Jätta A.S. hagi menetlusse võtmata ning tagastada materjalid selle esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest esitada kirjalikult määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu.
ASJAOLUD
08.04.2015. a saabus Tartu Maakohtu Valga kohtumajale (kohtualluvuse määruse alusel) A.S. hagi J.H.i vastu õigusvastase tegevuse lõpetamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kasutab hageja tasuta kasutamise lepingu alusel korterit X, X. Selle korteri all asub korter nr x, mille omanik ja valdaja on kostja. Kostja korteris suitsetatakse pidevalt ning suits tungib hageja valduses olevasse korterisse ja maja trepikotta. Tubakasuits on tervisele kahjulik, samuti on see lõhn ebameeldiv ja häirib igapäevaelu. Hageja leiab, et kostja tegevus on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 2 ja 4 mõttes. Lisaks rikub kostja oma tegevusega hageja valdust AÕS § 44 mõttes. Kuna kostja tegevus on kestev ja ta ei ole korduvatele nõudmistele seda lõpetanud, siis leiab hageja, et tal on alus esitada kostja vastu hagi VÕS § 1055 lg 1 ja AÕS § 44 lg 1 alusel ning nõuda kostjalt õigusvastase tegevuse lõpetamist. Hageja nõuab, et kostjat kohustataks lõpetama suitsetamine x, korteris x.
Hagiavaldusele lisatud kirjalikust selgitusest nähtub, et hageja valduses oleva korteriomandi renoveerimistöid alustati 2007. a ning korter on avatud planeeringuga, vaheseinad eemaldatud. Sellest ajast algasid ka suitsetamiseteemalised probleemid alumiste naabritega. Korter x kapitaalremondi käigus selgusid hoone ehitusvead, kus vahelae paneelide liitekohad olid jäetud täitmata, kust ka suits ja muud lõhnad läbi tungivad. Renoveerimise käigus oli paneelivahede täitmine välistatud, kuna see oleks kahjustanud ja rikkunud alumisi kortereid. Hageja ei osanud sel ajal ette näha, et praod saavad probleemiks alumise korteri ruumides suitsetamise tõttu, muidu oleks teinud eriisolatsiooni koos torupüstakute läbiviiguhülsside hermetiseerimisega. Vastavalt füüsikaseadustele tõuseb soe õhk koos suitsuga akende ülemisest piirist kõrgemale lae alla ja sooja õhu rõhu tõttu pressitakse see läbi pragude. Alumise korteri akendest väljuv suits tõuseb üles mööda maja seina ja siseneb kõrgemalolevatesse korteritesse avatud akende kaudu. Sel puhul saab sissetulevat suitsu vältida vaid oma akende sulgemisega. Kostjaga toimusid ka läbirääkimised, kus hageja pakkus, et ehitab vahelakke tekkinud pragude likvideerimiseks ja heanaaberlike suhete loomiseks oma vahenditega nende korteri elutuppa uue kipsist varilae, aga mingil põhjusel kostja hiljem loobus sellest. Hageja leiab, et tema kasutuses olev korter on mürgitatud õhu tõttu elamiskõlbmatu. Korteriühistu esimees keeldus probleemi arutamisest väitega, et see on naabritevaheline probleem ja tuleb omavahel ära lahendada.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata.
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus, analüüsinud menetluses olevat teavet kogumis, leiab, et antud juhul esineb TsMS § 371 lg 2 p-s 2 nimetatud alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks.
2.Esmalt märgib kohus, et hageja on küll tõendanud, et tema on üürnik (esitatud on üürileping), kuid hageja ei ole tõendanud, et kostja on vaidlusaluse korteri ainuomanik/valdaja. Hageja poolt esitatud kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et korteri omanik on A. H. (kinnistamisavaldus tehtud 23.12.2004. a), mitte kostjana märgitud J.H.. Kohtu hinnangul võib tegemist olla abikaasade ühisvaraga, kuna rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et kostja ja A. H. olid abielus 1985-2012. a, samas ei ole kohtule teada, kas ühisvara on jagatud. Isegi kui tegemist on ühisvaraga, siis korteri ühisomanikeks on nii kostja kui ka A. H.. Samuti on hageja märkinud, et vaidlusaluses korteris elab hoopiski kostja ema – A. Z., mitte kostja ise. Seega, kui hageja soovib hagi esitada korteri omaniku vastu, peab ta seda tegema mõlema omaniku vastu ühiselt (juhul kui tegemist on ühisvaraga), kui aga valdaja vastu, siis A. Z. vastu.
