Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
29.04.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-17830
Tsiviilasi
Relanta OY hagi Komtrans Biz OÜ vastu võla saamiseks Komtrans Biz OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.02.2015 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Relanta OY määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Relanta OY (registrikood 1791220-9, asukoht Eliel Saarisen tie 2, 00400 Helsinki, Soome), esindaja v/adv Aleksei Ratnikov Kostja Komtrans Biz OÜ (registrikood 11879633, asukoht Punane 16, 13619 Tallinn), esindaja Alvar Kaljurand
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 27.02.2015 määrus tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 2200 eurot ületava hüvitise. Teha tühistatud osas uus lahend, millega jätta selles osas kostja taotlus menetluskulude suuruse kindlaks määramiseks rahuldamata. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Rahuldada kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt; 2) Mõista Relanta OY-lt (Soome äriregistrikood 1791220-9) välja Komtrans Biz OÜ (registrikood 11879633) kasuks kostja menetluskulud summas 2200 (kaks tuhat kakssada) eurot;
3) Määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni kohustada Relanta OY-d tasuma Komtrans Biz OÜ-le väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; 4) Menetluskulud tuleb tasuda I N i pangakontole nr XXXXXXXXXXX, selgitusega „tsiviilasi nr 2-14-17830, Komtrans Biz OÜ menetluskulud”.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest.
5.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lõige 3). Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja taotlus
1.09.10.2014 tehtud ja 14.11.2014 jõustunud kohtuotsusega jättis Harju Maakohus rahuldamata hageja nõude kostja vastu ja menetluskulud hageja kanda.
2.15.12.2014 esitas kostja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja õigusabikulud kokku 3000 eurot. Samuti palus kostja välja mõista viivise menetluskuludelt. Avalduses on kinnitatud, et kõik kulud on seotud käesoleva menetlusega ning et kostja ei ole käibemaksukohuslane.
3.Vastuseks hageja vastuväitele leidis kostja järgmist. Poolte esindajate kirjavahetusest ei nähtu, et kostja oleks menetluskulude summat suurendanud, selleks puuduvad ka igasugused mõistlikud põhjused. Aega kulus tõepoolest palju ja materjale oli palju, vaidlus oli õiguslikult keerukas. Kostja esindaja teatas kirjas, et 11.11.2014 seisuga on kliendi poolt tasumata arvete jääk 700 eurot ja et kui hageja peaks selle summa tasuma, saaks menetlusasjades kokku leppida. Kuna kohtulahend jõustus, ei olnud põhjust seda teemat jätkata. 20.11.2014 e-kirjas oli hagejale teatatud, et menetluskulude summaks on ca 3000 eurot ja tehtud ettepanek nende kohesel hüvitamisel piirduda 2000 euroga. Rohkem kliendile arveid ei esitatud ja kuluks jäigi 3000 eurot, pooled kokkuleppele ei jõudnud ja kogu summa on esitatud kohtule. Kohut eksitav on hageja väide, et kostja oli 07. või 11.11.2014 seisuga kõik arved tasunud, kostja ei ole mitte kunagi midagi sellist väitnud. 11.11.2014 oli tasumata kogu arve nr 17.2 summa 360 eurot ja arvest nr 15.2 340 eurot.
4.Kuna pooltevaheline vaidlus pärines ajast, mil kostja juhatuse liikmeks oli I N , oli kokku lepitud, et asja kohtuliku menetlemise kulud võtab enda kanda viimane. Vastavalt on esitatud ka arved. Faktiliselt tasus need arved I N i abikaasa I N , kes kostja esindaja teada sai raha talle kuulunud vara müügist. Seoses sellega palus kostja menetluskulude hüvitamise osas lugeda õigustatud isikuks I N , kelle pangakonto on
XXXXXXXXXXX.
5.Esindaja tunnihinna osas leidis kostja, et esindaja tasumäär ei ole õigusaktidega määratletud, kostja esindaja kvalifikatsioon on kõrgem kui paljudel nurgataguseid koole lõpetanud advokaatidel ning sularahas tasumine on füüsiliste isikute puhul tavapärane. Hageja vastuväide
6.Hageja esitas vastuväite, milles palus jätta avaldus rahuldamata või alternatiivselt, mõista hagejalt välja üksnes aegumise taotluse koostamise kulud, või alternatiivselt, vähendada hagejalt väljamõistetavat summat 750 euroni. Samuti palus hageja välja nõuda Maksu- ja Tolliametilt informatsiooni, kas kostjal, kostja esindajal või I N il on kajastatud raamatupidamislikult (ning esitatud Maksu- ja Tolliametile vastavates deklaratsioonides) avalduses ja arvestuses toodud summa, lisada tsiviilasja materjalide juurde Tallinna Ringkonnakohtu määrus, millega anti I N ile riigi õigusabi ja arvestada sellega avalduse lahendamisel, samuti teha kuriteoteade prokuratuurile või politseile.
