Jätta Tartu Maakohtu 13. märtsi 2015.a määrus muutmata ja Priit Valkna määruskaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD
1.
Tartu Ringkonnakohtu 26. septembri 2014. a kohtuotsusega tühistati Tartu Maakohtu 17. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-52161 ning jäeti Priit Valkna hagi Malkati Kaubanduse OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes aegumise tõttu rahuldamata. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jättis Tartu Ringkonnakohus menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Priit Valkna kanda. 12. jaanuari 2015.a määrusega jättis Riigikohus Priit Valkna kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Seega on Tartu Ringkonnakohtu 26. septembri 2014. a otsus TsMS § 655 lg 2 p 2 alusel jõustunud.
2.30. jaanuaril 2015. a esitas kostja kohtule avalduse tsiviilasjas nr 2-13-52161 menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Kostja avalduse kohaselt on käesolevas tsiviilasjas kostja menetluskuludeks riigilõiv summas 350 eurot, kinnistusraamatu väljavõtte tasu 6 eurot ja õigusabikulud kokku summas 2086,79 eurot (ilma käibemaksuta). Malkati Kaubanduse OÜ palus hagejalt mõista välja menetluskulud kokku summas 2442,79 eurot.
3.Hageja leidis 23. veebruaril 2015. a esitatud seisukohas, et põhjendatuks ja vajalikuks saab pidada kulutusi õigusabile 10 tunni ja 20 minuti ulatuses ehk summas 990,66 eurot, millele lisandub riigilõiv apellatsioonkaebuselt summas 350 eurot ja kinnistusraamatu väljavõtete tasu summas 6 eurot, kokku 1346,66 eurot. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole menetluskuluna käsitletavad arvel nr 043-01-14 kajastatud tööd "Büroosisene nõupidamine" 17. jaanuaril 2014. a ja 22. jaanuaril 2014. a ning "Senior Associate" poolt
22.jaanuaril 2014. a tehtud töö "Dokumentidega tutvumine"; 2) ei nõustu hageja arvel nr 054-03-14 kajastatud 18. märtsi 2014. a menetluskuludega; 3) ei ole arvel nr 048-04-14 kajastatud 16. aprilli 2014. a menetluskuluks riigilõivu sisestamine, maksekorralduse edastamine; 4) ei ole arvel nr 063-09-14 kajastatud ringkonnakohtu otsuse analüüs ja kliendiga suhtlemine menetluskulu, sest see ei seondu menetlustoimingute tegemisega. Hageja ei vaidlusta sellise kulu vajalikkust ja asjakohasust kliendi ja advokaadi vahelises suhtes ja suhtluses; 5) kvalifitseeruvad teise poole poolt hüvitatavate menetluskuludena hageja hinnangul arvel nr 04301-14 kajastatud esindajakuluna 6 t 50 min õigusliku analüüsi ja taotluste koostamise eest. Hageja leiab, et põhjendatud ja vajalik ajakulu eeltoodud toimingule on kokku 5 tundi. Hageja arvates ei ole õigusliku analüüsi maht 3 tundi ja 20 minutit menetluskuluna põhjendatud; 6) ei ole hagejal vastuväited kinnistusraamatu väljavõtete tegemiseks kulunud kulule, sest mõlemad registriväljavõtted olid lisatud kostja taotlusele; 7) on arvel nr 054-03-14 kajastatud maakohtu otsuse analüüs põhjendatud maksimaalselt 20 minuti ulatuses; 8) on arvel nr 048-04-14 kajastatud apellatsioonkaebuse koostamine põhjendatud 5 tunni ulatuses. Poolte vaheline vaidlus on võrdlemisi selgepiiriline ja suuremalt jaolt õiguslik vaidlus aegumise kohaldamise küsimuses; 9) ei ole hagejal vastuväiteid riigilõivu kulule summas 350 eurot.