3.Hageja on märkinud, et alates sellest ajast, mil X x-xx korter renoveeriti, algasid suitsetamisteemalised probleemid alumise naabriga (korter nr x). Hageja on selgitanud, et kapitaalremondi käigus selgusid hoone ehitusvead, kus vahelae paneelide liitekohad olid jäetud nõuetekohaselt täitmata, kust suits ja muud lõhnad läbi tungivad. Hageja on märkinud sedagi, et ta ei osanud sel ajal ette näha, et need praod alumise korteri ruumides suitsetamise tõttu probleemiks osutuvad, vastasel korral oleks ta teinud eriisolatsiooni koos torupüstakute läbiviiguhülsside hermetiseerimisega. Eeltoodust järeldab kohus, et hagis nimetatud probleem sai alguse peale korteri renoveerimist ning tegelikkuses oleks renoveerimise käigus saanud käesolevat probleemi ennetada.
4.Hageja on hagiavalduses leidnud, et kostja tegevus (suitsetamine oma korteris) on õigusvastane Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1045 lg 1 p 2 ja p 4 alusel ning nõude
(kohustada kostjat lõpetama suitsetamine temale kuuluvas korteris) alusena tuginenud VÕS § 1055 lg-le 1 ja AÕS § 44 lg-le 1.
5.Kohus analüüsib esmalt hageja nõuet VÕS alusel. Hageja on oma hagis tuginenud kahju tekitamise õigusvastasusele VÕS § 1045 lg 1 p 2 ja p 4 alusel. Viidatud sätete kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega või kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Samas ei selgu hagiavaldusest, kas ja milline tervisekahjustus on hagejal kostja tegevuse tõttu tekkinud. Hageja on küll märkinud, et tubakasuits on tervisele kahjulik (mida saab lugeda üldteada olevaks asjaoluks), kuid tubakasuitsu sissehingamisest temal tekkinud konkreetsele tervisekahjustusele ei ole hageja viidanud. Arvestades, et hageja ise on samuti suitsetaja (nagu märgitud hagile lisatud selgituses), on kostja poolt suitsetatud tubaka suitsu sissehingamisest põhjustatud tervisekahjustust äärmiselt raske kui mitte võimatu kindlaks teha. Samuti ei ole hageja sõnagagi selgitanud, millist hageja isiklikku õigust on kostja oma tegevusega rikkunud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagiavaldusest ei selgu kostja tegevuse (väidetav kahju tekitamine) õigusvastasus. Seega ei ole täidetud delikti üldkoosseisu oluline tunnus, s.o õigusvastasus ning hageja poolt nõude alusena märgitud VÕS § 1055 kohaldamisele ei kuulu (VÕS § 1055 lg 1 kohaselt kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist).
6.Isegi juhul, kui VÕS § 1055 kuuluks kohaldamisele, tuleb tähelepanu pöörata ka selle paragrahvi teisele lõikele. VÕS § 1055 lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju tekitava käitumise lõpetamist ei ole õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Sellisel juhul võib kannatanu esitada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude. Kohus, asetades end mõistliku kõrvalseisja rolli, leiab, et inimestevahelises kooselus ning eriti korterelamu korterinaabrite puhul tuleb taluda ka sellist käitumist, mis ei ole alati meeldiv, kuid pole siiski seadusevastane – nt suitsetamine (vt ka kohtu põhjendusi punktis 8). Vastavalt tubakaseaduse (edaspidi TubS) §-le 27 on suitsetamine keelatud vaid alaealisel isikul. Kostja on täisealine isik, seega on tal õigus suitsetada. TubS § 29 sätestab kohad, kus on suitsetamine keelatud ning TubS § 29 lg 1 p 19 kohaselt on selliseks kohaks korterelamu koridor, trepikoda ja korterelamu muu üldkasutatav ruum. Hageja aga heidab kostjale ette suitsetamist kostja enda korteris. TubS §-s 29 ei ole suitsetamiseks keelatud kohana märgitud korteriomandi reaalosa. Eeltoodust järeldub, et korteris sees on lubatud suitsetada.
