Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja Siiri Traat-McClelland (epost: [email protected]); Kostja: XXXOÜ (registrikood XXX, e-post: XXX); Kostja lepinguline esindaja Eino Tamm (e-post: [email protected]).
kahju
hüvitamise,
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt hageja kasuks töövõtulepingu nr 2013-007 ja selle lepingu lisakokkuleppe järgi põhivõlg summas 5692,05 eurot ning leppetrahvi, viivist leppetrahvilt ja viivist põhivõlalt kokku 5692,05 eurot (millest leppetrahv on 1267,12 euro ning leppetrahvilt sissenõutav viivis on 82,31 eurot).
3.Muus osas jätta hagi rahuldamata.
4.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 20.05.2013 töövõtulepingu nr 2013007. Lepingu järgi oli kostja kohustatud tegema hageja korteris renoveerimistöid vastavalt lepingu lisale nr 1 (pakkumine nr 220). Lepingu punkti 2.2 kohaselt leppisid pooled kokku, et tööde alustamise päevaks on 25.05.2013 ning tööde lõpetamise tähtajaks on hiljemalt 25.08.2013. Vastavalt lepingu punktile 4.1 maksab tellija töövõtjale tööde teostamise eest tasu 13 209, 60 eurot, sisaldab käibemaksu. Hageja tasus kostjale osamaksetena kokku 12 291,66 eurot (t lk 143).
2.26.07.2013 saadetud e-kirjas selgitas hageja kostjale, et ta ei maksa kogu summat, kuna osa tööst on veel tegemata. Samuti tõi hageja välja puudused, mis tuleb kostjal likvideerida. Hageja on korduvalt kostjat teavitanud ebakvaliteetsest remonttööde teostamisest, paludes kostjal puudused kõrvaldada.
3.07.09.2013 saadetud e-kirjaga andis hageja kostjale täiendava tähtaja teostada kokkulepitud tööd hiljemalt 27.09.2013.
4.27.09.2013 e-kirjas lubas kostja, et teostab kõik pooleliolevad tööd, kuid ei ole seda tänaseni teinud. Kostja lõpetas tööd 16.10.2013, leides, et tema poolt on kõik tehtud.
5.Hageja tellis korteri remonttööde kvaliteedile ekspertiisi. Riiklikult tunnustatud ekspert Peeter Park toob ekspertarvamuses esile remontööde puudused ja on hinnanud ümberehitustööde maksumuseks kokku 6048 eurot käibemaksuga. Hageja tasus eksperdile ekspertarvamuse eest 600 eurot.
6.Pooled leppisid lepingu punktis 5.1.7 kokku kostja kohustusest tasuda kommunaal- ja kõrvalkulud hageja poolt üüritavas korteris kui kostja ei teosta töid kokkulepitud ajaks. 28.09.2013 teavitas hageja kostjat, et nõuab üüritava korteri kommunaal- ja kõrvalkulude hüvitamist, kuna ei saa puudustega remonditud korterit kasutada. Hageja on tasunud sh korteriüüri 200 eurot.
7.Hageja loeb enda kahjuks kokku 6848 eurot, mis moodustub järgmistest summadest: ekspertarvamuses toodud ümberehitustööde maksumus kokku 6048 eurot käibemaksuga, ekspertarvamuse tellimise kulu 600 eurot ning üürilepingu alusel makstud üür 200 eurot.
8.Pooled leppisid lepingu punktis 6.2 kokku õiguse nõuda leppetrahvi. Hageja arvestab leppetrahvi määras 0,2 % päevas alates 26.08.2013 kuni 16.10.2013, s.t. viivitatud perioodi eest. Vastava perioodi pikkuseks on 51 kalendripäeva. Võttes aluseks hageja poolt makstud tasu 12 291,66 eurot, on leppetrahvi suuruseks kokku 1253,74 eurot (12 291,66 x 0,2 % x 51 päeva).
9.Hageja nõuab kostjalt välja kahjuhüvitise summas 6848 eurot ning leppetrahvi summas 1267,12 eurot. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras nii kahjuhüvitiselt kui leppetrahvilt kuni vastava kohustuse täieliku tasumiseni. Hageja arvestab kahjuhüvitiselt viivist alates hagi esitamisest 14.08.2014 kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni. Leppetrahvi viivist arvestab hageja alates 29. oktoobrist 2013 kuni hagi esitamiseni ning sealt edasi jätkuv viivis kuni leppetrahvi täieliku tasumiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED
10.Kostja võtab hagi osaliselt õigeks. Kostja nõustub hagejale hüvitama puuduste likvideerimiseks tekkinud kahju summas 1788 eurot, sisaldab käibemaksu. Ülejäänud osas vaidleb kostja hagile vastu.
11.Kostja kohustus remontima hageja korteri ajavahemikul 25.05.2013 kuni 25.08.2015 töövõtulepingu nr 2013-007 lisas nr 1 (pakkumine nr 220) näidatud mahus. Tööde hinnaks lepiti kokku 13 209, 60 eurot käibemaksuga. Kostja teostas töö ja hageja maksis kostjale vastu võetud tööde eest kokku 12 291, 66 eurot. Lepingusummast jäi hagejal tasumata 917, 94 eurot.
12.Kostja on seisukohal, et hageja ei ole enne kohtusse pöördumist kostjale esitanud pretensioone töö kvaliteedi osas ega nõuet töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks. Kostja ei ole 29.10.2013 dateeritud nõudekirja varem kätte saanud, mistõttu kostja tutvus sellega alles hagimaterjalide kättesaamisel.
