lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-12-28038/54

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 11.05.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-28038/54
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.05.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2083
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank Liising Aktsiaselts10434248

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. mai 2015. a Tartu

Tsiviilasja number

2-12-28038

Tsiviilasi

Swedbank Liising AS-i hagi Erkki Vadi vastu 7845,24 euro ja viiviste väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

0 eurot

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 24. novembri 2014. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Swedbank Liising AS-i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

21. aprill 2015. a

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja): Swedbank Liising AS (registrikood: 10434248; asukoht: Tallinn Liivalaia 8), esindaja Kaarel Teras Vastustaja (kostja): Erkki Vadi (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: X-XX, XXX), esindaja vandeadvokaat Anto Kasak

1.Tühistada Tartu Maakohtu 24.11. 2014 kohtuotsus

esindajad

RESOLUTSIOON

menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uus otsus, millega jätta Swedbank Liising AS kanda 24 % ja Erkki Vadi kanda 76 % maakohtus

kantud menetluskuludest.

2.Apellatsioonkaebus rahuldada.

Menetluskulude jaotus

Jätta maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste poolt kantud menetluskuludest 24 %

Swedbank Liising AS

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

kanda ja 76 % Erkki Vadi kanda. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Swedbank Liising AS esitas 18.07.2012. a Erkki Vadi vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 7 845,24 eurot ning viivise protsendina põhinõudelt (7 822,62 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni müügilepingu nr 0176020L punktis 5.1 sätestatud määras (7% aastas). Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Swedbank Liising AS (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti) ja Erkki Vadi 07.09.2007. a liisingulepingu nr 0176020L, mille esemeks oli sõiduauto BMW 318 CI Cabrio. Lepingu punkti 11.1 kohaselt kohustus kostja sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu. Üldtingimuste punkti 6.3 kohaselt kohustus kostja tasuma kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed ning kohustusliku kaskokindlustuse maksed.
2.Kostja hagi ei tunnistanud.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 24.11.2014. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis Erkki Vadilt Swedbank Liising AS-i kasuks välja 5956,96 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt 7% aastas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus jättis menetluskulud Swedbank Liising AS-i kanda.

Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja on edastanud kostjale 14.04.2010. a teatise lepingu nr 0176020L ülesütlemise kohta (I kd, tl 34) kostja registreeritud ja lepingus näidatud aadressil. TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). VÕS § 367 lg 3 mõtteks on arvestada VÕS 367 lõikes 1 sätestatud kulutuste määramisel liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Seega ei ole üldjuhul määrav liisingueseme tegelik müügihind, vaid selle väärtus ehk keskmine müügihind (turuhind) tagastamise ajal. Vara müügiakti nr 0176020L kohaselt anti sõiduauto BMW 318 CI CABRIO müüki 30.06.2010. a ja müüdi 09.12.2010. a hinnaga 6633,39 eurot (käibemaksuta, 103 790 EEK). Antud asjas määras kohus sõiduki turuväärtuse kindlakstegemiseks ekspertiisi ning kohtule esitatud ekspertiisiaktist (I kd, tl 147-172) nähtuvalt oli sõiduauto BMW 318 CI CABRIO (reg. märk XXX XXX) kohalikuks turuhinnaks 2010. a juunis 10 226 eurot (160 000 krooni, koos käibemaksuga). Kuna müüki suunamise aktis ja vara müügiaktis puudub hind, millega hageja soovis eset müüki anda, samuti puuduvad tõendid hinna alandamise põhjuste kohta, siis luges kohus liisingueseme müüki andmise hinnaks 10 226 eurot (käibemaksuga). Kuna hageja on näidanud hagis oma nõuded ilma käibemaksuta, siis arvestas kohus otsuse tegemisel liisingueseme turuväärtust ja müüki andmise hinda ilma käibemaksuta, mis on 8 521,67 eurot. Arvestades eseme turuväärtust selle tagastamise hetkel 8 521,67 eurot, vara jääkmaksumust 12 438,67 eurot, debitoorset võlgnevust 1 608,81 eurot, viivismaksete võlgnevust 22,62 eurot ning auto müügist saadud summat, oli kohus seisukohal, et kostjalt kuulub liisingulepingu nr 0176020L järgi väljamõistmisele 5 548,43 eurot (12 438,67 + 1 608,81 + 22,62 = 14 070,10 – 8 521,67 = 5 548,43 eurot). Kostja vaidles vastu hageja nõudele vara tagastusteenuse kulude hüvitamise osas, mis Credit Expert OÜ (I kd, tl 40) arve kohaselt on 159,78 eurot (käibemaksuta 2500,00 krooni) ja vahendustasule sõiduki realiseerimise eest, mis Amserv Auto AS-i arve (I kd, tl 42) kohaselt on 248,75 eurot (käibemaksuta 3892,13 krooni), kokku 408,53 eurot. Tagastusteenuse kulud tuleb välja mõista lisakuludena VÕS § 367 lg 4 alusel. Hageja on saatnud kostjale 14.04.2010. a teatise lepingu nr 0176020L ülesütlemise kohta (I kd, tl 34), kus muuhulgas palus liisingueseme tagastada hiljemalt 06.05.2010. a. Kohus on tuvastanud, et kostjale on tahteavaldus kätte toimetatud ning seega teadis kostja liisingueseme tagastamise kohustusest. Sõiduki üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtuvalt on kostja eseme üle andnud 18.06.2010 (I kd, tl 37). Kohus leidis, et kostja jättis oma kohustuse sõiduki tagastamiseks mõistliku aja jooksul täitmata ning hagejal on õigus nõuda sellega seoses tekkinud kulude hüvitamist. Kohus leidis, et igasuguse võõrandamisteenusega kaasnevad kulud ning hagejal ei olnud kohustust tegeleda sõiduki võõrandamisega ise. Kohus oli seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 5956,96 eurot (5 548,43 + 159,78 + 248,75). TsMS § 367 alusel mõistis kohus kostjalt välja viivise 7% aastas põhinõudelt, s.o 5956,96 eurolt, alates hagi esitamisest 18.07.2012. a kuni põhivõla tasumiseni. Kuna kostja on olnud nõus sõlmima kompromissi summas 5579,31 eurot ning hagi rahuldati summas 5956,96 eurot, siis pidas maakohus põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel hageja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Swedbank Liising AS esitas 23.12.2014. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist menetluskulude jaotuse osas ja selles osas uue otsuse tegemist, millega jätta 24% maakohtus kantud menetluskuludest Swedbank Liising AS-i kanda ja 76%

