Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

lk 2 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja taotlus ja põhjendused OÜ Aktiva Finants esitas 24. 09. 2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1745,58 euro saamiseks. Kohus tegi 30. 09. 2014 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada.

lk 3 Kuna kostja ei ole käesoleva hetkeni korrektselt oma kohustusi täitnud, on hageja sunnitud viimase vahendina oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole. Hageja esitas 24.09.2014 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna menetlusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tsiviilasja number 2-14-30370), mille Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond jättis määrusega rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud Kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Arvestades asjaolu, hageja esitab samas nõudes hagiavalduse, siis tuleb maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu käsitleda TsMS § 144 kohaselt kohtuvälise kuluna ja nõuda nimetatud kulud Kostjalt välja. Riigilõivu tasus Hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 52,37 eurot.

II HAGEJA NÕUDE MATERIAALÕIGUSLIK ALUS

VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tulenevalt lepingulise suhte olemusest kohaldatakse poolte vahelistes suhetes arvelduskrediidi sätteid. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg l , 4 j a 6 kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ja nõuda viivist. Kostja ei tasunud intresse ja on VÕS § 100 mõttes seega rikkunud lepingust tulenevat kohustust ning hageja ütles lepingu üles. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivise määr on sätestatud hinnakirjas. Hageja on arvestanud viiviseid alates lepingu ülesütlemisele järgnevast kuupäevast kuni maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamise kuupäevani seadusjärgse viivisemääraga päevas alljärgnevalt: Põhisumma võlg 1022,59 viivise algus viivise lõpp Viivise määr Viivise summa 27.04.2013 30.06.2013 0,021% 13,74 01.07.2013 01.01.2014 0,023% 43,28 02.01.2013 24.09.2014 0,023% 62,33 Viivis kokku 119,35 Hageja on arvestanud kokku viiviseid summas 119,35 eurot. TsMS § 363 lg 1 p 4 alusel teatab hageja, et on nõus asja kirjaliku menetlemise või hagi läbivaatamisega ilma hageja osavõtuta. Hageja palub kohtul TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud kogu ulatuses kostja kanda.

lk 4 Juhul, kui kohtul ei õnnestu kostjale dokumendid kätte toimetada, palub hageja TsMS § 317 lg 1 kohaselt toimetada menetlusdokumendid avalikult kätte. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivise nõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamísest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Viivist palume arvestada seadusjärgse viivisemääraga päevas põhivõlalt. Arvestatuna ühe aasta kohta, moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg x 365 päeva x seadusjärgne viivisemäär päevas = 82,11 eurot. Hageja taotleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes võlaõigusseaduse §-dest 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 113 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest3 lg 1; 146; 162 lg 1, 2, 3; 177 lg 2; 317 Igl ; 3631gl p4,367j a4071 gl p al ub ha gej a:

lk 5 Kostja tunnistab õigeks ainult krediitkaardi võlgnevuse ja lepingujärgse intressi osas, kuid ei ole nõus tasuma menetluskulusid ja hageja esinduskulusid (511.29€) Arve nr 1761317 alusel. Viimane on tõenäoliselt pahatahtlik ja fiktiivne arve mille hageja on kohtule esitanud. Kusagilt ei nähtu, et arvel näidatud tähtajaks (28.01.2015.a.) oleks Maksja (Osaühing Aktiva Finants) selle arve OÜ Julianuse Õigusbüroole ka tasunud. Samuti ei ole kostja nõus selle nõude loovutamisega panga poolt OÜ Aktiva Finantsile ja viimaselt omakorda OÜ Julianus Inkasso OÜle. Enda olukorra kohta annab kostja järgmise selgituse: Tervislikel põhjustel ei saa ta töötada, seetõttu puudub ka vara, regulaarne sissetulek ja haigekassa tervisekindlustuskaitse. Siiski on kostja valmis pangaga kokkulepet tegema, reaalne võimalus oleks maksta 10€ kalendrikuus. Kostja avaldab lootust, et see pangale ka sobib. Lisaks on kostja vastu algatatud 4 täitetoimingut. Kui olukord aga ei parane, siis on kostja sunnitud algatama enda vastu eraisiku pankroti, juhul kui muidugi õnnestub selleks vahendeid leida ja tervist jätkub. Kostja arvates peaks kohtukulud maksma ikka see kes kohtusse alusetult pöördus (hageja) Kostja on nõus kirjaliku menetlusega Asi on võimalik lahendada kompromissiga või muul viisil, selleks peaks pank üles näitama initsiatiivi, mida ta senini pole aga kordagi teinud. Kostja on oma väitel selleks alati selleks valmis olnud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja põhinõudele vastuväidet ei esitanud, võttes selle sisuliselt õigeks. Kostja väide et tema oli valmis läbirääkimisteks, kuid pank temaga kontakti ei võtnud, on asjakohatu, sest initsiatiiv oleks pidanud tulema kohustatud isikult e. siis kostjalt. Maksegraafiku võivad pooled kokku leppida ka täitemenetluses. Esitatud materjalidest nähtub, et dokumendid on kostjale väljastatud lepingus märgitud aadressil. Kostja pidi olema teadlik sellest, et tema kontaktandmete muutumisel on ta kohustatud sellest lepingupartnerit e. siis panka sellest teavitama vastasel juhul loetakse dokumendid talle kätte toimetatuks nende saatmisega lepingus märgitud aadressil. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

lk 6 Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt s.h.riigilõiv summas 225 € ja tasu õigusabi eest 511,29 eurot. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa ja rahuldab hagi hagis märgitud õiguslikul alusel. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 430 lg. 1 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.