13.Kostja möönab, et lepingu täitmise ajal tuvastasid pooled töös puudusi, mistõttu kostja tegi enne korteri valduse hagejale üleandmist parandusi. Hageja võttis korteri valduse üle 16.10.2013, st töö valmis 51 päevase hilinemisega. Kostja leiab, et korteri valduse vastuvõtmisega nõustus hageja tehtud tööde parandustega. Kostja leiab, et kuivõrd hageja tasus iga arve pärast töö tegemist, siis sellise käitumisega hageja nõustus töö kvaliteedi osas.
14.Kostja heidab ette, et hageja ei ole kaasanud kostjat tööde defektide kindlakstegemisele, vaid on teinud seda ühepoolselt, andes eksperdile lähteandmetena moonutatud informatsiooni. Vastutus töö kvaliteedi osas on ka hagejal, kes tellis mittesobivad materjalid.
15.Kostja esitab vastuväite eluruumi üürilepingu alusel makstud üüri tasumise nõudele. Kostja leiab, et vastavalt töövõtulepingu punktile 5.1.7 peab kostja hüvitama kommunaal- ja kõrvalkulud, üürisumma hüvitamises ei ole pooled kokku leppinud. Seega ei kuulu üürisumma 200 eurot hüvitamisele.
16.Kostja palub jätta viivise nõude täielikult rahuldamata, kuna hageja ei ole esitanud pretensioone töö kvaliteedi osas mõistliku aja jooksul, vaid kostja sai puudustest esmakordselt teada kohtu saadetud hagimaterjalidest. Samuti ei ole hageja andnud kostjale võimalust puuduste kõrvaldamiseks, mistõttu kostja pole viivituses.
17.Kostja ei nõustu leppetrahvi 1267,12 eurot suuruse osas. Leppetrahvi suuruse määramisel tuleb lähtuda tööde maksumusest, mis ei olnud veel lepingus kokkulepitud tähtajaks ära tehtud. Kostja leiab, et leppetrahvi suurus võiks olla 85,89 eurot, mida arvutatakse järgmiselt: 18 eurot (2298,70 x 0,2 % x 4 päeva) + 67, 49 eurot (717,94 x 0,2 % x 47 päeva) = 85,89 eurot.
18.Kostja teeb tasaarvestuse avalduse. Lepingusummast on kostjale tasumata 917, 94 eurot, lisaks on pooled kokku leppinud hinnaalanduses 200 euro ulatuses (plaatimistööde madalama kvaliteedi eest). Seega on kostjal saamata jäänud 717,94 eurot, millest arvata maha leppetrahv 85,89 eurot, on kostjal hageja vastu jätkuvalt lepingust tulenev tasu nõue summas 632, 05 eurot (717,94 -85,89 =632, 05 eurot). Kostja tasaarvestab oma
nõude 632,05 eurot aktsepteeritava võlaga hageja ees (1788 eurot) nõuete kattuvas osas. Pärast tasaarvestust jääb kostja võlaks hagejale 1155,95 eurot, mille kostja on 07.10.2014 hageja kontole AS-is Swedbank üle kandnud.
19.Kostja on seisukohal, et ta on haginõude põhjendatud ulatuses rahuldanud ja hagi esitamiseks puudus vajadus. Kostja palub jätta hageja menetluskulud hageja kanda.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
20.Arvestades hageja ja kostja seisukohti ning hinnates kõiki kogutud tõendeid, rahuldab kohus hagi osaliselt.
21.Hageja ja kostja vahel 20.05.2013 sõlmitud töövõtulepingust nr 2013-007 (edaspidi leping) nähtub, et lepingu objektiks on hagejale kuuluv korter aadressil Punane 21-145, Tallinn. Lepingu p 2.1 kohaselt tuli kostjal teostada hageja korteris renoveerimistöid. Vaidlust ei ole, et täpsem töökirjeldus on määratud lepingu lisas nr 1 (pakkumine nr 220, t lk 18-19), seega on nimetatud tööd poolte vahelise lepinguga hõlmatud. Kohus ei korda menetlusökonoomiast tulenevalt lepingu lisas nr 1 loetletud tööd üle. Hageja leiab, et kostja on rikkunud töövõtulepingut kahel viisil: (1) kostja ei täitnud töövõtulepingut tähtaegselt, (2) kostja teostas osad tööd puudustega.
22.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
23.Hageja on esitanud järgmised nõuded: 1) kahjuhüvitise nõue 6848 eurot, lisanduvad viivised seadusjärgses määras alates hagi esitamisest 14.08.2014 kuni nõude täitmiseni; 2) leppetrahvi nõue 1267,12 eurot, lisanduvad viivised seadusjärgses määras alates 29.10.2013 kuni hagi esitamiseni ning sealt edasi jätkuv viivis kuni nõude täitmiseni.
24.Hageja on tellijana olnud tarbijaks, seega on tegemist tarbijatöövõtulepinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 4 ja § 641 lg 2 p 1 ja p 5 tulenevalt on tarbijatöövõtulepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude eelduseks käesolevas asjas: (I) kehtiv töövõtuleping, (II) kohustuste rikkumine, töö ei vasta lepingutingimustele, (III) tellijal puuduste teatamise kohustus, (IV) vastutus, see et töövõtja ei tõenda, et tellija vastutab töö lepingutingimustele mittevastavus eest, (V) kahju, (VI) põhjuslik seos, (VII) tellija võib nõuda töö parandamist.