7.Esitatud arvestus ja väidetavad tasumised on vastuolus kostja esindaja poolt hageja esindajale 01.09.2014 öelduga, et kostja ja temaga endiselt seotud I N on vaesed ning ei ole kostja esindajale õigusabi eest midagi tasunud. Tõendamaks asjaolu, et mh on I N varatu, tõi kostja esindaja näite, et I N sai riigi õigusabi ühes tsiviilasjas, mis oli menetluses 2014 sügisel Tallinna Ringkonnakohtus. Hageja palus kohtul välja nõuda ja lisada käesoleva tsiviilasja materjalide juurde eelpool märgitud Tallinna Ringkonnakohtu määruse. Hageja hinnangul esitas kostja kohtule teadvalt valeteavet 3000 euro tasumise osas, kuna teises menetluses kinnitas kostja esindaja sõnul I N , et tema majanduslik olukord on halb.
8.Kostja ei ole esitanud arveid ega summa tasumist tõendavaid dokumente.
9.Poolte esindajad pidasid läbirääkimisi võimaliku kompromissi osas. 07.11.2014 esitas hageja esindaja kostja esindajale ettepaneku, et hageja ei esita apellatsiooni ning kostja ei nõua õigusabikulusid. Hageja oli nõus 350 eurot tasuma ning ei esitanud apellatsioonkaebust. 20.11.2014 esitas kostja esindaja üllatavalt e-kirjas menetluskulude suuruseks 3000 eurot ning oli nõus kokku leppima summale 2000 eurot. Ajavahemikul 20.–25.11.2014 jätkasid pooled e-kirjavahetust, kuid kostja jäi positsioonile, et hageja peaks tasuma õigusabikulusid suuremas ulatuses, kui pooled kokku leppisid, hageja aga jäi positsioonile, et kostja käitumine on pahatahtlik ja kohatu. Hageja palus kohtul poolte e-kirjavahetust avalduse lahendamisel hinnata.
10.Kostja esindaja ei ole advokaat, seega tunnihind 120 eurot on ebamõistlik. Riigikohus on menetluskulude vaidluste lahendamisel ja summade 100–120 eurot kasutamisel lähtunud asjaolust, et esindajateks olid advokaadid. Õigusnõustaja tunnihind ei tohiks ületada 60 eurot.
11.Õigusabikulud on ülepaisutatud ja kohati alusetult suurendatud. Samuti ei ole võimalik nõustuda kostja arvamusega, et hagi oli põhjendamatu. Tulenevalt otsusest on hagi põhjendatud, kuid kohus jättis selle aegumise tõttu rahuldamata. Seega olid kõik hageja väited põhjendatud. Isegi, kui kohus peaks kostja avalduse rahuldama, siis seda võiks teha ainult aegumise taotluse koostamise ulatuses. Hageja arvates on kõik kostja kulud põhjendamatult suurendatud. Kostja esindajal ei saanud võtta nii palju aega menetlusdokumentidega tutvumine ja dokumentide koostamine. Kostja esindaja teadis
kogenud juristina algusest peale, et nõue on põhjendatud ning hageja ei pea tasuma põhjendamatute menetlusdokumentide koostamise eest. Kogu kostja õigusabikulude maht ajalises ja rahalises mõttes on suurendatud vähemalt 50%, so isegi, kui vaatamata kõigile hageja vastuväidetele peaks kohus kostja avalduse rahuldama, siis tuleks kostja nõuet vähendada ajalises mõttes 2 korda ja lähtuda tunnihinnast 60 eurot, millisel juhul jääks väljamõistetavaks kuluks 750 eurot. Esimese astme kohtu määrus
12.Harju Maakohus rahuldas 27.02.2015 määrusega avalduse osaliselt ja mõistis hagejalt kostjale välja menetluskulud 2640 eurot ning viivise.
