Krediidikaitse Grupp OÜ hagi IB vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.02.2015 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse IB määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223, asukoht Tallinn); seaduslik esindaja: Valdis Kald, lepinguline esindaja: Rein Saumann Kostja: IB (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Tallinn); lepinguline esindaja: Aleksei Smelov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 16.02.2015 määrus tühistada osaliselt, osas millega jäeti rahuldamata IB avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks summas 412,50 eurot.
2.Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Krediidikaitse Grupp OÜ-lt välja IB kasuks menetluskulu summas 1045,50 eurot (üks tuhat nelikümmend viis eurot ja viiskümmend senti).
3.Jätta rahuldamata IB avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 779,50 euro (seitsmesaja seitsmekümne üheksa euro ja viiekümne sendi) ulatuses.
3.IB määruskaebus rahuldada osaliselt.
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-13-41077
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.04.09.2013 esitas Krediidikaitse Grupp OÜ IB suhtes maksekäsu kiirmenetluse avalduse, nõudes võlgnevuse summas 427,56 eurot tasumist. 09.10.2013 esitas kostja maksekäsu kiirmenetluse vastuväite ja teatas, et ei tunnusta esitatud nõuet. Hageja esitas 20.11.2013 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse summas 427,56 eurot nõudes. Harju Maakohtu 01.12.2014 otsusega jäeti hagi tervikuna rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Harju Maakohtu otsus jõustus 03.01.2015.
2.23.11.2015 esitas IB Harju Maakohtule avalduse mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 1825 eurot. Avalduse kohaselt on kostjale õigusabi osundanud Aleksei Smelov 7,25 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta) ja Oleg Gogin 11 tundi, tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja seisukoht
3.04.02.2015 esitas hageja Krediidikaitse Grupp OÜ kostja taotlusele menetluskulude väljamõistmiseks vastuväite. Hageja palus kohtul kostja menetluskulude avaldus rahuldada osaliselt ja määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 255 eurot.
4.Muuhulgas leidis hageja, et Oleg Gogini õigusabikulud summas 1100 eurot tuleb jätta rahuldamata, kuna nõustaja kulud ei kuulu TsMS alusel hüvitamisele. Maakohtu määrus
5.Harju Maakohus rahuldas 16.02.2015 määrusega IB avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis Krediidikaitse Grupp OÜ-lt IB kasuks välja menetluskulu summas 633 eurot ning jättis rahuldamata IB avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 1192 euro ulatuses.
6.Kohtu hinnangul ei ole kostja nõustaja Oleg Gogini poolt läbiviidud toimingute näol tegemist põhjendatud ja vajalike toimingutega.
7.Õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega. Isikud, kes võivad kohtus lepinguliseks esindajaks olla, on sätestatud TsMS § 218 lg-s 1 ning nõustajad antud loetellu ei kuulu. TsMS § 175 lg 2 kohaselt ei hüvitata nõustaja kulusid. Eeltoodud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohtu tsiviilkolleegium 12.10.2011 kohtulahendis nr 3-2-1-80-11 punktis 23.
8.Kohtutoimikust ei nähtu, et kostja nõustaja Oleg Gogin vastaks lepingulisele esindajale esitatud nõuetele TsMS § 218 lg 1 mõttes. Kohus on 10.09.2014 e-kirjas teavitanud kostjat muuhulgas sellest, et Oleg Gogin saab kohtumenetluses olla üksnes nõustajana TsMS § 228 alusel. Määruskaebus
9.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse kostja, kes leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada punkti 3 osas osaliselt menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Määruskaebuse esitaja palub teha uue kohtumääruse, millega rahuldada kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks kostja esindaja Oleg Gogini õigusabikulude hüvitamiseks ja täiendavalt hagejalt välja mõista kostja kasuks menetluskulud summas 1100 eurot.
10.Maakohus leidis ebaõigesti, et O.Gogin osales kohtumenetluses nõustajana. O.Gogin osales kohtumenetluses kostja lepingulise esindajana kuni 10.09.2014.