25.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid 20.05.2013 töövõtulepingu nr 2013-007 (t lk 14-17); 2) kostja on kohustatud tegema hageja korteris renoveerimistöid vastavalt lepingu lisale nr 1 (hinnapakkumine nr 220, t lk 18-19);
3) kostja pidi töid alustama 25.05.2013 ning lõpetama tööd hiljemalt 25.08.2013 (lepingu punkt 2.2, t lk 14); 4) lepingus kokku lepitud tasu suuruseks on 13 209,60 eurot käibemaksuga (lepingu lisa nr 1, t lk 19); 5) hageja tasus kostjale osamaksetena kokku 12 291,66 eurot (t lk 143); 6) lepingu täitmise ajal tuvastasid pooled töös puudusi (t lk 122); 7) hageja võttis korteri valduse üle 16.10.2013; töö valmis 51 päevase hilinemisega (t lk 121);
26.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on rikkunud lepingulist kohustust ning kas sellest tulenevalt on hagejal õigus kostjalt nõuda kahju hüvitamist. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hagejal on õigus kostjalt nõuda leppetrahvi ja viiviste maksmist.
27.Hageja väidab, et kostja rikkus lepingut, sest kostja ei teinud lepingus sätestatud töid tähtaegselt ning tegi tööd puudustega. Hageja on seisukohal, et kostja tegi tööd oluliste puudustega, mida kinnitavad fotod ja eksperdiarvamus. Hageja teavitas kostjat mittetähtaegsest täitmisest ja puudustega töödest korduvalt nii suuliselt kui kirjalikult, kuid kostja ei ole puudusi senini kõrvaldanud.
28.Kostja leiab, et hageja ei ole enne kohtusse pöördumist esitanud pretensioone töö kvaliteedi osas ega nõuet töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks. Lepingu p 5.3.6 kohaselt pidi hageja töös avastatud puudustest kostjat mõistliku aja jooksul teavitama ja lepingu punkti 5.3.7 kohaselt tuli puudus võimalikult täpselt kirjeldada. Lepingu punkti 5.4.2 kohaselt oli hagejal eelkõige õigus nõuda töö vastavusse viimist, punkti 5.4.3 kohaselt oleks tal õigus kõrvaldada puudus ise pärast seda kui töövõtja puudusi mõistliku aja jooksul ei kõrvalda. Kostja lisab, et 29.10.2013 nõudekirja ei ole kostja enne kohtusse pöördumist kätte saanud, sellega tutvus ta kohtumenetluse käigus hagiavaldusele lisatud materjalidest.
29.VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Poolte vahel on töövõtulepinguline suhe VÕS § 635 mõttes. VÕS § 635 lg 1 ja lg 4 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Tarbijatöövõtuleping on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine.
30.Puudub vaidlus, et tööd valmisid hilinemisega. Hageja ja kostja leppisid lepingu punktis 2.2 kokku, et töö valmimise tähtajaks on 25. august 2013 (t lk 14). Kostja seda tähtaega ei järginud. Lepingus kokku lepitud tööd valmisid alles 16. oktoobriks 2013, seega 51 päevase hilinemisega (t lk 121).
31.Hageja kahjunõue tuleneb sellest, et renoveerimistööd ei vastanud lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Tulenevalt VÕS § 641 lg 2 punktist 1 ei vasta töö lepingutingimustele muuhulgas siis, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Eeltoodust tuleneb, et töö mittevastavaks lugemisel tuleb hinnata, kas töö vastab nendele tingimustele, millistes pooled eeskätt lepingu sõlmimisel kokku leppisid. Kooskõlas VÕS § 641 lg 2 punktiga 5 tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis
mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel, välja arvatud juhul, kui töövõtja tõendab, et avaldust oli lepingu sõlmimise ajaks muudetud või avaldus ei mõjutanud lepingu sõlmimist. Seega näeb seadus ette nõude, mille kohaselt peab tarbijatöövõtu puhul töövõtulepingu ese olema „seda liiki tööle tavaliselt omase kvaliteediga“. See ei kehti üksnes juhul, kui töövõtja on vastavate omaduste puudumistest lepingu sõlmimisel eraldi tellijale teatanud, tõendamiskoormus selles osas lasub töövõtjal.
32.VÕS § 645 lg 1 p 1 järgi võib tellija lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu. Eeltoodud sättest tuleneb, et igasugune tahtlik või raskelt hooletu toiming töö tegemise protsessis toob enda tagajärjena automaatselt kaasa töö lepingutingimustele mittevastavuse. Töövõtja raskest hooletusest annab tunnistust mistahes tööl esinev oluline puudus, töö lepingutingimustele mittevastavuse iseloomust.
33.VÕS § 647 lg 1 järgi loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Seega tuleneb seadusest, et puuduste esinemisel ja nendest teavitamisel tuleb töövõtjale anda võimalus tööd parandada või teha uus töö. Alles siis, kui töövõtja puudusi ei kõrvalda või keeldub nende kõrvaldamisest, loetakse ta töövõtulepingut oluliselt rikkunuks. Kooskõlas VÕS § 647 lg 2 tarbijatöövõtu puhul loetakse töövõtja lepingurikkumiseks ka töö parandamise või uue töö tegemisega tellijale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist.
34.Hageja võib nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist. VÕS § 646 lg 1 järgi kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö.