7.Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 44 lg 1 järgi valduse rikkumise korral on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist. Selle sättega antakse valdajale õigus nõuda valduse rikkumise korral rikkumise lõpetamist. Eeldusteks on: nõude esitaja peab olema valdaja, toimuma peab valduse rikkumine (AÕS § 40 lg 3) ning rikkumine peab tulenema teise isiku tegevusest (rikkuja tegu või tegevusetus, mis toob kaasa valdajale kahjuliku tagajärje). AÕS § 44 praktiline tähendus väljendub eelkõige nendes olukordades, kus valdaja ja valduse rikkuja vaidlevad selle üle, kas rikkuja tegevus kujutab endast valduse rikkumist või mitte (Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2014, lk 46-47). Valduse rikkumise mõiste on avatud AÕS § 40 lg-s 3. AÕS § 40 lg 3 kohaselt loetakse valduse rikkumiseks asja suhtes tegeliku võimu teostamise takistamist, samuti äravõtmise katset või tõepärast ähvardust. Valduse rikkumine on igasugune valdaja takistamine asja suhtes tegeliku võimu teostamisel. Selle
üle kas toimus valduse rikkumine, tuleb otsustada objektiivsete asjaolude alusel (Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2014, lk 40). Seega peab kohus andma hinnangu, kas antud vaidluse asjaoludel (tubakasuitsu tungimine hageja eluruumi) on tegemist valduse rikkumisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole tegemist valduse rikkumisega ning seda alljärgnevatel põhjustel.
8.Põhiseaduse § 26 järgi on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Eraelu puutumatusega on kaetud ka see, mida keegi teeb oma kodus, s.h kas ta suitsetab oma kodus või mitte. Kohus leiab, et inimestevahelises kooselus (nt korterelamu korterinaabrid), peab paratamatult arvestama teistega ning taluma teatud ebameeldivusi. Hakates keelama oma kodus suitsetamist, võib üks korterinaaber järgmisena hakata esitama teise korterinaabri vastu nõudeid ka nt mitte praadida teatuid toiduaineid, kuna paha lõhn tungib naabri korterisse või keelata korterites väikelastega elamine, kuna nende kisa häirib teiste naabrite elu. Selliste nõuete esitamise vältimiseks on sätestatud erinorm – korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 11. KOS § 11 lg 1 p 1-2 järgi on korteriomanik kohustatud: 1) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; 2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse. KOS § 11 lg 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut. Kohus leiab, et oma korteris suitsetamine jääb omandi tavakasutuse piiridesse ning sellest tekkivad mõjud teistele korteriomanikele kuuluvad talumiskohustuse sisse. Kohus nõustub, et korterisse tungiv tubakasuitsu hais ei ole meeldiv ning tubakasuits on isegi tervist kahjustav, kuid see jääb siiski talumiskohustuse piiridesse. Hageja enda kirjeldustest ja selgitustest nähtub kohtule, et käesoleval juhul on probleem tekkinud mitte tulenevalt alumise korteri omaniku/valdaja sihipärasest tegevusest, vaid pärast renoveerimistöid ning võimaliku ehitusvea tõttu. Hageja on ise viidanud, et probleemi oleks saanud lahendada eriisolatsiooniga koos torupüstakute läbiviiguhülsside hermetiseerimisega. Ehitusvea esinemist ei saa aga ette heita suitsetavale korterinaabrile. Ehitusviga on võimalik parandada vajalike remonditööde ettevõtmisega.
9.Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et A.S. hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ega eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Samuti ei ole kohtu hinnangul esitatud hagiga võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki. Seetõttu keeldub kohus esitatud hagiavaldust menetlusse võtmast.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marian Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.