2-15-7035/17 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-15-7035 riigilõiv 1000 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 1680 eurot. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetluse käik XXXAS (hageja) esitas 11.05.2015 Harju Maakohtule hagi Osaühing XXX (kostja) vastu võla nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 15.05.2015. Kostja esitas hagile vastuse 08.06.2015. Hageja esitas 15.06.2015 seisukoha kostja vastuse osas. Kostja esitas 18.08.2015 taotluse menetluse peatamiseks, mille kohus jättis 19.08.2015 kohtuistungil rahuldamata. Kostja esitas 27.08.2015 vastuväite kohtu tegevuse peale, kuna ei nõustunud sellega, et kohus jättis taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata. Hageja ja kostja esitasid 09.09.2015 lõplikud seisukohad. Hagiavaldus 15.02.2013 sõlmisid XXXAS (enne ümberkujundamist ärinimi XXXOÜ) ja XXXOÜ (müüja) nõuete loovutamise lepingu nr 12087. Lepingu p 2.1.1 järgi toimub nõuete loovutamine müüjalt hagejale selliselt, et müüja edastab hagejale loendi nõuetest, mida ta soovib hagejale loovutada (loovutuspakkumine), seejärel saadab hageja müüjale kinnituse selle kohta, millised loovutuspakkumises toodud nõuded ta kinnitab (kalkulatsioon). Kalkulatsioonis nimetatud nõue, mille loovutamist on müüja aktsepteerinud, loetakse hagejale loovutatuks ja hageja loetakse nõude uueks võlausaldajaks alates lepingu p-s 2.2.2 nimetatud teate saamisest (lepingu p 2.2.3). Lepingu alusel soovis müüja anda ja andis hagejale finantseerimiseks üle XXXOÜ (kui müüja) ja kostja (kui ostja) vahel sõlmitud müügilepingust tulenevad järgmised arved: XXXOÜ poolt kostjale 13.03.2014 esitatud arve nr 3028 summas 14 976 eurot maksetähtpäevaga 12.05.2014 ja XXXOÜ poolt kostjale 25.03.2014 esitatud arve nr 3051 summas 14 976 eurot maksetähtpäevaga 24.05.2014. Enne nõuete omandamist esitas müüja hagejale kostja (ostja) poolt allkirjastatud kinnitused selle kohta, et kostja on arvel nr 3028 ja arvel nr 3051 toodud kauba/teenuse kätte saanud, tal puuduvad nõuded müüja vastu, mida saaks nimetatud arvetega tasaarvestada ning selle kohta, et ta kannab arvel nr 3028 toodud summa 14 976 eurot ja arvel nr 3051 toodud summa 14 976 eurot hageja kontole arvel märgitud tähtpäevaks. Müüja poolt esitatud dokumentide alusel teatas hageja, et on nõus arvest nr 3028 tuleneva rahalise nõude omandama, edastades müüjale 14.03.2014 lepingu p-le 2.2.1 vastava kalkulatsiooni nõude summas 14 976 eurot omandamiseks, mille müüja kinnitas vastavalt lepingu p-le 2.2.2 19.03.2014. Müüja poolt esitatud dokumentide alusel teatas hageja, et on nõus arvest nr 3051 tuleneva nõude omandama, edastades müüjale 25.03.2014 lepingu p-le 2.2.1 vastava

2-15-7035 kalkulatsiooni nõude summas 14 976 eurot omandamiseks, mille müüja kinnitas vastavalt lepingu p-le 2.2.2 26.03.2014. Hageja finantseeris XXXOÜ poolt kostjale esitatud arve nr 3028 summas 14 976 eurot, millest oli maha arvatud arve finantseerimisega seotud tasu (lepingu p 3.1 järgne tasu), kandes XXXOÜ arveldusarvele 19.03.2014 13 395,91 eurot, samuti arve nr 3051 summas 14 976 eurot, millest oli maha arvatud finantseerimisega seotud tasu (lepingu p 3.1 järgne tasu), kandes XXXOÜ arveldusarvele 26.03.2014 13 616,16 eurot. Kostja arveid nr 3028 ja 3051 tähtaegselt ei tasunud. Võlgnevuse sissenõutavaks muutumise järgselt edastas hageja kostjale maksegraafiku, mida kostja ei allkirjastanud, küll aga on ta maksegraafikut osaliselt täitnud (tasunud maksegraafikust tuleneva esimese osamakse summas 5 174,54 eurot). Kostja on hageja ees oma võlgnevust tunnistanud, mida kinnitab lisaks kinnituskirjades toodule ja rahaliste kohustuste osalisele täitmisele ka kostja ja XXXOÜ vahel 19.06.2014 sõlmitud kokkulepe, mille p-s 1 kostja kinnitas, et: „XXX OÜ kohustused seisuga 19.06.2014 XXXAS ees on arve nr 3028 alusel 14 976 eurot ja arve nr 3051 alusel 14 976 eurot, millele lisandub intress. Kokku on kohustused summas 31 362,93 eurot.“. Samuti on kostja oma võlgnevust kinnitanud Intrum Justitia AS-le (kui isikule, kes hagejat kostjalt võla sissenõudmisel varasemalt esindas) 04.08.2014 saadetud avalduses. Kuigi 04.08.2014 saadetud avalduses teatas kostja, et tegeleb aktiivselt hageja ees võlgnevuse likvideerimisega, ei ole kostja oma võlgnevust hageja ees seniajani likvideerinud. Kostja on teinud hagejale üksnes ühe makse summas 5174,54 eurot, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste katteks. Hageja nõuab kostjalt arvest nr 3028 ja arvest nr 3051 tuleneva rahalise kohustuse täitmist. Kostja põhivõlg hageja ees on käesoleva hagiavalduse esitamise päeva seisuga 24 777,46 eurot (arvutuskäik: arvete kogusumma 29 952 eurot, millest on maha arvatud kostja poolt tasutud 5174,54 eurot), millele lisandub viivis. Kostjat on teavitatud, et arvest nr 3028 ja arvest nr 3051 tulenevad rahalised