35.Seda, millistele nõuetele tööd ei vastanud, on hageja edastanud kostjale e-kirjades: 26. juuli 2013 e-kirjas (t lk 29) kirjutas hageja: „...radiaatori torud on viltu, need peavad olema loodis (silmaga mittenähtav) ja torudel peavad olema kinnitused niimoodi nagu köögis. Ja kui torud on pikad radiaatorini, seal peab olema ka kinnitus. Ja rõdu uksed, sein peab olema parandatud, st kui uks on lahti 90 kraadi all, seal peab olema vahe 40 mm.“
18.augusti 2013 e-kirjas (t lk 30) teatas hageja: „...aukudeks nimetan: radika toru kinnitus, rõdu uksed, köögis peavad olema veetorud klambritega kinni, auk kinni valatud... ja kõige suurem praak on vannituba...nurk kus seisab vetsepott, see tuleb ümber teha...“
07.septembri 2013 e-kirjas (t lk 31) teatas hageja: „...seoses tähtaja saabumisega, sinu poolt ei täideta lepingut nii nagu on meil kokku lepitud, vannituba...see ei kõlba kuhugi, meie maksime materjali ja töö rahad kinni (ja see summa ei ole väike), aga soovitud tulemust ei saadud. Odavam tuleb põrandaplaat üles võtta ja seina plaat alumine rida ka ja uuesti välja laduda.“
36.Hageja on seisukohal, et töö ei vasta lepingutingimustele, kuna kostja tegi tööd oluliste puudustega. Kostja tegevust tuleb lugeda raskelt hooletuks. Tööd pidid lepingu kohaselt valmis olema hiljemalt 25.08.2013. Kostja on võtnud omaks, et tööde tegemine lõpetati 16.10.2013, pärast seda kuupäeva ei ole kostja enam ühtegi tööd teinud (t lk 121), kuigi puudused jätkusid. Asjaolu, et kostja tegi tööd oluliste puudustega, kinnitavad kohtu hinnangul hagile lisatud fotod (t lk 56-71) ning riiklikult tunnustatud eksperdi Peeter Parki ekspertarvamus (t lk 72-84). Ekspert on teostanud korteris töövõtulepingu nr 2013-007 alusel tehtud tööde ekspertiisi, mille tulemused on kajastatud dokumendis „Ekspert. Korteri ehitus- ja remonttööde kvaliteet, Punane 21-145, Tallinn.“
37.Ekspertarvamuses on kokkuvõtvalt nimetatud järgmised tööde mittevastavused (t lk 74): 1) Parkettpõrand on osaliselt paigaldatud mittekvaliteetselt. 2) Siseuksed on osaliselt paigaldatud mittekvaliteetselt. 3) Põrandaplaatimine on koridoris lõpetamata ja köögis ning vannitoas teostatud osaliselt mittekvaliteetselt. 5) Koridori kipsplaat on paigaldatud mittekvaliteetselt. 6) Koridori seinte viimistlus on lõpetamata. 7) Lagi on pahteldatud mittekvaliteetselt. 8) Köögis on siseviimistlus teostatud osaliselt mittekvaliteetselt. 9) Küttetorustik on paigaldatud mittekvaliteetselt ning läbiviigud viimistlemata. 10) Vannitoa põrandaküte ei ole töökorras. 11) Koridori ja köögi põrandaküte on paigaldatud mittekvaliteetselt.
38.Kostja vastuväide, et hageja on andnud eksperdile defektide kindlakstegemiseks moonutatud informatsiooni, on kohtu hinnangul paljasõnaline ja tõendamata. Kohus märgib, et ekspert on hinnanud töid, mida pidi töövõtulepingu nr 2013-007 alusel teostama kostja. Vastav asjaolu on ära märgitud ka ekspertarvamuses (t lk 74) „Tööde loetelu on kirjeldatud hinnapakkumises nr 220, 13.03.2013“ ning „Ekspertarvamuse dokumendid“ (t lk 75) punktis 2.1. Töövõtuleping nr 2013-007.20.05.2013 ning punktis
2.2.Pakkumine nr 220. 13.03.2013.
39.Kuivõrd lepingus ei ole kokkulepitud kvaliteedinõudeid, siis ekspert on lähtunud RYLis toodud ehitise klassifikatsioonist. Ekspert viitab Riigikohtu lahenditele 3-2-1-56-02 ja 3-1-1-7-10, mille kohaselt ehituskvaliteedinäitajate puudumisel projekteerimis- ja ehitustegevuses on kohaldatud Soome vastavaid norme ning täna võib seda pidada tavaks. Kohtul puudub alus selles kahelda.
40.Kostja vastuväitega, et hageja ei ole kostjale enne kohtusse pöördumist esitanud pretensioone töö kvaliteedi osas ega nõuet töö lepingutingimustele vastavusse viimiseks, kohus ei nõustu. Hageja saatis kostjale 07.09.2013 e-kirja, milles andis kostjale täiendava tähtaja teostada kokkulepitud tööd hiljemalt 27.09.2013 (t lk 33). Kostja vastas 27.09.2013 e-kirjaga hagejale, et teostab kõik pooleliolevad tööd (t lk 35). Seejärel esitas hageja 30.09.2013 e-kirjaga kostjale tööde kohta päringu (t lk 37), millele
kostja vastas 03.10.2013 e-kirjaga (t lk 38), et ukseliistud, põrandaplaadid, põrandaliistud ja seina dekoratsioonid saavad paigaldatud nädalavahetuse jooksul (ehk
5.kuni 6. oktoober 2013). Seega nähtub kohtule esitatud tõenditest, et hageja andis kostjale korduvalt võimaluse tööd parandada või teha uus töö ning kostja aktsepteeris täita lõplikult oma kohustused. Kohus loeb VÕS § 644 lõikes 1 sätestatud hageja teatamiskohustuse täidetuks.
