Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Hageja on nõus kirjaliku menetlusega olles teadlik menetluslikest tagajärgedest. Hageja on nõus lahendama käesolevat vaidlust kompromissiga, mille kohaselt kostja tasub hagejale kogu hagitava summa ja pool riigilõivust osade kaupa igakuuliste maksetena kahe aasta jooksul. Hageja palub kohut välja mõista kostjalt X AS (asukoht X, aa IBAN EExxxxxxxxxxxxxxxxxx Danske Bank AS Eesti filiaal) kasuks 1537,75 eurot regressi korras veeavariis kannatanule väljamakstud kulude hüvitamiseks.Hageja menetluskulud välja mõista kostjalt välja mõistes kostjalt X AS kasuks 175 eurot hageja menetluskulude katteks.

KOSTJA VASTUS

Kostja hagi ei tunnistanud. Seetõttu ei soovinud ta ka kompromissi sõlmimist.Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasust. Hageja kahju ei ole seotud kostja korteriomandiga. Hagile lisatud dateerimata fotod ei oma tõenduslikku tähtsust. Kostjani ei ole jõudnud hageja kiri, pretensioon ja tagasinõue. Kostja esitab kohtule 2010 juuli kuni 2011 aprill kommunaalarved, millest nähtub, et korteri veekulu on püsinud stabiilsena ning ulatuslikule läbijooksule viitavaid veekulu suurendamise nähte veebruaris 2011 ei ole ilmnenud. Kostja tugineb enda ja tunnistajate ütlustele. Mingit veeavariid tema korteris veebruaris 2011 ei ole toimunud.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE

Hageja esitab kohtule 17.09.2014 oma seisukoha. See seisneb alljärgnevas. Maja haldanud firma remondimees vaatas sama maja ülemised korterid üle ja selgitas välja, et vesi pärines korterist nr xx. Fotod on tehtud korterist nr xx ja korteri omanik viibis fotode tegemise juures. Hageja taotleb korteriomaniku ärakuulamist kohtuistungil. Samuti taotleb ta remondimehe ärakuulamist, kes tegi elamu haldaja tellimusel elamus vajalikke remonditöid. Hageja taotleb veelkord kompromissi sõlmimist kostjaga. KOSTJA jääb oma 13.10.2014 kirjas kohtule oma arvamuse juurde, et hageja ei ole tõendanud kahju koosseisuliste elementide olemasolu. Ta taotleb kohtuistungil tunnistajate ärakuulamist.

KOHTUISTUNGID

11.02.2015 kohtu eelistungil ära kaks hageja tunnistajat ja kaks kostja tunnistajat. Tunnistajateks on nii Xxxxxxxx x-xx kui Xxxxxxxx x-xx omanikud ning kaks santehnikut . Tunnistaja V.K. selgitab, et tema elab korteris juba sellest ajast, kui kehtis kroon. Vee jooksu ei ole olnud veebruaris 2011, pole olnud midagi sellist ka, mis meelde jääks. Vee õnnetus oli siis, kui korteri ostsin .Siis keerasin vee kinni. See oli kroonide ajal kõik. Tunnistaja J.R. selgitab,et on krt. xx omanik ,1988.a. augustist elab seal.23.02.2011 tema avastas, et vannitoa laest seina mööda jooksis vesi alla ja ka korteri nurgast jooksis vesi alla. X tuli kohale J.M. ja ütles,et korteris xx on põlv katki.Vesi jooksis laest alla veel ka 23.õhtul ja 24.hommikul oli vannitoas plaatidel veel vesi. Paneelide vahelt jooksis musta vett. Pesu, mis kuivas restil, sai kannatada. M. ütles, et ta vahetas põlve üleval ära.Z. ja M. käisid korteris sees, seal haises ja ma ei saanud sinna minna. Tegemist on antisanitaarse korteriga. Avarii oli vist WC poti taga. See oli viies kord alates 2003.aastast kui korter xx meid uputab. Olime terve 24.kuupäeva kodus, sest elekter sädeles ja peksis pirne läbi. Viimane uputus oli kõige suurem. 24.kuupäeval oli vesi vannitoa põrandal veel. J.M. tuli kohale 15-20 või 30 minutiga, mitte

