Eesti Vabariigi nimel Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
15.05.2015, Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-4721
Tsiviilasi
AS Lepna Elekter hagi Nordic Ehitusgrupp OÜ vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende
esindajad
AS Lepna Elekter, registrikood 10294020, asukoht Rakvere Rägavere tee 40, lepinguline esindaja Maarika Kutser
Nordic Ehitusgrupp OÜ, registrikood 11611072, asukoht Rakvere Võidu 110; juhatuse liige A A
Hagi hind
2315 eurot
kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
seni esitamata avaldusi ja dokumente hiljemalt 29.04.2015. Kohtuotsuse lubas kohus avalikult teatavaks teha 15.05.2015.
on nõus sõlmima kompromissi juhul, kui kostja nõustub kandma hageja menetluskulud täies ulatuses ning tasub need koos võlgnevusega hiljemalt 2015.aasta lõpuks.
10.Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. 11.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud ehituse töövõtu leping nr 3-2014 (tlk 7-10), mille kohaselt hageja kohustus teostama xxx elektritöid ning kostja kohustus hagejale tasuma üleandmis-vastuvõtmise aktiga vastuvõetud tööde eest peale tööde üleandmise-vastuvõtu akti aktsepteerimist 10 tööpäeva jooksul. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et hageja saatis kostjale e-postile tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid nr. 583 kogusummas 2264,40 eurot ja akti nr. 591 kogusummas 9690 eurot, mille kostja korrektselt tasus. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et 23.10.2014 koostati tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr. 638 ja väljastati arve nr. 4808 (tlk 14), mille kohaselt kuulus tasumisele 3945,60 eurot tasumise tähtajaga 06.11.2014.a. 10.11.2014.a. vormistati tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr. 649 ja arve nr. 4836 (tlk 16) summas 870 eurot tasumise tähtajaga 24.11.2014. Kostja kumbagi arvet õigeaegselt ei tasunud, vaid tasus võlgnevuse osaliselt 15.12.2014 summas 2500,60 eurot (tlk 18) ning tasuda jäi 2315 eurot. Kostja ei ole menetluses hageja nõude olemasolule vastuväiteid esitanud. Seega ei ole poolte vahel vaidlust asjaolu üle, et arvete nr 4808 ja 4836 alusel on kostjal hagejale veel tasumata 2315 eurot. Kostja on menetluses soovinud kokkuleppe sõlmimist, sest kogu võlgnevuse korraga tasumine on tulenevalt kostja raskest majanduslikust olukorrast käesoleval hetkel keeruline. Hageja kostjapoolse kompromissettepanekuga nõus ei olnud ning pakkus omapoolse kompromissi, millele kostja ei vastanud. Seega ei ole poolte kompromissläbirääkimised menetluses õnnestunud, kostja on nõuet tunnistanud ja seega on põhjendatud hageja nõue täielikult rahuldada. Puuduvad alused hageja nõude ajatamiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi täielikult ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingu nr 3-2014 ning arvete 4808 ja nr 4836 alusel välja 2315 eurot. Menetluskulud 12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise
suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta kostja kanda. Kostja on leidnud, et juhul kui hageja oleks kostja seadusliku esindaja poole pöördunud komtrollimaks, kas kostja sai kätte 2015. veebruaris saadetud meeldetuletuse kätte, siis oleksid pooled saavutanud kokkuleppe võlgnevuse kohtuväliseks lahendamiseks ning seega peaks poolte menetluskulud jääma poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et nimetatud kostja seisukoht ei ole asjakohane, kuivõrd seadus ei nõua, et hageja pöörduks kostja poole kokkuleppe sõlmimiseks enne kohtusse pöördumist. Samuti ei ole tähtsust menetluskulude jaotamisel asjaolul, et kokkulepe jäi kohtuväliselt sõlmimata. Menetluskäiku aluseks võttes puudub kohtul veendumus, et pooled oleks menetlusväliselt kokkuleppele saanud. Seega ei ole kostja poolt esiletoodud asjaolu piisav menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks ning kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kuivõrd kohus teeb otsuse hageja kasuks. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Marika Leimann /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.