41.Kostja vastuväitele, et 29.10.2013 dateeritud nõudekirja pole kostja varem kätte saanud, märgib kohus seda, et 29.10.2013 nõudekiri pole kaugeltki ainus dokument, milles hageja kostjat puudustest teatas (vt eelmist punkti). Lisaks saatis 15.11.2013 D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS hageja nimel kostjale nõudekirja (t lk 41-44), milles nõudis töövõtulepingu täitmist ning maksta leppetrahv 1268,12 eurot. Kostja vastas 15.11.2013 nõudekirjale, et kõik lepingujärgsed tööd on teostatud, viimased tellija poolt nimetatud puudused said likvideeritud 16. oktoobriks (t lk 47). Kostja vastus kinnitab, et kostja teadis puudustest.
42.Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on hageja tõendanud, et ta teavitas kostjat töös esinenud puudustest ja sellisel viisil, et puudusi on piisavalt täpselt kirjeldatud. Eeltoodud e-kirjadest nähtub kohtu hinnangul, millised sisulised etteheited olid hagejal teostatud töödele.
43.Kostja väidab, et vastutus töö kvaliteedi osas on ka hagejal, kes tellis mittesobivad materjalid. Näiteks tellis hageja valed uksed, millele korteris ei olnudki võimalik panna tehase poolt ettepuuritud kohtadesse kinnituspolte. Kostja möönab, et seetõttu on piitadel tõesti nähtavad topeltkinnitused (t lk 122). Samuti tellis hageja ise põrandaliistud ja – klambrid, mis ei sobinud seinamaterjaliga, st ei jäänud seina püsima, mistõttu klambrid pandi esimesse võimalikku kohta, kuhu neid sai kinnitada (t lk 123).
44.Hageja selgitab, et kuivõrd tal puuduvad ehitusalased eriteadmised, siis ta teatas vaid nendest puudustest, mille tuvastamist tema teadmised võimaldasid. Kohus nõustub, et hageja puhul on tegemist tarbijaga, kellelt ei saa oodata ehitusalaseid eriteadmisi. Kuna töövõtja näol on tegemist oma kutsealal tegutseva professionaaliga, annab töövõtja raskest hooletusest tunnistust mistahes tööl esinev oluline puudus, mille vältimiseks saaks vastaval kutsealal tegutsevalt hoolikalt, korrektseid eriteadmisi omavalt ning üldtunnustatud standardeid järgivalt ettevõtjalt oodata. Kohus leiab, et lepingutingimustele mittevastavuse kaasa toonud puudused on töövõtja enda tehtud vigade tagajärg, st eelkõige vastava töötaja poolt sellise töö tegemiseks ettenähtud hoolsusstandardite ning tehnoloogiliste nõuete eiramine. Juhul, kui töövõtja mõistab, et tal pole võimalik töö mingil põhjusel kvaliteetselt teha, peab ta esmalt sellest tellijat informeerima. Kostja poolt saadetud e-kirjad seda ei tõenda. Lisaks, kui töövõtja tehtud töö ei vasta lepingutingimustele, on töövõtja sellest reeglina ka teadlik või vähemalt peaks vastavatest puudustest teadma.
45.Käesolevas asjas puudub vaidlus, et pooled on kokku leppinud töö lõpptulemuses. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et hageja poolt osamaksete tasumisega võib lugeda hageja nõustunuks töö kvaliteedi osas. Vastavalt lepingu punktile 2.2 leppisid pooled kokku, et töövõtja teostab tööd 7-12 nädalat, st alates 25.05.2013 ja lõpetab hiljemalt 25.08.2013, seega töövõtu eesmärgiks oli lõpptulemuse saavutamine mitte korteri etapiviisiline renoveerimine.
46.Samuti ei nõustu kohus kostja vastuväitega, et korteri valduse vastuvõtmisega nõustus hageja automaatselt tehtud tööde parandustega. Riigikohus märgib 02.03.2015 lahendi nr 3-2-1-145-14 punktis 18, et võlaõigusseadusest ei tulene, et ehitise kasutuselevõtuga tuleks iseenesest lugeda töö vastuvõetuks. Töö vastuvõetuks lugemise jaoks on oluline üksnes see, kas tellija rikkus töö vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul (VÕS § 638 teine lause). VÕS § 642 lg 2 sätestab, et tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest tarbijale. Nimetatud sätte kohaselt, isegi kui hageja võttis korteri valduse vastu, on hagejal õigus kohaldada ilmnenud puuduste suhtes õiguskaitsevahendeid kahe aasta jooksul korteri remondi üleandmisest. Hageja võttis küll korteri valduse üle 16.10.2013 (t lk 121), kuid jätkuvate puuduste olemasolu tõendab 15.11.2013 D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS poolt hageja nimel kostjale saadetud nõudekiri (t lk 4144), milles hageja nõudis töövõtulepingu täitmist ning maksta leppetrahv 1268,12 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et kahju tekkis hageja enda tegevuse tulemusel.