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-13-41077
11.TsMS § 394 lg 3 alusel oli kostja vastuses hagile teatatud lepingulise esindaja O.Gogini andmed, kes esitas kostja nimel vastuse hagile ja muud menetlusdokumendid. Vastavalt toimiku dokumentidele on tõendatud, et O.Gogin osales kohtumenetluses kostja lepingulise esindajana.
12.Maakohus lubas O.Goginil osaleda menetluses kostja lepingulise esindajana. TsMS § 226 lg 1 kohaselt kontrollib kohus esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda.
13.Vastavalt Harju Maakohtu 21.11.2013 määrusele menetles kohus hagi lihtsustatud korras. TsMS § 405 lg 1 p 4 kohaselt võib kohus sellise hagi menetlemisel tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid. Maakohus aktsepteeris O.Goginit kostja lepingulise esindajana, mida tõendab maakohtu 05.03.2014 kohtumäärus, milles O.Gogin on märgitud kostja lepingulise esindajana.
14.Kostja arvestas kohtumenetluses sellega, et O.Gogin on lepinguline esindaja ja tema õigusabikulud hüvitatakse vastavalt TsMS 5 jaole.
15.Kuna maakohus aktsepteeris O.Goginit kostja lepingulise esindajana, ei olnud kohtul hiljem alust käsitelda O.Goginit nõustajana. Oluline on, et TsMS § 228 lg-st 2 tuleneb, et nõustaja ei saa teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi. Menetluse edasine käik
16.Hageja palus esitatud määruskaebuse tervikuna rahuldamata jätta, kuna TsMS 175 lg 2 teise lause kohaselt nõustaja kulusid ei hüvitata ning Oleg Gogin ei ole maakohtule tõendanud, et tema esindusõigus vastab TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele. Seda, et Oleg Gogin oli nõustaja, kinnitab Harju Maakohtu 10.09.2014 kiri, milles kohus teatas kostjale, et hetkel tema esindajana kohtus menetlustoiminguid teinud isik saab menetluses olla üksnes nõustaja TsMS § 228 alusel.
17.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
18.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud määruskaebus on osaliselt põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide rikkumise tõttu osaliselt tühistada. Ringkonnakohtu arvates on maakohus rikkunud TsMS § 175 lg 1 ja lg 3 sätestatud menetlusõiguse norme. Ringkonnakohtul on TsMS § 667 lg 2 alusel võimalik teha uus määrus.
19.Tsiviilasja toimiku materjalidest nähtuvad järgmised asjaolud: (1) kostja esindaja O.Gogin on teinud järgmised menetlustoimingud: esitanud vastuse hagile (tlk 52-56) ja vastuse hageja seisukohale (tlk 66-69); (2) maakohus on tsiviilasja kuni 10.09.2014 menetlenud lihtmenetluses (tlk 72). Vastuses hagile on kostja esindaja juhtinud kohtu tähelepanu TsMS § 405 lg 1p 4.
20.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel p 4 järgi tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid.
21.TsMS § 175 lg 1 kohaselt: kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-13-41077
22.TsMS § 218 lg 1 p 6 kohaselt võib kohtu lepinguline esindaja olla muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et maakohus oleks lihtmenetluse käigus keelanud kostja esindajal O.Goginil menetluses osalemise. Eeltoodust järeldub ringkonnakohtu arvates asjaolu, et maakohus on O.Goginit tunnustanud kostja lepingulise esindajana. Seega ei ole seaduslik ega põhjendatud maakohtu seisukoht, et O.Gogini puhul oli tegemist nõustajaga ning tema poolt osutatud õigusabi tuleb jätta tervikuna hüvitamata.
23.TsMS § 175 lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Antud juhul nähtub tsiviilasja toimiku materjalidest, et kostja esindaja vahetuse tingis asja menetlemisel vahetunud kohtukoosseisu seisukoht, et senine esindaja saab olla üksnes nõustaja (tlk 72).
24.Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus osutatud õigusabi kulude vajalikkust ja põhjendatust. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamisel kehtinud TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast.