nõuded on loovutatud hagejale. Samuti on kostja kinnitanud, et tasub arvel nr 3028 ja arvel nr 3051 toodud summad hagejale. Sellega on nõuete loovutamine toimunud ning kostjal lasub VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kohustus teostada arvest nr 3028 ja arvest nr 3051 tulenevad maksed hagejale. Juhindudes VÕS § 101 lg 1 p 6, VÕS § 113 lg 1 ja tulenevalt asjaolust, et kostja on hageja ees raha maksmise kohustust rikkunud, nõuab hageja kostjalt ka viivise tasumist. Hageja nõuab tasumata põhivõlgnevusest (24 777,46 eurot) viivist alates 05.08.2014, s.o. alates päevast, mis järgnes päevale, mil kostja kinnitas, et tasumata põhivõla suuruseks hageja ees on 24 777,46 eurot. Hageja viivisenõudele kohaldub seaduses sätestatud viivise määr. Tulenevalt TsMS § 367, palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgne viivis põhinõudelt kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures viivise protsendiks palub hageja arvestada seaduses sätestatud viivise määra. VÕS § 94 lg 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2014 oli 0,15% ja enne 1. jaanuari 2015 0,05%. Juhindudes eeltoodust oli perioodil 05.08.2014–31.12.2014 seadusjärgseks viivisemääraks 8,15% ja alates 1. jaanuarist 2015 on seadusjärgseks viivisemääraks 8,05%. Perioodil 05.08.2014– 31.12.2014 on kostja olnud põhivõlgnevuse summas 24 777,46 euro tasumisega

2-15-7035 viivituses 149 päeva, viivisesumma on 824,34 eurot (arvutuskäik: 24 777,46 x8,15/100/365 x 149). Perioodil 01.01.2015–10.05.2015 (kaasa arvatud) on kostja olnud põhivõlgnevuse summas 24 777,46 euro tasumisega viivituses 130 päeva, viivisesumma on 710,40 eurot (arvutuskäik: 24 777,46 x 8,05/100/365x130). Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on viivise suuruseks seega 1534,74 eurot (arvutuskäik: 824,34 + 710,40). Kostja vastus Kostja tema vastu esitatud nõuet ei tunnista ning vaidleb sellele vastu täies ulatuses. Kostja ei soovi esitada vastuhagi. Kostja selgitab, et 2014 tarnis XXXOÜ, kes väidetavalt loovutas oma nõude kostja vastu hagejale, kostjale suhkrut. Suhkur toodi Eestisse XXXOÜ-le kuuluva autotranspordiga. Kahel korral ei olnud kostjal võimalik XXXOÜ-lt tarnitavat suhkrut vastu võtta ja oma laos maha laadida ning suhkur, koguses 48 000 kg, jäi kostja loal XXXOÜ juurde hoiule. XXXOÜ esitas kostjale saatelehed nr 3028 (13.03.2014) ja nr 3051 (25.03.2014) suhkru eest ning peale seda jäi kõnealune suhkur XXXOÜ juurde hoiule. Aprillis 2014 teatas kostja XXXOÜ-le, et tema ladu on vaba ja XXXOÜ võiks toimetada kõnealuse suhkru, koguses 48 000 kg, (mis oli kostja loal XXXOÜ juures hoiul) kostjale lattu. XXXOÜ aga viivitas kostjale ootamatult suhkru kostja lattu toimetamisega, kuid väitis, et suhkur on endiselt olemas ja asub XXXOÜ valduses. Kostja üritas korduvalt XXXOÜ-ga arutada suhkru kohale mittetoimetamise põhjust, kuid konkreetset vastust pole kostja saanud. Peale seda tuletas kostja XXXOÜ-le korduvalt meelde suhkru kohaletoimetamise vajadust. 2014 mais pöördus XXXOÜ kostja poole sooviga, et kostja müüks XXXOÜ-le suhkrut koguses 48 tonni. Kostjal oli oma suhkur enda laos olemas ning põhimõtteliselt oli kostja nõus müüma suhkru XXXOÜ-le, kuid kostja tuletas XXXOÜ-le meelde, et XXXOÜ ei ole kostjale üle andnud 13.03.2014 saatelehe nr 3028 ja 25.03.2014 saatelehe nr 3051 alusel Eestisse XXXOÜ poolt kostjale tarnitud suhkrut ja mis asub XXXOÜ valduses. Tulenevalt eeltoodust teavitas kostja XXXOÜ-t, et ta saab müüa XXXOÜ-le selle sama suhkru, mis on XXXOÜ juures hoiul ja mille kohta esitas XXXOÜ kostjale saatelehed nr 3028 ja 3051. XXXOÜ oli sellega nõus ning kostja vormistas XXXOÜ-le 09.05.2014 arve-saatelehe nr 0004791 ja 12.05.2014 arve-saatelehe nr 0004825 ning kostja müüski suhkru koguses 48 000 kg XXXOÜ-le antud arvetega. Kuna saatelehtede nr 3028 ja 3051 alusel XXXOÜ poolt Eestisse toodud suhkruga seotud rahalised õigused oli XXXOÜ loovutatud XXXAS-ile ning kuna kostja suhkru eest XXXOÜ-le ei tasunud (kuna XXXOÜ suhkrut kostjale ei väljastanud ja seega ei ole loovutatud nõue kehtiv ega täidetav, kuna kostjale pole saatelehtedes märgitud kaupa üle antud) oli reaalselt jäänud XXXAS-ile raha laekumata ja XXXAS esitas kostja vastu nõude koos intressiga summas 31 362,93 eurot. Arvestades tekkinud olukorda (kus kostjalt nõudis XXXAS raha suhkru eest ning XXXOÜ-l on tekkinud kostja ees võlgnevus suhkru eest) pidasid pooled läbirääkimisi ning läbirääkimiste tulemusena koostasid ja sõlmisid 19.06.2014 kostja ja XXXOÜ kokkuleppe, millega läks suhkru eest tasumise kohustus XXXAS ees üle kostjalt XXXOÜ-le. 19.06.2014 kokkuleppe p 2 kohaselt kohustus XXXOÜ tasuma kokkuleppe p 1