13.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-153-13 tunnistanud põhiseaduse (PS) vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse (VV) 04.09.2008 määruse nr 137. Seega hindas kohus tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
14.Lepinguline esindaja on kostjale osutanud õigusabi 25 tundi tunnihinnaga 120 eurot summas 3000 eurot (käibemaksuta). Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: 25.08.2014 arve nr 12.2, õigusabi osutati 13 tundi summas 1560 eurot - 16.05.2014 hagi analüüs, dokumendid, nõupidamine kliendiga 3h 40min; - 28-29.05.2014 hagi vastus, taotlused 3h 30min; - 30.05.2014, 16.06.2014 kohtu kirjad, meilivahetus 30min; - 25.06.2014 hageja seisukoha analüüs, nõupidamine kliendiga 2h 30min; - 21.07.2014 kohtu 07.07.2014 määruse ja dokumentide analüüs, vastuväited, meilid 1h 30min; - 25.08.2014 taotlus, lisatõendid, dokumendid kohtule 1h 20min.
15.Tsiviilasja toimiku andmetel on esitatud hagiavaldus koos lisadega 35 lk, vastus hagile koos taotlustega 3 lk, hageja 06.06.2014 seisukoht koos lisadega 5 lk ja 20.06.2014 seisukoht koos lisaga 3 lk, 25.08.2014 taotlus 0,5 lk ja lisana kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-11-13656. Samuti sisaldub toimikus menetluskulude nimekirjas viidatud kirjavahetus. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu ei pidanud kohus põhjendatuks lepingulise esindaja ajakulu 21.07.2014 30min ja 25.08.2014 30min. Kohtu 07.07.2014 määrusega tutvumisega ei kaasnenud dokumentide analüüsi, mistõttu on nimetatud toiminguks piisav aeg 1h ning 25.08.2014 esitatud lisatõendiks oli kohtumäärus, seega oli dokumendi koostamiseks ja komplekteerimiseks kohtu hinnangul piisav aeg ~50min. Lähtudes eeltoodust ja arvestades hageja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, millega tutvumiseks ja seisukohtade kujundamiseks ning menetlusdokumentide koostamiseks on vajalik mõistlik aeg, pidas kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi osutamise ajaks arve nr 12.2 alusel 12h.
17.Tsiviilasja toimiku andmetel on esitatud kostja vastuväide kohtu tegevusele ja korduv taotlus 2 lk, tsiviilasjas on toimunud kohtuistung, mis eeldab esindaja ettevalmistumist
ja protokolliga tutvumist, hageja on esitanud taotluse protokolli parandamiseks, kostja on esitanud taotluse protokolli parandamiseks 1 lk, kostja on esitanud taotluse asja arutamise uuendamiseks, mille kohus on lahendanud 05.09.2014 määrusega, hageja on esitanud seisukoha kostja taotlusele protokolli parandamise osas ning kohus on rahuldanud hageja taotluse protokolli parandamiseks, samuti sisaldub toimikus menetluskulude nimekirjas viidatud kirjavahetus. Kostja lepingulise esindaja kohtuistungil osalemine on tõendatud kohtuistungi protokolliga. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu ei pidanud kohus põhjendatuks lepingulise esindaja ajakulu 28.–29.08.2014 30min, kuna leidis, et vastuväite ja taotluse koostamiseks oli piisav aeg 1h ja 40min ning menetluskulude nimekirjas viidatud seisukohad sisalduvad vastuväites. Lähtudes eeltoodust pidas kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi osutamise ajaks arve nr 15.2 alusel 8,5h.
18.14.10.2014 arve nr 17.2, õigusabi osutati 3 tundi summas 360 eurot - 14.10.2014 kohtuotsuse analüüs, nõupidamine kliendiga 3h.
19.Kohus ei pidanud põhjendatuks kostja esindaja poolt kostjale positiivse kohtuotsusega tutvumise ja analüüsi ning kostjale tutvustamiseks kulunud tööaja, so 3h, eest nõutavat tasu. Põhjendatud ajakuluks on 1,5h.