25.Kuivõrd Riigikohtu üldkogu tunnistas 26.06.2014 kohtumäärusega nr 3-2-1-153-13 TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks, kontrollib ringkonnakohus kostja lepingulise esindaja O.Gogini kulude kindlaksmääramisel kulude põhjendatust ja vajalikkust kohtule esitatud menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku alusel.
26.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Ringkonnakohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
27.Kostja poolt esitatud taotlusest menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks nähtub, et O.Gogini poolt on kostjale osutatud õigusabi 11 tunni ulatuses, tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta).
28.Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kostja esindaja O.Gogin oleks juriidilise kõrgharidust omav isik. Seega ei ole põhjendatud arvestada osutatud õigusabi tunnihinnaks analoogselt teise kostja esindajaga, kes omab juriidilist kõrgharidust, 100 eurot. Ringkonnakohtu arvates on O.Gogini poolt osutatud õigusabi mõistlik tunnihind pool juriidilist kõrgharidust omanud kostja esindaja A.Smelovi poolt osutatud õigusabi tunnihinnast so 50 (viiskümmend) eurot.
29.Ringkonnakohus, analüüsinud kostja poolt esitatud õigusabikulude nimekirja, nõustub järgnevate kostja esindaja O.Gogini poolt teostatud toimingute ja nende ajakuluga: 08.12.2013 konsultatsioon ja nõupidamine - 1h; tutvumine 21.11.2013 kohtumäärusega ja analüüs - 0,5 h; tutvumine 05.03.2014 kohtumäärusega ja analüüs - 0,25 h.
30.Ringkonnakohus ei nõustu järgnevate toimingute ajakuluga: tutvumine hageja 20.11.2013 hagiavaldusega, lisadega ja analüüs – 3h; kostja 09.12.2013 vastuse ettevalmistamine, põhjendamine, koostamine ja maakohtule esitamine – 3 h. Põhjendatud ajakuluks eelnimetatud toimingute osas peab ringkonnakohus vastavalt mõlemal juhul 2 h. Ringkonnakohus ei nõustu ka järgnevate toimingute ajakuluga: tutvumine hageja 31.01.2014 seisukohaga ja analüüs – 1,5 h; kostja 04.03.2014 vastuse ettevalmistamine, põhjendamine,
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-13-41077 koostamine ja maakohtule esitamine – 1,75 h. Ringkonnakohus peab eelnimetatud toimingute põhjendatud ajakuluks vastavalt 1 h ja 1,5 h, kuna nende toimingute tegemise hetkeks olid hageja ja kostja enamiku oma seisukohtadest juba maakohtule esitanud ning uusi põhjendusi on menetlusdokumentides mõlemapoolselt esitatud vähe. Riigikohtu lahendi 3-2-1-43-10 kohaselt annab TsMS § 175 lg 1 kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad. 31.Ringkonnakohus märgib, et kuigi tsiviilkohtumenetluse seadustik lubab kohtul lihtmenetluses diskretsiooni alusel tunnustada lepingulise esindajana muuhulgas kõrgharidust mitteomavaid isikuid, ei ole selliste esindajate menetluskulude kandmiseks seadusandja kehtestanud erireegleid. Seega tuleb ka niisugustel juhtudel kohtul järgida kulude põhjendatuse ja vajalikkuse printsiipi. Vastuseks määruskaebuses esitatud väitele, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik algselt ette näha, märgib ringkonnakohus, et juriidilist kõrgharidust mitteomava esindaja valimisest tingitud võimalikke majanduslikke ja menetluslikke riske (esindaja vahetamise vajadus, suurenenud menetluskulud ja hüvitamine kohtu diskretsiooni alusel) kannab menetlusosaline.
32.Eeltoodust tulenevalt kujuneb kostja lepingulise esindaja O.Gogini ajakuluks kokku 8,25 h (1+0,5+0,25+2+2+1+1,5). Kostja menetluskuluks seoses O.Gogini poolse õigusabiga kujuneb seega kokku 412,50 eurot (50 eurot/tund x 8,25 h). Ringkonnakohus jätab rahuldamata kostja määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks summas 687,50 eurot.
33.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom Ande Tänav kohtunik kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.