47.Vastavalt eksperthinnangule tuleb hagejal põhimõtteliselt kostja poolt teostatud tööd kõrvaldada ja teha uuesti ning ümberehitustööde kogumaksumuseks on 6048 eurot käibemaksuga (t lk 82). Hagejaga sõlmitud lepingus kokkulepitud hind on koos käibemaksuga. Kohus leiab, et hageja kahjunõue 6048 eurot on põhjendatud ja tõendatud. Kostja pole esitanud võimaliku maksumuse kohasuse üle ühtegi tõendit. Puuduste tõendamiseks tuli hagejal tellida ekspertarvamus, seega tuli hagejal täiendavalt tasuda 600 eurot ning see on käsitatav kahjuna, mis tuleb kostjalt samuti välja mõista.
48.Seoses üürilepinguga märgib kohus järgmist. Lepingu punktis 5.1.7 leppisid pooled kokku, et töövõtja kohustub maksma kommunaal- ja kõrvalkulud üüritavas korteris esitatud arvete alusel, juhul kui töövõtja ei jõua renoveerimistöödega õigeks ajaks valmis. Vastavalt lepingu punktile 2.2 pidi töö olema valmis hiljemalt 25. augustiks 2013. Kostja töid tähtaegselt ei teinud. 16. septembril 2013 sõlmis XXX ning XXX eluruumi üürilepingu (t lk 49-50), mille punkti 4.1 alusel kohustus hageja maksma üüri 200 eurot kuus. 27. septembril 2013 maksis hageja üüri 200 eurot. Samuti tasus hageja kõrvalkulud 104,28 eurot (t lk 52) ning elektri eest 26,85 eurot (t lk 53). Kostja hüvitas hagejale kõrvalkulud ja elektri eest kokku 131,13 eurot (104,28 eurot + 26,85 eurot). Kostja teavitas ülekandest 03. oktoobri 2013 e-kirjas (t lk 55). Kostja vastuväite kohaselt puudub alus nõuda kostjalt välja üüritasu 200,00 eurot. Vastavalt lepingu punktile 5.1.7 kohustus töövõtja maksma kommunaal- ja kõrvalkulud üüritavas korteris esitatud arvete alusel, juhul kui töövõtja ei jõua renoveerimistöödega õigeks ajaks valmis. Seega ei kuulu üürimaksed kostja arvates hüvitamisele. Kohus nõustub kostjaga, et pooled ei ole lepingus kokku leppinud üüritasu maksmise kohustuse, mis aga ei tähenda, et kahjustatud pool ei võiks nõuda üüri kui kahju hüvitamist seaduse alusel. Kohus on tuvastanud, et hageja on kandnud üürikulu summas 200 eurot (t lk 51). Kuivõrd kostja ei jõudnud renoveerimistöödega õigeks ajaks valmis, oli hageja sunnitud asenduskorterit üürima, mille tulemusel tekkis hagejale kahju. Üür summas 200 eurot kuulub kahjuhüvitisena välja mõistmisele.
49.Kahju hüvitamise nõude (VÕS § 115) eesmärgiks on VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja on põhjendanud oma kahjunõuet summas 6848 eurot, mis moodustub järgnevalt: 1) ekspertarvamuses toodud ümberehitustööde maksumus kokku 5040 eurot, lisandub käibemaks 1008 eurot (t lk 82); 2) ekspertarvamuse tellimise kulu 600 eurot (t lk 85); 3) üürilepingu alusel makstud üür 200 eurot ( t lk 51). Kuna ekspertarvamuses (t lk 83) on kirjas: Ehitustööde maksumuse hindamisel on ekspert arvestanud asjaolu, et osa materjale, eriti siseviimistlusmaterjalid, muutuvad lammutuse käigus osaliselt või täielikult kasutuskõlbmatuks ning nende maksumus on arvestatud tööde maksumuse sisse, jätab kohus tähelepanuta, mis puudutab uue materjali ostmist (t lk 145 punkt 2.4.2).
50.Kahju hüvitamist võib kohustuse täitmise asemel VÕS § 115 lg 2 esimese lause järgi nõuda pärast kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist. Asjas on tuvastamist leidnud, et hageja andis kostjale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks hiljemalt kuni 27.09.2013 (t lk 33). Kostja vastas hagejale, et teostab kõik pooleliolevad tööd (t lk 35). Vastavalt kostja puuduste asjaolu omaksvõtule (t lk 122) oli kostja teadlik hageja pretensioonidest, kuid leidis, et remonttööd vastavad lõppkokkuvõttes nõuetele. Hageja oli sunnitud pöörduma riiklikult tunnustatud eksperdi Peeter Park ́i poole, kes andis ekspertarvamuse teostatud ehitus,- ja remonttööde kvaliteedi kohta.
51.Kohtu hinnangul on VÕS § 127 lg-tes 1-4 sätestatud kahju hüvitamise eeldused täidetud. Hageja nõuab kahjuna kantud ja tehtavaid kulutusi summas 6848 eurot. Vastavalt eksperthinnangule tuleb hagejal põhimõtteliselt kostja poolt teostatud tööd kõrvaldada ja teha uuesti ning ümberehitustööde kogumaksumuseks on 6048 eurot käibemaksuga (t lk 82). Hageja kandis eksperditasu kulud 600 eurot ning üürilepingu alusel makstud üürikulu 200 eurot. Kostja sissenõutavaks muutunud kohustust ei täitnud ning hageja oli sunnitud tegema lisakulutusi.
52.Kohus leiab, et hageja kahju hüvitamise nõue on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kuivõrd kohtumenetluse käigus on kostja tasunud hageja pangakontole 1155,95 eurot ( t lk 151), siis on hageja kahjusummaks kokku 5692,05 eurot (6848 eurot – 1155,95 eurot).
