lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-2-1-15

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 06.05.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-2-1-15
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
06.05.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1713
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kiri
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2025-01-14

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 541 lg 1, 4TsMS § 174 lg 6Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 702 lg 1, 2Teistmise alusedPankrS § 167PankrS § 184 lg 1PankrS § 35 lg 1PankrS § 44 lg 1PankrS § 54 lg 1TsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
ALG Liisingu Aktsiaselts10308153(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-2-1-15

Määruse kuupäev

Tartu, 6. mai 2015. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

ALG Liisingu Aktsiaseltsi hagi Mart Kaela, Osaühingu Drinkwater (likvideerimisel) ja Hans Hansbergi vastu solidaarselt 12 764 euro 35 sendi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 208-91697

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Hans Hansbergi (pankrotis) pankrotihalduri Urmas Trossi teistmisavaldus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Avaldaja Hans Hansbergi pankrotihaldur Urmas Tross Vastustaja ALG Liisingu Aktsiaselts (registrikood 10308153)

Asja läbivaatamise kuupäev

6. aprill 2015. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 28. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-91697 osas, milles rahuldati ALG Liisingu Aktsiaseltsi hagi Hans Hansbergi (pankrotis) vastu, samuti menetluskulude jaotuse osas ning saata asi tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
TsMS § 171 lg 4Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused
TsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 202 lg 1Tsiviilkohtumenetlusteovõime
TsMS § 207 lg 3Mitme hageja või kostja osavõtt asjast
TsMS § 217 lg 1Esindamine kohtus
TsMS § 307 lg 3Menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemine
TsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alused
TsMS § 444Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 704 lg 1Teistmisavalduse esitamise tähtaeg
2.
Teistmisavaldus rahuldada osaliselt.
3.Tagastada Hans Hansbergile (pankrotis) teistmisavalduselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.ALG Liisingu Aktsiaselts (hageja) esitas 31. detsembril 2008 Harju Maakohtule hagi Mart Kaela, Osaühingu Verenda, Osaühingu Drinkwater (likvideerimisel) ja Hans Hansbergi vastu, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 12. mai 2006. a laenulepingust ja käenduslepingutest tuleneva põhivõla 199 718 krooni 69 senti (12 764 eurot 35 senti) ja viivise 0,5% tasumata põhivõlast päevas alates lepingujärgsete maksekohustuste päevast kuni põhivõla tasumiseni. Maakohus lõpetas menetluse hageja nõudes Osaühingu Verenda vastu, sest äriühing oli kohtumenetluse jooksul

registrist kustutatud.