4.Kostja on seisukohal, et puuduvad alused osutatud õigusteenuse ajakulu vähendamiseks. Esitatud seisukohtade kohaselt: 1) on kostja ja Advokaadibüroo Glimstedt vahel sõlmitud kliendileping, mis on oma olemuselt käsundusleping VÕS § 619 mõttes. Ei saa olla kahtlust, et kvaliteetse õigusabi osutamiseks on TsMS § 175 lg 1 mõtte kohaselt põhjendatud ja vajalik nii kliendiga suhtlemine, büroosisesed nõupidamised, kohtuotsuse analüüs kui ka assistendi abi menetlustoimingute tegemiseks. Kuna
eelnimetatud õigusteenused seonduvad otseselt kliendi kui käsundiandja käsundi täitmisega, kuuluvad nende õigusteenuste eest kantud kulutused hageja poolt täies ulatuses hüvitamisele; 2) pole hageja väide, et senise kohtupraktika kohaselt ei kvalifitseeru näiteks suhtlemine kliendiga väljamõistetavaks menetluskuluks, asjakohane. Selline kohtupraktika puudub; 3) on põhjendamatu hageja väide, et kostja 30. jaanuari 2015. a menetluskulude avalduses märgitud menetluskulude summa kuulub vähendamisele, sest kostja huvides on tööd teinud mitu advokaati samaaegselt. Tegemist on advokaadibüroo sisemise töökorralduse jaotusega, mille eesmärgiks on tagada efektiivne töökorraldus ja kliendi huvide parim kaitse. Olukorras, kus kostjale osutas õigusteenust ka teine pädev advokaat, aitas see kokku hoida nii õigusteenuse osutamisele kuluvat aega kui ka tõsta kostjale osutatud õigusabi kvaliteeti tervikuna. Kuna kohtumenetluses esindas kostjat siiski üks advokaat, on asjakohatu ka hageja viide TsMS § 175 lg 3 regulatsioonile; 4) on hageja esitanud põhjendamatuid väiteid selle kohta, et õigusteenuse osutamise ajakulu arvetel nr 043-01-14, 054-03-14 ja 048-04-14 peaks olema tegelikult mõnevõrra väiksem. Õigusteenuste osutamise ajakulu kõnealustel arvetel ei ole ülemäärane ja vastab vaidluse keerukusele.
MAAKOHTU LAHEND
5.Tartu Maakohtu 13. märtsi 2015 määrusega rahuldati Malkati Kaubanduse OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrusega määrati kostja menetluskuludena kindlaks ja mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 2001,75 eurot, millest 350 eurot on riigilõiv ja 1645,75 eurot on lepingulise esindaja õigusabikulud ja 6 eurot on dokumentaalse tõendi saamise kulu. Hagejalt mõisteti kostja kasuks välja viivis menetluskulult summas 2001,75 eurot kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt on kostja menetluskulu (riigilõiv apellatsioonkaebuselt) summas 350 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Kostja lepingulise esindaja poolt teostatud tööde aruande kohaselt kostja õigusabikulud kokku 2092,79 eurot. Kostjale on kahes kohtuastmes osutatud õigusabi kokku 21 tundi 50 minutit, tunnihinnaga 95,87 eurot, mida kohus pidas advokaadibüroos töötava vandeadvokaadi puhul mõistlikuks. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et põhjendatuks ning vajalikuks ei saa arvel nr 043-01-14 pidada kostja esindaja poolt tehtud kulutusi, büroosisesele nõupidamisele ning „Senior Associate“ dokumentidega tutvumist. Kohtu hinnangul ei sisalda õigusteenuse osutamine õigusteenuse osutaja poolseid konsultatsioone teiste juristidega. Kui isik on võtnud endale lepinguliseks esindajaks vandeadvokaadi, siis peaks sellise kvalifikatsiooniga isik suutma iseseisvalt õigusteenust osutada ning nõupidamised teiste juristidega ei peaks kuuluma esindatava menetluskulude hulka. Sellest tulenevalt ei pidanud kohus põhjendatuks mõista hagejalt välja vandeadvokaadi nõustamise tasu (büroosisene nõupidamine (1 t ja 35 min) ning „Senior Associate“ (50 min). Arvestades käesoleva vaidluse sisu, nõude olemust, taotlustes esitatud õiguslikke põhjendusi koos neile lisatud tõenditega (kokku 8-l lehel) ning hinnates hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingu mahtu ja sisu võrrelduna arvel nr 043-01-14 märgitud tükihinnaga, leidis maakohus, et õigusabikulud summas (6 t ja 50 min × 95,87) 655,10 eurot + 6 eurot kinnistusraamatu väljavõtte tegemise eest (selle vastu hageja ei vaidle) on põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses, vastates antud tsiviilasja keerukusele ja mahule. Samuti nõustus kohus hagejaga, et arvel nr 048-04-14 kajastatud 16. aprilli 2014. a töö riigilõivu sisestamine, maksekorralduse edastamine ei ole hageja hinnangul samuti väljamõistetavaks