tundidega. M. vaatas, et meil jookseb laest vesi ja nad läksid Z.iga üles.Seal ei takistatud korterisse sisenemist. Poeg pildistas kahju. Tunnistaja selgitab fotosid. Pildid on tehtud mõni päev peale õnnetust, peale pühi. Tunnistaja vastab kostja esindaja küsimusele , et ta töötas avarii tekkimise ajal X võlakindlustajana.Kogu vannnitoa remondi tegi X. Peale remonti käis ka majavanem vaatamas oma naisega. Varasemad kahjustused olime me ise ära likvideerinud. Varasemalt nii suuri kahjusid ei tekkinud, olime siis kodus ja vesi sai ruttu kinni pandud ja ei tulnud nii suurt kahju. Tunnistaja E.P. selgitas,et teda kutsuti veebruarikuu teisel poolel Xxxxxxxx x-xx. N.S. helistas, et vanaema korteris uputab, et on probleem. Läksin vaatama järgmise päeva hommikul. Kõik oli tavapärane .Külma vee kraan oli kinni. Varasemale läbijooksule viitavaid tunnuseid ei olnud. Ma läbijooksu ei näinud. Tahtsin näha alumist korterit, koputasin, kuid keegi ei vastanud. Vahetatud detailidest nägin, et üks detail oli vahetatud. See oli vanni kohal, boileri küljes. See oli boileri küljes, peale kuulkraani. Kostja selgitab: Minu ema helistas kui olin valves .Ta rääkis, et tulid J.M. ja alumised elanikud. J.M. tormas vannituppa. Ta hüppas vanni ja ütles, et siit jookseb. Kust vesi tuleb, seal on põlv. Sealt ei jooksnud. Kui oleks olnud vanni kohal, siis oleks vesi jooksnud vanni. Kui oleks jooksnud ettepoole, oleks olnud põrand märg. Põrand oli kuiv. Sein oli kuiv, ei olnud läbijooksu jälgi kuskil. Jäljed korteris peaks olema näha 2-4 päeva. Kusagil ei olnud niiskust ja sein oli kuiv. Kui J.M. tegi töö, siis oleks ta pidanud kirjutama töö kirjelduse ja võtma osapoolte allkirjad. Ema boilerit kodus üldse ei kasuta. Ta kardab seda. Ema kasutab vett nii, et laseb ämbri täis ja siis kasutab seda vett. Siis sulgeb peale vee võtmist kohe kraani. Olen kuulnud ainult esimesest rikkest, mitte teistest. Korter on minu nimel. Ma ei tea, millise aadressi olen kindlustusele andnud. Linnavalitsuse jurist saatis kirja minu emale. Ema käis juristi juures. Tunnistaja J.M. selgitas :Olen käinud Xxxxxxxx x palju rikkeid likvideerimas. Oli juhus veebruaris 2011 ,oli kas nädalavahetus või õhtu, kas teine või kolmas korrus, seal üleminek oli katki, kus on ühenduskoht. Likvideerisin avarii. Poed olid kinni, tegin ise vajamineva tüki. Vesi pritsis nurgas kui tulin sinna. Üldkommunikatsioon selles korteris asub paremal pool vannitoas, see avarii oli ees vasakus nurgas. Katki oli kas al-pexi otsik või liitmik. Vesi oli kinni kui tegin tööd. Kas alumises korteris käisin, ei mäleta. Esimesel korrusel oli vana torustik ,see tehti lõplikult ümber. Kui palju vett vannitoas oli, ei mäleta. Iga päev on sellised mured. Arvan, et selle rikke põhjustas tootepraak, torud murduvad, inimesel ei ole võimalik seda murda. .Ei usu, et vesi jooksis vanni, ta pritsib mööda seina .Tekib mõra ja vesi läheb mööda seina alla. Põrand võib olla kuiv, ta pritsib seinale väikese kaarega. Hageja esindaja märgib, et kui on tegemist tootmispraagiga ,siis toru asus korteris, kus oli omaniku ainuvastutus. Omanik ise otsustab, kelle suhtes nõude esitab. Kostja esindaja märgib, et tegemist on kaasomandiga ja tootmisdefekti puutuva suhtes ei ole ta hageja esindajaga seetõttu nõus. Korteriomandi seaduse § 11 lg 3 sätestab olukorra, mis käsitleb seda, kui tekivad kahjud, mis on seotud ettenägematute asjaoludega, mis omanikust ei sõltu. Nii kostja kui hageja esindaja esitavad kohtule peale eelistungit kirjalikus menetluses oma täpsustatud arvamused ja selgitused, kus hageja jääb oma nõuete juurde ning kostja vaidleb hagile endiselt vastu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Vaidlust ei ole selles, et Valgas, Xxxxxxxx xx x korteris nr xx veeavarii tagajärjel kahjustused tekkisid. Need on tõendatud tunnistajate J.R. ütlustega, hageja poolt esitatud fotodega kahjustustest ning teiste dokumentaalsete tõenditega, mis on lisatud hagile. Ka ei ole vaidlust selles, et kostjale kuuluv korter asub J. R. korteri kohal.