19.kuupäevaks 5237,68 eurot koos intressidega (juunis 2014 5174,54 eurot), vastavalt XXXAS esitatud maksegraafikule, kuni 19.11.2014 kaasa arvatud. Kokkuleppe p 6 kohaselt on kostjal õigus pöörduda kohtusse XXXOÜ vastu, kui XXXOÜ sõlmitud kokkulepet ei täida. Tulenevalt eeltoodust esitas kostja XXXOÜ vastu vastavasisulise hagi. Kokkuleppe sõlmimise kohta XXXOÜ pretensioone esitanud ei ole. Samuti ei ole XXXOÜ kokkuleppest taganenud või seda üles öelnud. 19.06.2014 kostja ja XXXOÜ vahel sõlmitud kokkuleppe p 7 sätestab, et kui XXXOÜ omab deposiiti hageja juures, siis käesoleva kokkuleppe allkirjastamisega nõustub XXXOÜ deposiidis oleva summa kasutamisega XXX OÜ võlgnevuse kustutamiseks XXXAS ees. Kostja on seisukohal, et kostja ja XXXOÜ vahel allkirjastatud kokkulepe on võlatunnistus võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 tähenduses. Nimetatud sätte kohaselt on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, võlatunnistus. Kostja andmeil oli XXXOÜ-l deposiit hageja juures summas ca 15 000–16 000 eurot. Kostja andmeil lõppes hageja ja XXXOÜ vahel õigussuhe (nõude loovutamise leping) ning hageja pidi tagastama või tasaarvestama XXXOÜ deposiidi käesolevas hagis märgitud nõudega. Kostja andmeil olevat hageja keeldunud deposiiti tagastamast või tasaarveldamast. Kostja pidas mais-juunis 2014 läbirääkimisi XXXAS-iga, kes nõustus asja rahumeelselt ja kohtuväliselt lahendama ning esitas kostjale 17.06.2014 maksegraafiku võlguoleva summa kohta. Kostja on teinud kõik endast sõltuva, et lahendada tekkinud vaidlus kohtuväliselt ja rahumeelselt. Kuna XXXAS nõudis jätkuvalt kostjalt loovutatud saatelehtede 3028 ja 3051 alusel raha tasumist, siis pidas kostja korduvalt XXXAS-iga läbirääkimisi ja selgitas XXXAS-ile tekkinud olukorda ning esitas olukorra tõendamiseks erinevad dokumendid (sh oma arved XXXOÜ-le ja 19.06.2014 kokkulepe). Seega oli XXXOÜ-le teada, et kui tema ei täida 19.06.2014 kokkulepet, siis võib XXXAS pöörduda kohtusse. Kostja arvamusel käitub XXXOÜ praegu pahatahtlikult. XXXOÜ on tasunud seisuga 08.06.2015 kostjale vaid 550 eurot. Lähtudes eeltoodust, VÕS § 76 lg 1, § 82 ja arvestades õiguslikku olukorda, oleks hagejal menetluslikult otstarbekam esitada hagi XXXOÜ vastu, kuna tegelikuks võlgnikuks hageja ees on XXXOÜ. Samuti on hageja esitanud nõude kostja vastu alusetult, kuna hagejale on teada, et nõude tasumise eest vastutab XXXOÜ. XXXOÜ on sõlminud kostjaga vastava kokkuleppe ja XXXOÜ on andnud hagejale käsundi (19.06.2015 kostja ja XXXOÜ vahel sõlmitud kokkuleppe p. 7) kasutada XXXOÜ-le kuuluvaid rahalisi vahendeid hageja poolt esitatud nõude likvideerimiseks. Seega jääb arusaamatuks hageja esitatud nõue kostja vastu (vähemalt selle suurus on vaieldav). Tuginedes eeltoodule ei ole kostja nõus ka viivise arvestusega, kuna see on alusetu ja ei puuduta kostjat.

2-15-7035 Hageja seisukoht kostja vastuse osas Kostja on hageja ees varasemalt oma võlgnevust (hagis esitatud nõuet) tunnistanud. Kostja seisukohad on vastuses hagile vastuolulised, kuna nõue ei saa olla üheaegselt täies ulatuses põhjendamatu ja osaliselt vaieldav. Erinevalt vastuses märgitust on kostja varasemalt hagis esitatud nõuet tunnistanud. Kostja on allkirjastanud kinnituskirja selle kohta, et ta on arvetel nr 3028 ja nr 3051 toodud kauba kätte saanud, et tal puuduvad nõuded müüja (XXXOÜ) vastu, mida saaks nimetatud arvetega tasaarvestada ning et ta tasub arvetel nr 3028 ja 3051 toodud summad arvetel märgitud tähtpäevaks hageja kontole. Pärast arvetel nr 3028 ja 3051 toodud summade sissenõutavaks muutumist on kostja teinud hagejale osamakse summas 5174,54 eurot. Kostja ja XXXOÜ vahel 19.06.2014 sõlmitud kokkuleppes on kostja kinnitanud, et XXX OÜ kohustused seisuga 19.06.2014 XXXAS ees on arve nr 3028 alusel 14 976 eurot ja arve nr 3051 alusel 14 976 eurot, millele lisandub intress ja et kokku on kohustused summas 31 362,93 eurot. Kostja on kinnitanud oma võlgnevust hageja ees 04.08.2014 ka Intrum Justitia AS-le kui isikule, kes hagejat kostjalt võla sissenõudmisel esindas, märkides, et: „Intrum Justitia AS esitas XXX OÜ-le 01.08.2014 koostatud nõude kohustuse täitmiseks. Nõudes märgitakse, et XXX OÜ on jätnud tasumata võlgnevuse XXXAS ees summas 24 777,46 eurot ja viivisvõlgnevuse summas 466,39 eurot. XXX OÜ teatab käesolevaga, et tegeleb aktiivselt ülalmärgitud võlgnevuse likvideerimisega“. Kostja ja XXXOÜ vahel tehtud tehingud ei oma käesoleva tsiviilasja lahendamisel tähtsust. Kostja poolt vastuses esitatud eel- ja järellugu, mis puudutab esitatud arvetel toodud suhkruga tehtud toiminguid, ei oma antud tsiviilasja lahendamisel tähtsust. Juhul, kui XXXOÜ-l on kostja ees täitmata kohustusi nagu vastuses väidetakse, siis on kostjal võimalik suunata vastavad nõuded XXXOÜ vastu (kostja on vastuses kinnitanud, et seda ongi juba tehtud). Kostja väitel sõlmisid kostja ja XXXOÜ 19.06.2014 kokkuleppe, millega läks suhkru eest esitatud arvete nr 3028 ja 3051 tasumise kohustus hageja ees üle kostjalt XXXOÜ-le. Hageja öelduga ei nõustu. Selline kostja