2.Harju Maakohus võttis hagi 19. jaanuari 2009. a määrusega menetlusse ja andis kostjatele hagile vastamiseks tähtaja 20 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest. Harju Maakohus teatas 27. oktoobri 2010. a kirjaga pooltele muu hulgas, et on hagimaterjalid Mart Kaelale, Osaühingule Drinkwater (likvideerimisel) ja Hans Hansbergile kätte toimetanud, kuid kostjad ei ole kohtule vastanud. Kohus juhtis hageja tähelepanu tagaseljaotsuse tegemise võimalusele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi. Hagiavaldusele vastas ainult Osaühing Drinkwater (likvideerimisel).
3.Harju Maakohus tegi 28. oktoobril 2011 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hageja nõude Mart Kaela ja Hans Hansbergi vastu ning mõistis viimastelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 12 764 eurot 35 senti ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise 0,5% tasumata põhinõudest alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Maakohus märkis, et teeb otsuse kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444), selgitades, et kostjatel on õigus esitada 14 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga. Otsuse täiendamist saab taotleda juhul, kui menetlusosaline teatab kohtule soovist esitada kaja menetluse taastamiseks.
4.Mart Kael ja Hans Hansberg ei esitanud kaja menetluse taastamiseks.
5.Harju Maakohus rahuldas 17. mai 2012. a otsusega hageja nõude Osaühingu Drinkwater (likvideerimisel) vastu. Maakohus jättis rahuldamata äriühingu dokumentide hoidja taotluse lõpetada menetlus, kuna äriühing on registrist kustutatud. Ringkonnakohus tühistas maakohtu viidatud otsuse ja lõpetas TsMS § 428 lg 1 p 5 kohaselt menetluse hageja nõudes Osaühingu Drinkwater (kustutatud) vastu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Hans Hansbergi (võlgnik) pankrotihaldur esitas 21. oktoobril 2014 maakohtu tagaseljaotsuse peale teistmisavalduse, milles palus tagaseljaotsuse tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Teistmisavalduse põhjenduste kohaselt on maakohus rahuldanud ebaõigesti tagaseljaotsusega hagi võlgniku vastu, kelle suhtes oli kuulutatud välja pankrot. Maakohus kuulutas välja võlgniku pankroti
25.novembri 2008. a määrusega. Seega tuli menetlus võlgniku suhtes lõpetada ja teda ei saanud asjas kostjana käsitada. Kohtumenetluses pidanuks osalema võlgniku asemel pankrotihaldur, kuid kohus haldurit ei teavitanud.
7.Hageja vaidles teistmisavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud. Maakohtu tagaseljaotsus tuleb TsMS § 702 lg 2 p 3 ning 710 lg 1 esimese lause alusel tühistada võlgnikku puudutavas osas ning saata tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
9.Maakohus rahuldas tagaseljaotsusega hagi solidaarselt võlgniku ja Mart Kaela vastu. Teistmisavalduse esitas võlgnik. Mart Kael teistmisavaldust ei esitanud. Solidaarvõlgnikena ei ole kostjad vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes, vaid mõlemad osalevad menetluses iseseisvalt (vt nt Riigikohtu 29. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-08, p 10). Seega hagi rahuldamata jätmisega võlgniku suhtes ei kaasneks iseenesest hagi rahuldamata jätmist Mart Kaela suhtes. Eelneva tõttu ei ole Mart Kael praeguses menetluses menetlusosaline. Haginõue Mart Kaela vastu on lahendatud ja rahuldatud.
10.TsMS § 702 lg 1 võimaldab jõustunud kohtulahendi uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata TsMS § 702 lg-s 2 sätestatud alustel. Teistmisavalduse põhjenduste kohaselt palub võlgniku pankrotihaldur maakohtu tagaseljaotsuse teistmise korras läbi vaadata, sest otsuse tegemise ajaks oli välja kuulutatud võlgniku pankrot, kuid pankrotihaldurit kohtumenetlusest ei teavitatud ning ta ei saanud seetõttu kohtumenetluses võlgniku asemel osaleda. Eeltoodut arvestades on teistmisavalduses tuginetud TsMS § 702 lg 2 p-le 3, mille kohaselt on teistmise aluseks see, kui menetlusosalist ei esindanud menetluses selleks õigust omav isik, kuigi otsus tehti tema suhtes, välja arvatud juhul, kui menetlusosaline on enda esindamise menetluses heaks kiitnud.
11.TsMS § 217 lg 1 järgi võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 202 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetlusteovõime isiku võime oma tegudega kohtus teostada tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi. Tulenevalt pankrotiseaduse (PankrS) sätetest on isiku tsiviilkohtumenetlusteovõime piiratud juhul, kui kohus on välja kuulutanud isiku pankroti ja kohtumenetluses on pankrotivara puudutav vaidlus (vt Riigikohtu 3. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-11, p 9). Enne 1. jaanuari 2010 kehtinud PankrS § 35 lg 1 p 1 järgi moodustus pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. PankrS § 35 lg 1 p 2 järgi läks pankroti väljakuulutamisega haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku nimel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. PankrS § 54 lg 1 järgi oli pankrotihaldur pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes pidi tegema võlgniku nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning esindama võlgnikku kohtus pankrotivara üle peetavates vaidlustes. Sama sätte lg 4 järgi võis haldur füüsilisest isikust võlgniku pankroti puhul teha ainult neid tehinguid ja õigustoiminguid, mis olid vajalikud pankrotimenetluse eesmärgi saavutamiseks ja halduri ülesannete täitmiseks. Alates 1. jaanuarist 2010 on pankrotihalduril PankrS § 35 lg 1 p 2 järgi õigus olla võlgniku asemel (mitte nimel) kohtumenetluses menetlusosaliseks sellises vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. PankrS § 541 lg 1 järgi teeb pankrotihaldur pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning osaleb oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti puhul võib haldur PankrS § 541 lg 4 järgi teha pankrotivaraga ainult neid tehinguid ja õigustoiminguid, mis on vajalikud

pankrotimenetluse eesmärgi saavutamiseks ja halduri ülesannete täitmiseks. Pankrotihalduri tegevuse tagajärgi ja kohtumenetluses osalemist on täpsustatud alates 24. märtsist 2011 kehtivas PankrS § 541 lg 1 redaktsioonis, kus on märgitud, et halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti, ning et haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Viidatud sätetest tulenevalt muutub füüsilise isiku pankroti väljakuulutamise järel võlgniku vara pankrotivaraks ja võlgnik ei saa enam iseseisvalt osaleda pankrotivaraga seotud vaidlustes.