menetluskuluks. Lisaks sellele jättis kohus välja mõistmata ka arve nr 048-04-14 osas „Senior Associate“ teenusele kulutatud summad. Olles analüüsinud kostja apellatsioonkaebust ning menetluses varasemalt esitatud taotlusi asus kohus seisukohale, et mõistlik maksimaalne ajakulu kliendiga suhtlemiseks, apellatsioonkaebuse koostamiseks ning selle täiendamiseks oli 10 tundi. Arvel nr 048-04-14 märgitud õigusabikulud on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud 958,70 euro ulatuses (10 t × 95,87). Kohus nõustus hagejaga arve nr 054-03-14 osas, et 17. märtsi 2014.a kohtuotsusega tutvumiseks võib mõistlikuks pidada maksimaalselt 20 minutit summas 31,95 eurot (20 min × 95,87). Põhjendatud ja vajalikuks ei saa seevastu pidada arvel nr 063-09-14 nimetatud kulu – ringkonnakohtu otsuse analüüs, kuivõrd sellega kostja jaoks asja menetlus lõppes ning tema taotlus rahuldati. Seega jättis kohus selle summa hagejalt välja mõistmata. Eeltoodu põhjal luges kohus kostja põhjendatud ja vajalikeks lepingulise esindaja kuludeks kokku 1645,75 eurot (17 t 10 min × 95,87) ilma käibemaksuta. Lepingulise esindaja kuludele lisandub riigilõiv summas 350 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 6 eurot. Kohus määras kindlaks kostja menetluskulud summas 2001,75 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD
6.Priit Valkna esitas määruskaebuse, milles palub määruskaebus rahuldada ning tühistada
13.märtsi 2015. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-13-52161 osas, millega kohus määras hageja menetluskulud kindlaks ja mõistis hagejalt välja menetluskulud suuremas summas kui 1346,66 eurot. Määruskaebuse kohaselt: 1) on kostja poolt kohtule esitatud õigusabiarvetest nähtuvalt kostja huvides tööd teinud mitu advokaati samaaegselt. Maakohus on kostja esindajana käsitlenud üksnes vandeadvokaat Indrek Leppikut. Maakohtu poolt eeltoodud asjaolu tuvastamisel on menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratud ebaõigesti, sest vandeadvokaat Indrek Leppik on kostja esindajana menetlusdokumentides kajastatud üksnes menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluses; 2) on menetluskulu arvel nr 043-01-14 kajastatud esindajakulu õigusliku analüüsi ja taotluste koostamise eest 9 t 15 min. Põhjendatud ja vajalik menetluskulu õigusliku analüüsi ja taotluste eest on kokku 5 tunni ulatuses. Õiguslik analüüs 3 tundi ja 20 minutit ei ole menetluskuluna põhjendatud; 3) ei nõustu hageja kohtu järeldusega, et arvel nr 048-04-14 kajastatud kulu on väljamõistetava menetluskuluna põhjendatud 10 tunni ulatuses. Hageja leiab, et põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks apellatsioonkaebuse koostamisel oli maksimaalselt 5 tundi. Apellatsioonkaebus on kokku 6 lehel ja selles toodud sisulised argumendid kattuvad suuresti varasemas menetluses kostja poolt esitatud argumentidega; 5) saab kostja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks lugeda kulutusi õigusabile 10 tunni ja 20 minuti ulatuses ehk summas 990,66 eurot, riigilõiv apellatsioonkaebuselt summas 350 eurot ja kinnistusraamatu väljavõtete eest summas 6 eurot ehk kokku 1346,66 eurot.
7.Malkati Kaubanduse OÜ vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Vastuväidete kohaselt: 1) on Tartu Maakohus 13. märtsi 2015. a kohtumääruses järginud diskretsioonipiire ning mõistnud välja menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses;
2) kostja lepingulise esindaja poolt esitatud arvete nr 043-01-14, 048-04-14, 054-03-14 ja 063-0914 spetsifikatsioonidelt nähtub selgelt osutatud õigusteenuste sisu ja maht; 3) on hageja määruskaebuse läbivaks seisukohaks, et väljamõistetud menetluskulud on liiga suured, seisukoht on kostja hinnangul põhjendamatu ja tuleb eeltoodut arvesse võttes jätta tähelepanuta; 4) jääb kostjale arusaamatuks hageja väide, et menetluskulude rahaline suurus on Tartu Maakohtu poolt kindlaks määratud ebaõigesti, sest vandeadvokaat Indrek Leppik on kostja menetlusdokumentides kajastatud üksnes menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluses. Asjaolu, et advokaadibüroost on kostjale erinevatel ajaperioodidel õigusabi osutanud mitu erinevat advokaati, kuulub advokaadibüroo sisemise töökorralduse valdkonda, mille eesmärgiks on tagada efektiivne töökorraldus ning kliendi huvide ja õiguste parim kaitse. Olukorras, kus kostjale osutas mõnikord samal päeval, küll aga mitte samaaegselt nagu väidab ekslikult hageja oma määruskaebuses, õigusteenust ka teine pädev advokaat, aitas see kokku hoida nii õigusteenuse osutamisele kuluvat aega (kulunud aeg on aga otseses seoses õigusteenuse kuludega) kui ka tõsta kostjale osutatud õigusabi kvaliteeti tervikuna; 5) on hageja hinnangud konkreetsete õigusteenuste osutamise nn „tegeliku ajakulu“ kohta asjakohatud ja meelevaldsed. Tartu Maakohus on õigusteenuste osutamise ajakulu asja keerukusest ja mahukusest lähtudes korrektselt analüüsinud ja põhjendatud ulatuses juba ka vähendanud. Seetõttu on Tartu Maakohtu määrus, millega rahuldati kostja menetluskulude avaldus osaliselt, põhjendatud ja õiguspärane ning ei kuulu kostja hinnangul muutmisele.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 13. märtsi 2015. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Priit Valkna määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha määruskaebuses esitatud väidete kohta.