ja XXXOÜ vahel sõlmitud kokkulepe ei mõjuta kuidagi kostja kohustusi hageja ees, vaid puudutab üksnes kostja ja XXXOÜ omavahelisi suhteid. VÕS § 175 lg 1 kohaselt võib kolmas isik võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Antud juhul ei ole hageja sõlminud XXXOÜ-ga kokkulepet, mille kohaselt vastutab kostja kohustuste (arvete nr 3028 ja 3051 tasumise) eest kostja asemel XXXOÜ. Seega vastutab hageja ees arvete nr 3028 ja 3051 tasumise eest jätkuvalt kostja. Hagejal pole vastuväiteid selles osas, et kostja ja XXXOÜ vahel 19.06.2014 allkirjastatud kokkulepe on võlatunnistus VÕS § 30 lg 1 tähenduses. Kokkuleppe allkirjastamisega tunnistas kostja oma kohustust hageja ees summas 31 362,93 eurot. Hageja ei nõustu sellega, et arvestades õiguslikku olukorda, oleks hagejal menetluslikult otstarbekas esitada hagi XXXOÜ vastu. Arvetest nr 3028 ja 3051 tulenevate rahaliste kohustuste täitmise eest vastutab hageja ees käesoleval juhul üksnes kostja ning hagejal puudub õigus nõuda vastava kohustuse täitmist samaaegselt ka XXXOÜ-lt. Vastuses esitatud asjaolude õigsust eeldades on XXXOÜ võlgnikuks hoopis kostja ees (tulenevalt nende vahel 19.06.2014 sõlmitud kokkuleppest). XXXOÜ deposiitkontol ei ole raha, mille arvelt saaks katta hageja nõuded kostja

2-15-7035 vastu. Kostja väitel on XXXOÜ andnud hagejale käsundi kasutada XXXOÜ-le kuuluvaid rahalisi vahendeid hageja poolt esitatud nõuete likvideerimiseks (kostja ja XXXOÜ vahel 19.06.014 sõlmitud kokkuleppe p 7). Seoses XXXOÜ ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppega, millega XXXOÜ andis kostjale nõusoleku XXXOÜ deposiitkontol (lepingu p-s 8 reguleeritud „tagatiskonto“) oleva raha kasutamiseks kostja võlgnevuse katteks, märgib hageja, et ta on oma nõuded XXXOÜ tagatiskontol oleva rahaga XXXOÜ vastu 20.01.2015 vastavas ulatuses tasaarvestanud. Selle tulemusel on XXXOÜ nõuded hageja vastu lõppenud (küll ei ole aga lõppenud hageja nõuded XXXOÜ vastu). Kohtuistung 19.08.2015 Kohus määras jätta menetluse peatamise taotlus rahuldamata. Hageja lepinguline esindaja vastas kohtule, et viivis on nüüd algse hagiga võrreldes suurenenud. Hageja arvates on oluline, et kostja on hagejale kinnitanud, et ta on kauba kätte saanud ja et puuduvad arvetele vastuväited. See, kas kostja tegelikkuses suhkru kätte sai, kes vastu võttis, see asi ei oma hageja hinnangul tähtsust. Hageja viitab kohtulahendile nr 3-2-1-24-12 p 11. Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja oleks pidanud pöörduma teise kostja poole. Nõude loovutamise lepingu punkt 7, millele kostja viitas, räägib hageja õigusest nõuda kliendilt ehk XXXOÜ-lt nõuete tagasiostmist. Antud juhul ei ole hageja seda nõudnud, seega on hageja ees kohustatud isikuks ikkagi kostja. Hageja on otsustanud, et nõuab võlga kostjalt ja ei ole seega teinud XXXOÜ-le avaldust nõude tagasiostmiseks. Kostja on andnud hagejale soovituse esitada hagi maksejõuetu isiku vastu, aga hageja soovib jätkata vaidlust kostjaga. Samuti leiab hageja, et viivise arvutuskäik on korrektne. Kostja lepinguline esindaja vastas kohtule, et OÜ XXX ei ole saanud seda suhkrut. Kostja jääb kõige eelnevalt esitatu juurde, hagi ei tunnista, aga on avatud kompromissile. Kostja juhib kohtu tähelepanu järgmistele asjaoludele: kostja väitis oma vastuses, et sisuliselt loovutati XXXOÜ-lt XXXOÜ-le tasumise kohustus; kui kohus tutvub hagi lisadeks olevate materjaliga, siis ühtegi suhkrukoguse üleandmise dokumenti ei ole, on ainult arved, mille on XXXOÜ saatnud kostjale. Antud lisades on teatised, aga seal ei ole kinnitust selle kohta, et OÜ XXX oleks saanud suhkru kätte. On vaid kinnitus selle kohta, et teenus on osutatud. See on väga huvitav lause ja on mida mõelda, st kas tegemist on deklaratiivse või konstitutiivse kohustusega. Kostja leiab, et tegu on konstitutiivse kohustusega, deklaratiivse kohustuse tunnused sellel puuduvad. Kostja leiab, et tegu on konstitutiivse kohustusega või pigem lausega ja sellega on loodud uus kohustus, kuid see ei tähenda konstitutiivse kohustuse puhul, et hageja peaks tõendama, et tema on sisuliselt täitnud lepingut kostja ees. Kuna hageja pole esitanud ühtegi tõendit, et ta on suhkru toimetanud kostjale, siis puudub hagejal alus raha nõudmiseks kostjalt, kuna ei saa nõuda raha selle eest, mida pole tarvitatud. Kostja poolt esitatud saatelehtel on märgitud, et suhkur on kätte saadud, seal on tingimused jne. Negatiivseid asjaolusid on võimatu tõendada, kostja ei saa tõendada, et tal pole olnud seda suhkrut mitte kunagi. Hagejal lasus kohustus tõendada, et suhkur sai üle antud. Neid tõendeid kohtutoimikus ei ole. Viivise arvestus ei ole korrektne. Hageja arvestas 05.08.2014-31.12.2014 hageja seadusjärgseks viiviseks 8,15% aastas, aga alates 01.07.2014 oli kohaldatavaks intressimääraks 0,05%. Alates 01.07.2014 ja ka praegu on viivisemääraks 0,05%.