12.Võlgniku pankrot kuulutati välja 25. novembril 2008. Hagiavaldus praeguses tsiviilasjas esitati
31.detsembril 2008. Vaidlusalune tagaseljaotsus on võlgniku suhtes tehtud 28. oktoobril 2011. Seega oli juba hagi esitamise ajaks välja kuulutatud võlgniku pankrot. PankrS § 44 lg 1 järgi võivad pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ja nõuded rahuldatakse samuti pankrotiseaduses sätestatud korras. Vaatamata eeltoodule võttis maakohus hageja nõude võlgniku vastu menetlusse. Tulenevad ülalpool viidatud PankrS sätetest pidi olukorras, kus kohus on välja kuulutanud võlgniku pankroti, algatatud kohtumenetluses võlgnikku esindama pankrotihaldur. Maakohtu tagaseljaotsuse tegemise ajal kehtisid PankrS sätted aga sõnastuses, mille kohaselt peab kohtumenetluses võlgniku asemel poolena osalema pankrotihaldur. Eeltoodut arvestades tuleb maakohtu määrus TsMS § 702 lg 2 p 3 alusel võlgnikku puudutavas osas tühistada ja asi maakohtus teistmise korras uuesti läbi vaadata, et tagada pankrotihaldurile võimalus esitada hagiavaldusele vastuväited. Teistmisavalduse lisana esitatud täitemenetluse lõpetamise otsusest nähtuvalt on kohtutäitur lõpetanud hageja avalduse ja vaidlusaluse tagaseljaotsuse alusel võlgniku vastu algatatud täitemenetluse 16. oktoobril 2014 (II kd, tl 14). Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et maakohus kinnitas 6. novembri 2014. a määrusega (tsiviilasi nr 2-08-9369) PankrS § 184 lg 1 järgi kompromissi ja lõpetas võlgniku pankrotimenetluse. Nõuete esitamist pärast pankrotimenetluse lõppemist sätestab PankrS § 167.
13.Teistmisavalduse võib TsMS § 704 lg 1 esimese lause järgi esitada kahe kuu jooksul teistmise aluse olemasolust teadasaamisest alates, kuid mitte enne lahendi jõustumist. TsMS § 704 lg 1 teise lause järgi võib esitada teistmisavalduse põhjusel, et menetlusosaline ei olnud menetluses esindatud, kahe kuu jooksul alates päevast, millal menetlusosalisele, tsiviilkohtumenetlusteovõimetu menetlusosalise puhul aga menetlusosalise seaduslikule esindajale lahend kätte toimetati. Sama sätte kolmanda lause järgi ei arvestata seejuures avalikku kättetoimetamist. Seega võis teistmisavalduse esitada kahe kuu jooksul alates päevast, millal võlgniku pankrotihaldurile lahend kätte toimetati. Tulenevalt eeltoodust (otsuse p 10 ja 11) ei ole tähtsust sellel, kas tagaseljaotsus on võlgnikule kätte toimetatud või mitte. Pankrotihaldurile vaidlusaluse tagaseljaotsuse kättetoimetamise kohta toimikus andmeid ei ole. Teistmisavalduse kohaselt sai pankrotihaldur tagaseljaotsusest teada 16. oktoobril 2014. Oma väite kinnitamiseks esitas pankrotihaldur teistmisavalduse lisana koopia 16. oktoobril 2014 kohtutäituri saadetud e-kirjast, milles teatatakse haldurile võlgniku vastu algatatud täitemenetluse dokumentide

(sh täitedokumendi, milleks on vaidlusalune tagaseljaotsus) edastamisest (II kd, tl 13). Hageja on pankrotihalduri väite vaidlustanud, leides, et see on tõendamata. Hageja selgitab vastuses teistmisavaldusele, et ta ei ole saanud teistmisavalduse lisasid ja neid ei ole võimalik näha ka Etoimiku kaudu. Ühtlasi märgib hageja, et pöördub kohtutäituri poole järelepärimisega, millal kohtutäitur teavitas haldurit täitemenetlusest ja selle aluseks olevast vaidlusalusest tagaseljaotsusest, ning edastab selle vastuse Riigikohtule. Kolleegium leiab, et tagaseljaotsuse saab lugeda pankrotihaldurile kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 3 alusel 16. oktoobril 2014 ja teistmisavaldus on tähtaegne. Seda järeldust ei muuda hageja eeltoodud vastuväide ja selgitused. Toimiku materjalidest nähtuvalt on Riigikohus edastanud hagejale teistmisavalduse koos lisadega kaheksal lehel 27. jaanuaril 2015 (II kd, tl 28). Postisaadetise väljastusteate kohaselt on hageja Riigikohtu saadetud dokumendid kätte saanud 29. jaanuaril 2015 (II kd, tl 32). KIS-ist nähtuvalt on infosüsteemi sisestatud teistmisavaldus ja sellega ühes manuses ka avalduse lisad, ning hagejal oli võimalik E-toimiku kaudu nende dokumentidega tutvuda. Hageja osutas, et pöördub järelepärimisega kohtutäituri poole, kuid pole Riigikohtule sellekohast vastust edastanud. Riigikohus saatis menetlusosalistele (sh hagejale) 2. veebruaril 2015 teatise, mille kohaselt on avalduste ja seisukohtade esitamise tähtpäev 6. aprill 2015 kell 11.00. Hageja ei ole selleks tähtpäevaks esitanud oma vastuväidet tõendavaid dokumente.

14.Menetluskulud jaotatakse ja määratakse kindlaks TsMS § 173 lg 3 ja TsMS § 174 lg 6 alusel asja uuel läbivaatamisel maakohtus. TsMS § 171 lg 4 kohaselt loetakse teistmisavalduse rahuldamise korral teistmisega seotud menetluskulud osaks menetluskuludest teistetavas asjas.
15.Teistmisavalduse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel teistmisavalduselt tasutud kautsjon tagastada. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.