9.Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKo 3-2-1-119-14 p 19, 3-2-1-7714 p 12, 3-2-1-171-12 p 13). Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad (RKTKo 3-2-1-43-10 p 14).
10.Määruskaebuse esitaja ei ole nõustunud arvel nr 043-01-14 kajastatud esindajakuluga õigusliku analüüsi ja taotluse koostamise eest.
10.1.Maakohus on vähendanud arvel nr 043-01-14 kajastatud põhjendatud ja vajalikku ajakulu 6 tunni 50 minutini (9 t 15 min - 50 min – 1 t 15 min – 20 min). Määruskaebuse esitaja seisukoht arve nr 043-01-14 põhjendatud ja vajaliku ajakulu osas on vastuoluline. Kaebaja on leidnud, et arvel nr 043-01-14 kajastatud õigusabiteenuse mõistlik ja põhjendatud ajakulu on 5 tundi. Lähtudes arve nr 043-01-14 spetsifikatsioonist on hageja nõustunud osaliselt 17. jaanuari 2014. a õigusliku analüüsi ajakuluga 3 t 20 min ja 21. jaanuaril 2014. a taotluste koostamisega ajakuluga 3 t 30 min, mis moodustab kokku 6 t 50 min. Samas on hageja leidnud, et õigusliku analüüsi maht
3 t 20 min menetluskuluna ei ole põhjendatud, st et arve nr 043-01-14 ajakuluna on põhjendatud vaid 21. jaanuari 2014. a taotluste koostamine ajakuluga 3 t 30 min. Hageja ei ole põhjendanud ega esitanud seisukohti, miks hageja hinnangul on mõistlik ajakulu 5 tundi ja mitte 6 t 50 min. Samuti ei ole määruskaebuses välja toodud asjaolusid, millest nähtuks, et maakohus on ületanud diskretsioonipiire arve nr 043-01-14 analüüsimisel.
10.2.Hageja ei nõustu arvel nr 048-04-14 kajastatud maakohtu poolt põhjendatud ja vajalikuks peetud ajakuluga 10 tundi. Hageja on seisukohal, et põhjendatud ja vajalik menetluskulu on maksimaalselt 5 tundi. Hageja ei ole põhjendanud, miks apellatsioonkaebuse koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 5 tundi ja miks 10 tundi on ebamõistlik ning pole viidanud, et maakohus oleks analüüsi käigus ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei ole kohustus hinnata minutilise täpsusega igal arvel näidatud õigusabiteenuse mahtu ja kestust, vaid tervikuna tuleb anda hinnang õigusabikulu vajalikkusele ja põhjendatusele.
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vaidlustatud määruse tegemisel järginud diskretsioonipiire ning ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu määruse põhjendustesse ega järeldustesse sekkuda. Arvestades seda, et hagi jäeti rahuldamata nõude aegumise tõttu ning asja menetleti kahes kohtuastmes, leiab ringkonnakohus, et maakohtu määratud õigusteenuse osutamise ajakulu on põhjendatud. Samuti on mõistlik lepingulise esindaja tunnihind 95,87 eurot. Maakohus on nii asja keerukust kui mahtu, samuti asjas teostatud menetlustoimingute hulka ja mahtu oma määruse põhjendustes analüüsinud ning nendega ka arvestanud. Nõuetekohaselt on analüüsitud kostja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust, hinnates menetluskulude vastavust asja keerukusele. TsMS § 175 lg 1 võimaldab kaotanud poolelt mõista teise poole kasuks lepingulise esindaja kulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selle kohta, missuguses osas sai lugeda kostja poolt õigusabile tehtud kulutused põhjendatuks ja vajalikuks. Tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjust ei korda ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus ei ole hinnanud ja analüüsinud hageja menetluskulusid igakülgselt. Määruskaebuses ei ole esitatud väiteid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks.
12.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.