2-15-7035 Kostja leiab, et praeguses menetluses on OÜ-lt XXXlt kui kostjalt väga lihtne raha kätte saada. Nõude loovutamise lepingu punktid 7, 7.1.1., 7.1.2, 7.1.3 ja 7.1.4. on piisavaks aluseks, et nõuda seda raha otse XXXOÜ-lt. Hageja saab esitada kohtule taotluse kostja asendamiseks antud lepingu alapunktide alusel ja § 208 alusel. Hagejal on tunduvalt lihtsam niimoodi asja ajada. Hageja võib esitada oma nõude XXXOÜ vastu. Hageja on viidanud sellele, et kostja on võtnud omaks oma võlgnevuse: selleks on vastav sisuline omaksvõtt, praegu seda ei ole. OÜ XXX on oma kokkuleppes, mille hageja on esitanud, asjaolusid kirjeldanud. Antud asjaolusid kirjeldamata ei oleks arusaadav kohtusse pöördumine. See, et kostja on tasunud ühe osa raha ära, on tingitud asjaolust, et XXXOÜ on lubanud, et ta kiidab heaks vastava maksegraafiku ja sellest tulenevalt teostas OÜ XXX makse. Kohtule esitatud tõendite alusel ei ole XXXOÜ kinni pidanud oma kokkuleppest. Kostja leiab, et sellises olukorras on ebaõiglane raha välja nõuda kostjalt millegi eest, mida ta ei ole kätte saanud, mille kättesaamist ei ole tõendatud. Ei ole tõendeid, kuhu see on toimetatud, kes võttis kauba vastu. Kostja leiab, et hagejal on õige hetk mõelda kostja asendamisele. Arvestades neid asjaolusid kogumis, hagi rahuldamine ei ole põhjendatud. Hageja lõplik seisukoht Hageja nõuab kostjalt arvetest nr 3028 ja 3051 tuleneva rahalise kohustuse täitmist. Kostjat on teavitatud, et arvetest tulenevad rahalised õigused on loovutatud hagejale. Juhindudes VÕS § 101 lg 1 p-s 1 sätestatust ja tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole hageja ees oma rahalisi kohustusi täitnud, nõuab hageja kostjalt kohustuse täitmist, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 27 777,46 eurot. Kostja on võlgnevust hageja ees tunnistanud. Kostja on allkirjastanud kinnituskirjad selle kohta, et ta on arvetel nr 3028 ja nr 3051 toodud kauba kätte saanud, et ta puuduvad nõuded XXXOÜ (müüja) vastu, mida saaks nimetatud arvetel toodud nõudega tasaarvestada ning, et ta tasub arvetel toodud summad nendel märgitud tähtpäevaks hageja kontole. Kostja ja XXXOÜ vahel 19.06.2014 sõlmitud kokkuleppes on kostja kinnitanud, et XXX OÜ kohustused seisuga 19.06.2014 XXXAS ees on arve nr 3028 alusel 14 976 eurot ja arve nr 3051 alusel 14 976 eurot, millele lisandub intress. Kokku on kohustused summas 31 362,93 eurot. Kostja on ise vastuses hagile leidnud, et kõnesoleva kokkuleppe näol on tegemist võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 tähenduses. Pärast arvetel toodud summade sissenõutavaks muutumist on kostja teinud hagejale osamakse summas 5174,54 eurot. Kostja on kinnitanud oma võlgnevust hageja ees 04.08.2014 ka Intrum Justitia AS-le kui isikule, kes hagejat kostjalt võla sissenõudmisel esindas. Kostja on arvetel toodud kauba kättesaamist kinnitanud. Kostja on 19.08.2015 istungil väitnud, et hageja poolt esitatud dokumentides ei ole kinnitust selle kohta, et kostja oleks arvetel näidatud kauba (white sugar, eesti keeles valge suhkur) kätte saanud. See väide ei vasta tõele. Kostja juhatuse liige Vyacheslav Stepanov on arvetel toodud kauba kättesaamist oma allkirjaga kinnitanud. Hageja tõendab kostja poolt kauba kättesaamist kostja enda kinnitusega, mille kohaselt ta on arvetel toodud kauba kätte saanud. Juhul, kui kostja tegelikkuses kaupa ei saanud

2-15-7035 (st andis ebaõigeid kinnitusi), see oli puudustega vmt, siis on kostjal võimalik suunata vastavad nõuded müüja (XXXOÜ) vastu. Kostja on allkirjastanud kinnitused, mille kohaselt „Arvega seotud märkused, kaebused ja reklamatsioonid, mis puudutavad lepingulist suhet, tuleb esitada müüjale (XXXOÜ) ja koheselt teavitada nendest ka finantseerijat (hageja). Ostja (kostja) aktsepteerib ja on nõus, et finantseerija (hageja) ei ole nende eest vastutav.“ Kostja on 19.06.2015 kohtuistungil väitnud, et tegemist on konstitutiivse kohustusega. Hageja märgib, et kui käsitleda kostja poolt antud kinnitusi (hagi lisad 4 ja 5) konstitutiivse võlatunnistusena, siis ei omaks kinnituse andmine arvel toodud kauba kättesaamise kohta üldsegi tähtsust. Hagi lisaks 4 olevas kinnituskirjas on kostja kinnitanud, et kannab arve nr 3028 alusel tasumisele kuuluva summa 14 976 eurot XXXAS kontole arvel märgitud tähtajal. Hagi lisaks 5 olevas kinnituskirjas on kostja kinnitanud, et kannab arve nr 3051 alusel tasumiselekuuluva summa 14 976 eurot XXXAS kontole. Samuti on Riigikohus varasemalt märkinud, et kui võlausaldaja on esitanud hagi konstitutiivse võlatunnistuse alusel, saab võlgnik esitada vastuväiteid võlale üksnes vastuhagi vormis (kohtuasi nr 3-2-1-124-14, p 23; kohtuasi nr 3-2-1-149-11, p 21). Vastuses hagile on kostja teatanud, et vastuhagi ta esitada ei soovi ning ei ole ka esitanud. Hageja ees kohustatud isikuks on kostja, mitte XXXOÜ ja hageja ei nõustu kostja ettepanekuga kostja asendamiseks. Arvetest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise eest vastutab hageja ees käesoleval juhul üksnes kostja ning hagejal puudub õigus nõuda vastava kohustuse täitmist samaaegselt ka XXXOÜ-lt. VÕS § 175 lg 1 kohaselt võib kolmas isik võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Hageja ei ole sõlminud XXXOÜ-ga kokkulepet, mille kohaselt vastutab kostja asemel arvete tasumise eest XXXOÜ. Seega on hageja ees kohustatud isikuks jätkuvalt kostja. Hageja ei nõustu kostja väitega, et lepingu punktid 7., 7.1.1, 7.1.2, 7.1.3 ja 7.1.4 on piisavad selleks, et nõuda raha otse XXXOÜ-lt. Kostja poolt viidatud lepingupunktid reguleerivad hageja õigust nõuda müüjalt nõude tagasiostmist. Antud juhul ei ole hageja seda õigust kasutanud (hageja ei ole teinud XXXOÜ-le avaldust nõude tagasiostmiseks), mistõttu on hageja ees kohustatud isikuks jätkuvalt kostja. Hageja nõuab kostjalt viivist tasumata põhivõlalt (24 777,46 eurot) alates 05.08.2014, so alates päevast, mis järgnes päevale, mil kostja kinnitas, et tasumata põhivõla suurus hageja ees on 24 777,46 eurot. Hageja viivisenõudele kohaldub seaduses sätestatud viivise määr vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele. TsMS § 367 alusel on nõuab hageja kostjalt ka jooksva viivise väljamõistmist, so viivis alates hagi esitamisest kuni põhikohustuse kohase täitmiseni. Hageja viivisearvestus on igati korrektne. Eesti Panga teatel oli võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2014 0,25%. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-14-14 tehtud otsuse p-s 13 märkinud, et refinantseerimismäär 1. jaanuarist 2014 kuni 30. juunini 2014 on Eesti Panga teatel 0,25% (aastas), seega on 2014 esimesel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär 0,25 + 8 = 8,25%. Seega kohaldub enne 1. jaanuari kehtinud viimane intressimäär kuuekuulisele perioodile, mis järgneb 1. jaanuarile (so 1. jaanuar–30. juuni) ning enne 1. juulit kehtinud intressimäär kuuekuulisele perioodil, mis järgneb 1. juulile

