustanud võla tasumist isegi pärast hagi esitamist, ega maksa ka jooksvaid arveid. Hageja tugineb KÜS §-le 5 lg 1, 7 lg 4, 13 lg 4, 151 lg 1, KOS §-le 11, 13 ja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 807, 55 eurot, viivise 0,07% päevas alates 26.02.2015 kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi 0,07% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõiv 200 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot ja õigusabi kulud 348 eurot, kokku 551 eurot.
II KOSTJA VASTUS
3.Kostja tunnistab võlgnevust, on nõus kompromissiga ja soovib maksta võlgnevuse 807, 55 eurot osamaksetena 50 eurot kuus. Kostja ei ole nõus tasuma esindaja kulusid, kuna on korteri ühistu liige ja maksab korteriüüri. Kostja on KÜ Jaaniku 6 korteriühistu liige 2005 aastast ja on maksnud kommunaalmakse. Kostjal tekkisid rahalised raskused, mille tõttu tekkis ka võlgnevus.
III KOHTU PÕHJENDUSED
4.Arvestades hagi hinda 1013,88 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Tuvastatud on, et kostja on xxx alates 01.09.2005 (tl. 16) ja korterelamus Jaaniku 6 on asutatud korteriühistu (tl. 15). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on korteriühistu Jaaniku 6 liige ning majandamiskulude arvestamise ja võlgnevuse suuruse üle.
5.Hageja tugineb sellele, et kostja on rikkunud hageja liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma kaasomandi majandamise kulutused. Korteriomandi
eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord nähakse korteriühistu olemasolul korteriühistuseaduse (KÜS) § 4 lg 2 järgi ette korteriühistu põhikirjas. Majandamiskulud on korteriühistuseaduse tähenduses KÜS § 151 lg 1 järgi korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste eest (sh. küte) ja tehnosüsteemide hooldus- ja remondikulud ning need kujutavad endast korduvaid/perioodilisi kohustusi.
6.Korteriühistu Jaaniku 6 põhikirja p.3.2.6. ja 3.2.7 (tl. 24) järgi on ühistu liige kohustatud tasuma igakuiselt kaasomandi majandamiskulusid, sh. eraldised reservfondi ja ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest. Kostja sisulisi vastuväited võlgnevusele esitanud ei ole. Tuvastatud on et kostja on maksekohustust rikkunud, st. kostja ei ole majandamiskulusid tasunud. Järelikult on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 807, 55 eurot.
7.Hageja nõuab kostjalt viivist. Korteriühistu juhatus võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates (KÜS § 7 lg 4). Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367). Raha maksmisega viivitamise korral (so. täitmisega viivitamisel) peab arvestama viivise tasumise kohustusega. Kostja pidi ette nägema, et kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise suurusele ega määrale. Kuna kostja ei ole majandamiskulusid tasunud, on hageja õigustatud viivist nõudma ja see tuleb kostjalt välja mõista nõutud ulatuses, so. kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 44, 66 eurot ning edasi protsendina (0,07%) päevas alates 16.05.2015 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukuluks on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulu (dokumentaalse tõendi saamise kulu). Kohtuväliseks kuluks on menetlusosalise esindaja kulu. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Hageja palub menetluskuld jätta kostja kanda. Esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks tasutud riigilõiv 200 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot ja õigusabi kulud 348 eurot, kokku 551 eurot. Kostja ei ole hageja lepingulise esindaja kulude osas sisulisi vastuväiteid esitanud, väites ainult, et ta ei ole nõus tasuma esindaja kulusid, kuna on korteriühistu liige ja tasub
korteriüüri. Asjaolu, et kostja on korteriühistu liige, ei oma seost menetluskulude väljamõistmisega kaotanud poolelt. Menetluskulud kannab pool kelle kahjuks otsus tehakse (TsMS § 162 lg 1). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale õigusabi osutatud 3 tundi ja õigusabi kulude suuruseks on 348 eurot. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-145-13 p 14). Järelikult on kostja esindaja tunnitasu määr 100 ja 90 eurot käibemaksuta põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on tegemist tavapärase majandamiskulude võlgnevuse vaidlusega, milles tuvastamist vajavad asjaolud ei ole keerukad, samuti ei ole tõendite hulk ega toimiku maht suur. Hageja esindaja on menetluse kestel koostanud ja esitanud kohtule hagiavalduse ja täiendava kirjaliku seisukoha. Kohtu arvates on nõupidamised kliendiga hagiavalduse koostamise eelnev toiming, st. tegemist ei ole kuludega mille eest peaks kostja vastutama. Teisalt võib kliendiga nõupidamise sisuks olla õigusabi osutaja arvamus, mis käsitleb kohtuvaidluse võitmise võimalusi ja menetluse üldise käigu prognoosi. Eeltoodu alusel loeb kohus hagi koostamise põhjendatud ajaks 1 tunni ja kompromissi läbirääkimiste ja arvamuse koostamise eest 1 tunni. Seega on põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 228 eurot käibemaksuga (100+90+38) ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 200 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot ja õigusabi kulu 228 eurot, kokku 431 eurot. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Hageja lepinguline esindaja on vastava taotluse kohtule esitanud.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.