20.Dokumentide koostamise ja õigusteenuse osutamise põhjendatust ja vajalikkust ei saa hinnata tuginedes üksnes teise menetlusosalise hinnangule. Menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada ka vastaspoole esitatud dokumentide sisu ja mahuga, kui menetlusdokument koostatakse vastuseks või seisukoha esitamiseks. Seega sisaldab kostja menetlusdokumendi koostamiseks põhjendatud aeg ka vastaspoole esitatud menetlusdokumendiga tutvumist ja vastavat analüüsi. Tsiviilasja toimiku andmetel on menetluskulude nimekirjas nimetatud menetlusdokumendid esitatud ja vastav õigusabi kostja lepingulise esindaja poolt osutatud, arvestades käesolevas määruses kohtu poolt tehtud märkusi ning need toimingud on olnud kostja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Kohus pidas põhjendatud ja vajalikuks kostjale õigusabi osutamist kokku 22h. Lähtudes eeltoodust jättis kohus rahuldamata hageja taotluse pidada põhjendatuks ja mõista hagejalt välja ainult aegumise taotluse koostamise kulud.
21.Menetlusosalisel on õigus tasuda lepingulisele esindajale esinduse eest kokkulepitud tunnihinna alusel ja tingimustel. Hageja ei nõustunud kostja tunnihinnaga ning taotles tunnihinna vähendamist lähtudes asjaolust, et kostja lepinguline esindaja ei ole advokaat. Kohus leidis, et hageja väide ei ole asjakohane ega anna põhjust menetluskulude vähendamiseks. TsMS § 175 lõige 1 ei erista esindajakulude hüvitamisel advokaati teistest TsMS §-s 218 loetletud lepingulistest esindajatest.
22.Lähtudes menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ajal kehtinud TsMS § 174 lõigetest 1 ja 3 ei ole menetlusosaline kohustatud esitama kulusid tõendavaid dokumente. TsMS § 174 lõike 5 kohaselt, kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. TsMS-i nõuete järgi ei ole kulude kandmist ehk tasumist tõendavate dokumentide esitamine menetluskulude väljamõistmiseks teiselt menetlusosaliselt vajalik.
23.TsMS-is oli enne 01.01.2015 ja on ka praegusel ajal sätestatud menetluskulude kindlaksmääramise kord, mistõttu ei ole poole vahel enne menetluskulude avalduse kohtule esitamist peetud tulemusteta läbirääkimistel tähendust ja kohus ei hinnanud seetõttu poolte kirjavahetust, mis seondub menetluskuludega.
24.Kohus kohustas 09.02.2015 e-kirjaga kostjat esitama menetluskulude aluseks olevad arved ja arvete maksmist tõendavad dokumendid, mida kostja ka tegi. Toimiku andmetel on kostja kinnitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses, et kõik kulud on kostja poolt tasutud. Avaldusele lisatud menetluskulude nimekirjas on märgitud, et arved nr 12.2, nr 15.2 ja nr 17.2 on tasunud I N . 16.12.2015 esitatud menetlusdokumendi kohaselt on kostja eest õigusabikulud kandnud I N , lisatud OÜ Õigusnõustaja kassa sissetuleku orderite kohaselt on sularaha sissemaksed teinud I.N , millest viimane on tehtud 19.12.2014, so pärast menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamist. Kohtu hinnangul ei ole asjaolu, et kostja lepinguline esindaja on esitanud kohtule vastuolulisi andmeid isiku kohta, kes kostja eest õigusabikulud tasus, asjassepuutuv, kuna TsMS § 174 lõike 9 kohaselt, menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik (enne 01.01.2015 TsMS § 174 lõige 4). Äriregistri andmetel ettevõtjal Komtrans Biz OÜ seisuga 27.02.2015 maksuvõlg puudub. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kostja suhtes algatatud pankrotimenetlust. Kohus ei pidanud käesolevas menetluses asjakohaseks ja põhjendatuks hinnata hageja vastuväites märgitud teavet selle kohta, et kostja lepinguline esindaja on esindajate omavahelises vestluses väitnud, et kostja on vaene ning et I N ile on mõnes muus menetluses antud menetlusabi. I N ei ole käesolevas tsiviilasjas menetlusosaline, mistõttu puudub alus tema majandusliku seisundi kontrollimiseks ning teistes tsiviilasjades tehtud lahendite tsiviilasja nr 2-14-17830 juurde võtmiseks. Kohtule on esitatud Õigusnõustaja OÜ poolt kostjale esitatud arved nr 12.2, nr 15.2 ja nr 17.2 ning arvetele vastavad tasumist tõendavad kassa sissetuleku orderid. Kohtul puudub alus kahelda esitatud dokumentide tõepärasuses. Kulude tekkimine on tõendatud kostja lepingulise esindaja menetluses osalemisega ja menetlusdokumentide esitamisega ning kulude suurus on tõendatud kostja lepingulise esindaja poolt kostjale esitatud arvetega. Seega ei sõltu menetluskulude väljamõistmise võimalikkus kulude kandmiseks kohustatud poolelt sellest, kas teine menetlusosaline on kulude eest menetluskulude kindlaksmääramise ajaks tegelikult tasunud. Lähtudes eeltoodust jättis kohus rahuldamata hageja taotluse välja nõuda Maksu- ja Tolliametilt informatsiooni, kas kostjal, kostja esindajal või I N il on kajastatud raamatupidamislikult (ning esitatud Maksu- ja Tolliametile vastavates deklaratsioonides) avalduses ja arvestuses toodud summa.