2-15-7035 asjaolusid kogumis ei ole hagi rahuldamine põhjendatud. Kohtu seisukoht Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 235 kohaselt tuleb väidet kohtule põhistada selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda selle väite usutavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 on sätestatud, et võlasuhe võib tekkida lepingust ja § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 164 lg 1 kohaselt, võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt, nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 30 lg 3 kohaselt, võlatunnistus ei pea olema kirjalikus vormis, kui see antakse jooksva arve alusel, samuti, kui võlgnik tunnistab võlga, mis on tekkinud tema majandus- või kutsetegevuses. Hinnates kogumis asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti ja tuginedes siseveendumusele, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada. Käesolevas menetluses loeb kohus tõendatuks järgmised asjaolud: 1) Hageja ja XXXOÜ vahel on 15.02.2013 sõlmitud nõuete loovutamise leping nr 12087 (raamleping), mille alusel on XXXOÜ loovutanud hagejale lepingus kokku lepitud tingimustel 13.03.2014 arvest nr 3028 tuleneva nõude summas 14 976 eurot maksetähtajaga 12.05.2014 ja 25.03.2014 arvest nr 3051 tuleneva nõude summas 14 976 eurot maksetähtajaga 24.05.2014. Hageja on arvetest nr 3028 ja 3051 tuleneva nõuete loovutuspakkumise kinnitanud ja XXXOÜ on arvetest nr 3028 ja 3051 tuleneva nõuete loovutamise aktsepteerinud (15.02.2013 lepingu p 2.1.1, 2.2.1, 2.2.2, 2.2.3) (tlk 9-20, 2528). 2) Kostja on arved nr 3028 ja 3051 kätte saanud, samuti on arvetel märgitud teave nimetatud nõuete loovutamise kohta hagejale (tlk 21, 22). Kostja on arvete kättesaamist kinnitanud vastuses hagile (tlk 63). 3) Kostja on allkirjastanud kinnituskirja, mille kohaselt on ta kauba/teenuse kätte saanud ning kinnitab tasumise hageja kontole. Nimetatud kinnituse tekstis on loetletud, et kinnituskirja allkirjastamisega kinnitatakse, et: kostja on kauba/teenuse kätte saanud vastavalt 09.03.2014 tellimusele; arve nr 3028 alusel tasumisele kuuluv summa 14 976 eurot tuleb tasuda hageja kontole

2-15-7035 arvel näidatud tähtajal; antud arvele ei ole esitatud kreeditarvet; kostjal puuduvad nõuded müüja (XXXOÜ) vastu, mida saaks nimetatud arvetega tasaarvestada (tlk 23). Kohus loeb tõendatuks, et kostja on kinnituskirja allkirjastamisega kinnitanud kõik kinnituskirjas loetletud tingimusi. 4) Kostja on allkirjastanud kinnituskirja, mille kohaselt on ta kauba/teenuse kätte saanud ning kinnitab tasumise hageja kontole. Nimetatud kinnituse tekstis on loetletud, et kinnituskirja allkirjastamisega kinnitatakse, et: kostja on kauba/teenuse kätte saanud vastavalt 23.03.2014 tellimusele; arve nr 3051 alusel tasumisele kuuluv summa 14 976 eurot tuleb tasuda hageja kontole arvel näidatud tähtajal; antud arvele ei ole esitatud kreeditarvet; kostjal puuduvad nõuded müüja (XXXOÜ) vastu, mida saaks nimetatud arvetega tasaarvestada (tlk 24). Kohus loeb tõendatuks, et kostja on kinnituskirja allkirjastamisega kinnitanud kõik kinnituskirjas loetletud tingimusi. 5) Kostja ei ole arveid nr 3028 ja 3051 hagejale tähtaegselt tasunud. 6) Hageja on kostjale esitanud pärast arvetest nr 3028 ja 3051 tulenevate nõuete sissenõutavaks muutumist 17.06.2014 maksegraafiku, mida kostja on osaliselt täitnud ning on 26.06.2014 teinud hagejale makse summas 5174,54 eurot (tlk 31-32). Seega on kostja võlgnevus hageja ees pärast 26.06.2014 makse tegemist 24 777,46 eurot. 7) Kostja on 04.08.2014 avalduses Intrum Justitia AS-le teatanud, et tegeleb aktiivselt hageja ees võlgnevuse 24 776,46 eurot ja viivisevõla likvideerimisega ning saab võlgnevuse tasuda lähiajal (tlk 34). Kuna nimetatud avaldus on esitatud vastuseks Intrum Justitia AS poolt kostjale esitatud hagejale kuuluva nõude täitmiseks kohustamise nõudele, siis on kostja ka 04.08.2014 avalduses hageja nõuet tunnistanud. 8) Kostja on arvest nr 3028 tuleneva rahalise kohustuse summas 14 976 eurot ja arvest 3051 tuleneva rahalise kohustuse summas 14 976 eurot olemasolu hageja ees tunnistanud ka 19.06.2014 XXXOÜ-ga sõlmitud kokkuleppes, milles kostja ja XXXOÜ leppisid kokku kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingust tulenevate kostja rahaliste kohustuste XXXOÜ poolt täitmise tingimused (tlk 33). 9) Hageja on XXXOÜ-le tasunud hagejale loovutatud arvest nr 3028 tuleneva nõude eest 13 395,91 eurot (14 976 eurot, millest oli maha arvatud lepingu p 3.1 järgne tasu) ja arvest 3051 tuleneva nõude eest 13 616,16 eurot (14 976 eurot, millest oli maha arvatud lepingu p 3.1 järgne tasu). Seega on hageja oma finantseerimiskohustuse XXXOÜ ees täitnud (tlk 29-30). Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja ja XXXOÜ vahel sõlmitud kokkulepe ei mõjuta kostja kohustusi hageja ees, vaid puudutab üksnes kostja ja XXXOÜ omavahelisi suhteid. VÕS § 175 lg 1 kohaselt võib kolmas isik võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. VÕS § 175 lg 2 kohaselt, kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Antud juhul ei ole hageja sõlminud XXXOÜ-ga kokkulepet, mille kohaselt vastutab kostja kohustuste (arvete nr 3028 ja 3051 tasumise) eest kostja asemel XXXOÜ, samuti on hageja kohtuistungil ja 09.09.2015 esitatud menetlusdokumendis kinnitanud, et nõuab jätkuvalt kostjalt arvetest nr 3028 ja 3051 tulenevate rahaliste kohustuste täitmist. Seega ei ole hageja nõustunud arvetest nr 3028 ja 3051 tulenevate nõuete üle minekuga XXXOÜ-le ning hageja ees arvete nr 3028 ja 3051 tasumise eest vastutab kostja.

Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et arvetest nr 3028 ja 3051 tuleneva rahalise kohustuse suurus on põhinõudena 24 777,46 eurot, samuti on nõude suurus tõendatud hageja poolt kohtule esitatud tõenditega. Kostja on vastuses hagile väitnud, et kostjale ei ole arvetel nr 3028 ja 3051 märgitud suhkrut tegelikult üle antud. Samas vastuses kinnitab kostja, et 2014 tarnis XXXOÜ kostjale suhkrut ning suhkur toodi Eestisse XXXOÜ-le kuuluva autotranspordiga. Seega ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kostja ja XXXOÜ vahel oli sõlmitud leping, mille alusel oli kostjal kohustus temale tarnitud suhkru eest tasuda. Samuti on kostja vastuses hagile väitnud, et kostjal ei olnud 2014.a kahel korral võimalik XXXOÜ-lt tarnitavat suhkrut vastu võtta ja oma laos maha laadida, mistõttu jäi suhkur, koguses 48 000 kg, kostja loal XXXOÜ juurde hoiule. Kostja kinnitab, et müüs XXXOÜ laos hoiul oleva kostjale kuuluva suhkru, koguses 48 000 kg, 2014 mais XXXOÜ-le ja esitas XXXOÜ-le 09.05.2015 arve-saatelehe nr 0004791 ja 12.05.2014 arve-saatelehe nr 0004824 (tlk 69, 72). Kostja on kohtule esitanud 11.09.2014 kassa sissetuleku orderi nr 0000816 ja 19.09.2014 orderi kviitungi nr 0000817, mille kohaselt on XXXOÜ tasunud kostjale arve nr 0004791 alusel 550 eurot. Seega on tõendatud, et kostja on temale arvete nr 3028 ja 3051 alusel tarnitud suhkrut käsutanud ja suhkru edasi müünud ja kostjale on müügihind ka osaliselt tasutud. Kohus leiab, et asjaolu, et müügitehingu ajal ei asunud müügilepingu ese, so suhkur, müüja (kostja) ruumides, vaid ostja XXXOÜ juures hoiul, ei ole müügilepingu sõlmimisel takistuseks. Kostja on vastuses hagile kinnitanud, et XXXOÜ laos olev suhkur kuulus kostjale. Samuti ei ole tähtsust asjaolul, et kostja müüs temale kuuluva suhkru XXXOÜ-le, so äriühingule, kes kostjale suhkru tarnis. Kohus leiab, et 2014 mais tehtud nimetatud müügitehing ja sellele järgnenud kostja ja XXXOÜ kokkulepped ei muuda hageja ja XXXOÜ vahel 15.02.2015 sõlmitud lepingust nr 12087 tulenevat õigust esitada lepingu nr 12087 alusel kostjale nõudeid. Kohus ei pea veenvaks kostja 09.09.2015 menetlusdokumendis esitatud väidet, nagu hageja nõuaks kostjalt raha kauba eest, mida kostja pole kunagi saanud, kuna kostja on vastuses hagile kinnitanud, et müüs arvete nr 3028 ja 3051 alusel kostjale tarnitud suhkru, so sama suhkru, mida kostja ei ole enda väitel saanud, edasi XXXOÜ-le. Kostja ei ole taotlenud XXXOÜ menetlusse kaasamist kolmanda isikuna. Hageja ja XXXOÜ vahel 15.02.2015 sõlmitud lepingu nr 12087 p 7 on kokku lepitud nõuete tagasiostmise tingimused. Kuivõrd hageja ei ole soovinud arvetest nr 3028 ja 3051 tulenevate nõuete tagasiostmist müüja, so XXXOÜ poolt, on hageja ees kohustatud isikuks kostja. VÕS § 171 lg 1 kohaselt, võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-24-12 (p 11) asunud seisukohale, et VÕS § 171 lõikega 1 on tagatud, et võlgniku õiguslik seisund nõude loovutamise tagajärjel ei halveneks, kuid samas on välistatud võlgniku ja nõude loovutaja pärast nõude loovutamist sõlmitud kokkulepped, mis kahjustaksid uut võlausaldajat ning et seega on asja lahendamiseks oluline asjaolu, kas kostjal oli nõue müüja vastu ka nõuete loovutamise ajal müüjalt hagejale, st millal kostja ja müüja sõlmisid kokkuleppe, millest tulenes kostja nõue müüja vastu. Käesolevas tsiviilasjas on kostja nõude vastu esitanud vastuväite, milleks tal tekkis alus pärast nõude võlausaldajale, so hagejale loovutamist. Kohus on seisukohal, et hageja on nõude esitanud õige kostja vastu.

2-15-7035 Kostja on 18.08.2015 esitanud taotluse menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 215-12189 (XXXOÜ hagi XXXAS vastu) tehtava otsuse jõustumiseni. TsMS § 356 lg 1 kohaselt, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Kohus jättis taotluse kohtuistungil rahuldamata põhjendusel, et tsiviilasjas nr 2-15-12189 tehtavast lahendist ei sõltu käesoleva tsiviilasja tulemus. Samuti märkis kohus kohtuistungil, et ka tsiviilasja nr 2-15-8596 (OÜ XXX hagi XXXOÜ vastu) menetluse tõttu ole alust TsMS § 356 lg 1 kohaldamiseks. Kohus leiab, et selles asjas, milles on kostja esitanud hagi XXXOÜ vastu samade arvete nr 3028 ja 3051 tasumiseks, mille tasumist nõuab hageja käesolevas tsiviilasjas kostjalt, tehtavast lahendist ei sõltu käesoleva tsiviilasja tulemus. Kostja esitas 27.08.2015 vastuväite kohtu tegevuse peale, milles leiab, et kohus lahendas ebaõigesti kostja taotluse menetluse peatamiseks ning hindas ebaõigesti asjaolusid, samuti leiab kostja jätkuvalt, et on alus käesoleva tsiviilasja menetluse peatamiseks. Kohtu hinnangul on kostja sellega vaidlustanud 19.08.2015 kohtuistungil menetluse peatamata jätmise, kuigi TsMS § 360 lg 2 kohaselt ei ole võimalik esitada määruskaebust menetluse peatamata jätmise peale. TsMS § 660 lg 1 ja lg 2 kohaselt, määruse kohta, mille peale määruskaebuse esitamine ei ole seaduse järgi lubatud, võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et menetluses esitatud menetluse peatamise taotluse sisuline lahendamine ei ole TsMS § 333 lg 1 sätestatud kohtu tegevus, mille peale on võimalik esitada vastuväidet. Kohus märgib, et on jätkuvalt samal seisukohal selles, et ei ole põhjendatud kohtuasja peatamine kuni tsiviilasjas nr 215-12189 (XXXOÜ hagi XXXAS vastu) tehtava otsuse jõustumiseni. Kohtu hinnangul ei pea käesolevas tsiviilasjas tuvastama ja käesolevas tsiviilasjas tehtav lahend ei sõltu sellest, kas XXXAS peab tasuma XXXOÜ-le nende vahel 15.02.2013 sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel XXXOÜ poolt nõutava rahasumma. Kostja on menetluses väitnud, et hageja ja XXXOÜ on käitunud kostja suhtes pahatahtlikult. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 kohaselt: lg 1 õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus; lg 2 õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 kohaselt: lg 1 võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt; lg 2 võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kuivõrd XXXOÜ ei ole käesolevas tsiviilasjas menetlusosaline, ei anna kohus hinnangut XXXOÜ ja kostja omavahelistele suhetele. Kostjal on TsMS § 3 tulenevalt õigus pöörduda kohtusse, kui kostja leiab, et tema õigusi on rikutud. Kohtu hinnangul ei ole hageja poolt kohtusse pöördumine ja kostja vastu lepingust tuleneva nõude esitamine hea usu põhimõtte vastane ning kohtumenetluses kostjaga erinevale seisukohale jäämine käsitletav pahatahtlikkusena. Kuivõrd käesolevas menetluses on tõendatud, et kostjal on hageja ees rahaline kohustus ja et kostja ei ole täitnud hageja ees oma rahalist kohustust summas 24 777,46 eurot, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada.