menetluskuludest Erkki Vadi kanda. Apellant palub ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) tuleb antud asjas kohaldada TsMS § 163 lg 1. Hageja ei ole keeldunud kompromissi sõlmimisest ega venitanud põhjendamatult menetlust. TsMS § 163 lg 2 mõtteks on lahendada olukord, kus võlgnik pahatahtlikult keeldub eeldatavalt väljamõistetava summaga samas suurusjärgus kokkuleppe sõlmimisest (Riigikohtu otsus ts. asjas nr 3-2-1-139-10 punkt 9). Käesoleval juhul ei ole hageja keeldunud (rääkimata pahatahtlikust keeldumisest) kompromissi sõlmimisest. Hageja soovis kompromissi lisada ühe sätte, mis reguleeris kokkuleppe rikkumise tagajärgi. Seda nimelt põhjusel, et kostja käitumise tõttu tekkis hagejal kahtlus, et kostjal ei ole huvi oma kohustusi täita ka pärast kompromissi sõlmimist ja selles nimetatud tingimustel. Hageja esitatud kompromissilepingu (lisa 1) kohaselt tuli kostjal tasuda 5 579,31 eurot. Kostja esindaja jättis kompromisslepingu allkirjastamata hoolimata hageja korduvatest märkustest, et kui kostja tasub tähtaegselt kokkulepitud summa (5 579,31 eurot), siis on võlgnevus tasutud ja täiendavalt ühtegi summat tasuda ei tule. Kostja poolt esitatud kompromissilepingu (lisa 12) jättis hageja allkirjastamata, kuna lepingus ei olnud märgitud sätet, mille kohaselt tekib kompromissi rikkumise tagajärjena hagejal õigus nõuda kostjalt kogu hagis esitatud nõude tasumist. Apellant leiab, et eelpool kirjeldatud asjaolude pinnalt ei saa antud juhul kompromissi sõlmimata jäämise asjaolusid pidada selliseks, mis annaks aluse jätta kõik menetluskulud Swedbank Liising AS-i kanda; 2) tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega nii, et 24% maakohtus kantud menetluskuludest jääb hageja kanda ja 76% kostja kanda.

5.Erkki Vadi vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on TsMS § 163 lg 2 eesmärk jaotada menetluskulud õiglaselt olukorras, kus üks pool on teinud ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, kuid teine pool on sellest põhjendamatult keeldunud ning kohus on seejärel otsustanud rahuldada hagi kompromissettepanekuga sarnases ulatuses. Kohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis vastustajalt apellandi kasuks välja 5956,96 eurot. Vastustaja tehtud kompromissettepaneku summa, millest apellant keeldus, oli 5579,31 eurot, mis on TsMS § 163 lg 2 mõttes sarnases ulatuses, milles kohus hagi rahuldas. Seega on menetluskulude jaotamine antud sätte alusel põhjendatud; 2) ei nõustu vastustaja, et apellant ei ole keeldunud kompromissi sõlmimisest ega venitanud põhjendamatult menetlust. 13.10.2014. a kohtuistungil tegi vastustaja ettepaneku sõlmida kompromiss summas 5579,31 eurot. Kompromissi ei sõlmitud, sest apellandi esindaja väitel ei olnud tal selleks volitusi. 15.10.2014. a saatis apellandi esindaja vastustaja esindajale ekirja seoses vastustaja poolt kohtuistungil tehtud kompromissettepanekuga. Apellant nõustus vastustaja kompromissettepaneku summaga, kuid sellegipoolest keeldus pakutud kompromissi sõlmimisest, nõudes, et kompromissi lisataks tingimus, mille kohaselt kompromissis kokkulepitud tingimuste rikkumise korral on Swedbank Liising AS-il õigus nõuda välja kogu müügikahju summas 7845,24 eurot. Vastustaja hinnangul on tingimuse näol tegemist sisuliselt leppetrahviga, mis on ebamõistlikult suur. Vastustaja pakkus välja uue kompromissi, mille tingimuste kohaselt oli vastustaja kohustatud tasuma kogu kompromissiga