53.VÕS § 646 lg 5 kohaselt kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kohus tõlgendab kostja vastust 15.11.2013 nõudekirjale, et kõik lepingujärgsed tööd on teostatud, viimased tellija poolt nimetatud puudused said likvideeritud 16. oktoobriks (t lk 47) edasiste tööde keeldumisena. Seega on tellijal õigus parandamine ise läbi viia ning nõuda parandamise kulude hüvitamist.
54.Vastavalt VÕS § 111 lg-le 1 kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või
andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. VÕS § 111 lg 1 annab tellijale töö lepingutingimustele mittevastavuse korral õiguse keelduda omapoolsete töövõtulepingust tulenevate põhikohustuste täitmisest, eelkõige tasu maksmisest puudusele vastavas ulatuses. Hageja on kostjat 26.07.2013 saadetud ekirjas teavitanud, et ta ei maksa kogu summat, kuna osa tööst on veel tegemata (t lk 29). Kostja ei ole senini hagejale viimast arvet 717,94 eurot esitanud (t lk 150). Seega puudusid valminud tööd, mille eest tasu nõuda.
55.Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi väljamõistmist summas 1267,12 eurot. Kostja on seisukohal, et leppetrahvi suuruse määramisel tuleb lähtuda tööde maksumusest, mis ei olnud veel lepingus kokkulepitud tähtajaks ära tehtud. Kostja leiab, et leppetrahvi suurus võiks olla 85,89 eurot, mida arvutatakse järgmiselt: (2298,70x0,2 % x 4 päeva = 18,40 eurot) + (717,94 x0,2 % x 47 päeva = 67,49 eurot). VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seega tuleb kohtul hagi lahendamisel kontrollida, kas lepingupooled sõlmisid leppetrahvi kokkuleppe ja kas leppetrahvi maksmiseks kohustatud pool on rikkunud seda lepingulist kohustust, mille rikkumise eest leppetrahv kokku lepiti. Lepingu rikkumine VÕS § 158 lg 1 tähenduses on vastavalt VÕS §-le 100 lepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Leppetrahv võib olla väljendatud ühekordse summana või protsendina teatud summast (nt tööde lepingujärgsest maksumusest või asja maksumusest). Lepingu punkti 6.2 kohaselt on pooled kokku leppinud, et töö valmimise, üleandmise või töös esineva puuduse kõrvaldamisega viivitamisel kohustub töövõtja tasuma tellijale leppetrahvi 0,2 % valmimata, üle andmata või puudusega töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest. Tellija kohustub leppetrahvi nõudmisest töövõtjat teavitama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töövõtjapoolsest viivitusest teada sai. Seega nähtub, et lepingu rikkumise korral on töövõtja kohustatud lepingu alusel tasuma leppetrahvi. Vaidlust ei ole selles, et kostja on 20.05.2013 kokkulepet rikkunud ja leppetrahvi suurus 0,2 % on kokkuleppes kindlaks määratud. Leppetrahvi suurus sõltub poolte kokkuleppe kohaselt „valmimata, üle andmata või puudusega töö maksumusest“. Hageja on tasunud kostjale tööde eest 12 291,66 eurot. Tõendamata on kostja väide, et 25. augustiks 2013 olid kõik need tööd, mille eest hageja oli maksnud, valminud ja üle antud. Hageja märgib, et praktiliselt kõik tööd oli puudustega ning kostja jätkas puuduste kõrvaldamist. Tööprotsessi lõpetas kostja alles 16.10.2013 (t lk 150). Hageja arvestab leppetrahvi määras 0,2 % päevas alates 26.08.2013 (lepingu p 2.2 kohaselt on tööde lõpetamise tähtaeg 25.08.2013) kuni 16.10.2013, s.t. viivitatud perioodi eest. Viivitatud perioodi pikkuseks on 51 kalendripäeva. Võttes aluseks hageja poolt makstud tasu 12 291,66 eurot, on leppetrahvi suuruseks 1253,74 eurot (12 291,66 x 0,2 % x 51 päeva). Kohtule esitatud 15.11.2013 nõudekirjast (t lk 42) nähtub, et kostjale on esitatud leppetrahvi nõue, millele kostja on vastanud (t lk 47). Kohus loeb VÕS § 159 lõikes 2 sätestatud hageja teatamiskohustuse täidetuks. Kostja vastuväide, et leppetrahvi ei saa nõuda tööde eest, mille eest hageja oli juba tasunud, ei ole kohtu hinnangul kooskõlas leppetrahvi eesmärgiga. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-05 leidnud, et leppetrahvi eesmärgiks on lisaks kahju hüvitamise
nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele (p 17). Konkreetse lepingu asjaolusid arvestades tuleb asuda seisukohale, et leping oli suunatud selle huvi tagamisele, et kõik renoveerimistööd tervikuna saaksid valmis kokkulepitud tähtpäevaks. Leppetrahv lõppeb kui lõppeb põhikohustus ehk lepingus kokkulepitud tööprotsess, mille tagamiseks oli leppetrahv ette nähtud. Seega töötasu osamaksed ei lõpeta antud asjas leppetrahvi nõuet, kuna kokkuleppe eesmärgiks oli lõpptulemuse saavutamine mitte korteri etapiviisiline renoveerimine. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus on seisukohal, et leppetrahv antud juhul vähendamisele ei kuulu. Kohus ei pea nimetatud leppetrahvi (0,2 % valmimata, üle andmata või puudusega töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest) ebamõistlikult suureks. Kokkulepitud leppetrahv tagab 20.05.2013 sõlmitud töövõtulepingu rikkumisest iga viivitatud päeva eest tasu maksmise kohustuse. Kohus leiab, et hageja leppetrahvi nõue on põhjendatud, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1253,74 eurot.