2-15-7035 VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega tagastamiskohustuse sissenõutavaks muutumisest asendub intressinõue VÕS §-s 113 ettenähtud viivisega. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi loetakse viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.01.2014 oli 0,25%; enne 01.07.2014 oli 0,15%, enne 01.01.2015 oli 0,05% ja enne 01.07.2015 oli 0,05%. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt, võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise tasumata põhivõlalt (24 777,46 eurot) alates 05.08.2014, so alates päevast, mis järgnes päevale, mil kostja kinnitas hageja esindajale, et tasumata põhivõla suurus hageja ees on 24 777,46 eurot. Kohus nõustub hageja viivisearvestusega kuna tulenevalt Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-14-14 (otsuse p 13) kohaldub enne 1. jaanuari kehtinud viimane intressimäär kuuekuulisele perioodile, mis järgneb 1. jaanuarile (so 1. jaanuar–30. juuni) ning enne 1. juulit kehtinud intressimäär kuuekuulisele perioodil, mis järgneb 1. juulile (so 1. juuli–31. august). Kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab kostjalt välja viivise ajavahemiku 05.08.2014-10.05.2015 eest summas 1534,74 eurot ja ajavahemiku 11.05.2015-22.10.2015 eest summas 901,66 eurot (arvutuskäik: 24 777,46x8,5/100/365x165). Samuti rahuldab kohus hageja viivisenõude lähtuvalt TsMS §-st 367 ning mõistab välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses põhinõudelt (24 777,46 eurot) alates 23.10.2015 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes eeltoodust jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Hageja on 09.09.2015 esitanud lõpliku menetluskulude nimekirja ning on vastanud kostja vastuväidetele hageja menetluskulude osas. Riigikohus on 26.06.2014 määrusega kohtuasjas nr 3-2-1-153-13 tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137. Seega hindab kohus tulenevalt TsMS § 175 lg 1 hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Hageja menetluskuludeks on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Hagiavalduselt on hageja tasunud TsMS § 133 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel riigilõivu 1000 eurot (tlk 36). Hageja on esitanud menetluskulusid tõendava XXX18.08.2015 arve nr 1508018, mille kohaselt on lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi 7 tundi tunnihinnaga 125 eurot summas 875 eurot ilma käibemaksuta. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendava XXX08.09.2015 arve nr 1509012, mille kohaselt on lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi 7 tundi tunnihinnaga 125 eurot summas 875 eurot ilma käibemaksuta. Kuivõrd arve nr 1508018 maksetähtaeg on 16.12.2015 ja arve nr 1509012 maksetähtaeg on 06.01.2016, ei ole nimetatud arvete maksetähtajad veel saabunud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabi osutatud järgmiselt: -12.06.2015 kostja vastusega tutvumine ja selle analüüsimine 1 tund; -15.06.2015 seisukoha koostamine kostja vastusele, selle vormistamine ja edastamine kohtule 3 tundi; -18.08.2015 kostja 18.08.2015 taotlusega tutvumine ja selle analüüsimine, taotlusele seisukoha koostamine, selle vormistamine ja edastamine kohtule 3 tundi; -18.08.2015 ettevalmistus kohtuistungiks 1 tund; -19.08.2015 kohtuistungil osalemine 55 minutit; -21.08.2015 kohtuistungi protokolliga tutvumine 5 minutit; -27.08.2015 kostja 27.08.2015 seisukohaga tutvumine, analüüsimine 30 minutit; -08.09.2015 kohtukõne teeside koostamine 2 tundi 30 minutit; -09.09.2015 kohtukõne teeside koostamine 2 tundi. Kohus leiab, et ei saa hinnata dokumentide koostamise ja õigusteenuse osutamise põhjendatust ja vajalikkust tuginedes üksnes teise menetlusosalise hinnangule. Kohus on seisukohal, et menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada ka vastaspoole esitatud dokumentide sisu ja mahuga, kui menetlusdokument koostatakse vastuseks või seisukoha esitamiseks. Seega sisaldab hageja menetlusdokumendi koostamiseks põhjendatud aeg ka vastaspoole esitatud menetlusdokumendiga tutvumist ja vastavat analüüsi. Tsiviilasja toimiku andmetel on menetluskulude nimekirjas nimetatud menetlusdokumendid esitatud ja vastav õigusabi hageja lepingulise esindaja poolt osutatud ning need toimingud on olnud hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Samuti on hageja lepinguline esindaja osalenud kohtuistungil, mis eeldab kohtuistungiks ettevalmistumist. Hageja on Maksu- ja Tolliameti 13.04.2015 ekirjaga tõendanud, et tema lepinguline esindaja on XXXOÜ poolt töötajana registreeritud töötamise registris alates 13.04.2015 (tlk 153). Samuti on hageja tõendanud XXXAS ja XXXOÜ äriregistri väljavõtetega, et tegemist on erinevate äriühingutega ning et nimetatud äriühingute aktsionärid ja osanikud ei ole samad isikud (tlk 146-149). Asjaolu, et äriühingute juhatuse liikmed ja prokurist on osaliselt samad isikud, ei ole takistuseks ühel äriühingul teisele äriühingule teenuse osutamisel. Hageja on volitanud lepingulise esindaja hagejat esindama ning lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p 2 lepingulisele esindajale kehtestatud nõuetele (tlk 35, 37). Tallinna Ringkonnakohus on 29.04.2015 määruses tsiviilasjas nr 2-14-17830 märkinud, et 120 eurost tunnihinda (nii koos kui ilma käibemaksuta) on Riigikohus