kokkulepitud summa 5 tööpäeva jooksul kompromissi kinnitava määruse jõustumisest. Apellant keeldus ka sellest kompromissist. Apellandi esindaja ei kirjutanud alla ka talle vastustaja esindaja poolt 11.11.2014. a saadetud ja allkirjastatud kompromissile. Poolte vahel jäi kompromiss sõlmimata. Vastustaja on seisukohal, et apellant on põhjendamatult keeldunud kompromissi sõlmimisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja määrab TsMS § 173 lg 3 esimese lause alusel kindlaks menetluskulude jaotuse, millega jätab TsMS § 163 lg 1 järgi kostja kanda 76 % ja hageja kanda 24 % menetluskuludest.
7.Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et käesolevas asjas ei ole õige jagada poolte menetluskulusid TsMS § 163 lg 2 alusel. Riigikohus on selgitanud, et kohus võib TsMS § 163 lg 2 järgi kaaluda kompromissiettepaneku korral TsMS § 163 lg-s 1 sätestatust erinevat menetluskulude jaotust, kui viimati nimetatud sätte järgi ei oleks menetluskulude jaotus kompromissiettepanekut ja muid asjaolusid arvestades õiglane, arvestades mh asjaolu, et kompromissiettepanekust keeldudes venitas pool põhjendamatult menetlust. Seega võib kohus olukorras, kus pool on teinud menetluses kompromissiettepaneku ning hagi rahuldatakse pakutud kompromissiga sarnases ulatuses, teha TsMS § 163 lg 2 alusel kaalutlusotsustuse ja jätta menetluskulud tervikuna või suuremas ulatuses poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud, kuid seda üksnes juhul, kui kõiki asjaolusid arvestades oleks selline menetluskulude jaotus õiglane. Sellise otsustuse tegemisel peab kohus kaaluma kõiki asjaolusid ning oma otsustust ka põhjendama (RKTKo 3-2-1-87-13 p-d 15-17).
8.Asja materjalidest nähtub, et hageja esitas kostja vastu 18.06.2012 hagi 7845,24 euro nõudes. Kostja taotlusel määras kohus ekspertiisi liisingueseme müügihetke turuväärtuse kindlaksmääramiseks. Eksperdiarvamuse kohaselt oli sõiduki harilik väärtus 2010. a juunis 160 000 kr koos k/m-ga. Pärast eksperdiarvamuse teadasaamist esitas kostja kohtule täiendava tõendi kogumise taotluse ja taotles jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ( II kd lk 3-4). 24.03.2014 toimunud kohtuistungil kinnitasid mõlemad pooled, et on nõus kompromissi osas läbi rääkima ja hageja taotles selleks aega 3 nädalat (II kd lk 13). Asja materjalidest nähtub, et seejärel pidasid pooled läbirääkimisi. 13.10.2014 kohtuistungil selgitas hageja, et läbirääkimiste käigus jõuti summani 6000 eurot, mida hageja oli nõus ajatama. Kostja esindaja pakkus samal kohtuistungil, et kostja oleks nõus 5500 euro tasumisega maksegraafiku alusel (II kd lk 31-32). 15.10.2014 edastas hageja kostjale ettepaneku sõlmida kompromiss, mille alusel kostja tasub 5 579,31 eurot 6 kuu jooksul ja kui kostja tasumise tingimusi rikub, on hagejal sissenõutav nõudeõigus 7 845,24 eurole (II kd lk 39). 11.11.2014 edastas kostja kohtule kompromissi ettepaneku, milles tegi ettepaneku sõlmida kompromiss nii, et kostja tasub 5579,31 eurot 5 tööpäeva jooksul arvates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest (II kd lk 60). Asjas ei sõlmitud kompromissi põhjusel, et hageja soovis tagada kompromissi täitmise. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud asjaolud ei anna alust kohaldada TsMS § 163 lg 2 , kuna kompromissist olid huvitatud mõlemad pooled, kompromissi ettepaneku tegi hageja.

Ringkonnakohus möönab, et hageja poolt kompromissi sõlmimiseks seatud tingimus oli ülemäärane, arvestades summat, kuid samas ei nõustunud kostja algselt üldse kompromissina pakutud summaga ning menetluse käigus ei pakkunud ka teisi kostjat vähem koormavaid kompromissi tagamise abinõusid. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et menetluskulud tuleb jaotada TsMS § 163 lg 1 alusel viisil, et pooled kannavad menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

9.Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja jätab apellatsioonimenetluses kantud kulud TsMS § 163 lg 1 teise alternatiivi alusel j kostja kanda 76 % ja hageja kanda 24 % osas. Ringkonnakohus selgitab, et kuna käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).

/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.