25.Kohus ei nõustunud hagejaga selles, et kostja tegevus on vastuolus TsMS § 202 lõikega 2. Viide nimetatud §-le ei ole asjakohane.
26.Samuti ei nõustunud kohus sellega, et käesolevas menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esinevad asjaolud, mille tõttu tuleks esitada kuriteoteade prokuratuurile või politseile. Kuivõrd kostja (lepingulise esindaja kaudu) menetluskulude kindlaksmääramisel esitatud andmed selle kohta, kes on maksnud kostja eest kostjale esitatud õigusabiarved ja millal täpselt arved maksti, ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel olulise tähtsusega ega takista menetluskulude kindlaksmääramist, leidis kohus, et puudub alus kuriteoteate esitamiseks, ning jättis hageja vastava taotluse rahuldamata.
27.Kohtuvaidluse asjaolusid (hagi hind, menetlusaeg, esitatud menetlusdokumendid ja nende mahukus, asja lahendamine kohtuistungil) tervikuna arvestades pidas kohus põhjendatuks ja vajalikuks kostjale lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi 22h tunnihinnaga 120 eurot summas 2640 eurot (käibemaksuta).
28.Kohus määras juhindudes TsMS §-st 138, §-st 143, §-st 144, §-dest 173–177 kostja menetluskulud kindlaks summas 2640 eurot (käibemaksuta) ning viitas TsMS § 177 lõikele 4, märkides, et kostja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses viivise väljamõistmist taotlenud. TsMS § 445 lõike 1 alusel määras kohus, et väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda I N i pangakontole. Määruskaebus
29.18.03.2015 esitatud määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada ja jätta uue määrusega kostja avalduse rahuldamata või alternatiivselt, mõista hagejalt välja ainult aegumise taotluse koostamise kulud või alternatiivselt, vähendada väljamõistetavat menetluskulu 468 euroni. Lisaks kordas hageja maakohtule esitatud taotlusi.
30.Arve nr 12.2 alusel osutatud õigusabitoimingud on põhjendatud maksimaalselt 3,6h ulatuses. 16.05.2015 kulu ei saa olla suurem kui 1h, kuna kostja esindaja esindas kostjat enne hagi esitamist, mistõttu olid talle asja sisu ja dokumendid juba teada. 28.– 29.05.2014 kulu ei ole põhjendatud rohkem kui 1,5h ulatuses, kuna vastus hagile ei olnud teoreetiliselt raske ja oli mahult kokku vaid 3 lk. 30.05.2014 ja 16.06.2014 kulu puhul on tegemist menetluslikku laadi küsimustega ning see ei olnud seotud kostja huvide esindamisega. Seega ei ole põhjendatud kulu rohkem kui 0,10h. 25.06.2014 kulu ei saa olla suurem kui 0,25h, kuna hageja seisukoht oli suhteliselt lühike ning ei ole esitatud tõendeid, et nõupidamine oleks üldse toimunud. Kostja ei ole 25.06.2014 esitanud mingeid seisukohti hageja arvamusele. 21.07.2014 ajakulu ei tohiks olla suurem kui 0,75h, kuna tegemist ei olnud keeruliste dokumentidega. 25.08.2014 kulu ei ole põhjendanud, kuna tegemist oli pigem menetluslikku laadi küsimustega, mis sõltusid kostjast.
