lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-62432/15

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 30.04.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-62432/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.04.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2003
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-14-62432

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Ilisson

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2015. a, Tartu

Tsiviilasi

KÜ Tartu Väike Tiigi hagi Feliks Jürman, Jüri Jürman ja Estella Jürman vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1655,20 eurot • Hageja: Korteriühistu Tartu Väike Tiigi ( reg.kood: 80125023; asukoht: Tiigi 21, Tartu 50410; e-post: [email protected] ) • Hageja lepinguline esindaja: adv. Grete Lüüs ( Advokaadibüroo LMP; e-post: [email protected] ) • Kostja 1: Feliks Jürman (ik: 35005022743; elukoht: XXXX) • Kostja 2: Jüri Jürman (ik: 35108032713; elukoht:

XXXX)

• Kostja 3: Estella Jürman (ik: 45304102718; elukoht: XXXX)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada KÜ Tartu Väike Tiigi hagi Feliks Jürman, Jüri Jürman ja Estella Jürman vatu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista solidaarselt Feliks Jürmanilt, Jüri Jürmanilt ja Estella Jürmanilt kommunaalteenuste võlgnevus ajavahemiku oktoober 2013 kuni oktoober 2014. a eest, summas 1354,12 eurot (üks tuhat kolmsada viiskümmend neli eurot ja 12 eurosenti), sealhulgas põhinõue summas 1181,20 eurot ja seisuga 12.12.2014. a sissenõutavaks muutunud viivis summas 172,92 eurot KÜ Tartu Väike Tiigi kasuks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.Välja mõista solidaarselt Feliks Jürmanilt, Jüri Jürmanilt ja Estella Jürmanilt viivis 0,07% päevas põhinõudelt (1181,20 eurot) alates 13.12.2014 kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 1008,28 eurot, KÜ Tartu Väike Tiigi kasuks
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Feliks Jürmanile toimetada otsus kätte avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Menetluskulude jaotus
6.Jätta kõik menetluskulud solidaarselt Feliks Jürmani, Jüri Jürmani ja Estella Jürmani kanda.

Tsiviilasi nr 2-14-8927

7.Välja mõista solidaarselt Feliks Jürmanilt, Jüri Jürmanilt ja Estella Jürmanilt menetluskulu 583,66 eurot (viissada kaheksakümmend kolm eurot ja kuuskümmend kuus eurosenti) KÜ Tartu Väike Tiigi kasuks.
8.Välja mõista solidaarselt Feliks Jürmanilt, Jüri Jürmanilt ja Estella Jürmanilt viivis menetluskuludelt (583,66 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni KÜ Tartu Väike Tiigi kasuks.

Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue ja põhjendused (tl 2-6) Korteriühistu Tartu Väike Tiigi (edaspidi hageja) tegevuse eesmärgiks on elamute Tiigi 21 ja Tiigi 23 ühisosa ja selle juurde kuuluva maa ühine majandamine ning seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜ Tartu Väike Tiigi koosneb kahest majast: Tiigi 21 ja Tiigi 23, mis asuvad ühel kinnistul. Korteriomand asukohaga XXXX kuulub võrdsetes osades kaasomanikele Feliks Jürman (edaspidi kostja 1), Jüri Jürman (edaspidi kostja 2) ning Estella Jürman (edaspidi kostja 3) (ühiselt nimetatud kostjad). Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Vastavalt KÜS § 151 lg-le 1 tuleb korteriomanikul tasuda majandamiskulud. KÜS § 151 lg 1 sätestab, et majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Kostjad ei ole pikemat aega tasunud hagejale korteriomandi XXXX, Tartu linn majandamiskulude eest väljastatud arveid. Hageja on esitanud kostjatele arved alates oktoober 2013 kuni oktoober 2014, mis kõik on tänaseks päevaks tasumata, kokku summas 1181,2 eurot. Seega moodustab kostjate põhivõlgnevus majandamiskulude eest seisuga 12.12.2014. a kokku 1181,20 eurot. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on arvestanud viivist perioodi oktoober 2013 kuni oktoober 2014 eest, kokku summas 172,95 eurot. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste – kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS

Tsiviilasi nr 2-14-8927

§ 108 lõikest 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Kostjate vastuväited hagile Kostjale 1 on hagimaterjalid kätte toimetatud Ametlikes Teadaannetes 05.03.2015. Kostjatele 2 ja 3 on materjalid kätte toimetatud 13.01.2015 väljastusteatega. 27.01.2015. esitas Estella Jürman vastuse hagiavaldusele (tl 43-45). Kostja 3 tunnistab hagi osaliselt ning nõustub põhivõlgnevusega. Kostja 3 hinnangul on põhjendamatu hageja viivisearvestus. Tulenevalt VÕS § 113 lg-st 8 võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majanduskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majanduskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja ei ole kuidagi põhjendanud, et kostjate poolt lepingu rikkumiseta on hagejale tekkinud kahju sellises ulatuses, mida hüvitab ainult 0,07% viivitatud summalt päevas. Ei ole selge, miks kohaldamisele kuulub maksimaalne määr. Kostja 3 on seisukohal, et hageja viivisenõue on ebamõistlikult suur ning seda tuleks vähendada.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1.Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele.
2.KÜ Tartu Väike Tiigi on esitanud hagiavalduse XXXX korteri kaasomanike vastu kommunaalteenuste võlgnevuse nõudes summas 1181,2 eurot ning viivise nõudes summas 172,95 eurot.
3.Kostjad 1 ja 2 hagile vastanud ei ole. Kostja 3 esitas 27.01.2015 vastuse hagiavaldusele, milles nõustub põhivõlgnevuse nõudega, kuid leiab, et viivisenõue on ebamõistlikult suur ning põhjendamata.
4.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
5.KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majanduskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majanduskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Seega on KÜS-ga ette nähtud erinorm majanduskulude maksmisega viivitamise korral ning käesoleval juhul on kohalduvaks viivisemääraks 0,07%.
6.Lisaks sellele on kohus seisukohal, et 1181,2 eurose põhinõude korral ei saa viivist summas 172,95 eurot pidada ebamõistlikult suureks. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja viivisearvestus on õiguspärane ja põhjendatud.
7.Kuivõrd muus osas poolte vahel vaidlus puudub, asub kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada ja kostjatelt kuulub solidaarselt välja mõistmisele põhinõue summas 1181,2 eurot ja viivised summas 172,95 eurot.

Tsiviilasi nr 2-14-8927

8.Hageja on palunud kostjatelt välja mõista viivis 0,07% päevas hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni. Alates 13.12.2014 kuni põhinõude täitmiseni mõistab kohus KÜ Tartu Väike Tiigi kasuks viivise põhinõudelt 0,07% päevas põhinõudelt (1181,20 eurot), kuid mitte rohkem kui 1008,28 eurot. Menetluskulud
9.TsMS § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
10.07.04.2015. a kirjaga palus kohus hagejal esitada menetluskulude nimekiri. 15.04.2015 esitas hageja esindaja menetluskulude nimekirja. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. TsMS § 138 lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu summas 225 eurot. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja menetluskulu (riigilõiv) 225 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täielikult on põhjendatud jätta menetluskulud vastavalt TsMS § 162 lg-le 1, kostjate kanda.
11.Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Kohtu hinnangul tuleb asuda seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on üksnes esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest.
12.Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad. Kohtumenetluses korduvate seisukohtade puhul ei saa eeldada, et dokumentide koostamisele ja seisukohtade esitamisele aega ei kulu, kuid see ei saa olla nii ajamahukas. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Senises kohtupraktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot nii ilma käibemaksuta kui koos käibemaksuga.
13.Hagejat esindas maakohtus Advokaadibüroo LMP advokaat Grete Lüüs, olles hageja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 1 mõttes. Lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib eelkõige olla õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu).
14.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulud kokku 586,93 eurot (ilma käibemaksuta). Hagejale on osutatud õigusabi kokku 7 tundi ja 20 minutit tunnihinnaga 80 eurot ilma käibemaksuta. Advokaadibüroos töötava advokaadi tasu 80 eurot tunnis tuleb kohtu hinnangul pidada mõistlikuks tasuks.
15.Arve nr 140612 ja selle spetsifikatsiooni kohaselt on õigusabiteenus seisnenud materjalide analüüsis ja olukorra selgitamises ajakuluga 21 minutit, asjaolude analüüsis, materjalidega tutvumises ning kohtupraktika analüüsis ajakuluga 1 tund ja 21 minutit, suhtlemises kliendiga ja arvutuste üle vaatamises ning kliendile juhiste andmine ajakuluga 15 minutit, hagiavalduse koostamine ajakuluga 1 tund ja 45 minutit, hagiavalduse arvutuste tegemine