56.Kostja on hageja nõude tasaarvestanud hagejalt saamata jäänud tasust 717,94 eurot. Kostja leiab, et tal on saamata jäänud 717,94 eurot, millest tuleb arvata maha leppetrahv 85,89 eurot, seega on kostjal hageja vastu jätkuvalt lepingust tulenev tasu nõue summas 632,05 eurot (717,94-85,89 = 632, 05 eurot). Kostja tasaarvestab oma nõude 632,05 eurot aktsepteeritava võlaga hageja ees (1788 eurot) nõuete kattuvas osas. Kostja tasaarvestuse osas leiab kohus, et kostja saab VÕS § 149 lg 1 alusel tugineda tasaarvestuse avaldusele (t lk 126-127), kui see on kehtiv, st on täidetud tasaarvestuse formaalsed ja materiaalsed eeldused. VÕS § 197 lg 1 kohaselt eeldab tasaarvestus, et pooltel on vastastikused samaliigilised kohustused. Tasaarvestuse avalduse tegemise ja kättetoimetamise üle pooltel vaidlust ei ole. Tasaarvestuse nõude olemasolu peab TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama pool, kes soovib tasaarvestusele tugineda, st käesolevas asjas kostja. Seega peab kostja tõendama asjaolud, millest tuleneb põhivõlgniku kahjunõue hageja vastu (RK: 02.11.2011 otsus nr 3-2-1-95-11, p 16) ja õigus see hageja nõudega tasaarvestada (RK: 28.03.2012 otsus nr 3-2-1-24-12, p 1). VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (RK: 04.01.2012 otsus nr 3-2-1-129-11, p 9). Hageja vastuväide, et võlgnikul puudus kahju hüvitamise nõue hageja vastu (t lk 150-151), on olemuselt seda laadi vastuväide, mis välistab täielikult võlgniku nõude maksmapaneku. Seetõttu ei ole võlgniku tasaarvestus lubatud ja kostja ei saa sellele tugineda.
57.Hageja nõuab viivist nii kahjuhüvitiselt kui leppetrahvilt. Kahjuhüvitiselt palub hageja välja mõista viivis seadusjärgses määras alates hagi esitamisest 14.08.2014 kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni. Leppetrahvilt palub hageja välja mõista viivis seadusjärgses määras alates 29.10.2013 kuni hagi esitamiseni summas 82,31 eurot (t lk 11, lk 86-87) ning sealt edasi jätkuv viivis kuni leppetrahvi täieliku tasumiseni. Kostja palub jätta viivisenõuded täielikult rahuldamata, kuivõrd hageja pole andnud kostjale
võimalust puuduste kõrvaldamiseks, mistõttu pole kostja ka viivituses olnud. Kostja leiab, et ka leppetrahvi nõue on alusetu, seega puudub alus leppetrahvilt viivist nõuda. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 esimese lause kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõuded leppetrahvilt ja kahjunõudelt (viivisearvestus t lk 86-87) esitatud ulatuses õiguslikult osaliselt põhjendatud. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui hageja nõuab põhivõlast suuremat viivist, siis tuleb hagejal kui võlausaldajal põhjendada ja tõendada suurema kahju olemasolu (RK: otsus 3-2-87-10, 3-2-1-167-10). Arvestades kohtupraktikat, sissenõutavat kahju, leppetrahvi ja nõutavaid viiviseid, leiab kohus, et hagis esitatud viivisesumma osutub arvestades väljamõistetavat kahjunõuet põhjendamatult suureks ja asjas tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 2 ja § 162. Kuivõrd kostja vaidles hagile ja sealjuures ka viivisenõudele vastu, tulnuks hagejal põhivõlast suuremat viivisenõude vajadust tõendada. Kuna hageja ei ole tõendanud põhivõlast suurema viivisenõude vajadust ning hagejale tekkinud võimalikku kahju, siis tuleb hageja nõue põhivõlga ületava viivise saamiseks ja edaspidise viivise väljamõistmiseks TsMS § 367 alusel protsendina põhivõlalt nõutavat viivist vähendada ja piirata 5692,05 euroga (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2013 kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-10-64946).
58.Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks töövõtulepingu nr 2013-007 ja selle lepingu lisakokkuleppe järgi põhivõla summas 5692,05 eurot ning leppetrahvi, viivist leppetrahvilt ja viivist põhivõlalt kokku 5692,05 eurot (millest leppetrahv on 1267,12 euro ning leppetrahvilt sissenõutav viivis on 82,31 eurot). Muus osas jätab kohus hagi rahuldamata.
59.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi osalise rahuldamise ja kostjalt hageja kasuks väljamõistetava summa osas. Menetluskulude jaotus
60.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldas hagi osaliselt, piirates viivise nõuet põhinõude summaga. Kostja on hagi osaliselt õigeks
võtnud ja tasunud hagejale 1155,95 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks kostja taotlust jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel hageja kanda, sest kohus rahuldas hagi suuremas ulatuses kui kompromissis pakutud. TsMS § 163 lg 2 kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi kuulub osaliselt rahuldamisele, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.