31.Arve nr 15.2 alusel osutatud õigusabitoimingud on põhjendatud maksimaalselt 1,25h ulatuses. 28.-29.08.2014 kulu ei ole põhjendanud, kuna tegemist oli menetluslikku laadi küsimustega, mis sõltusid kostjast. Põhjendatud ei ole ka 01.09.2014 kulu, kuna 16.05, 25.06, 21.07, 25.08 ja 28.–29.08.2015 tutvus kostja esindaja dokumentidega ja seega valmistus istungiks. 04.09.2014 protokolliga tutvumiseks ja taotluse koostamiseks ei saanud kuluda rohkem kui 0,75h. 05.09.2014 ja 09.09.2014 kulu on põhjendatud maksimaalselt 0,5h ulatuses. Meilivahetusele kohtuga kulunud aeg ei ole selge. Protokolli parandamise taotluse kulu oli aga juba arvestatud 04.09.2014 kulus. Igal juhul ei saanud see olla rohkem kui 0,5h.
32.Arve nr 17.2 alusel osutatud õigusabitoimingud on põhjendatud maksimaalselt 0,65h ulatuses. Kui kohus ei nõustu määruskaebuse järgnevalt toodud põhjendustega või nõustub nendega vaid osaliselt, siis leidis hageja, et kostja kulu moodustab ajakuluna summaarselt 7,8h (so eespool toodud arvestus ja sellele lisandub istungil osalemise ajakulu).
33.Kohus jättis kulu määramisel alusetult arvestamata, et hagi oli sisuliselt põhjendatud, millest järeldub, et kostja väited ja dokumentide koostamine oli kasutu ning selliste
menetlusdokumentide koostamise eest ei peaks hageja kostjale tasuma. Kostja mitte ei võitnud vaidlust, vaid kohus kohaldas aegumist. Kohus oleks pidanud kohaldama käesolevas asjas TsMS § 162 lõiget 4 ning jätma poolte kulud kas täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
34.Hageja vaidleb vastu ka kohtu poolt põhjendatuks peetud kostja esindaja tunnihinnale 120 eurot. Sellist summat ei ole võimalik kokkuleppega põhjendada. Kohus jättis arvestamata, et sellise tunnihinna kohta käiv Riigikohtu praktika on seotud advokaatide tööga. Üldtuntuks saab pidada asjaolu, et advokaadi tunnihinnaks on 100– 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Mitteadvokaadist esindaja tunnihind on aga ca 2 korda väiksem, jäädes paljudel esindajatel 60–65 euro ringi. Kui aga juristi keskmine tunnihind on 60–65 eurot, siis ei pea hageja tasuma antud juhul 120 eurot tunni kohta, kuna see ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Sellisel juhul tuleb lähtuda keskmisest turuhinnast, mitte aga kostja ja tema esindaja vahel kokkulepitud tunnitasust.
35.Ebaõige on kohtu arvamus, et kohus ei pidanud hindama esindajate kirjavahetust, jätma tähelepanuta vastuolusid seoses arvete väidetavate tasumistega ja asjaolu, et I N on varatu. Vastustaja seisukoht
36.Kostja vaidles kaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Edasine menetluse käik
37.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
38.TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, millega avaldus rahuldamata jäeti. Osas, millega avaldus rahuldati, on määruskaebus osaliselt põhjendatud kostja lepingulise esindaja tunnitasu suuruse osas ja annab alust maakohtu määruse osaliseks tühistamiseks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, võttes arvestuse aluseks mõistliku ja vajaliku kostja lepingulise esindaja tunnitasu suuruse 100 eurot (käibemaksuta). Muus osas määruskaebuse väited maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna ning TsMS § 659 ja 654 lõike 6 alusel nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ning neid käesolevas lahendis ei korda.
39.Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendusega kostjale osutatud õigusabi mahu osas ega pea vajalikuks põhjendust selles osas üle korrata. Maakohus on piisava põhjalikkusega käsitlenud, miks tuleb lugeda õigusabi 22h ulatuses kostja esindamisel vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks. Maakohus on põhjalikult analüüsinud ja hinnanud toimiku materjalidele tuginedes kostja esindaja poolt õigusabitoimingutele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning vähendanud vastavalt hagejalt väljamõistetavat menetluskulu. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule käesolevas asjas ette heita ei saa.