Vaidlus on selles, kas kahjustused tekkisid sama maja korteris nr xx tekkinud veetoru katki mineku tagajärjel ja kas selle eest saab vastutada korter xx omanik tuginedes korteriomandi seaduse § 11 lg 3-le. Poolte vahel on vaidlus Xxxxxxxx x-xx veekulu üle veebruaris 2011,sest vee kulust võiks samuti järeldada, kas vett kulus all asuvas korteris kahjustuste tekitamiseks. Arvetest nähtub , et veebruaris 2011 oli veekulu pool kuupmeetrit suurem kui sama aasta jaanuaris ja märtsis (jaanuari kulu 0,5 m 3 ,veebruari kulu 1,0 m 3 ,märtsi kulu 0,5 m 3. ) Kohus nõustub siinkohal hageja seisukohaga ,et kahju põhjustamiseks ei ole vaja mitut kuupmeetrit vett (hageja seisukoht tl 95). Samuti peab kohus tõeseks tunnistajast san. tehnika spetsialisti J.M. ́a ütlust vee vanni mitte jooksmise kohta(sellisel juhul oleks tõene, et avarii tõttu kahju ei oleks tekkinud). Tunnistaja J.M. ütles, et vesi pritsib mööda seina ja läheb mööda seina alla. Ta pritsib seinale väikese kaarega ja põrand võib olla kuiv. Et just tema sündmuskohal käis, viitavad kostja ema V.K. ütlused kostjale(millised kostja istungil edasi ütlustena edasi andis) ning ka J.M. enda ütlused, kus ta viitab avarii likvideerimisele pühade ajal Xxxxxxx xx. x-s . Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et avarii tekkimine korteris nr 22 oli tingitud tootmispraagist. See on tunnistaja arvamus, mis on kirja pandud kohtu eelistungi protokollis :“Arvan , et selle rikke põhjustas tootmispraak“(tl 72 pöördel )Tunnistaja arvamust ei saa samastada tõendiga. Seega ei saa siinkohal regresshagi lahendamisel kohaldada ka Korterimandiseaduse § 11 lg 3 sätteid ,mille kohaselt ei vastuta korteriomanik oma kohustuste rikkumise eest kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kohus leiab, et korteri nr xx torude sanitaartehnilise korrasoleku eest sai veebruaris 2011 vastutada ainult kostja. Kuna ükski veetoru ega sõlm ei ole igavesti laitmatult funktsioneeriv olenemata tema tootmiseks kasutatavast materjalist, peab korteriomanik ise olema valvas, et mingil ajahetkel võib tekkida rike . AÕS § 72 lg 5 kohaselt kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt ,et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kõigi kaasomanike huvides on, et korteriomanik hoiab korras tema korteris asuvad veetorud ning rikke korral selle likvideerib. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuma hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Korteri kasutamisel ei piisa (nagu seda tehti) veetorustiku rikke vältimiseks veekraani harvast kasutusest(kostja ütlustel võttis korter xx kasutaja kraanist ämbri vett, keeras siis kraani kinni ja kasutas ämbris olevat vett) . Korteriomandiseaduse § 11 lg 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest ,mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kui korteriomanik oma kohustust rikub, võib temalt nõuda kohustuse täitmist tuginedes VÕS § 101 p. 1-le. Siinkohal on kostjast korteriomanik rikkunud kohustust hoida oma korteris veetorud korras ,mistõttu teine korteriomanik – hageja, nõuab kahju hüvitamist ,mille eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud(VÕS § 127 lg 1) Haginõue on tõendatud peale kohtuistungil ärakuulatud tunnistajate ja poolte ütluste ka hageja poolt hagile lisatud dokumentidega, milleks on kahjuteade(tl 5,6), kindlustuspoliis(tl 713),kinnistu väljavõte (tl 14),et kostjale nimetatud korteriomand kuulub, teade kostjale kahju põhjustamise kohta ja fotod (tl 15-21),kahju likvideerimisega seotud dokumendid ,sealhulgas kahju maksumuse kalkulatsioon(tl 23-29).

Hageja viitab kostjale kahjunõude esitamisel Võlaõigusseaduse(VÕS) § 492 lg 1-le ,mis sätestab : „Kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. „ Kuna Valgas, Xxxxxxx xx. X-xx korter oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud X AS-i kindlustuslepinguga, poliis nr xxxxxxx ja kindlustusselts hüvitas nimetatud lepingu alusel korteriomanikule kahju 1537,75 euro ulatuses, siis tekkis kindlustusseltsil seadusest tulenev kahjunõue kostja vastu. Asjas ei oma tähtsust, et korter nr xx korteriomaniku tööandjaks oli hageja. Korteriomanikul oli valida, millises kindlustusasutuses ta oma korteri kindlustas ning seda valikut ei saa temale ette heita.

Menetluskulud Tuginedes TsMS § 162 lg 1 hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kostja kahjuks, mistõttu menetluskulud kannab kostja. /allkirjastatud digitaalselt / Marge Tamme Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.