2.2.viivis mittevaralise kahju hüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15. jaanuarist 2015 kuni mittevaralise kahju hüvitise kohase tasumiseni.
4.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud Rain Ipsbergi kanda.
6.Mõista Rain Ipsbergilt (Ipsberg) H.S. kasuks välja menetluskulu 434 (nelisada kolmkümmend neli) eurot ja 70 senti.
7.Mõista Rain Ipsbergilt (Ipsberg) H.S. kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt
tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
KIRJELDAV OSA
1.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud 3. veebruaril 2015. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Hageja on esitanud kostja vastu hagi lepinguvälise kahju hüvitamise nõudes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hagi rahuldamise eelduseks on seega kostja õigusvastane tegu, hagejal kahju olemasolu ning põhjuslik seos kostja õigusvastase teo ning hagejal kahju tekkimise vahel. Kusjuures vastutusest vabanemiseks on kostjal VÕS § 1050 lg 1 järgi võimalik tõendada, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi.
4.Hagi kohaselt tungis kostja hagejale 19. aprillil 2014. a kallale ning lõi hagejat vastu selga metallist koeraketiga, põhjustades hagejale seljapiirkonda kehavigastused, so hematoomi ja marrastused, füüsilist ja hingelist valu ning hageja heaolu languse. Eeltoodust tulenevalt on kostja pannud toime VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 mõttes õigusvastase teo, mille tagajärjel on hagejale tekkinud kahju. Kuna kostja ei ole esitanud väiteid ega tõendeid selle kohta, et kostja ei ole kahju tekitamises süüdi ning hagis väljatoodud asjaoludest nähtub, et kostja lõi hagejat tahtlikult, leiab kohus, et hageja võib VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 ja § 1050 alusel nõuda kostjalt kahju hüvitamist.
5.Hagiavalduse kohaselt soovib hageja kostjalt mittevaralise kahju väljamõistmist kohtu äranägemisel. Hageja on seisukohal, et talle tekkinud mittevaralise kahju suurus on 20 000 eurot.
6.VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikule kehavigastuse tekitamisest ja/või tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju suuruse otsustab VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 alusel kohus diskratsiooniõigusest lähtuvalt. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 5 näeb ette, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Riigikohus on otsuses 3-2-1-18-13 märkinud, et kohus peab mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel sõltumata poolte taotlustest arvestama ka rikkumise laadi, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises ja muid asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Kohtute
väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 20 jj).
7.Hagiavalduse kohaselt tungis kostja hagejale kallale ja lõi hagejat tahtlikult vastu selga käe ümber seotud koeraketiga. Sellega tekitas kostja hagejale hematoomi ja marrastused. Kohtu hinnangul ei ole tegemist eriti raske tervisekahjustusega. Samuti ei nähtu hagiavaldusest, et saadud vigastus oleks hageja elukvaliteeti pikema aja jooksul mõjutanud. Kohus arvestab hüvitise suurust määrates ka sellega, et hageja on hagis märkinud, et tema kannatusi suurendas asjaolu, et tal oli ründe ajal süles imikust poeg, mistõttu põhjustas kostja hagejale lisaks kehavigastusest tingitud valule ja kannatustele ka kannatusi seoses hirmuga hageja poja elu ja tervise pärast. Samuti hageja väljatoodud asjaoluga, et kostja on pärast rünnet temasse suhtunud üleolevalt ja konfliktselt ning pole rünnaku eest vabandanud. Siiski on hüvitise suuruse määramisel primaarse tähtsusega tekitatud vigastuste raskus. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hagis välja toodud 20 000 euro suurune mittevaralise kahju suurus. Sellises suurusjärgus mittevaralise kahju hüvitist on kohtupraktikas välja mõistetud eelkõige olukorras, kus on tekitatud rasked ja püsivad vigastused, mis mõjutavad kestvalt ja oluliselt kannatanu elukvaliteeti (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 17. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-45320). Praeguses asjas hagiavaldusest nähtuvalt sellise olukorraga tegemist ei ole. Hagejale tekitatud vigastus on suhteliselt kerget laadi ning mingeid kestvaid tagajärgi sellest ei ole hageja hagis välja toonud. Arvestades eeltoodut ning sarnastes ja mõnevõrra raskemates asjades varem Eesti kohtute poolt välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitisi (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 10. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-5593; Harju Maakohtu 6. mai 2013. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-1228699, Harju Maakohtu 20. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-50219 ning Tartu Ringkonnakohtu 18. novembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-45078) ning Eesti Vabariigi keskmist elatustaset, leiab kohus, et käesoleval juhul on mõistlik hüvitis mittevaralise kahju eest 500 eurot.
8.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 1050 ja § 134 lg 2 alusel välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot.
9.Kohus leiab, et hageja viivisenõue mittevaralise kahju hüvitamisega viivitamise eest on VÕS § 113 lg 1 ja 2 ning § 94 lg 1 alusel põhjendatud. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista viivis mittevaralise kahju hüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesolevas asjas hagi esitamisest 15. jaanuaril 2015 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Kuna hagi rahuldatakse, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi jätta kostja kanda.
11.Tartu Maakohtule 5. märtsil 2015 edastatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuludena hageja esindajatasu summas 434,70 eurot. Menetluskulude nimekirjale lisatud arvest nr 20150094 nähtub, et hageja õigusabikulu hõlmab hagiavalduse koostamist, ajakulu 2 tundi ja 40 minutit, ning nõupidamist kliendiga, ajakulu 29 minutit. (tl 22). Hageja esindaja tunnitasu ilma käibemaksuta on 115 eurot. Hageja esindajatasu 434,70 eurot sisaldab käibemaksu.
12.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse keerukust ning asjaolu, et kostjat esindas vandeadvokaat, on hagejale osutatud õigusabiteenuse ühe tunni hind 115 eurot ilma käibemaksuta põhjendatud (vt ka Riigikohtu 9. detsember 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13, p 14). Arvestades käesoleva tsiviilasja
keerukust ning mahtu, on kohtu hinnangul hageja esindaja poolt käesolevas tsiviilasjas tehtud toimingud ning neile kulunud aeg samuti vajalik ja põhjendatud.
13.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 10 ning võttes arvesse asjaolu, et hageja on kinnitanud, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada leiab kohus, et hageja poolt kantud õigusabikulu tuleb kostjalt välja mõista koos käibemaksuga.
14.Hageja menetluskulud koosnevad seega esindajatasust summas 434,70 eurot. Kuivõrd kohus jättis eelnevalt menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu summas 434 eurot ja 70 senti.
15.Lähtudes hageja vastavast taotlusest ning TsMS § 177 lõikest 4, leiab kohus, et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni selle täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.