40.Kolleegium nõustub aga osaliselt määruskaebuses esitatud väitega kostja lepingulise esindaja õigusabitasu tunnihinna kohta ja leiab, et põhjendatuks saab lugeda 100 euro suurust tunnihinda (käibemaksuta). Arvestades vaidlusaluse asja keerukust ja asjaolusid, mh kostja esindaja poolt allkirjastatud menetlusdokumentide sisu, on kostja mitteadvokaadist esindaja 120-eurone tunnitasu ebamõistlikult kõrge. 120 eurost tunnihinda (nii koos kui ilma käibemaksuta) on Riigikohus pidanud põhjendatuks advokaadist esindaja puhul (nt vastavalt Riigikohtu määrused nr 3-2-1-92-13 ja nr 3-21-93-13). Praktikas on kohtud advokatuuri liikmeks mitteoleva lepingulise esindaja puhul pidanud põhjendatuks tunnitasumäärasid 80–120 eurot arvestades konkreetset esindussuhet ja asjaolusid. Nt tsiviilasjades nr 2-10-67455 ja nr 2-11-18754 peeti põhjendatud õigusabitasu tunnihinnaks 80 eurot, tsiviilasjas nr 2-10-12624 90 eurot, tsiviilasjades nr 2-11-51493, nr 2-11-48387, nr 2-10-32587, nr 2-11-26930 100 eurot, tsiviilasjas nr 2-13-36306 110 eurot ja tsiviilasjas nr 2-12-1185 120 eurot. Tallinna Ringkonnakohus on 11.04.2014 määruses tsiviilasjas nr 2-10-67455 leidnud, et advokatuuri liikmeks olevale esindajale kohaldatavad kõrgendatud nõuded võimaldavad eeldada, et advokaadi poolt osutatava õigusteenuse kvaliteet on kõrgem kui isikute puhul, kes advokatuuri ei kuulu. Seega võib advokaadist esindaja tunnitasumäär olla eelduslikult kõrgem kui esindajal, kes advokatuuri ei kuulu. Mingeid erilisi asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, et kostja lepingulise esindaja osutatud õigusteenuse kvaliteedi puhul võiks eeldada vandeadvokaadiga võrreldavat taset, ei ole kostja esile toonud. Arvestades kõiki asjaolusid kogumis, mh senist kohtupraktikat, leiab kolleegium, et antud juhul saab põhjendatuks pidada keskmist 100 euro suurust tunnitasu. Sellisel juhul tuleb lugeda kostja põhjendatud menetluskuluks 22h õigusabi puhul 22x100=2200 eurot.
41.Määruskaebuse väide, et kohus oleks pidanud kohaldama menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lõiget 4, on asjakohatu. Kui hageja soovis vaidlustada menetluskulude jaotust, tulnuks esitada vastavas osas apellatsioonkaebus maakohtu otsusele. Praeguses menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa vaidlustada menetluskulude jaotust, vaid üksnes väljemõistetavate kulude rahalist suurust.
42.Meelevaldsed ja alusetud on hageja väited sellest, et kuna hagi jäeti rahuldamata aegumise tõttu, siis sellest järeldub, et hagi oli sisuliselt põhjendatud ning et kohus oleks pidanud menetluskulude kindlaksmääramisel nimetatud asjaoluga arvestama ja leidma, et kostja väited ja dokumentide koostamine oli kasutu. Ringkonnakohus märgib, et asjaolust, et hagi jäeti aegumise tõttu rahuldamata, ei saa järeldada, et kui nõue ei oleks olnud aegunud, oleks hagi olnud sisuliselt põhjendatud. Käesoleval juhul ei ole teada, milline oleks olnud vaidluse lõpptulemus juhul, kui kostja ei oleks aegumise vastuväidet esitanud või see oleks osutunud põhjendamatuks. Kostja esindaja ei saanud enne maakohtu otsust olla kindel, et hagi jäetakse aegumise tõttu rahuldamata, mistõttu oli esindatava huvide kaitseks põhjendatud ka muude vastuväidete ja seisukohtade esitamine hagile.
43.Hageja muude taotluste (Maksu- ja Tolliametilt teabe nõudmiseks jmt) rahuldamata jätmist on maakohus samuti piisava põhjalikkusega põhjendanud, ringkonnakohus nõustub maakohtuga ega pea vajalikuks põhjendusi käesolevas lahendis korrata. Samuti on maakohus jätnud õigesti arvestamata poolte e-kirjavahetuse. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtule esitatud kinnitamiseks poolte kokkulepet
menetluskulude hüvitamise kohta. Seega tuleb menetluskulud kindlaks määrata TsMSis sätestatud korda järgides.
6.TsMS § 178 lõike 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.