Tsiviilasi nr 2-14-8927

ajakuluga 53 minutit, hagiavalduse esitamine läbi e-toimiku infosüsteemi, kliendile e-kirja koostamine ja edastamine ajakuluga 14 minutit, suhtlemine kohtuga, põhikirja analüüs, kliendile e-kirja saatmine ajakuluga 37 minutit, kliendi edastatud üldkoosolekute otsuste läbivaatamine, suhtlemine kliendiga, täiendavate dokumentide kohtule edastamine ajakuluga 52 minutit. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, hageja nõude olemust (täitmisnõue) ning hagiavalduses esitatud õiguslikke põhjendusi koos sellele lisatud tõenditega (tl 8-34) ja hinnates hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna arve nr 140612 spetsifikatsioonil märgitud ajakuluga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses 586,93 eurot on ülemäära suured. Kostja, Estella Jürgenson on 26.01.2015. a vastuses hagi osaliselt õigeks võtnud. Kohtu hinnangul ei ole hagi esitamine, kui eraldi toiming, väljamõistetavaks menetluskuluks. Hagiavalduse esitamine ei nõua õiguslikke teadmisi ja seda oleks saanud hageja isiklikult teha ilma esindaja abita. Seega on kohus seisukohal, et hagiavalduse esitamise menetluskulu on põhjendamatu menetluskulu. Samuti on kohus seisukohal, et materjalidega tutvumiseks ning nende analüüsimiseks piisab 21 minutist. Seetõttu asub kohus seisukohale, et 1 tund ja 21 minutit on põhjendamatu ajakulu, arvestades asja keerukust ja mahtu. Lisaks eelnevale ei pea kohus täielikult vajalikuks ja põhjendatuks hageja menetluskulusid põhikirja ja üldkoosolekute otsuste analüüsimisel, kuivõrd asjas sisulist vaidlust põhinõude suuruse üle ei ole. Seega rahuldab kohus hageja menetluskulud, kohtuga ning kliendiga suhtlemise osas ja osaliselt põhikirjaga tutvumise osas, kokku 30 minuti ulatuses. Muus osas on kohus seisukohal, et kantud kulud on olnud põhjendatud ning vajalikud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja menetluskulud arve nr 140612 osas summas 298,66 (3 tundi ja 44 min. * 80) eurot.

16.Arve nr 140517 ja selle spetsifikatsiooni kohaselt on õigusabiteenus seisnenud kliendiga kohtumises ajakuluga 45 minutit, päringu koostamises kohtule ajakuluga 15 minutit ning telefonikõne kliendile ajakuluga 2 minutit. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, hageja nõude olemust on seisukohal, et eelnevalt nimetatud toimingute tegemiseks kuluv optimaalne aeg on kokku 45 minutit. Seega rahuldab kohus hageja menetluskulud arve nr 140517 alusel summas 60 (45 min. * 80) eurot.
17.Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt määrab kohus tsiviilasjas nr 2-14-62432 hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 583,66 eurot (riigilõiv 225 ja õigusabikulud 298,66+60 eurot). Arvestades seda, et kohus rahuldab hagi täielikult tuleb menetluskulud summas 583,66 eurot jätta solidaarselt kostjate kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja