Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-14-22876 Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava või põhjendava osata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus sama paragrahvi lõikes 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust käesoleva seadustiku § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. TsMS § 448 lg 41 sätestab, et sama seadustiku § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. TsMS § 448 lg 42 sätestab, et kui menetlusosaline ei ole kohtule sama paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Menetlusosalised on andnud 14.04.2015 peetud kohtuistungil nõusoleku otsusest kirjeldava ja põhjendava osa väljajätmiseks. Kostja võttis kohtuistungil hagi õigeks summas 1000 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude 42% ulatuses (summast 2 078,72 eurot hageja poolt nõutud summast 4 988,89 eurot), siis on põhjendatud jätta menetluskulud 42/100 ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised

2-14-22876 ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja (14.04.2015, 15.04.2015) koos arvetega, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks tasutud riigilõiv hagiavalduse esitamisel 375 eurot ja õigusabikulu 1 120 eurot. Hageja õigusabikulu sisaldab: 09.12.2013 konsultatsioon seoses XXX maakleritasu maksmata jätmisega (1 h – 80 eurot); 16.06.2014 hagivalduse koostamine kohtule esitamiseks (5 h – 400 eurot); 25.09.2014 kostja vastusega tutvumine (2 tundi – 160 eurot); 17.10.2014 vastuse koostamine ja esitamine kohtule (3 tundi – 240 eurot); 26.02.2015 kohtuistungiks ettevalmistamine, istungi ärajäämisest sai hageja teada vahetult enne kohtuistungit (1 tund – 80 eurot); 14.04.2015 kohtuistungiks ettevalmistamine (1 tund – 80 eurot); 14.04.2015 kohtuistungilt osavõtt (1 tund – 80 eurot). Hageja on märkinud, et õigusabikulu on arvutad tunnihinnaga 80 eurot. Hageja kinnitas, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tehtud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Selles osas vastab hageja taotlus TsMS § 176 lg-le 5. Kostja esitas hageja menetluskulude nimekirjale vastuväite 14.04.2015 toimunud kohtuistungil, leides, et tunde on liiga palju märgitud. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus, tutvunud poolte poolt menetluse käigus esitatud dokumentidega ning võttes arvesse, et tegemist oli keskmiselt keeruka ja mahuka tsiviilasjaga, peab hageja lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks kokku 7 tunni 15 min ulatuses. Selles ulatuses on hageja lepingulise esindaja toimingud kohtu hinnangul asja ajamisel põhjendatud ja vajalikud. Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus märgib, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-92-13), tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, 3-2-1-93-13) ja tunnitasu 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-11515, p 14). Äriregistri teabesüsteemi kohaselt ei ole Õiguskoda OÜ (registrikood 11726869) käibemaksukohustuslane. Kohus leiab, et tööühiku hind 80 eurot (ilma käibemaksuta) on käesolevas asjas mõistlik. Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga, kuid ajakulu ei ole esindaja kvalifikatsiooni ja vaidluse olemust arvestades kõigis positsioonides põhjendatud. Kohtu hinnang vajalikule ja põhjendatud ajakulule on järgmine: -

09.12.2013 konsultatsioon seoses XXX maakleritasu maksmata jätmisega ( koos 16.06.2014 hagivalduse koostamisega kohtule esitamiseks – 3 tundi;

-

17.10.2014 vastuse koostamine ja esitamine kohtule – 2 tundi;

-

26.02.2015 kohtuistungiks ettevalmistamine – 1 tund;

2-14-22876 -

14.04.2015 kohtuistungiks ettevalmistamine ja osavõtt – 1 tund 15 min (kohtuistung toimus protokolli kohaselt 45 minutit);

kokku: 7 tundi 15 min; seega on hageja põhjendatud esindaja tasu suuruseks 580 eurot (7 tundi 15 min x 80). TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagiavaldus on kohtule esitatud 19.06.2014 maakleritasu 4 799,95 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 167,04 euro ja edasiulatuva viivise nõudes, hagiavalduselt tasus hageja riigilõivu 325 eurot (hagiavaldus oli esitatud e-toimiku kaudu). Hageja 18.08.2014 hagiavalduse täpsustuse kohaselt on hagi esitatud maakleritasu 4 799,95 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 188,94 euro nõudes. Seega, on hagihinnaks 4 988,89 eurot. Hageja tasus 18.08.2014 täiendava riigilõivu summas 50 eurot. Riigikohtu PJK 10.12.2013 otsusega nr 3-4-1-20-13 tunnistati riigilõivuseaduse § 57 lg-d 1 ja 15 ning lisa 1 (alates 01.07.2012 kehtivas redaktsioonis) põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, mis sätestab tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Eeltoodust tulenevalt tuli 19.06.2014 hagiavalduse esitamisel hagihinnalt 4 988,89 eurot tasuda riigilõivu 325 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enamtasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 905 eurot (riigilõiv hagiavaldustelt 325 eurot + lepingulise esindaja kulu 580 eurot ilma käibemaksuta) ja tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskuludest 42%, mis teeb summa 380,10 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.